Sissejuhatuse helidega Imre Kalmani opereti Liepāja Deer. Alustame tänast saadet, mis on valminud tänu sellele, et Estonia teatrikunstnik, kel Tarlenter lahkesti viib meid oma töömaailma Eld orden. Veera on 50 aastat teinud Estonia lavakujundusi. Me oleme praegu siin Estonia teatris, viiendal korrusel. Siin on teie tööruum. Kas te selles ruumis olete palju aastaid olnud või on see nüüd hiljaaegu teie omaks saanud? Tegelikult hiljaaegu see kolimine, ma olin hoopis teisel majaosas dekoratsiooni poole osas, see osa siin nagu on, kuulub rohkem üldisele valdkonnale, ma töötasin põhiliselt kogu aeg kodus, aga kuna mul oli sisse tagasi kodus oli jõledus, mul põles korter ja siis siin vabanes teatris ruumi, siis oli muidugi loomulik. Ma siis asusin siia tööle sel ajal, kui mul siis uuesti kõiki korda taastada, nii, selles ruumis ma olen umbes võib-olla paar-kolm-neli aastat olen ma siin ruumis olnud. Kas need riiulid, mis sisaldavad mitmesuguseid map nii võõrale pilgule, kas need on kõik teie 50 aasta jooksul tehtud teatritöö ja, ja muu kujundust? Tähendab, see, mis te praegu näete teatri TC ei, mis, mida ma ei oma nii-öelda loomingus teinud, see seda ei puudu, tahe on, sellel on teine Ruusal kõrval. Me võime sellepärast minna ja vaadata seal, teine loomus on minu loomingule osa, mis seal tehase muuseumi alles üle andmata, millest pole mul aega olnud, seda lihtsalt süstematiseerida. See, mis te siin näete, on mul kogutud materjal, tähendab selleks vajalikuks materjalihulga, noh, ja nii olema sealt nii-öelda lihtsalt ära visatud materjali või need ajakirjadest väga palju materjali välja lõiganud, süstematiseerinud ja näete seal selja taga üleval kõik seal, mis on pandud ka süsteemidesse vastavalt kümnend liigitusest, nagu kultuuride ja maade ja stiilide, keegi järele, et mul on siis kohe võtta, sest ajakiri hoida niiviisi järjest olema, sedagi teinud ja seal, aga seda lootuses ja sellega kaotanud tohutult palju oma tööajas, mis on nii hinnalise väärtusega minutite järgi. Selles teatris on alati kiire, tähtaeg on alati väga lähedal ja hakata nüüd perioodika läbi vaatama, see võtab nädalapäevad, aga sealt võttes napilt ma näen kohe ma vajala täpselt täpselt seda ja mul on siin mõne minutiga käes. See on nüüd üks osa minu tööst. Tuleme nüüd nagu selle tänase saate põhi. Põhjuse juurde. Teil veebruari alguses täitus 50 aastat Estonia teatris. Kuidas üks kunstnik satub üldse niisugusesse valdkonda, nagu seda on teatrikujundamine, kas seda õpitakse spetsiaalselt, kelle juures teie üldse õppisite ja kuidas siis lõpuks juhtus, et muusikateatris olete ja praktiliselt kogu oma töö olete te andnud Estonia teatrile? Pikk-pikk küsimus dikteri kahtlemata selle ajendiks oli ilmselt ikkagi minu sisemuses kutsumus. See, see oli peidetud alateadvusse. Vabale endale iialgi ette kujutada mingit teist elukutset, siis uurimus juba olemas. Noorus. Eas olin väga lugemishimuline, olin huvitatud kirjandusest, eriti ajaloolistest romaanidest. Mind huvitas väga ajalugu ja igasugune romantiline stiil, kaugelt kaugelt ajastud Isafarmastasin palju joonistada. Mulle väga meeldis käia teatris ja kinos, kõik see kokku pidigi andma tulemuseks, et minust sai lõpuks siis teatrikunstnik. Kas ma tohin vahele küsida, kas te olete Tallinna poiss? Ma olen eluaeg elanud ainult Tallinnas, siis ma olen tallinlane, läbi-lõhki mujal ei ole mul kuskil olnud ja põhiliselt ma olen töötanud ainult Tallinnasse. Eesti vabariigis ei ole töötanud väljaspool Tallinna, mitte kusagil, aga ma olen paljudel juhtudel siiski välisteatrites kuni nimetada kõiki endise nõukogude liidumaid Ivaris nafta annab 30 aastat. Ma olen töötanud ooperiteatris Kaunase ooperis teatris paralleelselt külalisena väga sinna pidevalt kutsunud ja samuti oma 15 aastat Riia ooperiteatris ja muidugi veel olen töötanud nii Soomes, Saksamaal muidugi üksikutes linnades, nii et tööpõld on jätkunud. Tavaliselt ütlevad paljud teatriinimesed, et sattudes lapsena esimest korda teatrisse etendust nägema oli sellest nii suures vaimustuses. Alates oli selge, et sellest inimesest pidi saama, teadis inimene. Minul võttis see protsess aega, pikemast. Külastasin piisavalt palju teatrietendusi, põhiliselt Estonia teadsid ja valisin esmajoones muusikalavastusi, mille süntees, muusikalaul, tants mind eriti köitis. Ja kui siis peale keskkooli lõpetamist tuli asuda elukutse valikule, polnud mul selle probleemiga üldse mingeid küsimust. Minu kutsumiseks oli teater. Ainuke tingimus, mille ma endale kohe püstitasin, ei mingil juhul ise lavale avalikult esinema minna, nii palju ma tundsin teada, mul puudub igasugune esinemisnärv selle puuduse moosi rikkunud igava esitatu juba algusest peale, täielikult kohe ära. Kuid esineda oma tööga nende hulgas, keda publik ei näe. See oli minu iseloomule vastuvõetav. Mind huvitas tööprotsess, mitte enesenäitamine laval. Nii ma siis asusin tolleaegsesse Eesti tarbekunsti instituuti. Ja Natalie Mei kostüümikujunduse osas mõlematele võldema suure tänu põhjapanevalt pettuse eest oma eriala väljakujunemisel. Kuigi ma oma diplomitööks valisin muusikalavastuse Flashmobi balletile munda muusikalavastus oli minu meelisžanr juba olnud juba algusest peale. Ei ma end hellitada lootust pääsenud kunstnikul Estonia teatrisse. Teatris Estonias oli niigi tööd meie riigi parimad teatrikunstnikud. Kunstniku kohta seal vabana ei olnud ja minu eellõpetas järjest eelnevaid kursusekaaslasi teatrikunstniku diplomiga. Ainuke väljavaade oli töökoht leida kusagil perifeeria teatris. See üllatusena suurema üllatusena oli viimase õppeaasta lõpul minu pedagoogi professor faasi ettepanek esitaksin avalduse Estonia teatrisse Butterfly vabale ametikohale Estoniasse nimelt selle tõttu, et pedagoog oli see Estonia teatrikunstnik. Kahtlemata oli selle ettepaneku tagatiseks ettenägelikuks minu proovile panemiseks teatrikunstnikuna. Minule endale aga oli see väga vajalikuks proovikiviks praktilise teatritööga tutvumiseks. Et ma ooperi teades koosseisu kuulusin, oli mulle unistuse vaid ühe osa täitumine. Võib-olla ütlete kahe sõnaga. Klassikaraadiokuulajale, mis amet kohtun butafooria? Võta Flora, see, kes ta saab laval kõik plastilised nii-öelda esemed alates dekoratsioonide, plastilistest, osadest seal on küllaltki palju plastilise vorme tähendab minule lihtsalt valikuks, et ma saan Estonia teatrisse koosseisu sisse võetud ja sealjuures arvestades, et ma olin lõpetanud nii ühtlasi ka maalikateedri pidin nagu teoreetiliselt valdama teatri maali, mis muidugi on täiesti võimatu õppida koolis, kuna seal pole selleks lihtsalt võimalusi. Siis rakendati mind algusest peale igale vabale alale, mis võimalik oli, tähendab ma tegema Gustaf oli tööd, kui vaja oli maalimist aidata mase maalisin ja esimese töö, nagu ma siia tulingi, oligi minul maalida Prokofjevi ballett trumme juuli, mida minu pedagoogina ta oli meil ka lavakujunduse temal ei, ja kuna neil oli sellega peaproov oli väga lähedal, oli vaja kiiresti seal teostada selle lavadekoratsiooni valimised siis anti mulle esimesena kohe maalida portaalile ornamendid. Ma mäletan, et Mul vist isegi kulus selleks terve öö, sest aega ei olnud ja, ja seda suurem oli mul siis rõõm kuulda. Õpetaja oli selle tööga väga rahul, nii ma siis tegin kõike, mis võimalik oli ja ma aastani sain omale tugeva põhja sellega puht praktikas ja ilma selleta ei oskaks ise ka teiste käest nõuda. Mismoodi see asi peaks olema? Kuulame vahepeal muusikat, et esimesi töid Elva renteril Estonias oli Johann Straussi operett Veneetsias siis kuulamegi ühte stseeni, sellest operetist. Järgmine juhus oli nii, et minu diplomi kaitsmisel viibis seal ühe minu õpingukaaslase diplomaadi oponendid, Estonia teatrid, oleme lavastaja Paul Mägi. Veidi hiljem mõni kuu tegi ta mulle ettepaneku kujundada tema uuele lavastusele Straussi Veneetsias dekoratsioonid. See töö avas mulle ukse kõigile järgnevatele töödele mis on jätkunud 50 aastat siin Estonia teatris ja neid on kujunenud umbes kogusummas ligi 150 muusikalavastust, põhiliselt kõik oma töömuusikalavastuse sõnaraamat. Ma teinud sellest võib-olla ainult poolteist protsenti, ütleme siis kolm lavastust rohkem ei ole ma teinud. Koolis õppides olin omandanud kogemusi, kuidas valmis Siis oli primaarseks minu enda isiklik töö ja looming kuid asudes koostöös lavastajaga avanes mulle selle täiesti uus tahk, kuidas näha seda lisaks veel lavastaja silmade kaudu. Nii lisandus sellele arusaamine, et see töö on ühine kollektiivne looming mis tõstab esile lavastusi-d ja selle esitajad artistide näol. Tänu Paul Mägi erakordsele andekusele lavastajana ja muusika tunnetamisele ooperites ja operettides sain ma temaga pikka aega töötades tõhusa koolituse. Muusikalavastuste osas. Hiljem on see kogemus mulle väga vajalikuks ja kasulikuks osutunud. Etnomuusikateatrisse sattusin, oli ja sinna kogu oma elus tööle jäin, oli sellega nii-öelda puht juhus. Mul endal selleks mingeid muid eeldusi polnud, peale isiklikku huvi ja nõrkuse muusikalavastuste vastu. Võttis aastaid enne koidki kinnitati Estoniasse teatrikunstniku kohale. Et te rääkisite lavastaja Paul Mägist nüüd viimane teie tööd, mida me nägime ja mis väga-väga sooja vastuvõttu on leidnud nii ajakirjanduses kui ütleksime kuluaarides, nägu on öelda, see on Verdi Mcbeti kujundus mille te tegite koostöös nüüd Aarne Mikuga. Kas Te olete natuke arvet pidanud ka, kui palju on neid lavastajaid olnud, kellega te koos olete teinud ja kuidas üldse on see intuitiivne klapp ühe või teisega kuivõrd suurt rolli seal mängib? No see on niivõrd erinev, tähendab, seal mingisugune seos on? Ma olen üldse ühtekokku nii statistika umbkaudselt võiks öelda, töötanud vähemalt 50 lavastajaga, sest neid on väga palju olnud mul väljaspool Estonia ja samuti on Estonia seal palju külalislavastajaid muidugi oma lõviosa oma tööst kõige suurema osa olema teinud Paul Mägi ka 20 aastat, siis katkestas selle tee tema surm ja 30 aastat töötanud paremikuga teel ta kui lavastajaga. Aga muidugi, lavastajad on erinevad. Nii kuidas lavastaja iseloomud ja nii, kuidas igalühel see on individuaalne, kuidas, kuidas keegi näeb mõni rahvaste räägib väga põhjalikult oma kontseptsiooni ja tal on juba töö, et nii nagu valmis noh, väga nii läbimõeldud, teine lavastajana mulle täiesti vabad käed. Sel juhul pean hakkama ise paraku looma omapoolse kontseptsiooniga lavastuse osas, sest ilma nagu lavastusliku konstruktsiooni ta ei ole võimalik tööd teha, ma pean midagi ikkagi sain, mis on oluline, mis on vajalik ja mis on vaja esile tõsta ja mis vaja abistada. Minu töö on ikkagi ju sekundaarne, tegelikult ta ei ole primaarne, on ikka lavastaja, artist laval. Ja lähme nüüd selle juurde tõepoolest, et kuidas sünnib siis teatrikunstniku looming. Seda on tegelikult minu nii-öelda kätte puutuva materjali siis väga vähe valgustada. Nii et oma kolleegide loomi, sööki. Ilmselt see on lihtsalt niivõrd individuaalne ja, ja, ja sellest ei lähe. Me oleme räägin, siis võin ma ülevaate anda oma kogemuste põhjal, mis on aastakümnete jooksul kogunenud praktilises töös. Välja kujunes kus ma olen õppinud nii-öelda rohkem oma vigadest oma õnnestumistest. Esimese etapina võiksin nimetada null faasi. Milline on puhtalt teoreetiline teosega tutvumisfaas. Oma praktikas, kus aja kokkuhoid on väga määrava tähtsusega, loen ma väga tähelepanelikult üks kord läbi teose algmaterjali seal libreto mitte sisukokkuvõte, vaid kogu tegelaste teksti ja teen sealjuures endale olulised märkmed. Esimene lugemine on kõige muljetavaldavam. Hiljem avaid täpsustan üle vajalike lõikeprobleemide tekkimisel. Teise etapina asun vastavalt oma nägemusele kujunduse kontseptsiooni kallale. Küsin vahele. Kas te sellel esimesel etapil kui te loete esimest korda, kas see kõik teie nägemuses paigutub lavale? See on nii, nagu ütles teie õpetaja Leo Normet mulle kunagi temal Maltaga ei ole teinud lavakujundajad viga on, tal on vaja ainult leida vuti avades uks, kus kogu see asi on sees ja tulevad sealt asjad need kõik välja ja panna need ainult kohale. Ainuke asi sellel sõitmisel, võtme leidmine, selles raskus, selle leidmine on see probleem töö käigus nagu mingisuguses nii-öelda otsimismängus välja leida, kui nii selles piltliku näite tuua. Teise etapina asunud vastavalt oma nägemusele kujunduse kontseptsiooni loomisele. See on pikk ja aeganõudev protsess, nisse võtme otsimine, mis avaneb järk-järgult, puhuti kiiremalt, puhuti vaevaliselt. Kogude materjalides selle töökäsi juhtil avanevas materjalis tekib pidevalt uusi ideid, mis lõpuks kokku ühe kindla kujundi moodustavad. Kuna muusikalavastustes autorid tegevusse piisavalt palju tegevuskohti määranud, siis püüan sellel loomingu etapil määratleda ka dekoratsioonide vahetuste stiilide vahetust. Et see on väga oluline kujundusstiilide terviku osas. Mulle endale on alati meeldinud seda läbiviija publiku silmade all dekoratsioonide vahetust mida nimetatakse puhtaks avatult, vahele lõpetuseks. See annab teosele nagu niisuguse liikuva ja huvitava rütmika. See oleks nagu üks osa lavastusest juba lavastusliku loomingust, kui seda teha koos lavastusega seoses. Rohked vaheajad kahandavad teose esituse pinget ja lõhuvad tervikut. Muidugi teoseid, kus ilma paari vaheda läbi ei saa, kuid püüan iseeneses vähendada miinimumini, kui vaid ainult lauljad ja dirigent koos orkestriga sellele vastu tuleksid ja vastu peaksid. Paraku olen välismaa teatrites töötades põrganud selles osas vastamisi teatri juhtkonna majanduslikku, kuid väga ebakunstilise põhimõttega. Vaheaegade koondamine pidurdab teatri puhveti läbimüügi kasumit. Läbinud nüüd mõlemad etapid, olen endale jõudnud luua lõpliku kontseptsiooni, võtionid leitud, kuidas lavakujundust ja sundseda ruumiliselt lavamaketis teostama. Seda ma võin teile pärast kõrvalruumis näidata seal ahel alles maketi marketist. Sellele järgneb värvilahenduse vormistuskavandite näol ja kostüümikujunduse kavandamine, lisaks rekvisiidid ja mööblikavandid. Nüüd sellega on kunstniku iseseisva tööfaasid lõpule jõudnud. Järgmine etapp on juba kollektiivne töö, teostus teostuse alajuhtidega valmivad tehnilised detailjoonised dekoratsioonide kostüümide vallas. Kogu see protsess võib aega võtta, ütleme, kui teda nüüd nii aega pole kunagi selleks palju. Aga kui nüüd nii rahulikumalt teha. Ooperi ettevalmistamine võtab umbes minul kuus kuud ja kummalisel kombel on juhtunud seda, et ma olen vahel leidnud. Materjali on olnud paraku juba küllalt piisanud, palju ma olen leidnud, nüüd on aeg lõpetada. Ma panen nüüd selle töö etapis lõpetan ära, et mul on veel, noh, ma olen toonud läinud nii, et ma olen omale välja, et mul on oma loodud kartoteek. Vaata terve sein seda täis 50 aasta jooksul, kus mulle raamatukogust märkinud välja olemasolevat teosel põhiselt kahes raamatukogus, Teaduste Akadeemiasse rahvusraamatukogus. Et siis enda kartoteegi leiame palju kiiremini, kuna mul on natuke teistlaadi süsteem vastavalt oma vajadusele, kuidas ma kiiresti leian, teen omale vastavalt lipikutena seal omal lühikesed välja ja tihti puhul, kui te midagi dokumenti otsite oma suurest On see tihtilugu kõige alumise ja kõige viimane, nii aga juhtunud minul, kuigi ma olen vahel siiski nagu millegi sisemist tunde sunnil löödud. Ei, ma ikka vaatan veel paar raamatut, mis on jäänud järele, vaatan nyyd ka läbi ja alalõpmata on juhtunud see, et vaat sealt leian ma selle viimase punkti, mis mulle vajalikuks osutame. Nüüd olen ma raudselt juba palju aastaid sellega, nii et ma kasutan läbi viimase kui võimaluse, mis võimalik on, et ma ei kahetse seda iialgi, et ma olen selle peale aega kulutanud. Kas on juhtunud ka niimoodi, et, et teil on juba noh, praktiliselt valmis kontseptsioon ja järsku tuleb üks idee kui ja te hakkate täiesti teistmoodi see vene keel ja, ja kõik läheb pea peale ja alustati otsast peale. Ja see on teinekord üldise hea küll, kahju on tehtud teest, mille sulle nüüd paberikorvi visata, aga teisest küljest on rõõm, et ei kasutanud, sest see, mis ma nüüd uuesti olen tekkinud, see tekib paraku. Ta peab olema baas, õhust ei teki midagi iseendast seal arengubaas ja kui ma sealt uue ideele ja mis selle asja nagu uuest, täiesti teisest nägemus sellest või teisest kujul avaneb mulle rõõmuks ainult see, ma ei karda töö tegemist selle selles suhtes uuesti viimase labasse mässiti puhul oli mul täpselt samasugune juhus, et mul oli kontseptsioon nagu oma meelest leitud. Aga mulle midagi mulle avatundes paljusid ma töötan intuitiivselt, siin ei saa luua mingisuguseid nihukesi, teoreetilisi reegleid ega midagi. Tundsin midagi ei ole ikkagi läbi ja siin pole nagu lõpetatud. Ei anna see, mida ma otsin. Nendele võtete tulemusel tekkis korraga mulle idee, mille jaoks mul kõik see materjal olemas, juba, selle osanud selle mõtte peale tulla, lihtsalt, et, aga seal on ju veel kirjutatud teoses endas ennustuse lugu, miks ei võiks selleks kasutada puht horoskoobi lahendus? See oli mul kõik olemas, aga ma olin seda natuke teisitimõtlejat, nii ei niida, mutrid tekib palju, neid juhtumeid on ikkagi, kus tuleb uuesti alustada ja uuesti teha, aga see on kõik loomisrõõmu valdkonda kuuluv asi tulemusel kõige tähtsam. Olgu siis kõik need kannatused ja vaevad. Need ununevad kiiresti. Nüüd siis oleme jõudnud nii-öelda siis juba teatri tehniliste joonistuste ja selle valmimiseni, et ühesõnaga teha hakkab, hakkab juuri. Aga teised on nüüd oma kätte võtta. Teoreetiliselt võis kunstis nüüd oma käed tasku panna ja käia ainult konsulteerima oma töö teostamist, kuid praktiliselt tegid ikkagi tosinate kaupa ettenägematuid, probleeme, igasuguseid karisid ei ole, seda materjali tuleb asendada. Ei ole seda. Värvitooni tuleb ümber muuta ja visioonist nendel muutudes muudab terve kogu gammas palju väga palju koloriidis ei saa niiviisi, et nagu kunstnik maalib portree ja, ja seal tuleb modell, kes on issand kollasest kleidist rohelise kleidiga. Kõik ümber maalima. Muidugi niisuguseid ümbertegemisi minu töö ei ole, aga palav tegi, sest antud juhul, kui varem oli meil materjalides väga palju kasutasime puuvillast niukseid loomuliku kiudmaterjali, mis oli teatri läbisegi, siis ei värvita, siis nüüd ostes poest, on neid nii palju sünteetilisi kunst segatud, nad ei anna lihtsalt värvida. Ja paraku selle tõttu tuleb valdkonnas, aga nii arvestab sellega, mis lihtsalt kompromissina tuleb kohandada, selles on need igasugused probleemid ja selle lõppu ei tule enne esietendust. Paljud, kes on näinud Mcbeti, arutlevad, et mis huvitavast materjalist on selle sodiaagiringi see keskpaik, mis kord on peegel kordlaseta valgus, läbija. Näitab seda, mis on seal marju ja see on nüüd tänadaga materjal, seda täpset nimetust isegi vaata, asi on selles, et ma ei tunne kõiki materjali, tehnilisi, neid nimetus ja neid asju seal umbes nii, nagu kirjanik ei pea teadma diviisi koosseisus ei ole sinodile, mis kleebituna orgaanilisel orgaanilisel klaasile kleebitakse muide ka veel kummaliselt, millest ma ise muidugi see on puhas nii-öelda tehnilise teostajad tee seda kleebitakse selle pesupesemisvahendiga seeri ja seda teeb vastavalt spetsialist, asutus ja firmade mina selle tootmise juures ei ole. Minul oli ainult välja mõelda, et seda tehnilist materjali sellisel kujul üldse kasutada, enne pole meil siin seda kasutatud, see oli muidugi jah, ainult niisugused, tänapäeva niuksed materjalid muidugi annavad uusi teisi võimalusi kui seda tagant vaadates võib-olla seda tagant on isegi palju huvitavam vaadata seda, kui seda näha, missugune konstruktsiooni peale see kõik on üles ehitatud, aga konsulteerimine see on muidugi vastavalt Eeaa tehnikute töö, kes selle asja valmis valmis, mõtlesin, et minu fordile anda vastav kompositsiooni, vastavusi suuruse proportsioonid ja mis peale teha kõik seal selle horoskoobi, need jooned, mis seal peal on, nende on ka tegelikult raamid, mis sinna taha kasutasime ära, et mitte liiga palju neid raame panna sinna aru nähtavalt, kui ta hakkab läbi paistma, vaid need on kõik siis nagu kasutatud ka selle kujunduse joonistuse näol ära. Kui idee jõuab materjali kui palju inimesi Estonia teatris umbes sellega tegeleb ja missugused, noh, need harulõigud on, ütleme niimoodi. Jah, mis seal ikka, see on ikka omaettevabrik juba seal ka, oleneb teatri suurusest, Estonia ei ole nii suur mastaabiga teater, aga nii-öelda küll jagada lõikudeks, jagada siis suurelt müügilt neid nagu kahte osasse, üks on see, mis on lavadekoratsioon, teine osa, see, mis seoses näitlejatega on kostüüm lavadekoratsioone osas. Esiteks sa kõigepealt kõige selle asja üldine, nagu üle on lavastusala juhataja siis langema hakkavad, teised kaks nii-öelda ühe pooleteise poole peal on kohe juhatajad, kes on nagu alanev teostuse kontrollijaid läbi viidavad. Deklaratsiooni osas võib jagada nagu juba enne juttu botaforist, kes võtafoorides neid on mitu, kes alistanud kõigi laval esinevad plastilisi, oh siis, siis on dekoratsioonide maalija, keda võiks nimetada esimese tähtsusega selle juures, kuna olen kasutanud põhiliselt oma töös väga palju maalilisi lahendusi, tema töö on esmajoones rahvale kõige rohkem. Et näha, näha ta vahel peate ise ka panema käe külge. Ta usaldab ikkagi usaldan juba täielikult. Jah. Muidugi, kui on mingeid probleeme, siis ma ei oska seda võib-olla nii väljendada, siis muidugi tuleb vahele, aga seedoni erandlikud juhtumid ja enamus kõik juba nad olid kas juba nii profid, profid, et saavad sellega juba loevad juba ära minu poolt esitatud eskiis tepia milles töö lahti läheb, anne konstruktsioonis, tähendab, need on puukonstruktsioonide metallkonstruktsioonid, seal on vastavad spetsialistid. Ja muidugi töökotta jõudes, ega siis ei puugostruktsiooniksinda veel laval midagi ei ütle, see tuleb katta vastavalt materjalidega, on nad siis riieviancis, vineerid, papid või nende jaoks on vastavalt jälle tööala inimesed sellega nagu deklaratsiooni osas peakski olema vist kõik ega nihkus Nõmblejate kaader oma paarkümmend õmblejad, kes peavad olema täielikult spetsialistid teatri tööle, sest oleme vahel proovinud, kui on liiga suur töökoormus, et oleme andnud õmblusateljeesse tihanud lootuse, kui sealt ei tule midagi välja. See on ikka niivõrd eriline tee, seal on esiteks see, et kaks sel alal, nii nagu hakata ülevalt alla tulevase õmblustööga juhataja, siis kaks juurdelõikajad meeste poole osas naiste kostüümide osas, kes täielikult oma alal nii-öelda ministrit selles, et nendel on vastavalt iga kostüümi omagi vastavalt oma ajaloolist lõigete. Nüüd õnneks oleme jõudnud nii suhetes nii kaua välismaale ka, et meil on juba vastavalt lõigete raamatut, varem tuli veel endine välja pusida, lihtsalt proovides odava riidega, kuidas see ja teine asi pildi peal on näha. Ütleme kostüüm aga millestki, kust need, mismoodi lõigatud, see tuli siis endal proovida, see annaks, vot sellise silueti sellise silueti tuleb veel, tähendab et see joon stiil oleks, aga minu nõuded on põhiliselt. Et oleks siiski stiilipuhtus, et ei, mitte mingi ebamäärane segapuder ja ma olen püüdnud ise vältida vägagi seda, et ei läheks kaasa kaasaegse nagu moevoolude moejoontega, et ma sinna sõiduvette nagu laseks minna. Muuseas, see mõjub minu jaoks natuke odavamalt, sest miks see väga lühikese olemusega ta varsti muutub ja nii edasi. Siis tähendab, see algab, peale lõikamisest lõigatakse siis need riided välja, õmmeldakse kui ja siis edasi järgneb juba lõplik teostame, mille juurde kuulub jo kunstnik, kes akus, tiimide maarjamähkmeid-i puhul on mulle mitmel korral esitatud, kus võeti niisugust kangad mis nii seal lähvad kordiste karteist, Heltsija tooni tegelikult fiks silmadeta, tõsi nad on maalitud, kõik kostüümid on ülemaalitud käsitsi, see oli meeletu teed, selleks oli kaks kunstnikku, kes päevad ja võib-olla isegi väga nii-öelda mürgiste nende väärosoolidega ja pintslite ka kõike seda katsid, et et mul oli soov, kogu see kujundas ja samuti kastiimid Anda Patineeritud proksimaterjalina, siis sinna kord on see maalimine, samal juhul seesama kunstnik on vaja näiteks kangaid, Orlamenteerida. Ei ole mõeldav osta poest kangaid, mis on juba vabrikus ornamendi peal. Saalist vaadates on siis hall räbu, mis mitte kusagil eriti ei paista, need tuleb kõik 10 korda suuremalt, võib esile tõsta ja selleks on kunstnik, kes neid siis vastavalt nüüd Osamenditsist teostunud niidablitseeritakse, kleebitakse vahele kostüümi, mida on võimatu pesta, kuni nad lõpuks lagunevad selga ära ja siis tehakse jälle uued. Need asjad lihtsalt ei kannata pesemist, eriti just need maalitud ja laplitseerituks tiimide osas. Tulles veel juurde kingsepatöökoda, kes valmistab vastavaid jalanõusid, edasi läheb juba, mis võtab omale näitleja välimuse, näo jumestusparukad, peakatete kõik, nii et kokkuvõttes nüüd peaks vist enam-vähem juba üldiselt kõik kokku olema. Igatahes väga-väga palju inimesi ja kõigi selle jaoks tuleb teha vastavalt spetsiaalseid joonistega kavandi pealt, mis läheb ütlema ainult töökohta, ei saa seda oma kätte haarata, näidise kavad ei saa lasteaiast tulumis teisi minna, nendest tuleb veel eraldi valmistada täpsustatud joonised, kuidas seda näha ja kuidas see vaja vaja on? Kui palju lehekülgi labi joonistab, nii kui ma lihtinimesena kujutan ette teie bloki Nikosse alustate üldisest jalate detailideni välja, kui palju võiks lavastas paber? Ma ei oska isegi täpselt öelda, näiteks kuidas ma võin rääkida näiteks selle poolega, seal on pianos Esmeralda selle poole peal seal firmas, mis on märk, et aga seal sees on ka palju valguskoopiad, aga seal tuleb ikka sadakonna lehed, tähendab ma niiviisi, et kui ma raamatukogus materjali joonistan, siis mul on üks pakk ees ja ma joon see sinna vastavalt detaile, mis ma kuskil sellele ja kõigest ei ole mõtet hakata valgusest koper tegema, kuna need on liiga tumedad värvilised pildid valguskubjas ei tule hästi välja, siis ma joonistan need ära ja lõikan vastavalt osadeks, kleebin ümber, seal on kõik need välja praktilises töö õppimise, sest siinjuures võib öelda, et selle töö juures võib õppida eluaeg, ega seal igavesi on uusi kaasi tuleb uuesti näha ja uuesti avastada ja siin ei ole lõppu. Aga missugune protsessi osa teile endale kõige suuremat naudingut pakub, kui kunstnik? Huvitav, et see naudingu pakkumine muidugi algaastatel oli ikka see, kuidas võis näha tulemusega ma ei salga, seega mind lõpuks ikkagi samuti huvitab, aga ikka järjest rohkem on mind huvitanud selle algus. Ühesõnaga selle uue materjali avastamisrõõm see on nagu täitsa uue teeraja minek, et muidu on nii, et jalutate kogu aeg ühte ja sama tänavat pidi teete vallutuskäik, aga iga kord täiesti uus, täiesti uus rada, teid iialgi, mis seal lõpus ootab. Muidugi, kui võttalis ajaloolisi stiile, siis neid teame me kõik üldiselt keskeltläbi Üldorientatsioonile tead ikka, mismoodi see stiil nii ela väljalegi, aga detailides on see asi täiesti uued raamatud, uued leheküljed. Ja, ja tihtipeale kab vanas raamatus, mida ma olen võib-olla kümneid kordi kasutanud, leiame jälle midagi uut, mida eelmine kord polnud vajanud ja nii, nii et selles osas pead praegu ütleme, et nüüd on juba see etapp, kus ma. Loominguline see raamatukogu, see on mind hakanud väga liialda köitma, tulemust ma juba 50 aasta pärast ikkagi muutunud juba täiesti käsitööliseks selles osas teadma juba enam-vähem, mis see tulemus võib olla sealhulgas nii palju üllatusi ei saa olla, nii et selles mõttes ma just. Aga esietenduse rõõm on muidugi ikka ka, ega sellest ju ka ilma. Muidugi rahuldus selge, et ma tunnen, et ma olen jah, ükskõik millist tööd teha ja kui seal ikka valmis teostatud, rahule ei ole iialgi jäänud, sest paraku lihtsalt töö käigus näed vigu, mida nad ei jõua parandada, mida ma loodan, et mida ma ainult ise näen, mida teised ei märka jääb ikkagi poolikuks ja, aga, aga see kõik on asja juurde kuuluv asi, ta kahtlemata pakub mulle rahuldust ja, ja seda ei saagi olla, muidu ma seda tüüdi veidiks. Missugune žanre teile endale nagu rohkem meeldib või te ei tee vahet, kas on ooper või ballett? Minu jaoks on huvitav, et nad kõik minu käest on küsitud, et milline ooper on huvitav ja, ja niiviisi rohkem huvitavam olnud, nii kena. Siis ma pean ütlema, mul on omamoodi väikseks hobiks olema, olen korjanud ooperi libreto tee. Ta oli väga vanu, juba seal on täisoopereid kirjutatud sisukokkuvõtted ja on palju kirjutatud ooperit seal. Kuskilt ma olen nagu lugenud, neid on 6000 maailmas vähemalt valmis vorbitud oma ooperi algpäevadest, kui ta algas peale 16 sajandi lõpus ja umbes kasutatakse või nii-öelda näiteks umbes 600 sellest hulgast. Ja kui nüüd mõelda, vaata, oled vaadanud minu käest küsitud, milline ooper oma sisult on kõige huvitav siis tõesti, et minu arust kirjutanud mitte ühtegi igavat ooperi libreto, olgu siis muusika, kuidas nad ununenud või midagi taolist, aga libreto, nendel kõigil olnud huvitajad, muidu vaevalt ükski helilooja seda tööd üldse tegema hakata, kui ta midagi huvitavat ei ole. Oma töös olete muusikateatris. Mida üldse muusika teie jaoks tähendab? Ma olen rääkinud pidevalt enda seosest tööga muusikateatris ja et olen selles žanris töötamist ise vägagi nautinud. Ma pean aga tunnistama, et muusikas olen ma kahjuks ikkagi täielikult ebaplussionaal. Olen muusikaga alustanud kokkupuutumist küll juba lapsepõlves, kui mu vanemad pidasid vajalikuks noorele inimesele mitmekülgne haridus, lisades selleks juurde muusika õppimise eraklaveriõpetaja juures. Barakaga, petsin ma sellega iseennast ja kõiki neid, kes sellest rohkem ootasid ilmselt piisavalt ebamusikaalne. Tundsin varakult, et see pole ikkagi minu pärusmaa, kus ma endaga mugavalt tunneksin. Mingites kohusetundest grillisime tehnilise klaverimängus küll nii kaugele, et mind võeti isegi vastu Tallinna konservatooriumi professor Artur Lemba klaveriklassi. Paar aastat sain seal pigem viletsate tulemustega käia, siis leidsime, et aegunud selletaolise hämamisele lõpp teha ja viisin dokumendid üle teise kõrgkooli, mis oli mind tegelikult alati ahvatlenud. Kuna mu teised perekonnaliikmed, minu abikaasa tütar, väimees on professionaalse muusika inimesed, tunned end täiesti alaväärsena muusika valdkonnas, kuma nende omavahelisi jutuvestlusi hõlmab. Kuid teisest küljest olles pool sajandit töötanud ja elanud päev-päevalt, teadis keset muusikat. Eks paraku on see tekitanud probleemi otsingud lavakujunduse seostamisel muusikaga. Otseselt seostamist masin ei püüagi otsida, pigem on see stiililine seos ühtse terviku loomisel. Klassikaline ooper, millega ma olen kõige rohkem kokku puutunud, on oma vormilt ise suurte mõõtmetega muusikateos võrreldes näiteks sõnadraamaga ooperis suured koorid, ulatuslikud balleti senis, kogu esituslaad eeldab teatud tinglikus, vastavalt peaks ooperis Juaalne vormistus lavale kostüümikujundusele erinema. Paljud klassikalised ooperid nagu seostuksid suurejoonelise kujundusstiiliga suurema eelistusega tinglikke metafooride näol. See pole muidugi mingi reegel, vaid pikaajalise töö praktikas väljakujunenud isiklik arvamus ja maitsev teoreetiliselt olema võimeline ühendama lavakunst muusika, olen püüdnud seda teha täielikult intuitiivselt, endalegi aru andmata, miks ma seda just nii teen, vaid sisemise tunnetusega, et nii ma seda koos kujutlen ja näen, kui ma olen suutnud sellega vähegi elamust pakkuda, siis on mul loominguline rõõm, tasutud publik sellest naudingust osa saab, mida ma sel loomisel ise olen tulnud. Aitäh. Ma oleksin väga tänulik, kui te näitaksite mulle kõrvalruumis neid makette Siin on nüüd see, mis te näete nahalist teist üldse mitte vaata kuskilt teiselt rõdult ajaloolist seal istuda. Ja seal oli siis, tähendas sel hetkel, kui alguses on eespoolt seal näha, siin Peegia, tähendab, see on peegel, vot see oli see pind, näete, kui ma panen tema musta fooni palvete sisu käsi ja kõik on peal olnud, ilma panen tema siia, näete lapsakale see kile, muide, kummal pool siis okei, näeb välja nagu klaas, seal orgaaniline ka see turule, tähendab, kui puruneb, siis tal praguneb kui tükid, eks ole, ei lähe kildudeks ja siiani kile peale kleebitud, tähendab seda materjali saab kasutada. Ja õnnetuseks oli see, et me saime seda rakendada natukene ebapiisavalt. Estonia teatri lava tekstuur on ehitatud nii, et kusagil teatri taastamisel peale sõda lõpust kaks meetrid peale, seal läheb küll veel oma kolm tõmblikud, kuhu saab midagi riputada, aga selle vahe siis on kaks meetrit täiesti tühja pööningut, kus midagi ei ole teostatud ja sellesse kohta on tavaliselt kõige magusam osa teatrikunstnikule, kus midagi saaks panna, riputasin, meil oli hädasaba tagant valgust, ei ole võimalust kuskile midagi panna. Spekulatsioon ise võttis kui kõigi tagumise osa enda alla seal tohutult palju neid trosse, mille peal see acific ripugemist on tõmblikutega seotud, nii et selles mõttes jah, oleks vaja olnud sinna rohkem, võib-olla tehnilisi võimalusi seda veel rohkem läbi valgustada. Stiil kui palju teil läks aega ja kas oli variante enne selle selle viimase kujundi leidma? Oh, seal oli mitmeid haka kaldpinda kui niisugust mis on ju ühtepidi väga tänuväärne, eriti publiku poolt vaadates. Võib-olla näitlejale nii mugav ei ole, ma ei oska seda öelda. Kas te seda kärpinud armastate, olete siis, tähendab see on puhas tehniline vajadus, minu arust päris eriti mitte näitlejale seda ei armasta. Ma usun, et näitlejad on nõus ka kaldpindadel. Ilmselt see annab tähendab ta lavastajale esiteks ja võimalus, kui nüüd üks sile pind teha. Teiseks on see asjalugu, et suurte ooperite puhul, kus on kuurid, see on nagu laululava tõstmine ei ole trepistiku teinud vahel kasutajaga pindadena nii-öelda trepist, nende suurte pindade asemel aga kaldpinnas ta läheb sealt üle teise peadirigendi paremini, kõik kostab. Pealegi on selline pind, mis seal peegeldusena on, kui selle panna ta täiesti sondeerin, pinda peegeldab häält paremini. Pinnad, kõik, kõik kõvad pinnad ooperilauljale on ainult soodustuseks. Kunagi ma tegin trahvi aastal mäletab siis ma kasutasin kab peegli, siis oli mul nii-öelda purunenud peeglite etendus, kus oli taga, olid, võib-olla te olete näinud seda? Vaatame Miku lavastuses ja seal oli tagalava osas oli peegel ja Margarita Voites esimese vaatuse aaria, kus ta võtab oma viimase kõrge noodi. Ta tajus seda, taipas selle peegli. Ta läks lavasügavusse, pööras publikule selja ja peegeldas, lasi juba viimase noodi vastu peeglitesse, tuli saali. Igasugused pehmed ja karvased ja niuksed, riputasin, need on täiesti lausete tarbide tapmine kaugematele, mida ma ise väga vähe kasutanud. Samorina Bukose kuuleb peegeldused jälle kõige tänuväärset häält, see on omaette tehnilised. Neid asju peab lihtsalt teadma, teatud määral akustikaprobleeme ka, nii palju. Vajalik on selles asjas. Kaldpind on mul, tahan mitmeti, ta annab kompositsioonile palju täiendust ja seostab seda ja kõigi sellega, see on jah, ma ise tavaliselt neid asju teoreetiliselt nii väga läbimõtlemine tulevad, siis nad tulevad ja kujunevad ise ja osutavad oma vajalikkust, siis õigustavad siis ära sellega. Teisest küljest siin näiteks selle lavastuse puhul tahtsin rääkida märketi. Jah, olen ma püüdnud saastuse vahetuse teha väga palju, väga palju neid vahetada, et oleks vaheldusrikka publikul ta ju teatud piiri läheb. Ülbaliseks, nii-öelda väsinud ja tüdinud, siin ma nüüd vastupidi, siin ma ei ole üldsegi muutunud, tähendab, sellel pidi oli nii, et muidu on lavameeskond kogu aeg tegevuses, nad ei saab puhkust üldse, nad ainult vahetavad ja tõstavad ja viivad ja nii ja naa, aga siin on nüüd nii, et lavameeskond tuleb kohale, ehitab ära ja õhtul pärast ütlen sulle öelda, et vahepeal, kas kell kinos ei pea mis tahes tulevad ja võtavad maha, isegi deklaratsiooni nadi vahetavad, vahetavad ainult osatäitjad laval, artistid võtavad välja arvatud ainult valgustavad, kes kolm paari nelistelt korra laseme selles samas Mätegi seal väga efektne stseen, see, kust tulevad need tulevased kuningad kõik reas. Kelle idee oli neid niimoodi. Ta tooma siit-sealt ja käsiad lavastaja, lavastaja lavast, aga teie lava pakkus selleks suurepäraselt variansi muidugi lavastaja kasutust, tähendab, ma pean lavastan kunstnikke pakkuma ise välja lavastusele võimalusi lohvi liigendusel ja kui lavastaja seda Nophiera kasutab, siis muidugi on siis kahe poole koostöö, mille kallal ta praegu töötab. Praegu töötan nüüd esimest korda väljaspool Tallinna Vabariigis Vanemuises nähte, Vanemuise plaan on siin, ma teen Vanemuises Kalmani operetipoja teel ja te olete seda enne siin Hispaanias. Ei ole, seal on paljudel juhtudel ma olen korranud oma vabit, meteoriiti Luikede järve olen ma teinud neli korda Tallinnas kolm korda üks kord Riias teinud ja püüdriga kordikaga midagi jälle uuesti lehe uuesti teist korda sama korrata ei taha iialgi igav ja olen sellest ise välja kasvanud. Aga te peate iga kord, kui te teist lava kujundate võõraskleva, ütleme nii Estoniat, tunnete läbi-lõhki. Teate selle lavavõimalustega ja väga, väga ilus ja selge, et siin ma pean, muidu ma ei saaks seda ikkagi sõidule, seal kuulub juba puht nihukse tehnilise töö teadmiste hulka siin paratamatult ei saa teisiti. Nii nagu kes tuleb lavastama, peab ennem osatäitjad kohaliku osatäitjad tutvuma, kui ta hakkab lavastama midagi ja sellega ikkagi see käib töö juurde. Ma võin teile näidata, võtame siit, siin olid kavandid, siin on lapsed ja need tegelikult esituseks nii-öelda vastuvõtunõukogule, kes teatris vastu võtab, siis maketi meelitada niisugusel kujul. Okei ja seda värvides. Teie kirjutate ka valguskunstnikule. Aga meil on nii, et tegelikult annan mina temale, kuna ta on professionaalne valguskunstnik, südaöised teosesse läheneb juba parasku oma nägemusega, aga muidugi aluseks on minu kujundus, mille, mille ta vanuses võtma ja seal ma lihtsalt noh, üldistatud, väga üldistatud, annan talle oma soov edasi, mida ma tahan näidata, mida ma tahan näha, näiteks siin ma soovisin väga näidata välja kogu aeg seda skur Nonii kujutis, mis nagu oleks selle võtaks selle mähkmed enda olemusele, see oli kõige tähtsam siin nagunii, ühesõnaga teen vihjeid selles suhteliselt, no vot siin on nüüd toksiliste tähistaevapooli, nii, siin on näiteks põranzeri eraldi mul näiteks ette kõik need tuleb ette neile joonistustest. Niisugusel kujul ta näeb välja, siis ma olen palju teinud, aga nüüd ma mõtlesin, kus ma olen pannud, vahendab veel need, on need materjalid? Aja teeria ja ajakiri jaoks on mul siin juba ideed, materjali, aga nüüd ma vaatan, mida ma teen endale, see oli see esimene lugemine, mis ma kirjutan omale kõik välja täpselt kogu selle tegevuse käigus. Siis näete, siin on hakanud esimesed ideed ja mõtted, märkmed tähendab sinu diaatrifuajee esimene vaatuse ATK stiilis. Siin on nii-öelda minu märkmed vot sellisel kujul paberitähti siis ta iga iga selle järele vastavalt, kuidas mul vaja jälle lavaportaal näiteks sealt tuleb üks teater teatris kujutada sihuksed veeteatri Pariisis ja huvitav, ma olen ise käinud seal šoti teatrist, kus see tegevus toimus nõmmel, et absoluutselt mitte midagi, mismoodi teatriväljale ja mitte ühtegi materjali selle kohta mitte kusagil ei ole? Tähendab noh siis ma pean midagi välja, mõtlen, ma loodan, et ega siis keegi teine ka ei tea seda nii täpselt ja see polegi oluline, ta on ikkagi teada, paljudel juhtudel ei pea kajastama täielikult seda reaalsust reaalsust jah, Taaniga. Realism on ikka täiesti tinglik. Romantiline, mis teatris on, kõik ei pea ikka olema täpne, selleks on muuseumid olemas. Teil on väga ilus käekiri. Ja teie kolleegid siin Estonias ütlevad, et teie üks kõige iseloomulikumaid jooni on perfektsionism. Kuidas te seda Need ennast nii palju või ma ei tea, tähendab muidugi ma olen. Võib-olla jah. Kahtlemata ei lähe kerge vastupanu teed ja kompromisside peale ei nagu ei tahaks minna. See on ainuke, mis võib-olla võin öelda selle nii-öelda täiendamiseks, aga muud ma ei tea seda ennast võib-olla vägaid panevi sellele rõhku ei pane tähele ka analüüsi. Ma väga tänan, et te leidsite aega ja me oleme neid klassikaraadiokuulajaga olnud siin ühe kena tunni teie seltsis. Soovime teile palju-palju õnne tööjuubeli puhul ja palju-palju ilusaid lavastusi koos teiega ja suuri teatrirõõme meile. Nii, ma väga tänan teid nuudlitest. Kuuldud saade algas ja lõppes Kalmani operetipaja DRAM muusikaga. Täna rääkis meile Estonia kauaaegne kunstnik Eldur Renter oma tegemisest. Teda kuulas ja küsitles Virve Normet.