Meeldiv kohtuda lavamuusikasaadete töögrupp Külli tilineval foonikas ja Tiit Made isiku stuudios on teie käsutuses. Nathan operetisõprade meeleheaks kõlas saksa-juudi päritoluga, kuid kodakondsuse järgi prantsuse helilooja Jacques ohvenbachi poolt komponeeritud värvikas kann. See tähendab, et eelseisev muusikatund on pühendatud tema operettidele. Kant kangelasesimest korda galoppi nimetama Pariisi teatris buffee Paris Jens. 21. oktoobril 1858. aastal kuulus laineid löönud Buf ooperi Orpheus põrgus neljanda vaatuse Bakhanaali stseeni, kus jumalad allilmas lustivad ning seda põrguga lobby tantsida vihuvad. Kuid siis ligi 140 aastat tagasi ei tantsitud kanni nii nagu oleme tänapäeval harjunud variteedes, jaga pareedes nägema kankaani meloodiale iseloomulik koreograafia, Grafi ja lisati teise offenbachi, minu opereti, teise Buf ooperi ja integreeritud modern operetist tituleeritud Pariisi elu esimesel etendusel, mis leidis aset 1866. aasta oktoobris Pariisis. Lätis on kaks briljantsed seltskondlikku paati, stseeni, mis olla samal ajal mõjutanud ka Johann Straussi nahkhiire komponeerimisel. Ühes nendest paati stseenidest lauldakse, mängitakse ja tantsitakse Ki maha. Klassikaliseks saanud Cancan. Siinkohal katkend sellest stseenist, mis kan Khaniga lõpeb, esitus antud uusi teatri, orkestri, koori ja solistide poolt. On äärmiselt kahetsusväärne, et niisugune operetiklassika suurmeister nagu säkkofonbach on jäänud juba aastaid meie teatrite tähelepanu haardest välja tema hoogsat meloodilist ja väga tantsulist muusikat, oleks mõnus lava ettekandes nautida. Meie operetistaaridel oma lõbuks ja meeleheaks ka ette kanda. Paar aastat tagasi oli kuulda, et Estonia võtab vastamiseks Orpheus allilmas kolleeg Priit Aimla, sai valmis ka uus tõlge ning laulusõnad, kuid Estonias tekkisid ilmselt mingid repertuaari poliitilised probleemid ning ohvenbachaimla ühistöö on pandud kõrgemale riiulile. Kahju. Väga kahju. Asemele saan pakkuda näiteks Orfiose teise vaatuse metavarfooside rondo, mille esitavad sandarbi Michel komaan Duluusi teatrist. Aga? Jällegi. Aku hakkab. Läbi käima. Kreeka mütoloogiast ammutatud Orfiose teema on olnud maailma lavamuusika ajaloos äärmiselt populaarne. Seda teemat on umbes 80 korda käsitletud erinevates versioonides, nii ooperikoomilise, ooperi kui ka operetitasemel. Juba Monteverdi kirjutas 1607. aastal Orfiose teemalise ooperi. Nimekatest tegijatest on selle mütoloogilise kangelase kallale proovinud ka endale Haydni Klokia, Baer. Ohven. Bachi muusikaline tõlgendus oli möödunud sajandi keskpaiga lavamuusikatraditsioone ja heroilist romantikat silmas pidades kohatult lustlik ning seda kutsuda ka koguni Borleskiks. Sakslased mõtlesid enne kolm ja inglased koguni seitse aastat, kuni söandasid ohvenbachi Orphyost lavastada kuulakem veel ühte meloodiat Orfiosest. See on eurotiike Paul esimesest vaatusest esitab Kölni ooperi orkester, koor ja solist Annelise Rosenberg. Ohvenbachi operettide teemalise saate mõte turgatas pähe hiljuti, kui Pariisi suures spordihallis, kus tavaliselt jäähokit ja korvpalli mängitakse ning iluuisutamise ja kergejõustikuvõistluse läbi viiakse. Vaatasin, kuulasin sinna kantodoffenbachi, Pariisi elu etendust. Oli juba järjest mängitud 10 päeva ning mitmel päeval koguni kaks etendust. Reeglina oli 10000 kohaline spordihall rahvast täis. Prantslased ja Pariisi külalised elasid ohvenbachi ühele paremale operettide elavalt kaasa. Oli mängulusti, oli häid operetti, oli olid suurepärased kostüümid ning esialgu pahviks löönud lavastus, eriti jutumärkides lavakujundus ning teravmeelne artistide liikumine suurel areenil, et igaüks neljas suunas istuvast publikust solisti võimalikult lähedalt näeks. Kuid sellest pärast esimese vaatuse brasiillase pleed, mille esitab JeanCristophe'i noa. Kujutagem ette spordihalli ja selle jäähokiväljaku suurust areeni. See oli parimate versai traditsioonide najal kaetud korrapäraste pargiteedemustritega mis markeerisid käiguradasid ja millele etenduse käigus projekteeriti siis erinevaid markeeringuid, kas raud teed, hotellija, kohviku, põrandamustrit või tänavakive? Ei mingeid muid laua kujunduse elemente, lageareen, mille keskel on ümmarguse kroonlühtri taoline orkestriruum. Kui muusikud Itaalia etendus algas, tõsteti niinimetatud kroonlühter koos orkestriga spordihalli lae alla. Ümber erin olid kümned televiisorid, et solistid näeksid dirigendi käeviipeid. Esimeste orkestrihelide kõlades täitus areen näitlejatega, kes edasi-tagasi sagisid ümber areeni lauldes ringi liikusid ja dialoogide maha tekkimiseks ikka keset lagedat väljakut kokku kogunesid. Missugune mängulust ja millised suurepärased balli stseenid ning värvikas Cancan nelja erineva kööride grupi poolt maha tantsituna. Opereti finaal ise oli tulevärgi ja valgusefektidega ning sätendama pandud orkestri kroon. Lühtriga. Lõppu mängiti lahkelt publiku nõudmisel maha neljal korral. Ja muidugi sisse haarav muusika, mille pärast oli nii palju erinevate maade rahvast kokku tulnud. Kuulakem Gabrielli teise vaatuse aariad mädi Mesple ettekandes. Pariisi elu kulutati omal Puff ooperiks, esindatus 1800-ni 166. aasta oktoobris Pariisi palee ro ealis. Menu oli tohutu. Pariisi elu levis kiiresti Saksamaa, Austria-Ungari, Londoni ja Praha ooperiteatritesse. Tollased kriitikud kinnitasid, et see operett on offenbachi komponisti geeniuse parim tulemus. Kiita said ka Libretistid. Meil haki häälevi, kelle sädelevat teksti jätkus kõigiks viieks vaatuseks. Originaallavastus kestis kolm tundi, mis oli täis nauditavat laulmist, tantsimist ja vaimukat dialoogi. Vaid rootslased on tänase päevani Pariisi elu suhtes selgelt tõrjuvad. Tükki saabula aluseks on teatavasti, et rikas paruni paar Rootsis saab Pariisi maailmanäitusele. Libretistil ei ole rootslasi kõige paremast küljest näidanud ning nende arvel visatakse nalja ette ja taha. Kuulakem veel ühte lugu Pariisi elusse on bobi neegu plee ja seekord esitab selle Berliini Saksa ooperis alist Peeter Aleksander. Nüüd. Agendid arvel. Songi meest. Hertamiste issejad söörigendi, salu diagnoos. Kohvenbach õieti Jakob e pärst sündis 20. juunil 1819. aastal Saksamaal Kölnis juudi sünagoogi kantori perekonnas. Kantar oli ammustel aegadel kiriku eeslaulja ja kirikulaulude õpetaja. Ohvenbachi isa Iisak oli siis kirikumuusik, ütleme köster kõige paremuse laiemas tähenduses. Eeberstite perekond elasime Kölni asumist praeguse Frankfurdi eeslinnas. Mis siis oli küla nimega offenbachammain. Jakob Nad kutsusid ai saaki omade ringis offen pahlaseks selle nime taga enne abiellumist endale võttised juudi päritolu pisut ära hajutada. Poja Jakopi saatis kantaraga 14 aastaselt vastu tema ema tahtmist Pariisi õppima. Seal võttis poiss endale šovinistlike, prantslaste seas parema läbimurdmise huvides uueks eesnimeks Jacques. See oli pulati kupleedunud 866. aastal esietendunud Buf ooperis sinihabe pordu orkestri saatel, laulisam rodes. Ohvenbach oli kõigest neljateistaastane kui Pariisi konservatooriumi raske iseloomuga direktor. Louisi rubiini oli sunnitud andeka noormehe nii varases nooruses õppima võtma. Tollal hoiti välismaal Alasi Pariisi konservatooriumist eemal. Isegi list oli saadetud tagasi. Shark pääsusega tšelloklassi, sest ta oli löönud oma proovimängimisega range rubiini. Pahviks või veel juba 10 aastaselt oli poiss mänginud Haydni keelpillikvartetis niisuguse rutiiniga tšellot. Nimekas maestro aktseb veeris eakopit kui omasugust. Hiljem komponistina, mängi Sofenbach oma Libretistidele sageli meeles mõlkuvaid meloodiaid ette just sellal, kui soovised noot loodud muusikale teravmeelseid tekste kirjutaksid. Õppimisest Pariisi konservatism toorimis ei tulnud aga midagi välja, sest polevat olnud midagi õppida. Viieteist- aastaselt asus offenbachellistina tööle Pariisi operako Mik teatrisse mis sai pikkadeks aastateks tema koduteatriks, mille direktoriks taga üks vahe päris ebaõnnestunult oli ja kus nägid esimest lava, valgus, tema paljud uued operetid, samuti ka tema ainsa ooperini läbi läinud meistriteos, fantastiline ooper. Hoffmanni lood. Pole 1861. aastal ette kantud ühe vaatuselisest Bufooperistmansseer Kofflör esitavad medi Mesple, Charles, olles ja Montega olla filharmoonia orkester. No. Rakofenbachi rahuldanud pelgalt tšellomängija roll. Ta oli 20 aastane, kui hakkas komponeerima muusikat Vodevillidele teatrietendustele ning looma ühe vaatuselisi koomilisi, oopereid ja operette. Samas oli ta tuntud ka oma vaimukuse ning improviseerimisoskuse poolest ning seetõttu oodatud külaline Pariisi salongides seal taga meelsasti publiku rõõmuks käis ja nende kulul ning iseenda kui ka koosviibijate meeleheaks neid lõbustas. Kolmekümneaastaselt sai temast Pariisi teatel Franz sees dirigent, kuid seegi ei olnud tööka loomuga noormehele piisav. Ta tahtis oma teatrit Opera Bufaad, kus kolm neli lauljad saaksid ette kanda ühe, vaata selliseid lavalugusid. 1855. aastal sai unistus teoks. Offenbach ostis saanud sellise väikese teatri ning nimetas selle ümber Buffebarysi NX. Samal aastal lavastas ta seal 11 ja järgmisel veel kaheksa omaloodud ühe, vaata sellist Buf ooperit. Aasta hiljem külastas teata suure eduga konservatiivset Londonit ning tegi ilma Pariisi maailmanäituse ajal. Järgmine trio on ühe vaatuselisest operetist armastuse õun. Monte Carlo orkestri saatel laulavad Mesple Laan, Filipp plafoont ja Lenaad. Petsiina. Owen Bachi ei läinud libedalt mütoloogilise lugude parodeerimine. Orfiosega oli teatavasti kõvasti pahandusi. Ta sai Päevalehele Figaro kriitikutelt kõvasti hurjutada oma sarkasmi ja jumalate mõnitamise pärast, mida ka moraalituseks nimetada, et Prantsusmaal ei lavastatud Orphyost pärast esmaettekandmist 16 aasta jooksul. Kuid see ei seganud vallatu Loffenbachil prantslaste meelelahutusmaitset edasi proovile panemas. Kuus aastat pärast Orphyost võttistajate Homerose ja tema Trooja sõjalugude parodeerimise Ilus Helena tuli lavale 1000-ga 864. aastal. Nimiosas esines tollane operetiprimadonna arutult ilusaga piiritult kapriisne hortensia snaiper kes küsis Elena osatäitmise eest 2000 franki kuus, mis oli tollal üüratult suur summa. Ohven pahmaksis ja publik maksis omakorda offenbachile. Siin on esimese vaatuse aaria jumalik armastus, mille esitab prantsuse metsosopran Daniel milleelamoree kontsertorkestri ja koori saatel. Ohven pahk koos oma libretistil ja meil hakkige mõnitavad Ilusa Helena kaudu Napolion kolmandaaegsed teist keisririiki. La valitsenud on tänapäeva ajalooraamatutest lugeda lodev moraal ning idealiseeritud seksi mis Prantsusmaa puhul ei olegi teab mis hukkamõistuväärne elukorraldus. Kuna samal ajal käis ka Pariisis tegutsevate heliloojate vahel tugev konkurents, veerimine, vastastikune aasimine ja ärategemine, siis võttis offenbaks selles operetis ette teise juudi soost ja saksa päritoluga heliloojad Jako momeyerberi kes oli Pariisi muusikaringkondades väga tugev autoriteet. Rodeerisilusaselennastema gigant, ooperit aafriklased, kus selle ettekandmisel Pariisi ooperis oli laval 35 hobust. Kui meier beer oli konkurendi pila ära tundnud, marssis ta saalist välja. Suur helilooja suhted olid lõpuni sassis. Siin on üks näide, mis viitab aafriklastele. See on Achilleuse Menelaos. Agamemnoni esimese vaatuse kuplee esitavad Christoph penoa, Bernhard Schenklarja poolboko käel. Jan betoon. Šakofon Bachi looming on pungil suurepärastest ja nauditavatest lugudest näiteks 1867. aasta universaalnäituse maailmanäituse puhuks kirjutatud Kerosteni suur härtsa kinnas. Ka selles buffee päris viskas ohvenbach linnast avaliku elu tegelastele ning loomulikult Meyerbeedile. Viimasele asjaolule on muide tähelepanu juhtinud hea huumorisoonega Bismarck kes endise saksa saadikuna Prantsusmaal prantslaste omavahelist aasimist hästi tundis. Võtame kuulamiseks Suurhertsoginna Rando esimesest vaatusest, mille esitab ele ja lõhub linn Pariisi konservatooriumi kontsert orkestri saatel. Prantslasest Saksa juut šakofenbachalias Jacob eeberst oli tohutult viljakas, ületades lavamuusika kirjutamise alal selliseid superviljakad suurmeestes nagu moodsat Endal Rossini ja tonitseti. Owen Bachmann, kirjutanud kokku 107 lavateost. Nendest 31 on liigitatud Buff ooperi kategooriasse. Ja Ligi pole, ta on ühe, vaata sellised jooksvatest päeva sündmustest innustatud muusikalised kommentaarid, Polleskid vodevill, ide operetid. Maestro Fanbachil on ka mõned ooperid, millest tema luigelauluks jäänud fantastiline ooper Hoffmanni lood toonud heliloojale suuremat kuulsust ja au kui kõik tema operetid kokku. Ja mis tõsi, see tõsi, meie siin Eestis tunneme väga väikest osa säkkofenbachi toodangust. Tänane operetisaade on lõpusirgel, see oli kokku seatud prantsuse klassikalise opereti Isasakoffen Bachi muusikast. Külli tellis paanikas ja tiitnade stuudios tänavad teid kuulamast ja meiega koos aega veetmast. Saadet jääb lõpetama 1879. aastal etendunud koomilise ooperitrummi majori tütre. Stella kub lee ja šansoone kooriga, mille esitab Lilia satel ja Renee tükk loo koor kuulmiseni-kohtumiseni. Nii nagu need on Ja nii see elu Löödud.