Saani. Jõudu ja tervist lavamuusikasõber. Tänane programm on mõeldud tunnustatud ooperihääled laulaksid opereti ja muusikalimeloodiaid ja Tiit Made stuudios pajataks vahele asjakohast juttu nii taastuvatest lauljatest kui ka tükkidest, millest üks või teine meloodia on pärit vikerraadio. Muusikaprogrammi alustas plaasida Domingo, kes esitab reipa ameeriklaste marssimised avadest lähtuva loovad väär, et sealsamas 60.-te aastate lõpu Broadway muusikalist seoshemm. Hispaania supertenor Placido Domingo laulis ameerikaliku loo ühest omapärasemast kompileerituks nimetatud Broadway muusikalis Georgeemm. See 1968. aastal esietendus on lugu pidas vastu 427 teatriõhtut ja oli pühendatud laia ampluaaga mehele lauljale-tantsijale, helilooja libretistil ja režissööri George emm Gohhanile. Kuuldudki lugu oli George Gocheni enda sulest. Kablaasi Domingo on mitmekülgne ja talendikas muusikainimene. Ta õppis Mexico Citys Igor Markjevitši ühendamisel dirigeerimist. Debüteeris baritoni 1957. aastal Hispaanias õelades. Tema esimene tähtis tenori roll oli neli aastat hiljem Alfredo Verdi Traviatas. Seejärel on klaasida Domingo laulnud 37 aasta jooksul ära praktiliselt kõik tähtsamad tenori partiid nii Itaalia kui ka prantsuse ja saksa heliloojate toodangust. Ta on kolmest suurimast kaasaja tenorist ka veel täna kõige aktiivsem. Domingo laulab sel sügisel mitu tähtsat rolli nii Ameerikas kui ka Euroopas. Dirigeerib siin-seal nahkhiireetendusi, juhib Washingtoni ooperiteatrit, kunstiliselt, suunab ja õpetab noori lauljaid ning teeb aktiivselt ooperimuusikapropagandat. Oma pika lauljakarjääri jooksul on ta sageli laulnud mitmetes klassikalistes operettides ning heli, salvestanud muusikalide ja operettide igihalja häid lugusid. Kuulakem tema ettekandest tassilo laulu Kamsegani Kalmani operetis, Krahvinna naaritsa ja selle esimesest vaatusest. Seal salvestatud 1986. aastal saadab inglise kammerorkester Julius Pruudeli dirigeerimisel. Kes siis veel ka ring? Üürimist. RKS. O A. Tõrs. Mis oli? Samba, mis? Nii eestimüts. Mis teeb ta vastu? Sõjajärgsetest ooperitähtedest on mitmed meelsasti astunud üles ka operettides kuid minu teada mitte kunagi tulnud publiku ette mõnes muusikali rollis. Küll on mitmed neist meelsasti laulnud plaadile muusikalide meloodiaid, milledest täna ka mõningaid kuulame. Opereti repertuaarist on ooperisuurusi muidugi kõige rohkem tõmmanud nahkhiir ja lõbus lesk kuid ka Lehari millekeri, Joffen, Bachi ja teiste prantslaste ning austerlaste akadeemilise mad operetid. Üks aktiivsemaid operettides laulnud primadonna seid saali, Austraalia sapla Shan Sabelenud kes aastaid astus üles inglise kuningliku Operi teatri Covend Guardiani laval särades seal muidugi eelkõige paljudes ooperites, kuid lummates kuulajaid-vaatajaid ka nahkhiire Rosa linde ja lõbusal ese Hanna klaverirallis. Viimane roll oli ka üks nendest, mida Savelendama karjääri lõpetamise etenduste sarja lülitas. Tõsi, tema suursuguselt tugev figuur ei olnud tollaste muusikakriitikute meelest just kõige sobivam hapra ja elegantse Hanna Klavarii lavaloleku edasiandmiseks. Kuid seda paremini laulis tollane maailma üksi divamaid sopranit ära kõik Lehari poolt kirjutatud nauditavad meloodiad. Kuid ärme täna saansasarandi meisterlikult esitatud vilja laulu lõbusast lesest kuulakem, vaid nautigem. Eksootilisemad sean boolero prantsuse helilooja Saaslekoki 1882. aastal Pariisis esietendunud operetis süda ja käsi saadab suits, romaan tark. Kestel sadelendi abikaasa Richard poninsi dirigeerimisel. Loomulikult ei lähe me tänases muusikatunnis mööda Franz Lehari surematutest meloodiatest liiatigi kui tunnustatud ooperihääled on neid meelsasti esitanud. Näiteks sametise häälega maailmaklassiga Rootsi tenor Jussi Perling, kes valitses New Yorg'i, Londoni, Chicago ja muidugi Stockholmi Kuningliku ooperilavadel neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel. Jussi või rootsipäraselt Joonatan alustas oma muusikalist tegevust noorelt, lauldes koos stsenarist, isa ja kahe vennaga pöörlingite meeskvartetis mis oli kolmekümnendatel aastatel Rootsis ja mujal Euroopas tohutult populaarne. Üheksateistaastaselt sai temast Rootsi kuningliku ooperisolist. Kuna tal oli just helisalvestuseks sobiv hääl, siis on ta plaadile laulnud palju rohkem oopereid kui laval esitas ning ka mitmeid operetimeloodiaid. Vahetult enne oma surma, 1960. aastal, kui ta oli alles 49 aastane, laulis jussi Perling rootsi keeles plaadile tuntud meloodia lainist, mainigantses Hertz Lehari naeratuste maast. Ameerika lüüriline sopran Anna mofooli ooperilavade tunnustatud primadonna viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel. Tal oli võrratu sarm ja suurepärane lavaline esinemine tema triumfi rollali, Violetta, Verdi veatast. Vahva laulis New Yorgi Metropolitan Is Chicago lüürika operas Berliini koomilises ooperis Londoni Cavenkaanlanis Viinis kümneid kaloratuur soprani partiisid kuid esines suure entusiasmiga operetis. Asjatundjad on arvanud, et anna mofa kulutas oma hästikoolitatud ja meeldivat häält pillavalt mis 5974. aastasele katkemiseni. Kahe aastane ravikuur tõi primadonna küll lavale tagasi, kuid 47 aastaselt pidi ta sealt ikkagi lõplikult lahkuma. Mofa esines sageli Saksamaal nahkhiired ja lõbusas leses kuulakemgi nüüd tema esituses Hanna esimese vaatuse laule. Abin Pariis Lehari lõbusast lesest, kus ta kurdab, et pole Pariisis veel küllaldaselt kaklimatiseerunud saadab Haagen galatise orkester. 56 aastane ameerika bass ammurramei on kaasajal ooperilavade number üks passi rollide esitaja. Kõrvuti itaallase realiseeru Raymondi kannad viimastel aastakümnetel praktiliselt võtnud enda peale kõikide maailma tähtsamad ooperimajade soovide rahuldamise nõudlike passi rollide esitajatena kuna just sellel alal tundus aastaid maailmaklassiga lauljatest defitsiit valitsevat. Samuel Ramei alustas oma karjääri New Yorgi linnaooperis 1973. aastal. Nüüd on ta esinenud kõikjal maailmas ning kateeritakse parimaks Rossini Verdi bassi rollide esitajaks. Lisaks suurele töökoormusele ooperis on ta meie olnud aktiivne töörügaja ka heliplaadifirmades. Selle tegevuse tulemuseks ongi mitmeid meeldivaid lugusid muusikalimaailmast. Kasvõi hästi tuntud meloodia, olme rive, vana jõgi, inseram, Kööni menumuusikalist, sõu põud, teatrilaev, mis oli esmaettekandel 1927. aastal ning mida võib parajasti vaadata kuulata ka Londoni Prints Edwardi teatris. Et kas A Hispaanlastel oli ja on terve plejaad maailmaklassi lauljaid tuntud tenorite ja sopranite kõrvale sobib hästi ka üks selle sajandi parimaid metsosopranit. Tema nimi on Teresa Berganzza kes tänaseks on aktiivsest lavategevusest tagasi tõmbuma. Teda tuntakse kui rikka häälematerjaliga ja hea tehnikaga laulvat näitlejannat oma iseloomult Don Bergantsaga väga tundlik, emotsionaalne ja vastuoluline mis on sageli toonud kaasa erimeelsusi nii lavastajate kui ka kolleegidega. Sellele vaatamata lummasta publikut oma hispaania õeladega oli üks kõikide aegade parim Carmen ning väga hea rosina jeru piina. Operetimaailmas tegi ta ilma peamiselt offen Bachi teoste esitamisega. Teresa Bergantsatan peetud väga heaks Pyricola osatäitja šakofenbachi samanimelisest ja 1874. aastal Pariisis esietendunud operetist. Kuulakem esimese vaatuse Kresseti aariat, kus perikale tundub olevat pisut svipsis. Rootslastel on selle sajandi poolel olnud jussi Berlingi kõrval ja hiljemgi veel teine maailmaklassiga. Tenor on vene päritoluga Nikolai Jerdast. Tema isa oli Doni kasakas Mihhailov stiinov, kes laulis passide häälerühmas doni kasakate kooris. Ema oli aga rootslanna, kelle perekonnanime Nikolai hiljem ka oma lavalises tegevuses kasutas. Nikolai Eda veetis oma lapsepõlve Leipzigis ning perekond asus elama Rootsi 1934. aastal. Noormees õppis Stockholmi konservatooriumis ja debüteeris 1951. aastal 20 kuueselt Stockholmi kuninglikus ooperis. Kaks aastat hiljem laulis ta jumala skaalas. 22 hooaega oli ta New Yorgi metroos politoni solist ning samal ajal ka nõututena Londoni komment Guardianis. Ooperiringkondades tunti teda suurepärase lingvistiline, kes rääkis ja laulis seitsmes keeles. Terve turniiri liige Kristjan raudteeliini igast rassist. See oli parim laulja, tas alles afeer Jahastraaži mustlasparuni esimesest vaatusest saatsid Müncheni riigiooperikoor ja orkester. Just selles teatrimajas astus Nikolai Jeda sageli lavale operettide peaosades. Ta oli üldse üks vähestest sõjajärgse perioodi tipp tenoritest, kes operettides regulaarselt kaasa tegi ning laulis peaazi Straussi Lehari Kalmani offenbachiya millekeri operettides. Asjatundjad on hinnanud ja tema suurepärase hääle, lavalise esinemise, sarmi ning võrratu oskuse poolest anda edasi operett ja atmosfääri sõjajärgse operetimaailma parimaks ta neelaks Lehari lõbusas leses. Olgu selle väite kinnituseks kuulus maksiimi minemise lugulase esimesest vaatusest assisteerib Granke sümfooniaorkester. Salvestus on 1967.-st aastast. Uus-Meremaa maoori päritoluga lüüriline sopran Teim Cyrite Kanawa on omamoodi nähtus kaasaegses ooperimaailmas nii oma lavalise esinemise, sarmi ja väljapeetuse kui ka aktiivse kontserttegevuse poolest väljaspool ooperimaju. Tema ooperirollide ampluaa on äärmiselt lai. Mozarti Krahvinna alma viivastajatides teemani ja Putšiini meest ei seal Straussi Arabellani. Lisaks sellele on ta tunnustatud kammerlaulja ja lasknud välja mitmeid vaimulikke ning jõululaulude plaate. Kontsertesinemistel on ta sageli laulnud pluuse Ameerika 30.-te aastate lööklaule ning muidugi populaarsete muusikalide ehi. Aitäh. Olgu siinkohal näiteks kiiriti Kanawa tõlgendusvedelik löövi, minu veetleva leedi laisa optimistlik entusiastlikud, hea meelelaulust, kus ta arvab, et ta võiks tantsida kogu öö, saadab Londoni sümfooniaorkester. Ka saksa metsosopran Christian Ludwig oli mitmekülgne lauljanna. Lauljate perekonnast pärit inimesena puutus Ludwig juba maast madalast kokku lava muusikaga ja sai õpetust oma emalt. Erinevalt teistest ooperiprimadonna test alustas Christian Ludwig karjääri just operetist, esinedes 1946. aastal prints lovski rollis. Seejärel tulid esinemised Viini riigiooperis, Salzburgis, Chicagos, New Yorgis, komment Guardianis ja mujal. Üks tema värvikamates trollidest on vana leedi Leonard Bernsteini operett muusikalist kandiide, mis oli publikul esimest korda näha 1956. aastal. Bostonis. Christian Ludwig esitab sealt vast kõige tuntuma meloodia vanaleedid Angola kergesti assimileeritud saadab Londoni sümfooniaorkester annab päästa nii enda dirigeerimisel. Sel ajal, kui Krista Ludwig alustas, oli Saksa saplane Elizabeth Schwarzkopf-i kuulsuse tipul ning hõivanud juhtiva primadonna positsiooni sõjajärgse Euroopa ooperimajades. Ta oli väga kõrgetasemeline saksa heliloojate, eriti Richard Straussi ooperirollide esitaja kuid lõi ka väga aktiivselt kaasa Viini klassikalist ooperit. Swascopy peetakse tänaseni üheks parimaks järgseks osale indeks Straussi nahkhiirest ja südameid mitte ainult suurepärase hääle ning laulmise tehnika, vaid ka väljapaistva lavalise sarmi ning elegantse Rosa linde rolli esitajale. Nii vajaliku kuju poolest. Kõlab Rasa linde Ungari Charlast. Klangede aimat nahkhiire teisest vaatusest, Londoni filharmooniaorkestrit dirigeerib Herbert von Karajan. See oli tänane lavamuusikaprogramm, mis segas kokku opereti ja muusikali. Rääkisime tuntud ja tunnustatud ooperihäältest, kes on astunud publiku ette operettides või laulnud plaadile meloodiaid muusikalidest. Saadet jääb lõpetama Hispaania tenor José Carreras, kes koos Barbara tiksamiga laulab Andrew Lloyd Weberi ooperifantoomi nimilo. Tunni oli teiega, Tiit Made. Soovin teile ärksad huumorimeelt. Ärge sattuge masendusse, kui kartulisaak seekord kehv tuli. Porgand ja kapsas on hästi kasvanud, kuulmiseni.