Tänane saade sarjast nüüd muusika kannab alapealkirja vaikuse heli ning siin saates kõneleme me armeenia helilooja amet tärterianni muusikast. Muusikas suubuvad helid alati vaikusesse. Vaikus on punkt, kuhu kõik välja jõuab omamoodi kulminatsioon. Helidemass, mis kohati paisub suisa mürakas, leiab oma lõpplahenduse vaikuses. Nii omandab kõla justkui pühaliku tähenduse, sest vaikus on see hetk, mis seda. Ja ka vaiku sisesaab helilise tähenduse. Osata lusikasse kirjutada vaikust, on omaette kunst. Ning vaikusehetkede mõtestatud näikse veterterianni muusikas kandvat endas ka sellist dramaturgiliselt rolli. Muusika kulminatsiooniks ongi vaikus selleks, et mõista, millest helid sünnivad. Helid sünnivad vaikusest ja saavad lõpuks taas vaikuseks. Aveter Drian'i loomingu põhiosa moodustavad kaheksa sümfooniat ning tema omapärane muusikat. Filosoofia, millest meil pärast poolega lähemalt juttu tuleb, leiab alati rakendust ka muusikas. Mis aga puudutab tema kompositsioonitehnikat, siis töötab ta alati valdavalt kõlamassiividega ja see loomulikult ei tähenda seda. Tegemist oleks jõuliste Fortedega või jõuliselt kõlavate kõlakompleksidega. Vaid kõla ise ongi ääretult oluline, samuti sellesse kõlasse süvenemine. Ja selline mõtlemine lähendab teda idamaade tõekspidamistega. Terteriand otsib kaosest pühalikkust, kust ja mõtestatud kaasa saavutamine on tema jaoks väga oluline. Caveter Teri-Ann oli armeenia helilooja ja pianist. Ta on sündinud 1929. aastal Bakuus aserbaidžaani pealinnas. Tema vanemad polnudki Lelle kutselt muusikud, kuid mõlemile oli looduse poolt kaasa antud kauneid lauluhääled. Ja Terterianni isa oli arst, kes peale doktorikutse tegutses edukalt ka laulja ning pianistina. Te olete reani, vennast sai hiljem ooperidirigent ja oma kardaderterianni enda pojast Ruubenist muusikateadlane. Oma esimesed muusikatunnid saia Vetter Drian kuueaastaselt. 1951. aastal kolis perekond elama Armeeniasse ning noor tulevane helilooja tundis juba sellest ajast peale selgelt, et tema hing kuulub muusikale. Ning teatri andnud piss Jerevanis kompositsiooni Eduard Mirzo Janni juures aastatel 1952 kuni 57. Ja 1970. aastal sai temast jerevani konservatooriumi kompositsiooniõppejõud. Aastast 1985 professor. Võiks ka öelda, et õpetaja tegevus oli eks olulisi rolle läbi kogu amet Kärterianni elu. Ning peale heliloomingu õpetustega markestatsiooni. Oma viimastel eluaastatel aastatel 1993 kuni 94 andis ta meistriklasse Uurali konservad tooriumis Jekaterinburgis. Ja elu viimastel aastatel avanesid tema jaoks ka piirid läände. Terterianni teosed keskenduvad just põhiliselt sümfoonilise vormile. Ta kirjutas ajavahemikel 1968 kuni 89 80 sümfooniat. Lisaks sellele on tal veel kaks ooperit, pealkirjadega Ringo ehk eesti keeles siis tule Ring. Loomisaastaks on 1967 ja Ööskuvaik ehk eesti keeles maavärin. Selle kirjutas Terterianna aastal 1986. Ja aastal 1975 kirjutas ta veel ka balletiRichard kolmas. Ja lisaks nendele nimetatud teostele on tal ka muid vokaalsümfoonilisi tsükleid. Tema sõbrad ja kaaslased organiseerisid tema muusikaga festivale mitmel pool tollases NSV Liidus. Ja paraku suri helilooja üsna varakult, nii et tal jäi kuulmata oma viimase sümfoonia ettekanne ning ta jõudis viibida veel vaid oma seitsmenda sümfoonia ettekandel Londonis. Ja vaevalt enne oma surma oli tal tekkinud kavatsus alates 1995.-st aastast ennast täiendada Saksamaal. Ja see kavatsus ei samuti paraku teostamata. Terter Jann suri 1994. aastal Jekaterinburgis. Stiililiselt on Terterianni muusika sulam Armeenias, Nendest ehk keskaegsetes tümnidest ja veel mõnedest muudest elementidest, mille juurde me mõne hetke pärast ka jõuame ja lähemalt räägime. Ning siinkohal peatukski veidikene sellel omanäolisel vaimulikult kirikumuusika žanril. Sharakan on üks osa Armeenia liturgiast ja Armeenia liturgia muide täielikult muusikaga nii-öelda täidetud. Sarakan põhineb teatud kindlatele meloodiatele ja see meloodia korda täielikus sõltuvuses liturgia teksti nüanssidest ja kannide nii-öelda repertuaar on rikkalik, sisaldades rohkem kui 1300 tsüklisse koondatud laulu, mille pani kogumikus kokku baarsektsion seitsmendal sajandil. Ja siinkohal kuulakski väikest katkendit Armeenia rahvamuusikast. See oli väike katkend armeenia rahvamuusikast, kuid nüüd tuleme tagasi Aveter terianni muusikastiili juurde ja räägiks siinkohal lähemalt, milles tema omanäoline stiil veel mõjutusi saanud. Nimelt on teda mõjutanud ka vaba 12 helisüsteem, Alatoorikaia aktsionaakese laadne kõlamassiividega mõtlemine. Ning mõnikord on tema teostesse kaasatud ka tempereerimata häälestusega rahvapille. Ja lisaks võime tema muusikas märgata ka uutmoodi orkestri ja rütmitaju. Ja veel võib mõjutataks lugeda muus poola koolkonda. Nende mõjutajate põhjal kujundab Kärteriann välja omaenda kontseptsiooni tämbrilis akustilisest dünaamikast. Ja kogu tema helide valik sõltub täielikult üksiku heli ja selle jätkuvuse ideest mis peaks välja arenema orkestri unisooni ja grammatilisteks klasteteks. Veel huvitab teda jällegi see suhe, mis tekib ka naturaalsete ja lindistatud helide vahel. Või hoopis suhe, mis tekib ruumi kosmoloogilise tajumisel või selle jaotamises. Ajaüksusteks. Terterian komponeeris sageli muusikat justkui kõlaplokkidena. Ja igaüks neist erines nii ajaliselt, sisemiselt struktuurilt kui ka arenguloogikalt. Therterianna oli omapärase hoiakuga heliloojaga sellepärast et suutis olla loov ehk muusikat kirjutada ainult ühes kohas, milleks oli tillian, mis on heliloojate maja järve kaldal vägagi looduslikus keskkonnas. Veel enne kui me hakkame lähemalt uurima veterterianni loomingulist mõtlemist, uurime üldse Armeenia muusikat, ajaloolist tausta lähemalt, et näha, millises keskkonnas tärtrian tegutses ja kassas. Kultuurilooliselt ulatuvad Armeenia rahvuslikud ja ajaloolised traditsioonid rohkem kui 1000 aasta taha. Ning see on euro põhjaliku ja asjaliku maailmapildi ristumispunkt mille ilmingud avalduvad loomulikult ka muusikas. Ja võiks öelda, et rahvalaul üldse on üsna suur osatähtsus armeenia muusikas see tähendab nii-öelda komponeeritud muusikas, millele vihjab selliste heliloojate nagu Hatšhaturjan, nii Melik jänni ja teistegi elate teosed. Paljud Armeenia muusikud said hariduse Moskva ja Peterburi konservatooriumitist ning sümfoonilise mõtlemisele. Muusikas pani aluse Aram Hatšhaturjan 1900 kolmekümnendatel aastatel ning tema eeskuju kujundas ka järgnevate põlvkondade muusikat. Sellist mõtlemist ja Hatšhaturjan mõju ulatus ka väljaspool kodumaa piire, mõjutades ka Gruusia, Aserbaidžaani ning Venemaa Kesk-Aasia piirkondade muusikat. Ning kui nüüd ajas tükk aega edasi hüpata, siis suuremad muutused tabasid Armeenia muusikat 1900 kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel mil toimis erinevate muusikažanrite vastastikune mõju. Seda tõestab meile siis selliste heliloojate nagu ademyamni peljaniega. Janni muusika ning Terterianni sulest pärineb ka näiteks selline hübriidteos nagu ooper, oratoorium koos pantamiimiga. VEEL eksperimenteeriti 1900 kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel neoklassitsistliku stiilielementidega. Samuti ilmus teostusele atoorikat ning 12 helitehnikat. Alates 1970.-test aastatest me võime aga öelda, et Armeenia heliloojad loobusid oma muusikastiili leidmisest üksnes rahvusliku muusika raamides ning Armeenia muusikat. Ta oli nüüdsest kui üks osa avaramast ja rahvusvahelisest muusikakultuurist. Ning loomulikult Hatšhaturjan ei mõju noorema põlvkonna heliloojatele jätkus ja see oli märkimisväärselt suur. Kuid 70.-test aastatest alates on siiski märgatavad ka kaks täiesti uut suunda. Armeenia muusikas. Nimelt leidus heliloojaid, kes sammutasid inspiratsiooni traditsioonilisest monoodilisest muusikast ning teine suund keskendus kaasaegsetele avangard vooludele, samuti kaasaegsete tehniliste võimaluste rakendamisele muusikateenistusse. Te olete nii-öelda äratas uuele elule Armeenia sümfooniamuusikateatri olles inspireeritud antroposoofilistest ideedest ning nii ida kui ka Lääne filosoofiast. Ta on üks need 20. sajandi heliloojaid, kelle muusika on universaalse meele-manipulatsiooniks. Veterterianni loomingu põhituuma moodustavad just sümfooniat, mis justkui portrateerivad maailma suures plaanis just nagu filmikaader, mis väga lähedalt tabab tegelase. Antud juhul siis maailma erinevaid näoilmeid. Ning gigantsete kõlamassiivide voogamine on justkui kärestikuline jõgi, mis tekib kusagil kõrgmäestikus tähendab tekkinud nagu üksikust noodist, et seejärel paisuda jõuliseks helidega skaadiks ning lõpuks taas suubuda vaikusesse. Sümfoonia keskel leiab tavaliselt aset laskumine üksikule kõlale ning sellest on tehtud suursündmus. Ja see tähistab tagasipöördumist juurte juurde, see tähendab vaikusesse. Teiste sõnadega on see saatuse tunnusmärgiks, nagu arvab autor ise. Terterianni muusikas võime me ka kohati paralleele tõmmata itaalia helilevad Johnsyntod seltsiga kes on tänapäeva Lääne-Euroopa nii-öelda kultusheliloojaks, kuna ta taasavastas üksiku Helija sellesse üksikusse helisse süvenemise olulisuse. Ning tšeltsi leidis samuti oma ideedele tuge India filosoofiast. Samamoodi teeb ka Sis armeenlane Avet Terterion, kes kõneleb selle idee kohta ise järgmist. Minu suur õnn on selles, et orienta minusse sügavalt juurdunud juba sünnipäraselt ning ma kahtlen üsna hoolikalt ja ettevaatlikult seda parandust. Euroopa kuulajate seas on aga üsnagi palju neid kes leiavad, et on täiesti võimatu tungida üksiku helini. Ja enamike Ta kuulajaid leiab, et üsna raske on kuulata Lähis-Ida ja Idamaade muusikat kuna tohutu ühtlase helisse süvenemine on sündmus, mida on võimatu saavutada. Ja Terterianna arvab, et eurooplastele pole üldse õpetatud seda, kuidas muusikat tuleks kuulata või seda, kuidas avatult ja respektiga suhtuda sellesse, mida tema usub, olevat sisemine rahu milles kuulaja justkui muusikat kuulates võiks puhata. Terteri Ann arvab ka, et turbanistliku Eluviisi tühjus ning kiirustamine välistab paljud kõrgemad ja ülimad rõõmud. Need on siis rõõmud millestki, mis on Neile kiirustajatele ligipääsmatu. See tähendab, et selliste inimeste jaoks ei eksisteerigi selliseid ülimaid ja kõrgemaid rõõme. Ja nüüd räägiks vähemalt wet ter Drian'i teostest. Kõige varasem teadaolev teos on sonaat tšellole ja klaverile aastast 1955 ning sellele järgnevad Isamaateemalised vokaalsümfoonilised tsüklid. Meil on loomingu hulgast kaks keelpillikvartetti, mis on kirjeldatud üsna suurte ajavahedega. Aastatel 1962 on esimene keelpillikvarteti aastal 91 teine. Siis on tärt reanni loomingu hulgas kaks ooperit. Tule ring. See on kahevaatuseline ooper ning maavärin, mis on ooper Heinrich von klasti ainetel ja see oper on loodud aastal 1986. Ja selles ooperis saavad kokku erinevad draamažanrid. Need on siis ooper, ministeerium ja maskiteater. Ja see annab tulemuseks sellise kaleidoskoopilise väljenduslikkuse. Väärib ka eraldi väljatoomist mõningate sümfooniat. Koosseisud, mis on üsnagi eriskummalised. Näiteks esimesest sümfooniast on koos seisaks vaskpillid, löökpillid, klaver, orel ja basskitarr. Kolmandast sümfooniat son lisaks suurele orkestrile sooloinstrument, eks rahvapillid Tucci surna ning kuuendast sümfooniast on soolopillid lisaks orkestrile Kemandža surna ja Burwar. Ja räägikski lähemalt tehniliselt hoonetest. Kõik tema sümfooniad on kirjutatud vahemikust 1969 kuni 89. Ja võiks öelda, et põhiteemaks neis on meditatsioon ja traditsioonilist temaatilist materjali katkestavad ootamatut pausid ning teater, jonni aja ja ruumi käsitlus sarnaneb idamaade mõtlemisega ning religioossed traditsioonidega. Lisaks sellele on tema sümfoonetes oluliseks lähteallikaks Armeenia varane laul, mida arendatakse impravisatoorselt ja mis peaks tärterianni hierarhilise ülesehitusega kõla koele veelgi intensiivsust lisama. Ning võib öelda, et sageli on üheks oluliseks elemendiks kõla kangas, ka ostinaatoliin, mis täidab nii-öelda püsivat pedaali funktsiooni. Näiteks samal ajal kui ülejäänud muusikalises kanga mustris toimub samaaegselt palju muutusi. Peatukski pikemalt tema kolmandal ja kuuendal sümfoonel tema kolmas sümfoonia kirjutatud 1974 kuni 75. Ja see on pühendatud therterianni nooremale vennale Hermannile, kes umbes selle teose valmimise ajal suri. Teose esimene osa on ebatavaliselt väljenduslik juba esimestest nootidest peale. Aktiivselt löökpillihelid lihtsalt haaravad kuulaja hoobilt rütmi võimusesse. Ning helilooja ise väidab, et kolmas sümfoonia ja selle algus ei sisalda endast paradoksi ja seal pole midagi enamat kui kuulaja ettevalmistamine vaikuseks. Ning helilooja jätkab järgmiste sõnadega. Üks kord Mongoolias oli mul võimalus olla tunnistajaks budistliku lerituaalile. Rituaal algas just ähvardavate gongihelidega. Nende kõlal on üheaegselt mitu tähendust. Üks võimalik tähendus on see, et täiesti tärkamist liikumist buda suunas. Teisalt aga kanda endas sõnumit, mis seostub kristliku jumalateenistuse kella helinega. Kuid kongide ja trummide kõla väljendab ka üsnagi iseseisvat jõudu, mis tuleneb rituaali varjatud ja salajastest külgedest. Kellade helin pole tegelikult millegagi võrreldav isegi juhul, kui kõik religioonid on üksteisele olemuselt lähedased. Terterianna arvab, et üksnes torm rajab teed vaikusele. Ning siin on siis kasutatud ka solistidena kahte veidralt rahvapilli. Ning surna on pill, mis kuulub ajaliste perekonda ja selle kõlas võime äratundega pillipärsia, India päritolu. Selle heli on terav ja ta kõlab muidu tempereeritud pillide maailmas kuidagi metsikult ja taltsutamatult. Teine rahvapill, Tudtuk, mida samuti kolmandast sümfooniast on kasutatud. Selle pilli kõla on kasutatud autentsus ülemhelide registris. Ja pillide meloodiad pole pärit rahvamuusikatraditsioonist ja need peaks seetõttu esitama just akadeemilise haridusega pillimängija. Terteriani kolmanda sümfoonia kolmas osa on päris hullumeelne ja pöörane. Toob endaga justkui kaasa pöörase maailma võidu, mida juhivad jõudmine on täiesti võimatu peatada. Mis on just kohuta vaja korraldus, mis tõmbab kõik asjad endaga kaasa neid luues ja hävitades. See on justkui mõrvarlik tuletornis. Sestap läbi aegade. Ja siin teoses on kasutatud kahte klaverit, mis on võimendatud nii et need kostavad orkestrist selgesti välja. Ja see on justkui nägemus apokalüpsist. See oli katkendaveter trianni, kolmanda sümfoonia teisest osast ning nüüd me peaksime tema kuuendal fooniale, mis on loodud kammerorkestrile, kammerkoorile ja üheksale fonogrammilindile. Ning see lindi materjal on valmistatud nõnda, et on lindistatud kammerkoor ja suurt orkestrit, mida on siis töödeldud hiljem elektrooniliselt. Ja see teos põhineb nägemusel kahest erinevast, kuid samaaegselt tajutavast kõlas sfäärist. Üks on justkui vaatepunkt distantsilt, see tähendab kauge vahemaa tagant, mis kaob ja ilmub taas, teine aga on pidevalt esiplaanil. Ja kuigi see kõlade maailm, mida tajume vaid distantsilt, ei lakka kunagi, põgeneb see ametiaeg-ajalt meie tajuväljast. Autor ise arvab selle teose kohta, et see on justkui ülemaailmne mass või kui reekviem ning tema arvates tajub inimene kunstiloomingus kogu inimkonna teadvust. Ja selle teosega siseneb teatri, on justkui mälestuste maailma justkui aimates järele religioossete tseremooniate mõjuefekti nimelt hoides alal minevikku ja ühendades seda tänapäevaga. Ja see võib-olla seletab ka natukene selle sümfoonia suletud ja justkui rituaalset vormi. Leidis siiski, et ta on armeenlane ning ka elas vastavalt sellele nimelt ta elas Jerevani lähistel mägedes ühes väikeses linnakeses ning see oli elu, millest peaaegu et puudusid igasugused liiklusvahendit ja kommunikatsioon. Kuid selline nii-öelda maailmast väljapoole elamine aitas tal omakorda keskenduda oma sisemistele hinge sügavustele, mille taga oli tugev emotsionaalne ja spirituaalne kasvamine. Muusikas sukeldustega, üksiku helisügavusse ning ta heitis ka pilgu minevikku kusjuures väga intensiivse ja jõulise pilgu minevikku. Ja ta vaatas nende sekka, kes olid tulnud sama rada pidi enne sõda. Nimelt on ta mõjutusi saanud Rudolf Steineri, tema mõtlemisest ja tänase Steineri mõtetele saab tema loomingus kõlaruum erilise omanäolise tähenduse ning Terteriann suhtlus urbaniseerunud elukorraldusse ülimalt skeptiliselt. Ja ta lahendas selle enda jaoks sellise probleemis sisemisi rahvustunde ja kosmopoliitse hoiaku kaudu. Ja ta väitis, et Armeenias on alati mäed silmapiiril. Kas temaga otsib püha müra suure algustähega endale uut juhti ning vaikus pole mitte märki üksildusest, külmusest ja surmast. Vaid vaikus on absoluutne. Ja muusika ei oska, ulatab sellest välja. Vaikus on täidetud millegagi, mis on lõputu ja sügav. Just nagu universumis ei tunne aja ja ruumi piire. Te olete Leanne ütleb, et on kahte tüüpi muusikat. Need on muusikavalitutele ja muusika igaühele. Muusika on D-alateadvusesse ja see on pühendumine üksiku heli kosmosesse. Annab endast sama teadmist nagu idameditatsiooni ja esoteerika kõneleb meile teistest dimensioonidest. Lihtsalt laske kuulmismeelel kuulda helide maagiat, aega ja eeterlikust. Ühesõnaga kõlavat kosmost. Nii ütleb Kärt Ryan. Muusika on universumi vibratsioon. May komponeeri muusikat, ma lihtsalt kirjutan selle üles. Terterianni loomingu kohta on erinevad, mainekad inimesed kõnelenud ainult ülivõrdes. Heliloojate liidu kunagine esimees Edward Mirzo ei andnud, on öelnud, et ametter trianni kohta et tema uuendusmeelsed teosed on kõlanud nii Armeenias kui ta üle kogu maailma tutvustades sümfonismi uusi võimalikke arengusuundi. Veterinaariat Meil on sümfonism kõige loomulikum viis oma mõtete väljendamiseks. Ta on sündinud sümfoonik. Tema talent on ääretu ja see väljendab ennast erineval moel. Tema muusikal on omaenda autentne kõlamaailm, mis on tänapäeval üsna haruldane. Dirigent Gennadi rastestwenski on öelnud, et Vetter trenn on teravmeelne helilooja, kelle partituuridest sisaldab alati uuendusmeelseid ideid. Ühtaegu rikkalik ja teisalt kitsi seisnes selles, et kuulajaile võib ühel hetkel näida, et midagi ei juhtu kui äkitselt ta tajub, et liikumine pole kunagi lakanud ja sööstab eesmärgini. Mis on helilooja senini varjanud ja kuni selleni hetkeni, millal see saab ilmsiks. Helilooja lõõtschinono ütleb, et tärteriani talent on jõuline ja rikkaliku kujutlusvõimega ja nii loomulik tema muutumatus püüdluses otsida uusi tähendusi, mis lubaksid tal järgida teekonda uuendusteni ja vabamuusika transfarmeerumiseni mis avab kuulajale justkui uued silmapiirid ja emotsioonitasandid. Sophia koba ei tuuline, aga ütleb, et iga uus Aveteriterianni teos on üllatav ja vaimustav mis siseneb sellesse maailma siinpool nagu ilmutus. Ja iga teos on alati muusikaelu sündmus nii meie kodumaal kui ka väljaspool seda. Kui paid jõuline ütleb, et minu jaoks on muusikaallikas, mis on tulvil sügavamaid emotsioone justkui pinnaline läbimurre, teise aega ja ruumi. Nagu kaos, universum seal lihtsalt nõnda keerukas struktuur, mida ei suudeta täielikult mõista ja analüüsida. Võime samalaadseid printsiipe leida ka muusikast. Enamasti on siis ka olemas tugevad seosed erinevate matemaatika teooriatega mis võimaldavad kaost süsteemsemalt komponeerida. Ja kaos on oluline printsiip ka Vetter Drian'i jaoks. Ning Terterian rõhutab oma mõtlemises veel Lääne muusikalise mõtlemise piiratust just, ja seda, et see on praeguseks ennast ammendanud ja vajab väljenduseks uusi arengusuundi. Ning ta arvab, et lääne kuulajale harjunud kuulad hetke. Ta ootab, et muusika oleks pidev dramaatiline protsess oma loogiliselt tunnetatavate analüüsitavate osadega kus analüüsib hätta, mis kahtlemata juhtuka tärteriani muusikast kuulates seda registreerib, kuulaja kõrv justkui arusaamatuse ja segaduseni. Ning kuulaja otsib sellele põhjendusi. Lääne klassikaline muusika kannab endas vana moosi, hierarhilisi struktuure. Ja on loota, et muusika vabaneb sellest ehk lähimate sajandite jooksul. Orientaalse mõtlemisega heliloojale jääb selgusetuks, et mida ta peab tegema näiteks kuulminatsiooniga või motiiviga või arendusega või mis asi on organisatsioon või mis asi on üldse soolo. Ning te näete seda kõike erinevalt võrreldes harjumuspärasega. Ning on loogiline, et ka helilooja taust ja keskkond tingib selle, miks ta tahab pallida euroopalikest piiridest. Ja Tartu oli juba oma Juurtelt justkui kahe maailma piiril. Ja tema otsustas oma pilgu pöörata rohkem itta, leides sealsest mõtlemisest rohkem oma muusikale tugeja inspiratsiooni. Kahtlemata esitab iga muusika looja endale aeg-ajalt küsimusi dünaamika printsiipide kulminatsiooni ja muude detailide kohta, mis muusika loomisega paratamatult kaasnevad. Ja peaaegu kõik, mis muusikale justkui elavust annab on konflikt kuulaja kõrvade ja tema ootuste ning reaalselt kõlava muusika enda vahel. Seega peaks muusikas justkui oleme ootamatuid pöördeid ja ootamatuid mõttekäike. Ja võib arvata, et ühte helisse süvenemine, mida Terteriangi armastab oma teostest teha kõlab Lääne kuulajale juba küllalt harjumatuna. Ja kuulaja otsib sellele seletusi ja tõlgendusi. Ja võimalik tõlgendus või seletus peitubki niivõrd keerukas muusikateoorias kuivõrd võiks lahendusi otsida pigem idamaade filosoofiat uurides. Tänase saate Aveterteriaanis tõid teieni Helle baasia, Mirjam Tally.