Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 28.-st juulist. Toimetaja on Mall Mälberg. Muhus väikese väina konverentsil loodeti, et praegu, mil keskkonnakaitses liigub raha päris palju ei jää raha puudumise taha ka väinatammi avad ära. Peamine. Tänavu on Eestis olnud ligi 6000 metsa- ja maastikupõlengut. Neist kõige suuremal Ida-Virumaa lagusalus lõppevad aktiivsed kustutustööd täna. Haigekassa Sulev juuli viimasel laval 12 maakondlikku bürood ja nende ülesanded võtavad esimesest augustist üle maakonnakeskuste suuremad postkontorid. Bürood suletakse kokkuhoiu eesmärgil ülemineku tõttu elektroonilisele andmevahetusele. Mitte kõik ei ole haigekassabüroode sulgemisega rahul. Tänavati Niguliste kirikus Tallinna 20. rahvusvaheline Orelifestival esimesel kontserdipäeval kõlab orelimäng üheaegselt 15. maakonnas. Haanjas esietendub täna Mart Laari ja Lauri Vahtre metsavendade lugu. Minust jäävad ainult laulud. Autorite sõnul ei ole tegemist meelelahutusliku tükiga, pigem peaks mõtlema panema välismaalt. ÜRO Julgeolekunõukogu avaldas muret ja hämmastust Iisraeli õhurünnakule ÜRO baasile, kus neli rahuvalvajat surma said, kuid ei mõistnud rünnakut otseselt hukka. Poola president soovib surmanuhtluse taastamist Euroopa liidus. Ja ilmast. Homme on enamasti pilves ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, võib olla äikest. Sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Muus oli täna konverents väikese väina probleemidest. Ühe ettekande pidas Eesti rohelise liikumise juht Taavi nuum, kellel Uku toom palus ka probleemid ja tänase arutelu tulemused kokku võtta. No kindlasti väike väin on siin nii-öelda Muhu saare elanike jaoks ja samas ka Ida-Saaremaa jaoks väga oluline veekogu, sest ikkagi suur osa tegevusest ajalooliselt ja ka tänasel päeval on merega ja loomulikult see nii-öelda üks Saareste piirkond omapära on see, et on ligipääs merele ja merel on tegevusi, mida pakkuda, seda kindlasti kohalikud elanikud väikselt väinalt ootavad, et seal oleks võimalik kala püüda, et seal oleks võimalik ujumas käia. Et seal oleks nii-öelda need loodusväärtused tagatud ja seetõttu kindlasti on põhjendatud siinsete elanike mure, sest on ju silmaga nähtavat Väikse väina ökoloogiline olukord on halb ja halveneb. Milline on praegu kõige suurem probleem? No kõige suurem probleem on ikkagi see, et väikses väinas nii-öelda ei toimub veevahetust ja veevahetus tagab ikkagi selle, et ta kannab hapnikku ja samas ka veevahetus tagab selle, et nii-öelda tahes tahtmatu tegelikult väikesed ojad ja ta maismaalt kandub veekogudes kõikvõimalikke toitaineid. Et kui seda nii-öelda veevahetust ei toimu, siis need nii-öelda toitained kumuleeruvad selles väga madalas väikeses väinas ja, ja see põhjustab siis väga suure taimestiku vohamise. Ja kes on Vello Väikse väina sõitnud, see nagu näeb, mis kõige selgemalt nähtav on see, et et väike väin ei ole mitte enam sillerdav vete pindvaid müha prooveli aasta-aastalt seda nii-öelda roomassiiv suureneb ja, ja surnud roog omakorda langeb veekogu põhja ja, ja see muda ja kõik see vähendab seda hapnikku väikses väinas ja hapniku kadumisel väiksest väinast kaob ka elustik, et, et selline nii-öelda surnud ahel, et see on kindlasti Väikse väina kõige suurem probleem. Ja mida tänane arutelu nagu välja tõi ka andis? Kindlasti andis ta seda, et tegelikult on näiteks nendest Väikse väina tammi avamisest räägitud juba tegelikult pikki aastaid, et on nagu erinevates projektides on olnud need tegevused sees, aga aga tahes-tahtmata on ikkagi probleemiks olnud rahapuudus, aga nüüd, et nii-öelda tänases situatsioonis, kus tegelikult igasuguseid, et toetusi nii kohaliku elu arenguks kui ka keskkonnakaitseks on järgnevate aastate jooksul loodetavasti tulemas, siis loodetavasti järgneva viie-kuue aasta jooksul ei pruugi nii-öelda just rahastuse puudumisel see võimalike väina tammi avade rajamine enam olla. Teise vaatajate lootusrikkalt tulevikku. Lootusrikkalt tuleb alati vaadata, sest pessimism asju edasi viib. Haigekassa sulgeb esmaspäeval 12 bürood üle Eesti ja nende funktsioonide võtavad üle maakonnakeskuste suuremad postkontorid esimesel augustil. Esialgu säilivad Viljandi ja Põlva büroo inimesed saavad vajalikke blankette ja infot postkontoritest. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov kinnitab, et postkontoritest saab täpselt samad asjad aetud, mis büroodeski. Me paneme lihtsalt ruumid kinni, aga seesama teenust saadakse Eesti postist. Kõikidest nendest postkontoritest pluss 200 postkontorit valdades. Mis on selle asja idee? Ideed on kaks, üks on see, et infotehnoloogia arenguga seoses järjest jääb teenuse osutamise vajadus vähemaks, vähemaks jääb vajadus inimesel minna otseselt haigekassa kontorisse. On võimalik meiega suhelda Posti, interneti, infotelefoni ja muudel sellistel teedel. See on üks ja teine põhjus on see, et hoiame raha kokku. Nende büroode ülalpidamine maksis meil aastas või maksab meile kuskil 3,7 miljonit. Ja nüüd me tegime eesti postiga lepingu. Aastane maks on 600000. Et minu arvates on see märkimisväärne raha. Väikeste valdade postkontorid annavad ka juba esimest detsembrit meil välja kõik võimalik haigekassa blankette, nii et tegelikult me laiendasime teenuse pakkumist, mitte ei võtnud kokku. Haigekassa kliendiinfotelefon töötab nagu vanasti. Ikka haigekassa kliendiinfo üks, kuus, kolm, kuus, kolm töötab nagu vanasti, siis on meil see perearsti infotelefon, rääkimata interneti muudest viljadest. Riigikogu rahvaliitlasest liige Mai Treial ning Jõgeva maavanem Aivar Kokk taunivad haigekassa klienditeeninduse büroode sulgemisotsust, kinnitades, et erinevalt keskerakondlasest sotsiaalministri Jaak Aabi lubadusest ei eelnenud otsusele mingit põhjalikku analüüsi ega arutelu. Hannes Danilovi saadetud avalikus kirjas peavad kokkijad õiel büroode sulgemist ennatlikuks ning teevad ettepaneku vaata haigekassa teeninduspunkt Jõgeva maavalitsuse ruumides. Päästetöötajad on lõpetanud kustutustööd taasiseseisvumise järgsel suurimal metsatulekahjul Ida-Virumaal Agusalus. Päästjad lahkuvad põlengualalt veel täna. Alates tänasest jäävad sündmuskohale riigimetsa majandamise keskuse esindaja, kes jälgivad olukorda metsas patrullides ning termograafiga seirelende tehes. Väiksemad tulekolded suudavad RMK esindajad ise seljapritsiga kustutada, suuremate kollete puhul saadab Ida-Eesti häirekeskus sündmuskohale päästjad. Riskipiirkondadesse jäävad maha voolikuliinid, vajadusel kohale sõitev päästemeeskond saaks võimalikult kiiresti taas süttinud tulekolded likvideerida. Agusalu metsatulekahju põlenguala oli kokku 1230 hektarit. Sel aastal on Eestis toimunud juba 5965 metsa- ja maastikutulekahju, teatas päästeamet. Täna on kustutamine pooleli seitsmel metsa- ja maastikupõlengud edasi Päevakaja välismaalt. Välisuudistes tähendab ülevaade ülevaate Vallo kelmsaar. Sedasama vaatlejad Iisraeli ja Liibanoni piirilt ära viia ning paigutada nad samadele positsioonidele rahukaitsevägedega. Sellise otsuse ajendiks sai Iisraeli hiljutine Õhurünnak ÜRO vaatluspunktile, kus sai surma neli inimest. ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed kiitsid üksmeelselt heaks avalduse, milles väljendasid jahmatust ja muret selle rünnakule ning kutsusid Iisraeli põhjalikku juurdlust läbi viima. USA vastuseisu tõttu loobus aga ei julgeolekunõukogu rünnaku otsesest hukkamõistmisest. Kunagi jätkasid Iisraeli ja Hizbollah vastastikust tulevahetust. Liibanoni lõunaosas langes üks Iisraeli mürsk abikolonni lähedale, vähemalt kolm inimest sai vigastada. Tegemist oli kohalike tsiviilkaitsetöötajatega, kes tegelesid elanike evakueerimise. Autokolonnis oli ka mitmeid välismaalastest ajakirjanikke. La raketid tabasid aga mitut Põhja-Iisraeli linna, vähemalt kuus inimest sai vigastada. Kokku on Hizbollah täna Iisraeli territooriumile tulistanud umbes 60 raketi. 17 päeva kestnud sõjategevuse käigus on Liibanonis surma saanud ligi 460 inimest ja Iisraelis 51 inimest. Egiptuse president Hosni paraku on Lähis-Ida kriisireguleerimise võimaluste suhtes skeptiline. Praegu tunneli lõpus veel valgust ei paista ja see tekitab kogu regioonis suurt muret, ütles Mubarak. Sõjalised operatsioonid Liibanonis ei lahenda Iisraeli ja Hizbollah vahelisi probleeme. Peamine prioriteet Teet on tulevahetuse viivitamatu lõpetamine, märkis Egiptuse president. Soome ekspresident Martti Ahtisaari usub aga võimalusse leida püsiv lahendus rahu saavutamiseks Lähis-Idas. Oluliseks peab Ahtisaari ÜRO rolli ning tema hinnangul peaks julgeolekunõukogu kindlamalt peasekretär Kofi Annani selja taha asuma. Ukraina ülemus. Ta otsustas jätkata oma istungjärku kuni uue valitsuse moodustamiseni. 305-st saalis viibinud saadikust hääletas selle otsuse poolt 245. Eile arutasid Ukraina poliitikud ja avaliku elu tegelased president Viktor Juštšenko ettepanekut rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks. Uudisteagentuuri ITAR-TASS teatas seal on neli Ukraina parlamendierakonda juba niinimetatud suure koalitsiooni moodustamise heaks kiitnud. Eitavale seisukohale olevat jäänud vaid Julia Timošenkot, mis soovib erakorraliste valimiste korraldamist. Perfax märkis aga Ukraina parlamendi esimehele Aleksander maroosile viidates, et niinimetatud rahvusliku ühtsuse koalitsiooniga ühinemise on heaks kiitnud kolm erakonda ja presidendi partei Meie Ukraina alles otsib sobivat formuleeringuid kompromissiga nõustuda. Kuigi läbirääkimisi on peetud juba rohkem kui kolm kuud ei ole Ukraina parlamendierakonnad seni suutnud uut valitsust moodustada. Poola president Lech Kaczyński soovib surmanuhtluse taastamist Euroopa liidus. Surmanuhtluse faktilise keelustamisega on Euroopa Liit õigustanud mõrvad. Need riigid, kes on surmanuhtlusest loobunud, annavad kurjategijale tema ohvriga võrreldes kujuteldamatu eelise elu, märkis Poola riigipea. Möödunud aastal presidendiks tõusnud Kaczyński lubas valijatele karmi suhtumist korruptsiooni ja kuritegevusse. Euroopas on tema avaldused pälvinud kriitikat ning põhjustanud kartused. Poola võib kaugeneda Euroopa Liidu üldistest põhimõtetest. Eesti kaitsejõud ootavat poliitilist soovitust, kas jätkate osalemist ÜRO rahuvalvemissioonil Lähis-Idas või lõpetada see kaitsejõudude peastaabi pressijaoskonna ülema kohusetäitja nooremleitnant Georgi Rogosinski ütles BNS-ile, et kaitsejõudude peastaap ootab soovitust kaitseministeeriumilt. Kogusenski sõnul arutavad kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts ja kaitseminister Jürgen Ligi küsimust järgmisel nädalal. Eesti ohvitserid osalevad sõjaliste vaatlejatena ÜRO rahuvalvemissioonil Lähis-Idas 1997. aasta märtsist. Missioonil on korraga kaks Eesti, kaitsevad väelast. Lõuna-Liibanonis teenib kapten Madis Morel ning Süüria pealinnas Damaskuses major Ove Voore tänavas Tallinna 20. rahvusvaheline orelifestival, mis on pikima traditsiooniga klassikalise muusika festival Eestis ning üks suurematest omalaadsetest muusikafestivalidest maailmas. Avamisel käis Rainer Laurits. Korralik festival vastavalt kasvanud kuuluv hetkel kindlalt kolme suurima samalaadse muusika festivali hulka lahtia Nürnbergi kõrval igal aastal on külastajaid olnud ligikaudu 5000. Festival on populaarsust kogunud ka maailma orelimuusikasõprade hulgas, kes spetsiaalselt selleks ajaks Tallinna sõidavad. Kokku antakse üle 50 kontserdi, kaasa arvatud kolmandat korda toimuv suur oreligala. Leigo järve orelifestivali suurejoonelisus tunnistab ka festivali kunstiline juht Andres Uibo. Festival on tõepoolest täna, vastas uurija. Kõik maakonnad. Täna õhtul saavad orelimängu kuulda igas maakonnas üks kontsert seal omamoodi nagu niukene orelikett või kuidas teda nimetada, et see tõepoolest seob tervet tervet riiki. Lisaks sellele. Tiival pakub meeldivaid muusikaelamusi, on Eesti Kontserdi direktori Aivar Mäe sõnul korraldataval kontserdisarjal ka palju lisaväärtusi. Selle orelifestivali üks suur ideed, mis ka kannab, on see populariseerida pillide kuningat, orelit ja kui me pöörame ajalooraamatu tagasi paarkümmend aastat, siis hakkas oreli Arsus vaibuma ja üheksandate aastate algul oli ta suhteliselt tagasihoidlik siis tänu sellele orelifestivalile on tegelikult taastatud täna ju ridamisi oreleid. Üha uusi ja uusi. Ja Eesti kontserdil on ju üks uus orel Pärnu kontserdimajas, nii et ja siin on oma orelifestivalil oma funktsiooni oma idee kanda orelit kui instrumenti ja näidata teda igal pool. Tänane 20. festival, kas seda tähistatakse kuidagi eriti väärikalt? Ma arvan, et kõik need 20 festivali on olnud väärikad, ei ole vaja suuri pidustusi, on vaja häid kontserte. Andres Uibo sõnul pakub orelifestivalil tõsi ka numbriliselt. Ma lõin kokku praegusele orelite väärtuse, mis on tänastes ehitushindades, mille peal orelifestival selle 10 päeva jooksul kasutab, mängib nende hind on circa 220 miljonit Eesti vabariigi krooni, see on meeletu raha. Räägiti allikakontsert, oli, toodi enneolematut varustus, 30 miljonit makstaks kogu lavavärke siis orelifestivali tehnikabaas, mida ta vajab, on 10 korda suurem, kui oli Metallica kontserdi tehniline baasmaja. See see ei puuduta ainult veel hooned pealekauba veel saab ühe korraga umbes 23000 erineva pikkusega vilet ja kõige vanem pill, mille peale festivali ajal mängitakse, on 200 aastat vana ja kõige noorem pill siis kaks kuud vana. Haanjas suurel munamäel on täna esietendus. Kui olin vabama nüüd vennanaa peale elama mind kurvaks, kevade ja lõbudes loobuma. Ajaloolaste Mart Laari ja Lauri Vahtre näitemäng minust jäävad ainult laulud, ongi metsavenna lugu. Autorite sõnul traagilistel sündmustel põhinev vabaõhutükk lauludega laulavad untsakad, kes ennegi tuntud metsavendade laulude esindajana. Küsisin Mart Laarilt, kelle täna sealtkandist telefoni otsas aineid, millega on tegemist. Kas on jutt elust Eestis ja eestlaste elust pärast suurt sõda, mis kuidagi lõppeda ei tahtnud. Või on see jutt vabadusvõitlusest, nagu ka mõnes tutvustuses öeldud? Ma arvan, et see on nii seda kui teist, sest et need kaks asja olid kas või kellelegi meeldis või mitte väga tihedalt omavahel seotud. Ja eks see on eeskätt ikka lugu, mitte kangelastest, vaid nendest inimestest, kes tollel ajal elasid. Ja kust on materjal ja kuidas materjal kogunes? No ta ei ole kindlasti dokumentaallugu selles suhtes, et mis kopeeriks täpselt seda, mis toimus ja selleks, et asjad selgeks oleks, on kavalehel kõige põhjalik ülevaade Auleid Toomsalu ehk selle etenduse peategelase prototüübi tegelikkus siis tegevusest ja materjal kogunes erineval viisil alates juba sellest ajast, kui ajaloolise pärimuse kogumise käigus tõuge kandi inimestelt kuuldud neid lugusid auli toomsalust ja hiljem mõned kohalikud inimesed ka otsesed mälestused kirja ja kui seda siis on täidetud julgeolekuarhiivi põhjalike andmetega, neid toimikuid tegevusest on ikka üsna üsna arukad, siis siis tähendus kokku tuli ja ja laulud, mida untsakad, laulavad kõik umbes 30 kilomeetri raadiuses mängima kohast. Ka kohalik metsavendade tehtud laulud tegelikult lõhub elamus. No suveetendus ja veel lauludega see harilikult eeldab sellist suht meelelahutuslikku žanri, samal ajal sündmused ei ole absoluutselt meelelahutuslikud. Kuidas inimesed peaksid ennast häälestama, kes vaatama tulevad? Meelelahutuslik tükk see tõesti ei ole nii nagu ikka minevatest elu pooltest koos ja metsavendade laulud on seetõttu mõned kurvemad, mõned lõbusamad, nii nagu elu on. Jutu lõpupoole läks telefoniühendus Lõuna-Eestiga juba üsna katkendlikuks, aga Mart Laar ütles veel, et tema meelest võiks etendus igaühte natuke mõtlema panna. Et mõnedki kohalikud elanikud, kes proovietendust vaatasid, ütlesid, et lugu läks hinge. Niisiis on täna esietendus ja tükki mängitakse munamäel kuni 13. Mart Laariga rääkis Uku Toom. Jäänud on, et taluda ilmateade. Eeloleval seal on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib äikest olla. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline ja sooja on öösel kaheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub enamasti kagu ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Äikesepilvede all on tuul, puhanguline ja sooja on meil homme 18 kuni 24 kraadi. Metsades püsib endiselt suur tuleoht. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16520 riista metalli. Mall Mälberg. Kuulmiseni.