Täna on sünnipäev haruldaselt lummavale lauljatar ja näitlejanna Helgi Sallolt kes on eesti rahvale armsaks saanud nii televisiooni, raadio, kontserdi kui teatrilava kaudu. Estonia teatris on Helgi Sallo publikut vaimustanud juba 37 aastat aga mitte ainult publikut, vaid ka kolleege, nagu selgub algavas juubelisaates. Juudilaari kuulame tänavaid, musitseerimas rääkijad selguvad saate käigus. Koostöös lavastaja Ago-Endrik Kerge kan küpsesid Helgi Sallo osad õli menukates muusikalides Savoy ball ja kabaree ning mitt ooperirolli Mozarti teatridirektorist siia Smetona ooperis müüdud mõrsja. Ago-Endrik Kerge, miks teie olete Helgi Sallo kutsunud oma lavastustesse ja tahtnud temaga koostööd? Aga see on küll ootamatu küsimus. Miks muidu jumal? Helgi, onju? No nüüd läbi aegade juba olnud. Üks vapustama maid muusikateatri näitlejanna Sid. Ja mitte üksnes muusikateatri. Mina olen taga teinud mõningaid koostöid. Võib-olla oleks tahtnud, et neid oleks olnud. Pisut jah. Aga need, milles ma temaga töös kokku puutunud olen? Oi, nendest võib siin rääkida tundide kaupa. No kõigepealt võib-olla meenutaks 64, lõpus, kui Estonias lavakunstikateedris toodi välja Vessaid stoori järsku tänu eri klassile, kes oli selle etenduse noor algaja dirigent, tema oli see, kes kusagilt minu jaoks kusagilt tõmbas välja. Sellise nähtuse nagu Helgi Sallo nähtus hakkas sellest etendusest peale Estonia operetipoole peale ütleme siis nii ehk muusikaliselt kergema žanri poole pealt haarama paljuski selle žanri palet. Ma olin ka siis tantsija veel ja vaatasin teda nii-öelda kõrvalt, minu jaoks oli kõik see muu teatri tegemine peale balletti üpris kauge maa ja aga sellest sai isegi minusugune aru, et et oi, oioi, Teatris on selline, ma ei tea, kas mõiste või nähtus või omadus. Seal. Helgil on see olemas, aga mina arvan, et see jääb talle elu lõpuni nii kaua, kuni ta laval veel jaksab edasi tegutseda ja. Aga, ega ta, no ütleme nii, kui ta tänaval vastu tuleb ja ega teda eriti tähele ei pane. Täiesti normaalne, tavaline kena sümpaatne naisterahvas. Ja vaat siis kena, sümpaatne naisterahvas astub mingis rollis lavale. Ja vaat siis on lõpp. Lõpp selles mõttes, et ta võtab su jäägitult endaga kaasa ja viib sinna, kuhu tema tahab koos sinuga minna. Tõsi küll, ta on niivõrd andekas inimene et tema vajab, vajab vististi, ma võin eksida, aga mulle tundub, vajab seda, kes teda suureks. Sest ande suurus on niivõrd suur, et see teinekord pulbitseb üle äärte. Aga isegi tema see üle pulbitsemine kõrvalt vaadates võib tunduda, et et Nolan on, on nüüd nüüd nüüd, on küll natuke palju või nii. Aga ka seda teeb tema, jäädes nüüd nii-öelda lubatavuse piiresse, ta ei muutu iialgi laval labaseks. See ei pruugi sulle meeldida. Aga labane, ta ei ole. Hilisemates kokkupuudetest temaga. Kui ma lavastajana juba töötasin, siis mulle pakkus rahuldust teha temaga tööd. Sellepärast kui olid raamid määratletud, millistes piirides see või teine roll võimaldab sul osa lahendada, siis ta sinna ka jäid. Kui tal neid raame lasteaia poolt ei olnud pandud, siis oli loomulik, et andeka inimese anne hakkas isepäitsi keema. Ja ta ei ole lobise ja tüüp proovise ja ruut. Tihtipeale paljud näitlejad. Ma mõtlen, kus tekstiga tegemist või. Seal eriti kiputakse prioritiseerima ja rääkima ja ja oi, kui palju siis on tarkusi, tema oskab kuulata? Kuulab, paneb tähele, kindlasti paneb tähele, kui vaja, märgib midagi ka enda jaoks mingid tingmärgid ülesse. Aga küsib, kindlasti, küsib. Ja siis ystemaloog seda lavakuju koostöös lavastajaga. Kui veel teatris mõnda asja saab tehtud, siis, siis mina sooviksin küll helgiga koostööd teha, kui temale vääriline roll leidub. Sest mulle tundub, et tema ande suurus on tegelikult veel lahti mängimata. Lavastamata. Aega on meil täpselt ju kõigil nii palju, kui, kui seda loojal andnud ja sinuga on asi asi, asi lihtsam. Selles mõttes lihtsam metsioon. Anne. Täidab ja on täitnud kapp ka ma loodan täitma seda aega mida meil selles ilmas antud on teha. Palju õnne. Oi tooksid luu nagu nooredeni. Haavade. Ei tõuseks. Rõõmu tuua. See on kõige suurem laenu mida oleks oleks oodanud. Kui sellest projektist rõõmus on. Me. Näeme. Jüri Krjukov oli Helgi Sallo partneriks ka muusikalis viiuldaja katuselt, mille lavastas Estonia teatris Georg mallivias Rootsist. Helgi Sallo on üks väga huvitavaid artiste, kellega olen koos töötanud. Tal on ka ebatavalisi omadusi. Ühelt poolt on ta väga tundlik ja arukas inimene samuti endale kahja koomik. Tal on harukordne võime ühendada sügavus ja saavutada väga hea kontakt publikuga. Viiuldaja katusel oli väga põnev koostöö ja arvatavasti üks minu parimaid koostöid, mis mul on olnud. Ta oli soe ja ta oli väga põnevil. Ta tegi mind lavastajaks, kes oli enamjaolt õnnelik, töötades avatud näitlejaga. Ta võttis pidevalt vastu, mis ma talle andsin ja ehitas selle peale. See näitab, et ta ei ole, et ainult hea laulja, vaid ka hea näitleja. Ma loodan, et meil tekib veel võimalus töötada koos, kuna ta on tõesti armas näitleja. Kui no toodi nii, no? Me ideed. Alustanud Mariana lõpetanud pidulikult tollina, kuigi näitejuhi töö kõrvalt kestab edasi ka Helgi Sallo lavaelu läheks pikale kõigi tema lavarollide loetelu millega iganes on ta tegelenud kõike, on ta teinud südamega ja temale omase põhjalikkusega. Neeme kuningas meenutab. Noh, alatasa ta analüüsis, ta esitas küsimusi tahtis teada, ta läks nii süvitsi oma analüüsidega, et tal oli see lavastajad olid sageli kimbatuses. Ja mul tuleb meelde üks, üks juhus kui. Selline ungari lavastaja Hegedi lavastas meil. Maaritsati, kus Sallo mängis nimiosa ja, ja Sallo, kes pani kõik oma tekstiraamatusse üksikasjaliselt kirjanik, lavastaja märkused ja omapoolsed kommentaarid ja arusaamised siis imestas üks kord, et kuulge, härra lavastust, et kuidas siis niimoodi, et et maju väljusin, eks ole, paremale poole, aga sisse tulen, eks vasakult poolt, et kus on siin loogika ja mille peale lavastaja ütles, et teate, et operetis ei olegi mingisugust loogikat, see oli seal oli muidugi täielik šokk, sellepärast et tema, tema otsib tõesti sellist elulist loogikat ja ka rolli loogikat kõikides teostes kõikides žanrites, sealhulgas ka operetis, ta ei, ta ei suhtu sellesse kergekäeliselt draama ja muusikateatri puhul on siiski selline eripära. Kui muusikateatris lavastaja nii-öelda paneb lati siis millest peab laulja siis kujundlikult öeldes üle hüppama, ehk siis seab sellise lavalise ülesande rollile võistseenile. Ja nüüd niivõrd-kuivõrd on võimeline siis laulja seda, seda latti seda püstitatud ülesannete ületama saab seda latti jällegi pidevalt nagu kõrgemale viia. Ja, ja, ja need hetked, kus, nagu sünnib selline laulja näitlejalooming, need on siiski üsna harvad, sellepärast et laulja, noh, ta lihtsalt orgaaniliselt ei ole, ei ole selle ameti ja ütleme, selle ettevalmistusega. Aga Sallo puhul on jah, just niimoodi, et tema nagu ületab selle lati ja siis paneb ise seda kõrgust juurde ja ja nii-öelda sünnib näitlejalooming. Nii et see on küll tema, tema eripära ja noh, mis siin salata, ega, ega noh, tal on ka omad omad nipid ja oma mingisugune teatud teatud nurk, mille, millega ta rollidele läheneb ja ja ma arvan, et, et kui me ka kõikides tema poolt esitatud rollides kui nüüd tagasi vaadata ja ütleme ka praegused tunneme ära Sallo ikkagi siis helgi puhul ei ole see nagu Patvaid, vaid vastupidi, see on nagu selline võimas isikupära, mis mis igat rolli rikastab, nii et et noh, tema puhul ei, ei, ei tahagi, et, et see noh, ümberkehastumine sageli, et ta peaks olema midagi täiesti totaalselt või oleks noh, eesmärgiks oma, et keegi nüüd Sallot ära ei tunne vaid vastupidi sellises Salolikuses ongi tema kõige suurem võlu. Voldemar Kuslap, teie olete olnud Helgi Sallo üks põhilisi lavapartnereid. Milline partner on Helgi olnud teie jaoks eriline? Harv on loodus ühte inimest, nii mitmekülgset. Ega õnnistanud ta valdab suurepäraselt keha, see tähendab tantsu, sõna, teksti. Ja Tal on erilise Erilise tämbriga hääl kunagi Pappy Arder oli öelnud, hääl nagu sinililleke. Aga ma ütleksin. Harva on selliseid inimesi, kellel on pisar hääles. Nii et ta on pakkunud mulle kordumatuid elamusi nii lavapartnerina operettides, muusikalidest ka ooperites kui ka arvukatel kontsertesinemistel ja mul on kole kahju, et viimastel aegadel Noh, on nagu sellest kontserttegevusest loobunud täiesti põhjendamatult ta võiks ja peaks veel laulma. Kas tooksite midagi eriliselt esile teie ühistest lava tegemistest? Noh, me tulime enam-vähem ühel ajal teatrisse tööle temal oli sellevõrra suurem kogemused, kuna ta oli lõpetanud nagu draamat, stuudio. Mina olin selles mõttes päris amatöör ja kui niisuguse sädeme ja, ja niisuguse energia niisuguse andega inimene on su kõrval, siis katsud ise ka ennast natukene ületada. Nii et oli, oli stiimul paremini ja usutavamad rolli sisse elada ja, ja ta on tõesti mind kaudselt palju aidanud ja, ja on mulle väga suurt loomingulist rõõmu pakkunud väga paljudes paljudes erinevates osades. Need ääretult armas ja tore kolleeg ja, ja paraku me oleme üsna kidakeelsed ja üksteisele tänu ja kiidusõnade ütlemisega. Aga tema puhul ei saa ümber ega üle, tuleb lihtsalt tunnistada, et on, on eriline inimene. On õnn, et mul oli nii mitmekesiste annetega lavapartner. Mida soovite helgele sünnipäevaks? Edu, õnne. Ja kindlasti hästi-hästi tugevat tervist, milleta pole mõeldav meie igapäevane, üsnagi raske töö ja endist lavalist sära ja sarmi. Mare Jõgeva, teie olete Helgi Sallo ka jaganud, garderoobi tuleb välja juba 30 aastat. Milline ta on sellise läheda kolleegina garderoobikaaslasena itta on väga tore, lahe, väga suhtlemisaldis. Arvuta, meie igasuguseid probleeme. Me ei lävi niimoodi kodu, kodu ja pere kaudu ei käi läbi, kuna me nagunii juba oleme istunud 30 aastat üksteise kõrval. Ja siis veel, kui hakkad kogudus käima, siis natuke võib-olla liiast, et artistid naljalt ei lävi üksteisega. Nad on ikka omaette, nad tahavad sellest ümbrusest lihtsalt puhata ja mis juttudki, meil on ikka sellel samal tasandil ikka teater ja ja niisugused asjad, et tahaks nagu millestki muust rääkida. Aga Helgi on väga tore kolleeg, ses mõttes, et. Ta saavutab kohe kontakti, kui ta tuleb, siis kõik lööb nagu särama. Ta tuleb huumorimeelega ja siis kõik niimoodi paneb elu käima, nagu öeldakse. Ja kusjuures oma töös seda suhtub ikka väga tõsiselt, väga tõsised, alati enne proove võtab tekstid läbi teiste partneritega, siis laulab korralikult hääle lahti, mida isa mitte öelda ka näiteks ooperipoole peale nende kooriartistid ja teiste kohta temal kohe vastutus, ta teab. Ja ses mõttes on ta väga truu oma erialale. Helgi Sallo on öelnud, et ta on suuurt abistaja. Kas seda on tunda ka garderoobi, sinna lavale minek? On ikka, aga kes meist ei pabistaks? Mõni näitab seda väga välja, aga teine jälle ei näita. Aga helgib, abistab küll, et oli mul vaja seda osa nüüd endale võtta, kes selles süüdi, mina ise ja nüüd siis pabistan ja et oli mul vaja seda. Aga kui ta läheb lavale, siis on see pabin kõik kadunud ta lihtsalt, ta on niivõrd haarav artiste, ta tõmbab kõik endaga kaasa ja kui temal laval on, siis on väga hea olla temaga koos ja üldse nagu pingest vabastab ja ta on väga nutikas, pea töötab nagu koorelahutaja. Pidevalt otsib uusi nüansse, ta ei kurda kunagi ennast, selles mõttes on ta ta vaim on väga liikuv. Ta on nagu ta räägib, et kui ta ootuse õpib, et siis tal nagu filmilindil jookseb see läbise arendus, mida ta tahaks teha. Kuidas see välja võib tulla, mida juurde panna, mida maha võtta. Et niisugune pea väga töötama. Nii et huvitav pole mitte üksnes vaatajal kuulajal saalis, vaid ka partneritel lava peal temaga just nimelt, et ta väga haarav ja väga kaasakiskuv partner, kes on niisugune vähese temperamendiga või niimoodi, nagu ei julge ennast avada. Tema kisub kaasa, inimesed avanevad. Kuidas teile tundub, kas, kas Helgi on praegu teatris piisavalt ja õigesti rakendatud? Ma arvan küll. Nii nagu kunagi tema ütlusest jäi meelde, ta ütles, et just see lavastaja assistent ja see näitejuhi töö, see talle väga meeldib. Ja ta väga palju aitab, näitlejate istub lavastaja kõrval, ta pidevalt märgib kõik endale üles ja siis, kui artistid hakkavad tööle siis ta suunab neid, kes ei saa ise nii väga hakkama, jälgi, võtab kohe Tikstid temaga läbi mõtestatult räägivad osa nende osaliste kohta nende suhete kohta. Nii et selles mõttes on ta väga hea ja väga inimene õige koha, õige inimene õigel ajal õiges kohas. Kas sest õigel ajal, aga õiges kohas on ta küll? No teie olete kõrvalt ja väga lähedalt näinud tema arengut ja kasvamist selle 30 aasta jooksul. Et mida võib-olla sellest esile tuua? Ma ütleksin niimoodi päris esimest lugu vestaidi ja sel ajal ma veel ei olnud teadus. Aga seda tükki nägin küll. Nii, et see on tänu eri klassile peab ütlema, kes tõite sinna majja ja nii nagu Helgi mulle rääkinud võtab, kuidas ta pabistas muidugi numbri inimene ja kes ei ole õppinud seda eriala veel. Et sellel on eriti raske tulla vanade artistide sekka, aga see oli õnneks niukene noorte inimeste tükk. Ja seal oli ta tähelepanu äratav ja sellest algas tema näitlejakarjäär. Ja siis teistes operettides, tol ajal põhiliselt opereti tulid muusikalid, tulid hiljem. Ja muidugi oli väga ilus kolmik oli niisugune koosseis lamandžas mees La Manchast muusikalis. Georg Ots, Endel tärn, Helgi Sallo. See oli nagu üks kolmik, kes triivib merel laeva ninas, ma peaksin seda laevaninaks. Et see läheb, oleks üks lüli nõrgem olnud, siis seda tervikut ei oleks seda kolmikut olnud. Aga see oli just nii, et nad olid, kõik olid väga tugevad ja see oli fantastiline etendus. Näe, und ilmsi võimatut und. Nüüd on teie enda sõnad, näe, näe, puruks võitmatud väed. Su trots, võiku, hirmu ja valu. Te peate ometi mäletama liili kus sa eesmärki. Ma tänan teid mu käkina. Kuhu see kõlbab? Mis tähendab, ei ole terve vähehaaval ikka õuesõppe üles tõusma ja vaidlema? Mutworwis mõned. Eiklustele vastu vana sõber. Evi. Visused. Helgi Sallo on omaette, ma võtan teda kui nähtust ta on. Ta on tõeline artist, kes on sündinud lava jaoks, mis sest, et ta teeb väga hästi süüa. Ta õmbleb väga hästi, koob hästi, teeb ilusaid asju, aga ta on eelkõige artist. Tänu temale on teater teeninud väga palju raha, tema nine peale tulevad inimesed saali. Väga paljud inimesed võivad mõelda. Kui küsida nende käest, et kas teil Helgi Sallo meeldib. Enamus ütleb, meeldib, aga võib olla ka mõni, ütleb ei. Aga ma ütlen seda, et ta võib meeldida või mitte meeldida, aga, aga vahepealset varianti nagu ei olegi? Ses mõttes on, ta on uunikum meie teatri jaoks. Ja teist sellist ei ole ja ei tea, kas üldse tulebki, nii, et tema on kordumatu, lihtsalt kordumatu. Liina, teie olete teatris üles kasvanud laps, peaaegu võib öelda, kas sealt tekkis ka soov ise lavale pääseda oma ema ja, ja kõiki teisi nähes. Ei tea, ma ei oska seda öelda, kas see tuleb niimoodi millegi nägemisest või on see on see juba sees inimeses selline sihuke edevus ja eneseväljendusvajadus teiste ees. Et peab ronima lavale ja, ja nagu teistele teistele näitama, mida sa tunned ja mida sa mõtled? Ma ei, ma ei oska niimoodi öelda, ma ei ole selle peale mõelnud, et kas see tuli sellest, et et, et ma niimoodi nüüd seda nägin. Pigem vastupidi kuskil kahekümnen, kui ma olin 20 aastane või midagi sellist ette taha, siis mulle pigem tundus, et teatrisse mitte mingil juhul. Et ma nagu mäletasin seda, kui kui närviline see töö on. Ja kuidas inimestel oli hullumeelne läige silmis kogu aeg nii laval kui lava taga. Ja kuidas kõik muu oli nagu tähtsusetu, et, et pigem mulle tundus, et, et seda tööd nüüd mitte mingil juhul. Aga siis mingi hetk käis jälle sihuke kõlks peas ja seal Toompeale ma ronisin ja ukse taga kraapisime. Aga kuidas tookord lapsena tundus ema kodus ja ema niimoodi laval näha. Ema on ikka ema, see on seal, ei olnud mingit vahet minu jaoks minu jaoks taliema, kes pani omale. Kuna ta operetis, nagu rohkem oli, siis seal oli niuksed, kaunid garderoobid, mis mulle muidugi avaldasid muljet. Panime ilusad kleidid selga ja ronis lavale, et minu jaoks ei olnud nagu vahet, et see oli keegi teine inimene või midagi sellist. Et tema oli nagu ikka ema, kui ta lava pealt maha tuli, siis ma kraapisin tal kohe kleidisabast kinni, hakkasin rääkima mingeid omi asju, et ma nagu ei saanud sellest aru, et ta nüüd rollis ja looritatud ja teine inimene ja teda ei tohi segada. Mingit minu jaoks ei olnud mingit vahet, ema läks tööle, see oli niuke veider töö. Praegugi ma vahel mõtlen, et kui ma ise ise mingit kummalised prooviperioodid on, kus saab mingeid veidrusi tehtud, siis ma vahel taban ennast mõttelt, et issand jumal, et mu laps, ma ütlen lapsele, et emme läheb tööle mida emme seal siis teeb, et see on nagu kaunis koomiline kõrvaltvaataja pilgule olla. Ja nojah, minu jaoks ka ema läks tööle. Helgi Sallo on laval selline temperamentne ja akne fun aasiarikas ja, ja mõtleb igasuguseid trikke välja ja üllatab oma partnereidki. Kas ta on ka kodus selline? Ta on küll selline inimene, kellele nagu väga meeldib nutta ja väga meeldib naerda. Et on nagu niuke dramaatiline inimene. Et see talle meeldib ja seda ta teeb kõvahäälselt ja palju ja et on jah, nagu seda tüüpi karakter küll igal pool. Nii kodus kui laval. Ma ei usugi, et inimene, kui ta nagu nagu päriselt-päriselt nüüd näitleja on, võib ju päriselt kuidagi laval tegutseb. Et ta nüüd on võimeline ennast nii varjuma oma oma, seda päris iseloomu või pärismina. Ja minu meelest ainult siis väärtuslikku, nagu see päris mina välja tuleb sealt. Et, et ma ei usu, et näitlejad on nagu elus teistsugused väga palju, kui nad laval olnud. Kas lapsena olin väga uhke tunne, et minu ema on Helgi Sallo? Mingi aeg, mina, ma ei, nagu ma ütlesin, et, et oleks minu jaoks tööle ma ei saanud nagu aru sellest üldse tõtt on kuulsus või midagi sellist. Siis mõni aeg hiljem ma hakkasin sellest aru saama ja siis see hakkas mind häirima, sest et mulle tundus, et koolis kõik õpetajad ja koristajatädid ja garderoobitädid kuidagi haiglaselt tundsid huvi minu ema vastu ja nad kuidagi haiglaselt pöörasid mulle tähelepanu, olid eriti tähelepanelikud minu suhtes, mis mul seljas on, kuidas ma räägin, milline ma välja näen. Et ma olin nagu klatši objekt, mis on täiesti normaalne, paraku see nii on siis see hakkas mind hirmsasti segama ja ma mäletan perioodi, kus ma kohutavalt soovisin, et mu ema oleks olnud mingi no kasvõi raamatupidaja, mitut raamatut pidanud, midagi halba oleks, kui ma seda ei mõtle, aga ta oleks mingi selline amet, kes ei oleks nagu avalikkuses hirmsasti tahtsin, siis tuli jälle periood, kus ma olin sellega väga rahul. Ja siis puberteedieast oli periood, kus ma mõtlesin jälle, et parem oleks, kui ta ei oleks Helgi Sallo, sest siis oli nagu siuke endalt otsimise ja tõestamise periood parasjagu, et mulle tundus, et see oli nagu koormaks mingi ema vari on kogu aeg. Aga praegu nüüd, kui ma varsti 30 saan, mõtlen, et ma olen nii mugav ja laisk inimene. Et see on, see on minu jaoks noh, iga inimene on ilmselt sotsiaalselt natuke edev, kõik tahavad oma. Noh, see on nagu inimesse sisse kodeeritud vist, et ta tahaks oma nime ajalehest lugeda, miks, miks ronitakse igale poole kummalistesse saadetesse ja antakse intervjuusid ja no see on ju inimene on edev. Aga, ja, ja praegu on nagu niimoodi, et ma, ma, ma, ma ei pea mitte midagi tegema ise. Ma võin täiesti laiselda oma ema loorberitel. Ma olen Helgi Sallo tütar, selleks ka jään, inimesed rõõmustavad, kui nad mingi sarnasuse leiavad KuMul vahel mingi eriline edevuse kelmuse tuur peale tuleb, siis, siis, siis ma püüan rõhutada seda, et mudaga sarnane olen, ise itsitab habemesse vaikselt. Minusugusele laiale inimesele on äärmiselt mugav. Helgi Sallo, ma ei pea ise pingutama üldse, mind ikka teatakse. Vanaemana ta on. Ta on küll täiesti asendamatu, mina lisaks noh kuna mina jällegi oma nagu olen praegu hästi tööga hõivatud või kuidagi ja rabelen vahel liigagi palju siia-sinna, ei tea päris täpselt, kuidas ennast jagada ja ei saa nagu ajaga hakkama. Et kui ema ei oleks, siis ma küll ei teaks, mis ma teeks. See on kohe tan üüratuks toeks, et tema nagu juba suudab, lapselaps on muidugi täiesti ise samamoodi lähevad segi peast, kui neil esimesed lapselapsed tulevad. Et jah, vanaemana ma olen küll ääretult tänulik talle, et ta nagu leiab kogu aeg aega lapselapse jaoks. Kas te niimoodi oma ütleme, ilus ja ka näitlejatöös olete teadvustanud midagi, mida te konkreetselt niimoodi emast olete ise õppinud, mis ainult veres ei ole õppinut, vot seda ei oska öelda, me ei ole rääkinud eriti palju sellest teatritööst nagunii. Sest et mulle tundub ka, et, et see on nagu niisugune ala, kus väga palju nagu õppida ei saa. Peab kuidagi usaldama lihtsalt ennast ja vaatama, mis juhtub ja mitte kartma ebaõnnestumisi ja, ja niukseid, nihukesi asju. Sellepärast mulle tundub, et sealt nagu õppida, midagi ei saa, ei ole eriti palju sellel teemal rääkinud, et tee nii ja kasuta seda nippi ja aga küll ma olen tähele pannud küll seda, mis on, mis on just nimelt veres, mis on niivõrd sarnased asjad, et endalgi hakkab imelik, vahel näiteks kohati me naerame täpselt ühtemoodi ja siis mõtledki selle peale, kuidas see küll on võimalik, et need geenid ja kõik need värgid on ikka nii imelised. Et üks inimene tähendab, laps teeb nii ema sarnaselt asju täiesti ise ehmatan ka ära. Et pigem on nagu jah, niuksed asjad, mis need emotsionaalsed väljendusvahendid või need on nagu sarnased. Kas ta sarnasus on ka kolmandasse põlve edasi läinud? Kindlasti kindlasti praegu ei ole veel nii aru saada, praegu on ju laps veel. Aga Ma usun küll, et on, sest et tundub, et see naisliin on nagu hästi kuidagi sihuke võimas. Või noh, nagu niisugune tugev veri, et kindlasti on. Võib-olla oletegi hoopis seda õppinud, et, et usalda ennast ja oma intuitsiooni ja jah, võib olla küll, sest sellest me oleme küll rääkinud ja tema on nagu öelnud, et ta oli noores põlves väga minu moodi just selles mõttes, et hästi sihuke ebakindel ja kergesti nagu verest välja viidav või et kogu selle rahnimise siukse Uste prõmmimine ja emotsionaalsus on tegelikult nagu niisugune ebakindlus kergesti murtavuse, selline asi. Ja, ja kui ta on selle nagu välja hääldanud või sõnastanud, siis ma nüüd ise nagu enda puhul ei kardagi seda nii väga enam. Et see tundub nagu loomulik, et sellest saab üle. Noh, midagi sellist küll jah. Liina sünnipäeva soov emale Ole rahulik. Närve pole mõtet kulutada. Ära vihasta, vaid imesta. Ja, ja, ja, ja hoia oma tervist. Viimastel aastatel on Helgi Sallo põhitegevus Estonia teatris näitejuht kusjuures tal on välja kujunenud oma koolkond noortest kolleegidest Rauno elt, milline on Helgi Sallo selles rollis? No kõigepealt tuleb tänada kindlasti kõigevägevamat, et üldse on selline harukordne võimalus on töötada koos Helgi Sallo ka näitejuhina on ta kindlasti nõudlik. Sama nõudlik arvatavasti, kui ta oli iseenda jaoks. Kui ta laval uhkeid rolle tegi, ta ei lase midagi, ei jäta kahe silma vahele, kõik peab olema viimase vindi nii välja, et räitud ilusti. Kui lavastaja on lõpetanud oma sõnavõtud oma tööd näidanud sammud, näidanud liikumise ära punktist A punkti B siis tuleb Helgi Sallo ja aitab meil kõigele sellele liikumisele natukene rollile hinge sisse puhuda. Väga suur abi on temast alati olla, aga peale etendusi? Ta suurt niimoodi kiitma ei tule. Vabatahtlikult, pigem on tema kiitus see kui ta rahulikult mööda kõnnib, ei ütle mitte midagi. Kui on midagi laita. Kui on midagi laita, siis ta tuleb ja püüab aga inimlikult rahulikult selle ära selgitada. Ja me oleme alati leidnud kompromissi, ma loodan. Lavastaja Neeme kuningas, millest teie koostöö seisneb? Näitejuht on siis see inimene, kes võib-olla nii-öelda kujundlikult öeldes tõlgib lavastaja keerulisi ja, ja mõtteid siis nii-öelda näitleja keelde, teeb siis selle nagu näitlejale arusaadavaks. Ja ja Helgi on selles mõttes ääretult vajalik abiline minule konkreetselt kuna muusikateatris on ju teatavasti just sellise näitekunstiga seonduv siiski suhteliselt teistsugune kui, kui sõnateatris. Meil on ka päris pikk koostöö juba olnud, see algas sellest, kui linnahallis noorte tudengitega sai tehtud Vessotsitoorid. Siis see oli esimene kord, kui ma palusin, helgib tulla näitejuhiks ja, ja alguses ta natuke selle peale kohkus ja võõristus seda mõtet üldse ja ma mäletan, kuidas ma võsu taga plaažil käisin teda suvel otsimas ja teda veenmas ja ta ikka kaua aega võtsin endale mõtlemisaega, aga lõpuks oli nõus. Ja pärast seda esimest tööta nagu ka tunnistas ise, et, et see on nagu tema element ja see on asi, mida ja mis on teda nagu huvitanud. Ja, ja selles mõttes mul on väga hea meel, et alates sellest on ta, kui ta ka ise aktiivselt laval on suhteliselt vähe ja, ja valib neid teoseid ja neid rolle, mida, kus ta siis nagu osaleb. Ta on selles mõttes ääretult terava ja minu meelest sageli ka julmalt ülekohtuse kriitikameelega iseenda suhtes. Ja sellepärast nagu talle tundus vist jah, et, et see on nüüd tema selline õige õige eluhetkel. No kolm pool aastat tagasi jättis ta pidulikult lavaka hüvastega, õnneks teda siiski on saanud laval näha ja näeb veelgi. No ma tahaks loota küll, sest tal on ka päris toredad rollid ju praegugi. Kavas nukitsamehes see metsamoor ja öö Veneetsias on ta senaatori proua ja võib-olla on ta aga nõus kaasa tegema ühes Pärnu Endla teatri lavastuses sügisel. Mis oleks natukene selline nostalgiline. Nii et mina ka juba talle rolle pakkudes intuitiivselt nagu tajun, mida, mida üldse tasub talle pakkuda või mida, mis jutuga tasub tema juurde minna ja millega mitte. Nii et minu meelest on see suur õnn, et selline inimene on. Meil on siin Eestimaal ja meie teatris olemas ja, ja teda teda laval näha on, on alati suur nauding, sellepärast et ta on ikka ääretu proff. Ütleksin, et võib-olla näitlejana näitlejana on ta, on ta siiski kõige profim inimene. Estonia teatris. Milline oleks sinu sünnipäeva soov helgile? Ma tean, et ta ise vihkab oma oma sünnipäevi ja meeldetuletamist. Tegelikult on, on kõik need hetked ja, ja kogu see töö iga päev koos teeme Estonia teatris, on need on sünnipäevad kõikidele teistele, kui, kui Helgi on asja juures. Nii et ma sooviks talle. Õigemini ma sooviks meile, et meil neid sünnipäevi oleks jätkuvalt ja, ja väga palju. Helgi Sallo sünnipäeva saates rääkisid garderoobikaaslane Mare Jõgeva lavapartner Voldemar Kuslap, noor kolleeg Rauno elt, lavastajad Neeme kuningas, Ago-Endrik Kerge ja Georg Malvius ning Helgi Sallo tütar Von Krahli teatri näitleja Liina Vahtrik. Klassikaraadio ühineb kõigi õnnitlejatega, sealhulgas tänases tegijad, operaator Helle baasi ja toimetaja Kersti Inno. Saime nautida Helgi Sallo laulmist koos kallite kolleegidega. Kuulsime marja laulu peensusteni, vest said storist, salli ja Sultsi tikanderi muusikalist kabaree Dolly laulu Hermanni muusikalist hallo, Dolly Marleeini jaaristiide duetti, tsunami operetis, Savoy ball, finaali lei muusikalist mees La Manchast. Pipi pannkoogilaulu raudne muusikalist Pipi Pikksukk džudita laulu Lehari operetist džudita ning saate lõpuks kõlab juubilari hüpitamise hosianna Raadiku muusikalist puh.