Kuuldud muusikapala on Mozarti ooperist Cosi fan tutte, mis oli maailma esmaettekandel 26. jaanuaril 1790. aastal Viinis Trio Suawesijail venta, mille esitasid lusi ja pop Tom Krause ja Birgitte Faspinder. Tänast saadet on teie meeleheaks tegema skilli tüli Foonika poolel ja Tiit Made stuudios. Olete pannud tähele, et kui räägitakse ooperites ooperilauljatest ja heliloojatest siis millegipärast tuuakse ikka. Näiteks antakse kuulata ooperiaariaid mõningatel juhtudel ka toeta. Ilmselt pärast, et just aariate ja duettide kaudu saab kõige paremini nautida ini mehele kaunidust kui ta laulab suurte meistrite hobuseid. Kuid ooperites on palju muud, mis teeb selle lavatöö asjast huvitatutele nauditavaks. Seal on suurepäraseid avamänge dialooge, retsitatiive balletis, seene, kuid ka palju meisterlikke ansambleid. Pane oopereid und Ongi, Belkanto, Meistrite Rossini, Verdi veel liinidonitseti, aga ka Mozarti tuntumatest ansamblites. Kuulamist veel ühe Mozarti ansambli kvartett Non definaar kahe vaatuselisest draama Chocoosaks omoristlikuks draamaks nimetatud Don Giovanni-st mis oli tšehhide rõõmuks maailma esmaettekandele rahvas. 29. oktoobril 1787. aastal. Londoni filharmooniaorkestri saatel laulavad Silvia Sass Vend vaiku Margaret Price'i Stewart Norras. See on siis kvartett Mozarti Don Jomannist kuid mulle tundub, et Belkanto meistritest valdas vast kõige täiuslikumalt ja kuulaja jaoks nauditavamalt ansamblite komponeerimise, kunsti, Rossini tema paljudes ooperites, eriti nendes, mis on kirjutatud noorpõlvest. On hulganisti võrratuid, kvintett ja sext ette. Tema muusika on meloodiline, särtsakas, teravmeelne ja vaimukate Kalambuuridega. Ta oskas viis, kuus solisti sättida tempokas laulu diskussiooni andes igaühele oma probleemi seletada ning jättis samal ajal ka orkestrile tubli rolli etendada. Võtkem näiteks 1800 seitsmeteistkümnendal aastal Roomas esmaettekandel olnud la senerentale tuhka teinud, kus on mitmeid ansambleid. Tõsi, selles ooperis on tugevasti tunda see viljahabememõju. Tuhkatriinu nõuab palju tugevamat solistide kollektiivi eriti basse kui habemeajaja Tuhkatriinu vast kõige tuntum Sekstetan Siiete voi oled see tõesti sina, mille esitavad SestoProskantiini seletasime on jaato, Paola, Montar soolo ja teised. Oh oh, oh. Oh kuule. Valt. Jõuku. O. A. A. Nauditavate ansamblite poolest on muidugi klass omaette Rossini peamine looming, selline sähvatus ja tänase päevani Verdi, Travjaataja, Rigolettot ning pise Carmeni kõrval enam lavastatud Sevilla habeme. Näiteks teise vaatuse niinimetatud sallakite kvintett, kus Figaro krahh alma viiva rosina ja don Basilio püüavad laadad, on partoloyalust ära ja seletavad talle 11 üle trumbata, kui haige too on ja soovitavad minna voodisse moonasseera assiniore ja tööd, mu härra. Laulavad nad ning vahetavad omavahel lootusrikkalt kavalaid pilke. Laulavad Theresa Bergandsa, Nikolai jaurov, Hugo pianelli, Fernando Karena ja Manuel Aussensi saadab Napoli Rossini nimeline orkester. Oo-oo. Osavastane. Kui Rossini oli oma töödes jõuline, sageli irooniline, siis teine Belkanto meister Vincenzo Berliini oli rohkem romantiline ja mõtisklev. Ooperites ei ole ansamblitele etendada nii suurt rolli kui Rossini töödes kuid seda nauditavam madonna oma täiuslikkuse poolest. Berliini elu Tal oli la Sonambula kuutõbine esimene ooper tema toodangust, mis saavutas Euroopa lavadel suurt menu. Esmaettekanne oli 1831. aastal Milano karakano teatris. Tegemist on lihtsa armastuslooga, mida kannab ilus meloodiline muusika. Seal on esimese vaatuse esimeses stseenis ansambel kooriga väärib kuulamist. Esitavad Luciano Pavarotti, tellad Johns raam, Savelanud ja teised koor ja orkester Londonist. Kaetanotonitseti oli ansamblite komponeerimise poolest Rossini masti mees. On mitmeid särtsakad ja hoogsaid Buff oopereid, kus peategelased seletavad kollektiivselt oma tõekspidamisi. Näiteks don Pascuaale, kus on selgelt tunda karosiini mõju kellega tonitsetil olid väga head ja aktiivsed suhted. Don Basquale kirjutamise ajal oli ta seti 45 aastane. Tal olid selja taga tormilised aastad suhtlemisel naisterahvastega. Maestro oli juba raskelt haige, kui haiguse ja perekondliku elu masenduse märke pole selles sümpaatses ooperis kuskil märgata. Küll on seal hoiatus vanematele härrasmeestele, kellel on palju raha kuid mitte enam nii arvestatavad võimed noorte daamidega suhtlemiseks. Et ärge sirutage oma käsi noorte tüdrukute järele. Nii hoiatas tonitset ilmselt oma kogemusi silmas pidades. Kuulakem Don paskvalest kvarteti Provaata hua Brenderti, mis on osa teise vaatuse finaalist, laulavad Eeva Mei, Toomas Allen, Nato plussanya, Frank lapata. Siiani lammer, murrandonitseti visiitkaart. See on ooper Salistidele mis esietendus detsembris 1835. aastal Napoli San Carlo teatris jooksva aasta karnevalihooaja avaüritusena. See on ooper naise võimaluste, maksimaalse arvestamise ja publiku poolt igatsetud traagilise alatooniga Ooperikategooriast. Siia on itaalia romantilise ooperi päris stiilipuhas esindaja, kus aga on ka üks võrratu sextet armastus probleemide pettumuste ja rõõmude lahkamiseks mille pealkiri võiks tinglikult allagi freena endal momenta. Lauljate kollektiiv, kes kohe üles astuvad, on silmapaistev Pavarotti Mals Savelanud jaurov, torango ja Davis. Ja sepioneerdi ooperite puhul on ansamblid sageli kirjutatud kokkukooridega. Jaan maestro teoste heroilise poole kandjad. Kuulake mõnda iseloomulikku näidet. Kõigepealt 1847. aastal Firenze teatadel Aberg alas esmaettekäändel olnud seikspedi teemaline Mckbet. Nagu Verdi oli sageli kombeks, koostas ta ise ooperis skeemi, jättis värsside tegemisi kellegi teise hooleks. Mckberti puhul oli see keegi teine peave. Viimane on öelnud, et Verdi käinud inglise suure näitekirjaniku teostega meelevaldselt ringi. Maestro olla ladunud seisperi Mc petiga basseanssi, ütles huumorisoonega seltskonnamarja peale. Mckbeti esimese vaatuse teise stseeni samm roiline sextet, mille esitavad Carlopper konse leana voolen Leon Resanik ja teised New Yorgi Metropolitan teatri solistid ning. Giuseppe Verdi viievaatuseline meier päris stiilist Don Carlo esietendus 11. märtsil 1867. aastal Pariisi grand operaas. Seal on üks kvartett, mida tasub kindlasti tänases kanta meistrite ansamblitele pühendatud saates kuulata. See on Liisabeta Eboli, Rodrigo ja Filipp kvartett mille Londoni Kuningliku ooperiteatri orkestri saatel laulavad Renato Debaldi, Nikolai džauurov, Gray spambri ja tiitrifizzattiiskav. Salvestus on 1965.-st aastast. Kvartettide kvartett on kahtlemata Verdi kvartalit, Vigaletast Bellafiljadelamoore. Selle kohta on öelnud Victor hoogele, näidendi kuningas lõbutseb ainetel on Francisco Maria peave. Verdi jaoks libreto kirjutanud. Figo ütles, et kui ma paneksin neli tegelast oma näidendis korraga rääkima ja kui publik saaks ka sõnadest aru, saaksin sama tulemuse nagu Verdi. Ei saa öelda, et suur prantsuse kirjanik oleks suure Itaalia helilooja ettevõtmistega rahul olnud. Orbáni lausa pahaks Verdi omav oli, nagu ta tavatses öelda, hoidus Rigolettot vaatama minemast. Kui ta seda paljude aastate järel pärast esietendust siiski tegi, oli hügo valmis tunnistama, et tegemist on tõesti väga suure helimeistriga. Nüüd siis kvartett ise. Neli hertsogi armuseikluste karussellis ringlevad tegelast väljendavad korraga oma tundeid. Hertsog ise on armuiha vallas. Magdaleena kinnitab oma nõustumist. Silda kurdab oma südamevalu ja Rigolettot kurbus tütre saatuse pärast. Vaatlusjana Pavarotti Leonotsi Jon Anderson ja Shelli vääret. Tänane Itaalia Belkanto meistrite ansamblitele pühendatud pärisaade on jõudnud lõpusirgele. Jääb veel kuulata üks lugu Vincenzo Berliini parimast ja tuntumast ooperist normast. Seal Norma Nadal, Kiisa ja paljone trio tiikvaalseitu Vitima kraan sadelenud mansseradkabaljalus jaama Pavarotti. Neid saadab Velzi rahvusooperikoor ja orkester. Külli tuli Foonika poolelt ja Tiit Made Eesti raadio kolmandast stuudiost soovivatele tervist, edu ja mõnusat äraolemist. Kuulmiseni.