Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 15.-st aprillist minale Mall Mälberg. Kahe ja poole aasta pärast on Tallinna-Tartu maantee kuni koseni neljale ajaline ning sellega seoses ehitatakse üle maantee viis viadukti. Maanteeamet soovitab varuda aega ja kannatust, sest tänavu toimuvad liiklemist häirivad ehitustööd kõigil suurematel reedel. Eesti hinnatõus oli märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5,1 protsenti. See on endiselt suurim number eurotsoonis. Tänasel metsanduse visioonikonverentsil keskenduti metsanduse arengule lähemal 10-l aastal. Kuigi uues raamdokumendis on maksimaalselt raiemahud suuremad, ei ole spetsialistide sõnul vaja karta, et meie metsad maha hajutaks. Jämets otsa saaks. Pigem on vaja erametsaomanike julgustada mõistlikule metsa majandamisele. Rukkikasvatajate sõnul selgub lähinädalail, milliseid kahjustusi põhjustas pikale veninud talv rukkile, kuid ka suured kahjud ei tähenda rukkikasvatajate sõnul sõda. Nende tõttu peaks leiva hind tõusma hakkama. NATO ja Venemaa välisministrid kinnitasid Berliinis toimunud kohtumisel terrorismivastase võitluse kava. Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas allianssi liigse jõukasutuse eest Liibüas. NATO peasekretär Andres Fogh Rasmussen kinnitas, et alliansi liikmesriigid saadavad peatselt Liibüasse lennukeid juurde. Jaapani valitsus esitas Fukushima tuumajaama operaatorile Debkole nõude maksta kompensatsiooni tuumajaama ümbrusest evakueeritud inimestele. Fukushima kuberner kinnitas, et see on alles esmane kahjutasu. VAT teatris esietendub täna monolavastus, neissa mängib Katariina Unt. Näitleja sõnul on see lavastus aitab teda otsida vastust küsimustele, mille eest ta inimese ja näitlejana praegu seisab. Algab viies jaapani animatsioonifestival, mis seekord keskendub uutele filmidele. Teema on ookean. Filme näidatakse kahes Tallinna ja kahes Tartu kinos. Homme tuleb pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Maanteeamet soovitab autojuhtidel varuda kannatust, sest suurematel teedel algavad ehitus-rekonstrueerimisja remonditööd. Margitta otsmaa jätkab. Maanteeamet peab korras hoidma ligi 16000 kilomeetrit teid. Kuigi raha kulub põhiliselt suurtele teedele, tuleb korras hoida ikka kogu teedevõrk nii ütles maanteeameti asejuht Märt puust. Kõige suurema eelarvega kõige mahukamad ja liiklemist enim häirivat tööd tehakse suurematel maanteedel. Täna allkirjastasid maanteeamet, Nordecon ja Ramboll Eesti Kose-Aruvalla teelõigu ehituslepingu. Ja see on siis selle aasta kõige suurem olulisem alustatav objekt maksumusega circa 40 miljonit eurot ja selle eest siis saab ehitatud 13,3 kilomeetrit kaks pluss kaks teed. Enam-vähem see d kopeerib olemasolevat trassi. Kõigepealt ehitatakse kõrvale uus teeniit. Algne rekonstrueeritakse ka olemasolev tee üheks teenindi. Seal on kavas siis kõik sama tasapinnalised ristmikud kaotada, selleks tuleb rajada palju kogujateid. Liiklussõlmesid plaanis on rajada ka esimene loomade teeületuseks sobiv viadukt. Kui esimest sama teelõigu ehitushanget saatsid kohtuvaidlused, siis selle teelõigu teisele hankele ei järgnenud ühtegi vaidlustus. Nii ütles puust Kui me eelmise hanke tegime läbirääkimistega hankemenetlusega, siis nüüd me tegime lihthanke, kus oli maanteeameti poolt ette antud konkreetne projekt ja kõik pakkujad pidid täpselt sellele projektile tegema hinnapakkumuse määravaks sai siis pakkumuse maksumus, kesis tegi odavama pakkumuse, sellel õnnestus hange võita. Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko märkis, et ehitusfirmad teevad praegu konkurssidel realistlikke pakkumusi. Pakkumised, mida me täna avame, ei ole enam odava halla hinnaga, kui nad olid 29 aastat. Ettevõtjad on aru saanud, et need riskid, mis võetakse, tuleb neil endal kanda ja riik ei saa siin selles võtmes vahele tulla. Veel üks tänavune suurprojekt on Tartu läänepoolne ringtee. Praegu käib maade soetamine. Tartu linn kavandab idapoolset ringteed ja on algatatud ka põhjapoolse ringtee projekteerimine. Tallinna-Narva maanteel peaks tänavu lõppema Loo-Maardu teelõigu ehitustööd. Kindlasti on see objekt väga keerukas seetõttu, et asutada mitme omavalitsuse territooriumil ja väga palju on erinevaid trasse. Kommunikatsioone ja tehnilised tingimused on keerukad ja selleks on ka üks põhjus, miks töövõtja on taodelnud mentena tööde tähtaja pikendamist, aga hetkel oleme selle taotluse tagasi lükanud, kuna põhjendused ei ole piisavad. Täna oleme seisukohal, et aasta lõpuks peaks objekt valmis saama. Kõikide teetööde kohta saab infot maanteeameti veebist, samuti on avatud infotelefon 15 10, millele helistamine on mobiiltelefonilt tasuta. Eesti metsandust iseloomustab praegu mõõdukas optimism, majanduskeskkond ning puidu hind annavad lootust, tõdeti täna Tartus metsanduse visioonikonverentsil. Kohal käis Toomas Kelt. Kui rääkida metsamajandusest, tekib paljudel inimestel tihti hirm, majandamine tähendab ju metsa raiumist, aga äkki saab mets nii meil hoopiski otsa. Eesti maaülikooli metsandusinstituudi professori Hardi Tulluse sõnul on see hirm aga oluliselt üle pakutud. Mina seda ohtu küll ei näe, kuigi kõige lihtsam on vaadata mõnda üksikut arvu ja kui nüüd meie metsanduse arengukavas on fikseeritud selline arv, mida nimetatakse raiemahuks, siis tuleb meelde tuletada, et see on maksimaalne lubatud. Me raiume tegelikult hulga vähem. Pigem ongi mure selles, et tekib juurde just neid metsaomanikke, kes saavad oma sissetuleku mujalt nii-öelda linnas palka saada ja kellel ei ole huvi oma oma metsas list puidu väärtust ära kasutada. Tulluse sõnul tuleks erametsaomanike rohkem nõustada ja julgustada neid metsade mõistlikule majandamisele. Just mõistlikkus on meie metsamajandamist iseloomustanud juba paar viimast sajandit ning samamoodi tuleks ka jätkata tasakaal majanduse, ökoloogia, looduskaitse ja kõige muu vahel tähendab ka edukust kogu metsasektoris, lisab Tullus. Metsade majandamisele julgustavad metsaomanikke aga ka ette võtma. Aktsiaselts. Lemeks on praegu üks suurimaid eesti kapitalile põhinevaid metsatöötlejaid Eestis. Juhatuse esimees Jüri külvik on kindel, et mõistlikult majandadeson metsanduses edu tagatud. Turg liigub, aga tasub ikka proovida ei tasu karta, ei tasu liiga palju ja liiga kiiresti tahta nagu ette võtta, aga step by step ja jõuab järele ja oluline on see, et tooraine on, meil ei ole olemas ja mida väärtustades tegelikult me loome, töökohtasid ja jätame väärtust Eestisse. Aga eks palju sõltu ka puidu hinnast, selle ennustamine on üks tänamatu töö, kinnitab Eesti puidu- ja metsatööstuse liidu tegevjuht Ott Otsman. Väga palju on ootamatuid faktoreid, üheks selliseks oli ka majanduskriis. Kriisijärgne ülesminek või taastumine toimus nüüd peamiselt siis jah 2010 tegelikult ikkagi juba 2009 algas ta pihta praeguse seisuga pigem edasi prognoosiks, sellist stabiilsemat trendi küll mitte langus praegu selles mõttes, et turud on suhteliselt heas normaalses olukorras mahud ei ole saavutanud küll buumiaegsel tasemel, aga ega nad ei, võib-olla ei peagi neid saavutama veel niipea, pigem praeguse seisuga võib-olla pigem optimistlik kui kui pessimistlik. Mõõdukas optimism on märksõna, mis iseloomustab praegu meie metsandust paremale tulevikule loodavad nii metsatöötlejad, omanikud, ametnikud, aga ka teised metsaspetsialistid. Toomas Kelt, Tartu stuudio. Haigekassa nõukogu kinnitas täna haigekassa läinud majandusaasta aruande. Haigekassal kulus mullu ajutise töövõimetuse hüvitamiseks 1,27 miljardit krooni, seal on umbes 80 miljonit eurot, mis on ligi miljard krooni vähem kui 2009. aastal. Kokku hüvitas haigekassa eelmisel aastal viis ja pool miljonit töövõimetus, Päevalehe keskmine pikkus oli 14,6 päeva. Eesti hinnatõus oli märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5,1 protsenti, mis on endiselt suurim number eurotsoonis. Eesti järel oli teisel kohal kreeka nelja koma kolmeni, kolmandal Luksemburg nelja protsendiga, teatas Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Euroala keskmine oli 2,7 protsenti. Kõige väiksem oli hinnatõus aasta esimestel kuudel Iirimaal märtsis näiteks 1,2 protsenti. Ja jätkame siit välisuudistega. Tõnu Karjatse. NATO ja Venemaa välisministrid kinnitasid Berliinis toimunud kohtumisel terrorismivastase võitluse kava. Käsitleti ka olukorda Liibüas ja Afganistanis. Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas NATOt liigse jõukasutuse eest Liibüas, kutsudes konflikti poliitilisele lahendamisele Lavrovi hinnangul liitlasi. Sa oled juba ÜRO-lt saadud mandaati ületanud näiteks toiduarutelu maavägede võimaliku kasutamise kohta. Välisminister Urmas Paet märkis pärast kohtumist, et Venemaad ja NATOt ühendab praegu terrorismivastane võitlus ja julgeolekuolukorra parandamine Afganistanis. Paeti sõnul sõltub edasine suhet areng Venemaa tegelikest poliitilistest sammudest, mis ei käsitle NATOt ohuna. Alliansi peasekretär Rasmussen nentis ette ühise raketikilbi küsimuses on NATO Venemaaga endiselt eri meelt. Ta kinnitas, et kaalutakse ka ühise ülesandega kahe süsteemi loomist. Peasekretär ütles ka, et liikmesriigid suurendavad peatselt oma panust Liibüa operatsioonides, saates sinna lennukeid juurde. Vastav üleskutse tegid Suurbritannia ja Prantsusmaa võimaliku abi Liibüa valitsusvägede piiramisrõngas olevale, mis ratta linnale arvutas Natoga opa Liiduga. Ametlikult kinnitamata andmetel lepiti kokku, et järgmistel nädalatel toimuvad võimaliku Liibüa abimissiooni, kusjuures mitteametlikud kõnelused. Selle eesmärk on hoida ära operatsioonide kattuvust. Euroopa liit pole Liibüa Abimissiooni kohta veel otsust langetanud. NATO peasekretäri Rasmusseni sõnul on sellise missioonijuhtimine euroliidu ülesanne. Jaapani valitsus esitas Fukushima tuumajaama operaatorfirmale teebko nõude maksta kompensatsiooni maavärina ja tsunami tagajärjel kahjustada saanud tuumajaama ümbrusest evakueeritutele. Kompensatsiooni saavad 48000 inimest, kes elasid Fukushima tuumajaamast 30 kilomeetri kaugusel Fukushimas Barnier juhi saata kinnitas, et praegune nõue on alles esmane kompensatsioon. Tuumajaama haldavad Debkot võib aasta lõpuks ees oodata kuni kahe triljoni jeeni ja kui nõudeid teeb Jaapani valitsust, on kritiseeritud selle eest, et nad pole kompensatsiooni varem pakkunud. Kreeka peaminister Georgias Papandreou teatas, et kavandab mitte võlgade, vaid kogu riigi radikaalset ümberkorraldamist. Papandreou tutvustas täna teleesinemises kolmeaastast reformikava, mis peab kahandama aastast 2015 riigi kulutusi 44-le protsendile majanduse kogutoodangust. Kaks aastat tagasi olid riigi kulutused 53 protsenti. Kokku tahab valitsus säästa 23 miljardit eurot. Seni on valitsusel õnnestunud kahandada riigiaparaadi kulusid kahe aasta jooksul kahe miljardi euro võrra. Ja tas Eestist, Tartus kogunesid rukkikasvatajad oma aastakoosolekule. Hetkel teeb neid kõige enam murelikuks pikale veninud talv ja see, kas lume sulades on ikka põllul veel vilja, millest sügisel võiks jahu saada. Põllumajandusminister põllumajandusmuuseumis käis Mirko ojakivi. Naljaga pooleks öeldes on rukkikasvatajatele Eestis viis vaenlast suvi, sügis, talv, kevad ning madalad kokkuostuhinnad. Lihtne inimene puutub rukkiteemaga kokku, poes ostab leiba või rukkijahu. Konjunktuuriinstituudi hinnainfo näitab, et keskmises Eesti poes on keskmise leiva hind viimase aastaga kallinenud 10 eurosendi võrra. Kui juhtub nii, nagu Eesti rukki seltsi liikmed kardavad, siis leiva hinna odavnemisest pole põhjust lähiajal rääkida. Kuid tegelikkuses tunnistavad Eesti rukkikasvatajad, et neist leiva hind tegelikult praktiliselt ei sõltugi. Seda seepärast, et kui Eestis on kehv vilja aasta, siis tuuakse teravili sisse kaugemalt. Kui aga on hea rukkiaasta mujal kehv, siis veetakse siinne vili väljaleivahinna ja rukkihinna seoseid, selgitab Eesti üks suurimaid rukkikasvatajaid Hans Kruusamägi. See, et kuidas meie kasvatama rukist ei mõjuta mitte tuhkagi leiva hinda, kuna vilja hind ei ole ju praktiliselt tõusnud, kolm aastat tagasi oli vahepeal rukki kõrgem, et selle taha maksa siis nüüd tootjatel pugeda muidugi. Kruusamägi ise on Eesti suurim rukkikasvataja, rukkiseltsis kutsutakse teda Eesti rukkikuningaks. Hetkel ootab hingevärinaga Kruusamägi seda, kuidas on rukis talvitunud ligi 1000-le hektarile. Palju seal praeguseks elujõulist rukist on, ei tea keegi. Hans Kruusamägi. Meie pool kant on enamus veel lumekatte all, need viska peales tükke välja ja noh, tähendab ei näe, ta on kõik veel nii märg ja nätske. Aga ma arvan, et mingi järgmine nädal peaks olema juba pilt selge. No ma loodan, et me päris ilma ikka ei jää. Eesti rukki seltsi juhatuse esimees Leonhard punksa ütles, et ka teda panevad muretsema tänavuse karmi talvekahjud rukkikasvatajatele, kuid kahjude ulatust ei oska ka Puuksa õpetatud agronoomina esialgu veel hinnata. Rukkikasvatajad möönavad, et nende huviks pole mitte alati veel kõrgem rukki hind ja suurem raha pakenda taskus. Pigem soovivad rukkikasvatajad Leonhard Puuksa sõnul seda, et iga Eesti inimene jaksaks leiba osta ja sooviks seda leiba ka süüa. Me tahaksime, et iga päev inimene sööks. Ikka vähemalt 200 grammi rukkileiba. Aga see piir on olnud praegu 80 kuni 100 grammi, ainult niisugused sisulist võiks leiba ikka kaks korda. Kui süüa, see on päris tervislik ja, ja siin ei ole midagi midagi öelda. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna esietendub VAT Teatris monolavastus Nissa lavastas Aare Toikka, mängib Katariina Unt, viimasega rääkis Riina Eentalu. Katariina Undi sees hakkas lavastus kujunema, kui ta oli lugenud Marcheri šasdaqi raamatuid nisa, mis räägib naisest, kes kuulub Aafrika Kalahari kõrbes elava rahva sekka. Raamatu põhjal pani ta kokku oma loo. Lavastus, mida me oma vaimusilmas nägin, ühendas selliseid komponente, mis mind hetkel näitlejana teatris huvitavad, tuua kokku sõna ja liikumine. Ja selle kaudu siis ka elav muusika, mille vastuses on muusik Tanel Ruben. Ja see lugu ootamatu, ta põhineb nisa enda antud intervjuudel. Tema enda sõnade järgi on siis tema elulugu räägitud ja see oli ääretult lummav, lihtne ja selge. Kuigi tema elu ja situatsioon, kus tema elab, on nii erinev sellest, kus mina elan. Aga ometi see igatsus, tema tunded on täiesti sarnased ja samad, mida mina tunnen. See tundus väga intrigeeriv ja huvitav, et üldse inimese tunded on täiesti universaalsed, olenemata sellest, kuhu situatsioonid on sündinud. Ma alustan seda lugu, räägin sulle, mis juhtus. Siis Need, kes on liiva peale kukkunud. Ma lõpetan oma jutu. Ja tuul viib selle endaga kaasa. Kas see lavastus aitab kuidagi vastata küsimustele, mis teie enda ette kerkinud on? See lavastus on tegelikult jah, üks vastus minu hetkeseisule, kus ma, kus ma inimesena jaga loojana oma eluteel olen ja miks lavastus selline just on omapärase teistsuguse teatrikeelega, on see, et ma püüdsin seda tehes ja seda vormi otsides loobuda maskidest, loobuda trikitamisest seal väga avameelne, aus jutustus. Ja samamoodi ma tundsin, pean ise lähenema sellele ja ainult nii, et et ma vaatan väga sügavalt enda sisse ja pean väga ausal moel sellega publiku ette tooma. Ega ta väga mugav teater vist ei ole, teda ei ole ka mugav mängida, aga sellisena, nagu ta nüüd publiku ette jõuab, on ta hetkel minu näitlejateel ainuvõimalik lahendus. Tänasest 24. aprillini toimub Tallinnas ja Tartus viies jaapani animatsiooni festival pelgalt Riina Eentalu. Festivali korraldaja Katrin Rajasaare sõnul on varasematel aastatel keskendutud jaapani animaklassikale. Tänavu on rõhk uutel filmidel ja teemaookean, pidades silmas ka seda, et Tallinna kui kultuuripealinna teema on mereäärsed lood. Katrin Rajasaar. Me muidugi ei osanud ealeski mõelda, et see jaapani jaoks loogiline on, et kuna just merelt, neile need kõige suuremad katastroofid on siin viimase kuu jooksul tulnud, aga siiski õnneks jaapani Ani mees on ookeani mõiste natuke teistsugune, kui me oleme harjunud, et see ei ole lihtsalt vesi, pani anime, ookean, on midagi, millele on tegemist erinevate galaktikatega, teise reaalsusega, mille üle me võime ainult imestada, et kust nad need ideed võtavad. Jaapani anime on tegelikult täiesti omapärane ta. Sega Nende koomiksi ehk manga traditsiooni 30.-test alates sellise Hollywoodi stiiliga, et jaapani anime, visuaalne pilt on üsna selline äratuntav, et bakteritel on sellised suured silmad, suured pead, et üritatakse siis nagu hingepeeglisse vaadata sügavamale kui võib-olla teistele, kes filmides, aga animee puhul ikkagi tegelikult see, mis nagu kõige suurem eristus teistest, on need lood, need on nagunii fantaasiarikkad, need nendel on nii sügav selline kultuuriline põhi, sellepärast seda ei olegi võimalik ühegi teise kultuurilugudega võrrelda. Festival on aastatega populaarsust kogunud, tänavu näidatakse filme juba neljas kinos, Tallinnas Artises ja Solarise kinos ja Tartus, Cinamonis ja Ateena keskuses. Meil on kokku 27 erinevat täispikka programmi ja sellel aastal eriprogrammis, mis keskendub mõnele anime legendile, on satuslik, on ehk siis suhteliselt noor režissöör, kes eelmisel aastal vähi tõttu suri. Tema lühikeses film Ühes on tõelised pärlid linastama paprikat. Aastatuhande näitlejatari võrratu film PÖFFil Blu, aga kindlasti tahaks keelitada kõiki tulema kinno lastega, et meil on väga tore perefilm Nende valik. Need on filmid, mis sobivad ka kolme nelja aastastele lastele. Samas need filmid, mis kõnetavad ka täiskasvanuid. Aga festivali kavas tegid Jaapani maavärin ja tsunami muudatuse küll. Nimelt toimub tänaõhtune festivali avatseremoonia heategevuskontserdi na kus Tallinna muusikakooli ja Georg Otsa muusikakooli sümfoonia orkester esitab Jaapani animafilmide muusikat. Üks dirigentidest Yuki hironotsu on nimelt pärit Sendai linnast, mis Aid sõnamilt esimese hävitava hoobi. Selle heategevuskontserdiga me tahaksime jõuda nii kaugele, et Sendai linna noored saaksid endale uued instrumendid saaksid taas musitseerima hakata. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edelatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub edelatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme kuus kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18247 minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.