Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab olulisemad päeva sündmused veel kord lühidalt kokku. Stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Haigekassa Sulev juuli viimasel päeval 12 maakondlikku bürood ja nende ülesanded võtavad esimesest augustist üle maakonnakeskuste suuremad postkontorid. Bürood suletakse kokkuhoiu eesmärgil ülemineku tõttu elektroonilisele andmevahetusele. Muhus väikese väina konverentsil loodeti, et praegu, mil keskkonnakaitses liigub raha päris palju, jää raha puudumise taha ka väina tammi avade rajamine tänavati Niguliste kirikus Tallinna 20. rahvusvaheline orelifestival esimesel kontserdil laval kõlab orelimäng üheaegselt 15. maakonnas. Haanjas esietendub täna Mart Laari ja Lauri Vahtre metsavendade lugu. Minust jäävad ainult laulud. Autorite sõnul ei ole tegemist meelelahutusliku tükiga. Briti peaminister Tony Blair püüab oma USA visiidi president Bushi veenda, et Liibanonis on vaja kehtestada vaherahu. Homme on enamasti pilves ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, võib olla äikest. Sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Haigekassa suleb esmaspäeval 12 bürood üle Eesti ja nende funktsioonid võtavad üle maakonnakeskuste suuremad postkontorid. Inimesed saavad vajalikke blankette ja infot postkontoritest. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov kinnitab, et postkontoritest saab täpselt samad asjad aetud, mis büroodeski. Me paneme lihtsalt ruumid kinni, aga seesama teenust saadakse Eesti postist. Kõikidest nendest postkontoritest pluss 200 postkontorit valdades. Mis on selle asja idee? Ideed on kaks, üks on see, et infotehnoloogia arenguga seoses järjest jääb see teenuse osutamise vajadus vähemaks, vähemaks jääb vajadus inimesel minna otseselt haigekassa kontorisse, on võimalik meiega suhelda Posti, interneti, infotelefoni ja muudel sellistel teedel. See on üks ja teine põhjus on see, et hoiame raha kokku. Nende büroode ülalpidamine maksis meil aastas või maksab meile kuskil 3,7 miljonit. Ja nüüd me tegime eesti postiga lepingu. Aastane maks on 600000. Nii et minu arvates on see märkimisväärne raha. Väikeste valdade postkontorid annavad ka juba esimest detsembrit meil välja kõik võimalik haigekassa blankette, nii et tegelikult me laiendasime teenuse pakkumist, mitte ei võtnud kokku. Muhus oli täna konverents väikese väina probleemidest. Ühe ettekande pidas Eesti rohelise liikumise juht Taavi nuum, kellel palusime ka probleemid ja tänase arutelu tulemused kokku võtta. Kõige suurem probleem on see, et väikses väinas nii-öelda ei toimub veevahetust ja veevahetus tagab ikkagi selle, et ta kannab hapnikku ja samas ka veevahetus tagab selle, et nii-öelda tahes tahtmatu tegelikult väikesed ojad ja ta maismaalt kandub veekogudesse kõikvõimalikke toitaineid. Et kui seda veevahetust ei toimu, siis need toitained kumuleeruvad selles väga madalas väikeses väinas ja, ja see põhjustab siis väga suure taimestiku vohamise. Ja kes on Vello Väikse väina sõitnud, nagu näeb, et väike väin ei ole mitte enam sillerdav vete pindvaid, mühab rooväli, et aasta-aastalt roomassiiv suureneb ja, ja surnud roog omakorda langeb veekogu põhja ja, ja see muda ja, ja kõik see vähendab seda hapnikku väikses väinas ja hapniku kadumisel väiksest väinast kaob ka elustik, et, et selline nii-öelda surnud ahel, et see on kindlasti Väikse väina kõige suurem probleem. Tegelikult on näiteks nendest väinatammi avamisest räägitud juba tegelikult pikki aastaid, et on nagu erinevates projektides on olnud need tegevused sees, aga aga tahes-tahtmata on ikkagi probleem, eks olnud, rahapuudus, aga nüüd tänases situatsioonis, kus tegelikult igasuguseid, et toetusi nii kohaliku elu arenguks kui ka keskkonnakaitseks on järgnevate aasta jooksul loodetavasti tulemas, siis loodetavasti järgneva viie-kuue aasta jooksul ei pruugi rahastuse puudumisel see võimalike väina tammi avade rajamine enam olla. Ja välismaalt Suurbritannia peaminister Tony Blair püüab täna veenda USA presidendi George Bushi Liibanonis vaherahu kehtestamise vajaduses. Zenjov Ashington olnud kindlad kiire vaherahu vastu. Neeme raud jätkab New Yorgist. USA on seni blokeerinud nii ÜRO-s kui ka Rooma sel nädalal toimunud liibanoni kriisialasel konverentsil kõik katsed kiiret vahe, rauge edestada. Ben Kellerman, Iisraeli suursaadik ÜRO-s ütles eile siin New Yorgis antud pressikonverentsil, et Ühendriigid mõistavad täielikult, kuivõrd oluline on Hezbollah hävitamine ja ei nõustu seepärast mingisugusegi Iisraeli tegevuse arvustamisega. Nii president Bush kui ka välisminister Condoleezza Rice on öelnud, et kui kiiruga vaherahu kehtestataks, jääks Hizbollah endiselt ohuks ning hakkaks peatselt taas Iraani ja Süüria toel Iisraeli ründama. Suurbritannia peaminister Tony Blair, Ühendriikide tugevaim liitlane Iraagis, kes on seni toetanud ka valge maja üsna varjamatult seisukohta, et Iisraelil tuleb lubada pealetungi jätkata, loodab siiski täna president Bushi veenda, et sõda Lõuna-Liibanonis ei saa senisel kujul jätkuda. Olukorda aitaks tema hinnangul lisaks vaherahule stabiliseerida rahvusvahelise väe saatmine liibanoni, mis hakkaks seal tegelema muuhulgas kahespolalt relvade võtmisega. Prantsuse president Jacques Chirac teatas täna, et tema riik alustab ÜRO julgeolekunõukogus uusi jõupingutusi Iisraelile siduva vaherahu resolutsiooni vastuvõtmise nimel. ÜRO-s töötavate diplomaatide sõnul on julgeolekunõukogu liikmete seas tekkinud nähtavat pinged, sest USA on seni blokeerinud katsed Iisraeli mingilgi moel kritiseerida. Eile pärast kahepäevast arutelu jõudis nõukogu lühikese ja suhteliselt üldsõnalise seisukohavõtt oli, kus avaldatakse kaastunnet nelja Lõuna-Liibanonis Iisraeli rünnaku järel hukkunud ÜRO vaatlusmissiooniliikme perekondadele ja šoki toimunu pärast kuid Iisraelile toimunu eest mingisugust vastutust ei panda. Nii ongi tekkinud olukord, et maailma stabiilsust ja rahu tagama kutsutud kogu ei ole seni sisuliselt suutnud vastu võtta ühtegi Liibanonis toimuva sõja kohta käivat resolutsiooni ning see on osasid julgeolekunõukogu liikmeid häirimas Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Täna avastati Vääna-Jõesuus umbes kilomeetri pikkusel rannaribal õlireostus Se paiknev vähenenud jõe suudmeala lähedal ligikaudu 1,2 kilomeetrini pikkusel alal. Tegemist on raske kütteõlitükikestega, mille läbimõõt on paarist millimeetrist kuni nelja sentimeetrini. Merest reostust märgata ei ole. Reostusest on võetud proovid, mis viiakse analüüsimiseks Eesti keskkonnauuringute keskuse laborisse. Visuaalse vaatluse põhjal on tegemist suhteliselt värske reostusega. Reostuse ulatusest on teavitatud valvekeskust ja päästeametit ja piirivalveplaanid teha Mere kohal vaatluslennu. Tallinnas algas täna 20. rahvusvaheline orelifestival, mis on pikima traditsiooniga klassikalise muusika festival Eestis ning üks suurematest omalaadsetest muusikafestivalidest maailmas. Avamisel käis Rainer Laurits. Orelifestival on aasta-aastalt kasvanud ning kuulub hetkel kindlalt kolme suurima samalaadse muusika festivali hulka lahti ja Nürnbergi kõrval igal aastal on külastajaid olnud ligikaudu 5000. Festival on populaarsust kogunud maailma orelimuusikasõprade hulgas, kes spetsiaalselt selleks ajaks Tallinna sõidavad. Kokku antakse üle 50 kontserdi, kaasa arvatud kolmandat korda toimuv. SUUR oraligala Leigo järve orelifestivali suurejoonelisus tunnistab ka festivali kunstiline juht Andres Uibo. Festival on tõepoolest tänavu aasta suur ja kõik maakonnad. Täna õhtul saavad orelimängu kuulda igas maakonnas üks kontsert selle omamoodi nagu niukene orelikett või kuidas seda nimetada, et see tõepoolest seob tervet tervet riiki. Lisaks sellele, et festival pakub meeldivaid muusikaelamusi, on Eesti Kontserdi direktori Aivar Maja sõnul korraldataval kontserdisarjal ka palju lisaväärtust. Tõsi, selle orelifestivali üks suuri ideid, mis ka kannab, on see populariseerida pillide kuningat, orelit ja kui me pöörame ajaloo raamatut tagasi paarkümmend aastat siis hakkas oreli populaarsus vaibuma ja üheksandate aastate algul oli ta suhteliselt tagasihoidlik siis tänu sellele orelifestivalile on tegelikult taastatud mina ju ridamisi oreleid üha uusi ja uusi. Aga Eesti kontserdil on ju üks uus orel Pärnu kontserdimajas, nii et ja siin on oma orelifestivalil oma funktsiooni oma idee kanda orelit kui instrumenti ja näidata teda igal pool. Tänane 20. festival, kas seda tähistatakse kuidagi eriti väärikalt? Ma arvan, et kõik need 20 festivali on olnud väärikad, ei ole vaja suuri pidustusi, on vaja häid kontserte. Andres Uibo sõnul pakub orelifestival üllatusi ka numbriliselt. Ma lõin kokku praegusele orelitega väärtuse, mis on tänastes ehitushindades, mille peal orelifestival selle 10 päeva jooksul kasutab ja mängib. Nende hind on circa 220 miljonit Eesti vabariigi krooni, see on meeletu raha. Siin räägiti, et Metallica kontsert oli, toodi enneolematut varustus, 30 miljonit maksis kogu lavavärke siis orelifestivali tehnikabaas, mida ta vajab, on 10 korda suurem, kui oli Metallica kontserdi tehniline baas. See see ei puuduta ainult veel hooned pealekauba veel kõlab ühekorraga umbes 23000 erineva pikkusega vilet. Kõige vanem pill, mille peale siis festivali ajal mängitakse, on 200 aastat vana ja kõige noorem Pill siis kaks kuud vana. Haanjas suurel munamäel on täna esietendus. On nii palju aega, kui olin vabama, nüüd vennanaa peale elama. Mind kurvaks, kevade ja lõbudes peab loobuma. Ajaloolaste Mart Laari ja Lauri Vahtre näitemäng minust jäävad ainult laulud, ongi metsavenna lugu. Autorite sõnul traagilistel sündmustel põhinev vabaõhutükk lauludega laulavad untsakad, kes ennegi tuntud metsavendade laulude esindajana. Küsisin Mart Laarilt, kelle täna sealtkandist telefoni otsas aines, millega on tegemist. Kas on jutt elust Eestis ja eestlaste elust pärast. Sõda, mis kuidagi lõppeda ei tahtnud või on see jutt vabadusvõitlusest, nagu ka mõnes tutvustuses öeldud? Ma arvan, et see on nii seda kui teist, sest et need kaks asja olid kas kellegile meeldis või mitte väga tihedalt omavahel seotud. Ja eks see on eeskätt ikka lugu, mitte kangelastest, vaid nendest inimestest, kes tollel ajal elasid. Ja kust on materjal ja kuidas materjal kogunes? Kindlasti dokumentaallugu selles suhtes, et mis kopeeriks täpselt seda, mis toimus ja selleks, et asjad selgeks oleks, on kavalehel kõige põhjalik ülevaade auliaid Toomsalu ehk selle etenduse peategelase prototüübi tegelikkus siis tegevusest ja materjal kogunes erineval viisil alates juba sellest ajast, kui ajaloolise pärimuse kogumise käigus Rõuge kandi inimestelt kuuldud neid lugusid Auleid, Toomsalust ja hiljem pani mõned kohalikud inimesed ka otsesed mälestused kirja ja kui seda siis on täidetud julgeolekuarhiivi põhjalike andmetega, neid toimikuid ma tegevusest on ikka üsna üsna arvukad, siis siis tähendus kokku tulija ja laulud, mida untsakad laulavad kõik umbes 30 kilomeetri raadiuses mängima kohast. Ka kohalik metsavendade tehtud laulud tegelikult lõhub elamus. No suveetendus ja veel lauludega see harilikult eeldab sellist suht meelelahutuslikku žanri, samal ajal sündmused ei ole absoluutselt meelelahutuslikud. Kuidas inimesed peaksid ennast häälestama, kes vaatama tulevad? Meelelahutuslik tükk see tõesti ei ole nii nagu ikka minevatest elu pooltest koos ja metsavendade laulud on seetõttu mõned kurvemad, mõned lõbusamad, nii nagu elu on. Jutu lõpupoole läks telefoniühendus Lõuna-Eestiga juba üsna katkendlikuks, aga Mart Laar ütles veel, et tema meelest võiks etendus igaühte natuke mõtlema panna. Et mõnedki kohalikud elanikud, kes proovietendust vaatasid, ütlesid, et lugu läks hinge. Niisiis on täna esietendus ja tükki mängitakse munamäel kuni 13. augustini. Sa ja luumört minu nagu pea. Saad Timmu nimistu kuhu lend ei Mart Laariga rääkis Uku Toom ja nüüd ilmateade. Homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub enamasti kagu ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 18 kuni 24. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg, kena õhtu. Jätku.