Kuidas muutis reformatsioon kiriku sisemist ilmet ja välist arhitektuuri, mis kadus reformatsiooniga ja mis pildirüüste käigus ja mis asemele tulid. Kunstiakadeemia professor Krista Kodres räägib meile sellest, minu nimi on Piret Kriivan. Et seda teemat nüüd lahti harutama hakata, kuidas kirik seest ja väljast muutus, peab vist kõigepealt rääkima, mida Martin Luther tegelikult ise arvas sellest, missugune peab kirik olema? Jah, et Martin Luther, kui ta siis oma need kuulsad teesid seal ümbergis legendi järgi üles riputas siis üks nendest teesidest oli väga selgelt problematiseeris piltide kasutamise kirikus ja, ja, ja teisalt taunis siis eelkõige seda, et pilte kummardatakse. See pildi kummardamine tähendas seda, et, et inimesed pilte vaadates samastasid seal olevat pühakud või ka teised prohvetid, näiteks inimesed samastasid selle neid reaalsetena. Nad nägid nagu need pildid kehastaksidki neid inimesi. See oli üks probleem ja, ja samas eks ole, ütleb ju vana testament, Moosese raamat pildi, sa ei tohi endale püstitada ebajumalaid ja see protsess, mida siis Martin Jutagitiseerist seisneski selles, et inimesed käsitlesid pilte ebajumalatega. Nad maksid ju piltide eest, et seal peetakse nendele soodsaid missasid ja nii edasi ja see oli väga taunitav. Ehk siis Martin Lutheri kõige esimene selge seisukoht seisnes selles, et tegelikult kristlik kirik taunib ebajumala hardamist aga ja, ja siin siis nüüd algab. Aga mis, mille tagajärjel siis luterlik evangeelne kirik pilte ikkagi kasutab. Aga seisneb selles, et et Martin Lutheri arvates pilte võib kirikus siiski omada ja omada, vaid need sellepärast, et pildid on kasulikud. Ja tee see piltide kasulikkuse teema on, on tegelikult väga vana teema kristlikus kirikus. Sellepärast et selle üle vaieldi juba varakristlikul ajal, seal on kuulsad liikumised, nii-öelda ikonoplastilised liikumised, kus olite kristlikus kirikus tekkisid mitu parteid, osa siis ütlesid, et nagu need pildid teised jälle ütlesid, et pildid on pühakirja vastu ja kõige selle pika ja pika tõesti protsessi tulemusena aastal 787 Nikaia kirikukogu võttis lõpuks vastu siis otsus, et pildid on ikkagi kirikust kasulikud ja igano klast, moon on Downi pildi hävitamine. Ja kas seal tookord põhjendati seda analoogselt sellele, mida Martin Luther hiljem teeb, just nimelt sellega, et nad, nad on kasulikud inimestele, kes lugeda ei oska, nad aitavad usku paremini mõista. Nad on mingis mõttes ka niisugused empaatia, käelita, nad on, nad on psühholoogiliselt mõjuvad ja aitavad inimesel paremini usku nii-öelda sisse, aga ja see on täpselt seesama põhjus, mida siis Martin lutergi rõhutas, et pildid, pildid tegelikult inimesi aitavad ja ta tema väljend on veel see, et nad aitavad siis kirjaoskamatuid ja lapsi paremini pühakirja mõista. Et pilt on selgelt silme ees ja ja see muidugi omakorda tähendas siis seda pilti. Martin Lutter käsitleb pilti illustratsioonina. Pildil ei ole iseseisvat väärtust tema jaoks, tal ei ole ka vähemalt Martin Luteri jaoks hiljem kõik kuidagi ikkagi sinna sellesse pildi aru saama siseneb kas esteetilise väärtuse mõiste. Aga Martin Lutheri jaoks on pildid ikkagi eelkõige vajalikud sellepärast et nad on kasulikud usumõistmiseks. Nad aitavad seda usku paremini sellest paremini aru saada, aga kas siis tema esialgne arusaamine, et pilte tuleks, taunib ja kas see põhjustas pildirüüste ikkagi? Ja loomulikult see pildi põhjustas pildirüüste, sellepärast et see pildirüüste muidugi iseenesest on täiesti selgelt sotsiaalne nähtus. See, kus siis tõepoolest needsamad kirjaoskamatud väljendavad oma viha lõhkudes, eks ole, altareid, aga nad tegelikult ju teevad seda sellepärast, et nad nad tunnevad, et neid on röövitud, neid on ebaõigelt ära kasutatud kiriku poolt, ilma et nad sellest midagi nii oleks nii-öelda oleksid vastu saanud. See on niisugune sotsiaalne liikumine, mille eesotsas seisis Kalsdat ja mida Lutter muide väga taunis Lutter väga selgelt asetus pildirüüste vastu. Mis õnneks Liivimaal ei olnud ka eriti ulatuslik või siin ei olnud ka eriti midagi rüüstata, tuleb vist aus olla. See on jälle küsimus, millele me ikka päris selgelt vastust praegu ei tea, sellepärast et väga palju kirikuraamatuid on hävinud. Aga samas, näiteks, kui me vaatame mingeid hilisemaid rootsiaegseid, kiriku viisitatsioone, siis isegi maakirikutes on, me teame, ju on olnud mitmed altarid ja siin tuleb nüüd natukene vahet teha, et on olemas altar, eks ole, mis on, mis on siis nii-öelda see püha laudad, püha õhtusöömaajal, üks lauda või missa laud ja seal peal kaabel, mis on siis kas kuju või, või, või mingil moel, eks ole pildiga seotud asi. Aga et nende kohta leidub märkmeid ka veel 17 18 saanud, et me ei tea seda situatsiooni, ausalt öelda, me tõesti ei tea, aga, aga fakt on see, et et pildirüüste kohta Ta on andmeid siis suuremates linnades, linnades ju kui me teame, sellise linna reformatsioon pandi reeglina toime linnavalitsuste endi poolt ja nende soosimisel. Ja loomulikult olid siin olemas ka juba 1005 ja 20 40 jutustajad, kes teda tagant mingil moel õhutasid Tallinnasse. Me teame, et Niguliste pastor pani siis nüüd valas tina kirikus ukse lukudesse ja, ja rüüstajad siis ei saanud. Me teame, et dominiiklaste kloostrid samas rüüstatud. Tartus oli see halvem situatsioon, vähemalt nii need dokumendid kirjeldavad, et ikkagi toodi välja ja, ja toodid tehti üks suur tuleriita linnas nende nendele võitjale ja nii ka Pärnus. Et no järelikult oli, mida põletada. Et ei saa päris kindlalt öelda, et midagi väärtuslikku ei ole kaduma läinud. Võib-olla küll, jah, kahjuks ei saa seda öelda, aga, aga samas me peame tõepoolest tagantjärele tunnustama siis neid linna raade, kes võtsid üsna ruttu igal pool võtsid ka selge seisukoha, et tegelikult kiriku vara ei tohi hävitada ja tegid sellele mässule siis lõpu ja, ja muidugi võib-olla mitte niivõrd, isegi piltide pärast, kuivõrd sellepärast, et nad tõesti seda mässu palun neile vaja. 16. sajandi algus ja, ja kirik, mis oli kirikuruumis sees olemas enne reformatsiooni, mis jäi reformiks. Katsiooniga sinnapaika siin jällegi ikkagi me, ma peaksin natukene veel rääkima sellest arusaamast, mida siis Lutter, kultiveerida ja, ja ka tema mõttekaaslased. Ja kõige esimene märkus siin on siis see, et et 1520.-te aastate jooksul ja eriti pärast sedasama pildi rüüstajad pidi loomulikult Lutter kuidagi ennast positsioneerima piltide suhtes. Tal ei ole olemas niisugust jutlust nagu piltidest või pühapiltidest küllaga puuduta, kuidas ta seda probleemi mitmetes oma jutlustest. Ja tema arusaam, nagu ma ütlesin, oli, oli lõpuks ikkagi see, et pildid on, on kasulikud, pilte hävitada ei tohi ja pildid aitavad siis pühakirja mõista. Aga samas ta siis väga selgelt toonitas, et see ei ole üldse doktriini küsimus. Sellel ei ole usuga iseenesest mitte midagi pistmist. Ta nimetas siis pilte nii-öelda eksternina, mis on siis välised asjad või saksa keeles mitel ning rõhutades sellega just nimelt seda, et see ei ole usu küsimus. Usk on luteri, ärge ikkagi ainult me saame seda ainult pühakirja lugedes. Ja pühakiri seletab ennast ise, mitte pildid ei seleta pühakirjaga pühakiri seletab ennast ise oma sõnade kaudu, see on luteri positsioon aga, aga taas, et need pildid siis aitavad, aitavad nendele, kes päris haritud ei ole või ka lastele aitavad need pildid sellele pühakirjale lähemale siiski jõuda ja seda arusaadavamaks teha. Nii, ja loomulikult võetakse need seisukohad Eestis ka üle. Aga, aga ma pean ütlema, et kogu see protsess on, on selles mõttes väga aeglane, et et noh, näiteks ka sealsamases saksa luterlikes aladel, sealt tuumaladel endis see niinimetatud adjafooriline tüli või seesama nende nende väliste asjade tüli dialoogides jazz kestis ka veel 1500 neljakümnendatel aastatel ja õieti puhkes ka veel pärast korraks pärast luteri surma, et see kõik näitab ja et et julged, olid need kirikud, kes siiski selles situatsioonis hakkasid endale midagi uut tellima. Ja siin tuleb nimetada ja kindlasti veel ühte persooni, kes on, kes on kunstnikke, kes on siis Lukast kraanov vanem, kes oli luteri isiklik, kui sõber ja kellega Lutter ilmselt kunsti üle väga palju arutas ja kes tegi ka esimesed nii-öelda evangeelsed altarit kirikutesse 1520. kolmekümnendatel aastatel. Ja siis me tõepoolest hakkame nägema, kuidas järk-järgult võetakse kirikutest kasutusele või tellitakse uusi altareid, aga et, et need tulla selle küsimuse juurde tagasi, siis siis Martin Luther oli ju tegelikult me võiks seda, teda nimetatakse loomulikult reformaatoriks ja see tähendab seda, et, et me tajume teda justkui suure revolutsiooni mõni algatajana, mis on ühtepidi tõsi, aga teisalt ka ei ole, sellepärast et Lutter oli ikkagi väga konservatiivne Lutter ei tahtnud, et, et usk väga palju muutunud lahtised usk läheks sinna, kus ta kunagi nii-öelda oli seal varakristluses ta puhastukseta, et seesama katoliku nii-öelda taak sellel teel võimaldada need kihistused, mis olid siis seotud tema jaoks korruptsiooniga ja ja kiriku kirikuisade, kõikvõimalike eksiarvamustega ja nii edasi. Et Lutter tahtis usku puhastada ja selles mõttes tema jaoks ei olnud absoluutselt mingi probleem selles, et kasutatakse edasi vanu kirikuid. Et, et neid sammuga neid kunagi tellitud altareid kasutatakse. Et selles mõttes ta eeldas, et kirik toimib nüüd järjepidevalt edasi. Et kui on vaja uut altarit tellida, siis tellitakse, kui ei ole korralikku altarit, aga kui on olemas korralik altar siis võib seda täiesti rahulikult edasi kasutada. Ja see oli aastal 1544, kui Lutter pühitses sisse nurgas asuva Harden seltsi lossi kabeli mis oli siis üks esimesi evangeelseid nii-öelda pühitsetud kirikuhooneid ja seda tegi siis luteri ise seal ta pidas ka siis pühitsuskõne ja seal ütles ta väga selgesti, et, et kui ma nüüd Ma pean kindlasti päris täpselt ei tsiteeri, aga mõte oli siis selles, et, et tegelikult on täiesti ükskõik, kus me kogudusega kokku tulema, et kas me teeme seda mere ääres mäe otsas, vabas õhus, tähtis on see, et on, on olemas kogudus ja selles mõttes ta väga selgelt ütles, et hoone kui niisugune sellel ei ole tähendust, tähtis on sellel sõnal, eks ole, mida, mida siis kogudus jaganud ja sellel armul mida, mida siis oodatakse, usutakse, et see on selles mõttes siis väga selge seisukoht. Ja jällegi viitab sellele, et kuidas Lutter kogu seda nii-öelda kirikuhoonetega kirikukunsti pidas tõepoolest nii-öelda usuväliseks asjaks. Lutheri jaoks oli tähtis kogudus, see tähendab, et kui kogudus tuli kokku näiteks kirikus, siis pidi olema kogudusel seal hea olla. Jah, just nimelt, aga kõige tähtsam oli oli ikkagi see, et seal siis jagati seda jumala, mis tähendas, et Lutter toob sisse siis jutluse mõiste jutlus saab kõige olulisemaks evangeelse kiriku jumalateenistuse osaks. Ja muudab ka õieti ta, ta teeb valiku, ütleme siis nii kaasakramentidest, hättes katoliku seitsmest Agramendist alles kaks, mõned ütlevad, et ka kolm kapist, mis tõesti oli esimestel reformatsioonijärgsetel sajanditel väga individuaal Statistika väga oluline. Ehk siis ristimine ja armulaud ja päris selge, et siis nende toimingute liturgiliste toimingute toimetamiseks pidid olema kirikus vastavad objektid. Ja teine asi, mis kirikus kindlasti pidi olema, kuivõrd tähtsustatakse jutlust ja kogudust siis ja seda me näe, noh, eks ole, üle Euroopa evangeelsetel aladel, kuidas kõik kirikud üsna ruttu muretsevad, endale kantsleid, sellepärast et on ju vaja hästi kuulda, eks ole, seda jumala sõna ja need vanad lugemispuldid tavaliselt asetsesid ikkagi põrandatasandil. Kantsel muutub väga oluliseks kirikus ja, ja loomulikult ka siis need kogudusepingid, sellepärast et kui jutlus kestab umbes tund aega, tavaliselt kiriku korraldustes on öeldud, et üle tunni aja jutlust ei tohi pidada. Sellepärast et inimeste tähelepanu hajub. Et siis inimesed pidid loomulikult saama istuda ja see erines varasemast siis katoliku praktikast sedavõrd, et katoliku kirik oli, seal oli ju palju kõrvalaltareid ja, ja tegelikult Põhitoimingud seisnes selles, et altarite erinevate altarite ees peeti, missasid ja, ja kiriku pikihoone sai sellest koguduse ruumis ei olnud pinke, vaid pingid olid ainult kooriruumis ja see, see olid sotsiaalses hierarhias kõige kõrgemate jaoks ette nähtud. Kooriruum on kirikus, kooriruum on, see on altariruum siis jah, see on kiriku idaosa kõige tähtsam. Ruum ja kooriruumiks nimetatakse teda sellepärast, et seal tõepoolest koor ka laulis, eks ole, isadel oli muusikal väga suur roll kanda. Kantsel on väga tähtis, evangeelse kiriku sisustuses on ja kantsel tõsteti kõrgemale varasemaga võrreldes. Jah, et siin on nüüd jälle tuleb natuke tagasi minna ja küsida selle traditsiooni järgi, et kui me näiteks läheme piisa katedraalis Itaalias, siis seal on olemas 13. sajandi kaltsleid ka mujal Itaalias me leiame neid. Et põhjapoolses Euroopas aga Kesk-Euroopas, näiteks Prantsusmaal on keskajal kasutatakse niisugust asja nagu Letner, mis on niisugune kõrge sein, mille peale sai ka minna ja kust võistlust ja rahvast õnnistada või anda edasi muid sõnumeid, mis eraldas kooriruumi ja pikihoone ja mõnevõrra siis nagu sulges selle kooriruumi siis liturgiliselt, aga ka sotsiaalselt selle sellepärast, et tavaline inimene sinna ei pääsenud. Ehk siis see, mida ma tahan öelda, on jällegi kantsleri kantselei ei ole päris nii-öelda luterlik leiutis või evangeelne leiutis, seda eksisteeris kirikutes juba varem ja katoliku kirikutes oli ju ka pühakirja poolia epistripol, mõnikord oli kaks niisugust lugemist noh, ütleme ka nii nagu tänapäeval mingid lugemispuldid. Et neid on ka keskajast alles Euroopa kirikutest küll aga, aga nüüd tõepoolest, kuna see oli lihtsalt väga funktsionaalne, tõsta segantsertsis kõrgemale ja, ja see seetõttu valiti see, see tüüp lihtsalt, mis juba eksisteeris ja hakati seda siis väga järjekindlalt nüüd kirikutesse tellima 16. sajandi jooksul. Kas on teada ka 16. sajandil Liivimaal, missugused olid kõige, kas esimesed või kõige uhkemad või kõige millegi poolest kõige kõige kantsler? Et esimene me, ja üldse, kui seal on selles nii-öelda vara, USA kunstialase keskkunstiajaloos on ju väga palju nii-öelda anonüümsete dateerima ja kirikukunstis on see sageli niimoodi, kuigi kui kirikuraamatud on alles, siis seal reeglina ikkagi on võimalik leida märkmeid selle kohta, kui kirik tellib mingisuguse, annab selle eest raha välja, et siis on see ka kirikuraamatus kirjas. Aga nüüd kõige esimene kontsert, mis on siiamaani alles, on nähtavas kohas ja see on Rannu kirik Võrtsu ääres kus siis on tegemist tüüpilise niisuguseid polükonaalse kantsliga. Aga me teame, et see kantsler on sinna kirikusse tulla Tales 1623 aga selle kantsli vormi kõne väidab täiesti ilmselgelt vähemalt siis nendele, kes kunstistiile tunneb, tunnevad, et see ta võib olla tehtud kusagil 1500 kuuskümmen 70 või sinna kanti. Järelikult on see toodud sinna kusagilt mujalt ja väga tõenäoline. Ta on toodud sinna Tartu kirikust mõnest sellepärast et lihtsalt näib ebatõenäoline, et niisugusele väiksele maa kirikule midagi nii varadellid. Et jah, ühesõnaga see cancel on seal alles ja, ja on seal selles kirikus siis juba üle üle 300 aasta. Järgmine kantsel tellitakse Tartu Jaani kirikule, mida me ei tehasest, Jaani kirik on ju põlenud ja, ja sealt juba Liivi sõja ajal tõenäoliselt vabandust Põhjasõja ajal tõenäoliselt sai kannatada ja hiljem ta modifitseeritakse, 19. sajandil ehitatakse suuremaks ja ümber on meil alles osa nagu pilt. Ja, ja neid figuure võib leida muide Riia toommuuseumis Riia kunstimuuseumis siis on, on need figuurid Tartu kantsli figuurid aga oma maa peal ja, ja endisel kujul on siis kõige vanem Eesti evangeelne kantsel vaatab täiesti vaadata pühavaimu kirikus ja sealandatud katateeritutsen 1597. Tantsi puhul tuleb öelda tegelikult üldse kõikidel luterlik objektide puhul tuleb öelda, et me saame siin rääkida nii-öelda evangeelses luterlikus ikonograafiast. Et see aga õieti siis missugused stseenid või missugused figuurid, missugused pildi kooslused ja teemad on, kas altaril, kantslil või ka näiteks vääridel see on spetsiifiliselt luterlik ja seesama, eks ole, millest naine rääkisin, et see on selline kontsessionaalne identiteet, avaldubki väga paljus selle kaudu see erinevus katoliiklastest avanebki läbi nende pildiprogrammide, kui seal me nimetame neid pildi programmideks nende kaudu põhiliselt Jeesus Kristus ja pühakuid enam mitte ja, ja aga mitte päris jällegi et asi on selles mõttes natukene keerulisem, et aga Jeesus Kristus loomulikult jääb ka ja ka katoliku kiriku üheks täiesti kindlalt pildiprogrammide vägagi tähtsaks osaks. Et küsimus ongi selles, et mida siis jagatakse ja mida mitte sellepärast et samas, kui me räägime kantsli vormidest või ka altarivormidest normi kõnest puhtalt siis need on eriti seitsmeteistkümnendal, 18. sajandil juba täiesti täiesti sarnased, eks ole, ja, ja sageli meistrid kasutavad ka neil pole mingit probleemi võtta mingisuguseid näiteks graafilisi lehte, mis on tehtud katoliku, näiteks altarit, tehakse kasutada neid siin näiteks luterliku altari tegemiseks ei ole mingi probleem. Aga nüüd need pildiprogrammid pidi programme on, on väga palju muidugi uuritud ja jälle siin võib nagu tagasi tulla kõigepealt siis luteri enda juurde, sest Lutter natukene on selle kohta ka midagi öelnud ja tema ütles, et eelkõige altari kohta. Ja ta ütles siis seda, et altaritele sobivad kõige rohkem püha õhtusöömaaja pildid seotud siis see Bildühastus ana sõrmaeku pildi teema oli, oli tema valik ja, ja miks see nii oli, oli see see nii ikka sellesama pärast, mida ta, mis oli tema põhimõte, kuna siis altaril, eks ole, ja ma meenutan siis need ei olegi sellest rääkinud, aga Lutter muidugi nõudis, et alles tuleb jätta ikka üks altar, ainult kõrvalaltarit pidid Pirik kirikutest viidi disvälja. Altar on ju armulauaaltar ja tegelikult see evangeeliumides tuttav stseen, kus kristlastest õhtustab viimast korda koos oma jüngritega, see, kus ta siis jagab seda ja ütleb, eks ole, murdke seda leiba, see on minu ihu siin jooge seda veini, see on minu veri, see moodustabki tegelikult kogu selle armulaua sisu ja sellepärast ütles siis ka Lutter, et siin tuleks seda kasutada, see, see ütleb siis inimestele väga otseselt ära, ehk siis funktsionaalne seos ja pildi teema seos oli väga-väga oluline. Ja muide, nii oli siis ka kuigi kantslerite kohta Lutter mitte midagi ei öelnud. Aga sama loogika järgi tegelikult kujunes kantsliprogramm. Et kui me mõtleme, mis seal kantsli funktsioon eksale kantsli funktsioon oli seid, sealt peti jutlust Siskantslile nende kantsli korpus, mis oli siis polügonaale seal üks kindlasti üks lemmikumaid teemasid oli, oli see, et ühel nii-öelda küljel seisis kindlasti kristus Salvador hundina, kui oli tegemist nagu ühe figuurilise tahvliga, ainult ja tema tema kõrval olid las evangelistid, kes tema sõnasid levitasid, eks ole, nii nagu tegi sisse ka pastor, kes seal parajasti seal kantslist jutlust pidas või olid ka apostlid, eks ole, kes läksid otse pärast, eks ole, Kristuse ristimine, mis läksid tema sõna levitama. Ehk siis need pildiprogrammid olid ka väga selgesti seotud selle funktsiooniga, mis objektist Me räägime, kantsli funktsioon oli jutustus jumala sõna levik, stamine koguduse seas ja sellepärast olid seal niisugused teemad. Ja veel üks teema, mida kantsleriga sageli kasutati, oli, oli Kristuse kannatuslugu, mis siis, mis siis sisuliselt räägib ära, eks ole, selle selle põhjuse, millest jutustatakse. Ja võib-olla siinkohal on oluline ka just rõhutada seda, et kui, kui rääkida luteri usust või evangeelses doktriinis, siis tuleb rõhutada, et see on väga selgelt Kristo loogilise suunitlusega, et see nii-öelda uus testament kristus on luteri jaoks kindlasti. Piibli sõnumi iva ta loomulikult ei eita testamenti, aga ta võtab kasutusele ka niisuguse mõiste nagu seadus ja arv ehk siis vana testament kehastab vabadust, seda ranget, ranget arhailist, karmi võitlust jumala sõna kehtestamise eest, aga uus testament kõigi oma oma evangeelium idega ja oma oma apostlite kirjadega see kehastab siis seda, seda nii-öelda tuleviku, seda lunastus, lootust, seda õigeksmõistmise lootust, mida siis tõi kristus inimkonnale ja, ja see on see, mida Lutter eelkõige rõhutab, et kui te usute, kui iga inimene siis hiiglikult usub, siis on tal võimalus saada õigeks mõistetud, see on väga oluline, see on tegelikult see sõnum, mida siis püüavad edastada kõik pildikunstid sealsamas kirikuruumis. Kuidas kantslerit kaunistati kaldel oli tavaliselt nikerdanud tegemisteni nikerdatud piltidega ja, ja üldse tolleaegses kõnepruugis on pildid nii maalitud kui ka nikerdatud pildid ja pildid, mis on muide tekstiilid või siis nii-öelda kootud näiteks. Et ikka nikerdatud ja siis polükroomitud ehk siis ära värviliseks maalitud kontsert koosnes tavaliselt siis kantsli jalast ja kantslijalaks muide oli sageli Mooses ja siin ka Eesti Eesti kirikutes on, on ta sageli nii et ta on Moosese figuur ja selle, seal on siis nii-öelda korpus, eks ole, toetub siia Moosese peale sinna pikk trepp ja kõige selle üle on veel kõla rääst mille, mille, millel on samuti tavaliselt selle nii-öelda katuse siseküljel, mis, mis ulatub sinna õpetajakohale, seal on tuvi, mis kehastab siis püha vaimu. Sest kantse sõna on ju püha vaim, eks ole, ja, ja sageli on siis kõlar näiteks inglikese Butod Kristuse kannatusriistadega, seal on väga sageli kristus, triumfeeriv Kristus, mis jällegi näitab selle selle noh, mingis mõttes, sest siis, kui me vaatame ühte kantslerit nagu loeme teda nii-öelda alt üles, siis me võime öelda, et see on muuseas seadus kajastab siis seda, seda vundamenti, mille peal usk seisab, siis järgneb see nii-öelda jutlustamise või sõnaring, eks ole, mis on seatud Kristusega, see armulootust ja kõige lõpus on veel siis tõesti see see armusõnum, et me ikka loodetavasti saame selle õigeksmõistmise kunagi, kui viimne kohtupäev tuleb. Kas selliselt lõpuni viimistletud kantsleid oli Eestis palju ja neid oli täiesti palju ja neid on täiesti palju siiamaani alles muidugi kõige uhkem nendest. Muide seesama pühavaimu kirik oma on kindlasti üks uhkemaid rikkalikumaid ja ja, ja loomulikult, kui me räägime maa kirikutest, siis seal niukseid rikkaliku programmiga väga rikkaliku programmiga kantslerid on, on vähe. Aga samas see, et on olemas kantsli jalg, et on olemas trepp, mis on ka figuuridega kaunistatud, et on olemas see korpus ja on olemas kõige kohal ka veel kõlari eest. Et see on suhteliselt tavaline lihtsalt seda, et, et tõepoolest nendes suurtes linnakirikutes kõige uhkem kahjuks on meil ju hävinud viimases maailmasõjas Niguliste kantsel, aga meil on sellest olemas, jumal tänatud, vähemalt pildid on absoluutselt selge, et samasugune midagi samasugust pidi olema ju lõpuks ka olevistes 1220 põlenud, eks ole, olevistest me seetõttu teame, seal oli kindlasti kohutavalt palju ikkagi väga väärtuslikku vara. Alles on Toomkirikus näiteks. Aga nagu öeldud, maa kirikutes on, on väga ja väga palju neid alles. Tuleme nüüd altari juurde tagasi altariruum, mis seal pidi olema altariruum, ehk siis nagu see kooriruum, eks ole, see, see on jällegi see traditsioon tegelikult kirikuarhitektuuri kujunemine on, on jällegi väga pikk protsess, mis on tagasiviidav sellesse aega, neljandasse sajandisse, kui Constantinus, Suur lõpuks nii-öelda ristiusu legaliseeris, eks ole, enne seda nad ei saanudki kirikuid ehitada ja vastupidi pidid ennast vägagi peitma. Aga et sellest ajast peale siis kirikuarhitektuur kujuneb ja, ja see, et on olemas niisugune eraldi ruum selle sellesama armulauaaltariga ja teiseks, et on, on, on nendest varasematest kirikutes oli sageli olemas ka krüpt, kus säilitati siis mingisuguseid reliikviaid. Et see oli suhteliselt tavaline traditsioon. Nüüd krüptid kadusid, krüptitud kaovad ja nad kaovad tegelikult juba hiliskeskajal. Ja hakatakse, kui, kui ehitatakse, käikestes, hakatakse pigem liikvel juba eraldi kabelitesse eksponeerima. Aga siis jälle luterlik. Võib-olla peaks natukene rääkima sellest, kas siis on olemas näiteks midagi niisugust, mida võiks nimetada luterlikus sakraalarhitektuuriks? Kindlasti ei ole seda olemas. 16. sajandil eksis reformatsiooni sajandil, sellepärast et, et nagu ma ütlesin, see ei olnud see teema, mida oleks peetud liialt oluliseks. Küll aga, aga pärast seda, kui on toimunud siis Trento kirikukogu, mida, mis oli siis katoliiklik, eks ole kiriku kogumisreform, mis omakorda katoliku kirikut, sellepärast et saadi ka aru, et osaliselt ju need reformatsiooni nii-öelda reformaatorite etteheited olid asjakohased pärast seda, kui kui Trento kiriku Gogoli formuleerinud katoliiklaste sakraalarhitektuuri põhimõtted ärkasite luterlased, et tõenäoliselt peaks nagu hakkama ka enda omasid formuleerima ja pealegi siis 16. sajandi teine pool, kus astub areenile veel olulise jõuna kolmas kristlik konfessioon, eksis Calvinistid. Kui nemad hakkavad suhteliselt karuta, too mõtlema sellele, missugused, mis need võiksid nende koguduse ruumid välja näha siis ajapikku ikkagi ka luterlased püüavad formuleerida seda, mida nemad kirikuarhitektuuris oluliseks peavad. Aga tõtt-öelda teoloogid selleni iial ei jõuagi, vaid see on alles aastal 1642 või midagi sinnakanti, kus üks saksa hoopiski arhitekt annab siis oma nägemuse sellest, missugune võiks olla nii-öelda ideaalne luterlik kirikuruum. Ja kui nüüd võrdleme siis teda, siis selle katoliikliku kirikuruumiga, siis luterlik kirikuruum ja see tegelikult on selged see idee, millest ma nüüd kohe räägin, see lõpu lõpeks ka toimib, et me näeme, et 17 sajand 18 19 saanud luterlik kirikuruum täiesti püüab, nagu jälgida neid põhimõtteid, mis siis mis siis olid järgmised. Et Mudeli kirikuruum peaks olema suhteliselt ühtne. Et siin ei tohiks olla kooriruum eraldi sellepärast et see ei võimalda siis kõigil Nendest liturgiatest ka, muuhulgas siis armulauast visuaalselt väga hästi osa saada. Ja teiseks, et see kirikuruum peaks olema suhteliselt lühike jällegi sellepärast, et kõigil oleksid võimalikult võrdsed võimalused selleks, et kuulata ja näha, mis üldse kirikus toimub. See tähendab siis seda, et see niisugune keskaegne kirik, kogu koor, mis tavaliselt siis oli suhteliselt kitsas, kindlasti kitsam kui pikihoone tehakse pikjoonega edaspidi sama laiune ja see tõmbab selle kiriku, ühesõnaga me saame ühe nagu suure ühtse kirikuruumi. Nüüd paraku peab ütlema, et Eestis on see keskaegne traditsioon nähtavasti väga tugev olnud ja ka need väga tegelikult vähesed kirikud, uued kirikud, mis ehitatakse 16 17 18 sajand vähemalt 18 sajandi, veel veel algupoolel, on, on ikkagi kõik kitsama kooriruumiga, nad on suhteliselt traditsioonilised, et nad naliselt on sageli noh, neile, kes, kes, kes arhitektuuriajalugu ei tunne, võivad nad näida tegelikult keskaegsete kirikute, võtame näiteks Audru kirik on niisugune, mis laseb ehitada oma rahadega Pärnumaal. See on siis 1600 seitsmekümnendatel aastatel. Et seal esmapilgul võiks ju arvata, et see võiks ka olla pärit keskajast, aga ta tegelikult ei ole, aga ta on väga sarnane pikihoone, suhteliselt lühike kitsam koor. Ja see, mida näljased küll kindlasti ka alati siin rõhutavad, vähemalt see tuleb välja kiriku viisitatsioonidest. Et nad kangesti tahaksid, et kirikutel oleks tornid, mis ei olnud ju keskajal siin Eesti- ja Liivimaal sugugi alatised kõikidel kõikidel kirikutel jalutan, jaga luterlased tahaksid, et kirikutel oleksid tornid. Et inimesi siis kutsuda jumalateenistusele. Tornikell oli siis oluline, tornikell oli oluline ja, ja seda, seda tornide ehitamist me näeme aga palju ja, või situatsioonidest on muide meil ei ole ju neid alles, aga, aga, aga visitatsioonidest on mõnikord lugeda, et näiteks kui ei saa siis päris torni torni ehitada sinna lääneossa või selle eeskoja peale, siis mõnikord on ehitatud ka kiriku kõrvale torne lihtsalt eraldi nagu kellatornid enam, nii nagu näiteks Rootsis näeme seda palju, et see võib ka olla rootsi komme. Kihelkonnakirik Saaremaal ja selline on just, aga tavaliselt nad küll Carootsistada kirikule lähemal, aga neid on olnud veel teistelgi kirikutel Eestis. Tuleme selle altari juurde. Altari ruumis oli altarilaud, altariruumis oli altari laudegmenza ja see oli igas kirikus oli see kohustuslik ja nagu öelda, kui, kui oli tegemist keskaegse kirikuga, siis altarilaud oli seal olemas, tal olid nurkades ristid ja põhimõtteliselt sellega võinukski piirduda, et ega, ega ka keskajal ei pidanud seal tingimata midagi muud peale peal olema. Kui krutsifiksi näiteks, aga tavaliselt muidugi oli, olid ikkagi kõik kõikides kirikutes ka mingisugused kast kas siis mingisugune rentaabel ehk nagu kast või, või nii nagu kogu mõnikord ka suletav kastrik TÜH on, eks ole. Et või siis või siis lihtsalt mõni figuur või figuuri gruppa need kontorilaua kohal, need on altarilaua peas, altarilaua peas, nad toetuvad altar laua peale. No näiteks nagu pühavaimu kirikus, eks ole, on meil altarilaua peale toetuvad, toetub altari rentaabel. Eks nihuke seon altarilaud, mis need toetub siia peale selle tagumise küljega, nii kui ma sind pildi järgi küsin ja siis siin taga on, see on altar, seangi, rentaabel, altarilaud on see kivist Sännaltega naaber lihtsalt tavaliselt mugandunud, ütleme selle kohta altar kõik kokku. Aga tegelikult õige on öelda, see on tegelikult altari, see on rentaabel ja red tabel muutus reformatsiooniga jah, aga see muutus ka ei ole just väga-väga kiire, et nagu ma ütlesin, oli jällegi kõik pilgud ja nii-öelda eeskuju mudelid luuakse sealsamas luterlikes tuumaladel ehk siis saksa aladel Saksimaal eelkõige ja suur roll selles on tõepoolest sellel luteri ja Lukas kraanas vanema koostöö ja Lukas kraanat vanem, kes teeb sisenejat, et kõige esimesed altarid nagu kootav Esnebergi altarid, et siis need on, on suhteliselt traditsiooniliselt selles mõttes, et nende ülesehitus ei ole midagi radikaalselt uut, nad on tavaliselt just nimelt selle tseptühjani kujulised. Nagu näiteks ka meile siis kihelkonna altar, mis valmis 1591. Tal on olemas keskpaneeli, siis on olemas nii-öelda kaks natukene kitsamat tiiba. Kui keskajal tavaliselt kasutati niisuguseid altareid, need tiivad olid, siis argipäeviti suleti, see keskmine paneel ei olnudki nähtav siis näiteks tale samal kihelkonna altaril me näeme juba seda, et, et tõenäoliselt neid tiibu enam ei suletud, sest nende tiibade välisküljed ei ole sugugi kaunistatud enam. Aga see vorm oli siis nii-öelda püsiv. Kihelkonna altar on selles mõttes Tore altareid, siin me tõepoolest näeme väga täpselt seda, mida Luther tahtis, et siin on täiesti püha õhtusöömaaja pilt keskel, mis siis väga selgelt ja, ja on ka kaks tekstitahvlit, üks ladinakeelne ja ja üks saksakeelne, mis on, on võetud siis sellest kirjakohast, mida nimetatakse püha õhtusöömaaja seadmine, seal kirjeldatakse tegelikult seda, mis, mis tähendust siis sellel sellel on, kuidas Kristus jagab vihu ja leiba oma kogudusega. Sellel kihelkonna altaril on ka veel oma Tiiculavaistes niisugune kitsam pealdis grupp, kus on pildina kujutatud siis Kristuse ülestõusmist, mis siis näitab, et seda nii-öelda sündmuste edasist käiku ja siis on siin ka veel kolm voorust, need on siis usk, lootus ja armastus. Mis tuleneb siis Pauluse kirjadest, kus ta ütleb, et et on kolm kõige tähtsamat voorust, need on siis usk, lootus, armastus, aga kõige tähtsam nendest on armastus viitab jällegi sellele luteri armu nii-öelda kontseptsioonile, mida siis kristus, eks ole, kehastab põhiteema on püha õhtusöömaaeg siis ka Kristuse ristilöömine ja ülestõusmine altaritel tegelikult ongi ju niimoodi, et me, noh me räägime altareid siis nende põhiteemade kaupa ehk siis kaudu, ehk siis et on olemas niisugune pea pilt, aga tavaliselt reformatsioonijärgne altar on ju mitmepildiline, et tal ei ole sugugi ainult üks pilt. Pilte on mitu, tal võib olla ka mitu korrust. Aga Eestis jah, on kõige tavalisem 16. seitsmeteistkümnenda sajandi altari. See keskpilt on täiesti kujutab pühastaselmäega ristilöömine tuleb teises järjekorras alles, ristilöömine muutub muide kõige olulisemaks alles 19. sajandil ja seal on omad jällegi põhjused, miks, miks seda hakatakse rõhutama seda Kristuse kannatust just nimelt. Aga ta on, on kahtlemata olemas ka siis 16 17 andist. Tõenäoliselt see püha õhtusööma ja domineerimine on, on tingitud ikkagi just sellesama Luteri enda seisukohaga, et tema arvab, arvas, et see on kõige sobilikum altarile. Nojah, Me võime rääkida siis altari puhul niisugusest jutustavast laadist, et altar täiesti tavaliselt ei ole ju ainult üks pilt, vaid sellel on mitu pilte ja üks paremaid Eesti näiteid võib-olla on, on siis Keila kiriku altar, mis valmis 1632 meistriks tari, tobias flantse ja mis on kolmekorruseline, on siis põhimõtteliselt nii nagu kolm triumfikaart üksteise peale pantud ahenevalt ülevalt läheb, siis lähevad nad kitsamaks ja igal iga ja niisuguse korrusel on siis üks pilt ja ka veel kaks nikerdatud figuuri kõrval ja, ja küll Keila altari kohta me peame kahetsusega ütlema, et need pildid on kõik välja vahetatud 19. sajandil. Ehk siis me ei tea päris täpselt, mis algne programm oli. Aga võib-olla, et on koopiad lihtsalt, ei ole päris selgelt, et nad on 19. sajandi pildid, et selles mõttes me ei saa seda öelda, aga, aga no näiteks võtame teise väga tuntud siis altari, kus, kus on algne programm säilinud näiteks Ridala altar, mis on siis 1500 või 1670.-test aastatest. Seal on jällegi püha õhtusöömaaeg, tavaliselt siis selle püha õhtusöömaaja kõrval, nende figuurindena võivad olla kas evangelistid või apostlid. Siis järgmine pilt võib näiteks rahal võib olla kas sedasama haudapaneku või ülestõusmise ja näiteks kolmas pilt võiks olla veel taevasse minemisest see ühesõnaga seda altarit saab tõepoolest niisuguse loona lugeda, millel on oma järgnevus ja tavaliselt see järgnevus. Eks see nii-öelda järgnevus suundub selle kliimaksi poole, mis, mis näitab seda, mida me siis loodame ja missis Kristus meie eest on kõik üle elanud ja annab sellega siis meile selle, selle õigeksmõistmise lootuse kunagi viimsel kohtupäeval. Et niimoodi tuleks neid vaadata, et neid peab tõesti lugema. Kunstiakadeemia professor Krista Kodres jätkab kahe nädala pärast samal ajal, laupäeval kell 13, null viis ja esmaspäeval kell 23, null viis vikerraadios juttu sellest, kuidas reformatsioon kirikuhoonet muutis. Oleviste kirik oli reformatsiooni alguseks juba 159 meetrit kõrge. See kõrgus tegi temast tollal maailma. Võimalik, et kõige kõrgema ehitise 1500. aasta paiku ehitati Oleviste kirikule gooti tornikiiver, mis ta nii kõrgeks tegigi. Praegune kirikutorn on keskaegsest 36 meetrit madalam. Ja selle Oleviste kirikus torniga on seotud üks ilus legend, mille motiivid on rahvusvaheliselt tuntud, aga selline see lugu on. Tundmatu ehitaja olevat end pakkunud Tallinnas ehitama kirikule suure raha eest torni. Aga linnarahval polnud seda raha tegelikult maksta. Kuulatisi salaja pealt omapärase ehitaja naist kui too las täiutades nimetas ka ehitaja nime. Kui rahvas kiriku juurde jõudis, siis seisis meister ise parasjagu torni tipus ja seadis risti paika. Mehed, hüüdsid Altolev, pane hoolsalt, rist on viltu. Ehitaja kohkus oma nime kuuldes nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamaks kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma. Oleviste kiriku 16. sajandil ehitatud Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde peamise toetaja Hanspaversi. Kena. See koosneb kahest osast. All on urvakujuline seina haud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeef Kristuse kannatusloo teemadel. Aga Oleviste kiriku torniehitaja naise hällilaul ise võis kõlada just täpselt nii, nagu seda on tundnud ja teinud Ott Arder ja Olav Ehala ja esitab Kiigelaulukuuik.