Eesti muusikateraapiaühing tähistas oma kahekümnendat aastapäeva konverentsiga muusika tervise heaks ja sama pealkirja panime ka algavale saatele, kus tuleb juttu muusikateraapiast. Aga kõigepealt sooviksime rääkida muusika tervendavast mõjust inimesele üldiselt ja sellest, mida inimene saab ise enda heaks teha. Muusika kaudu. Annan siinkohal sõna muusikule ja muusikaterapeudile alist Pehkile. No see on ju täiesti iseenesest mõistetav ja ma usun, et iga inimene ei, peaaegu iga inimene on täheldanud seda, et muusika ei saa inimest, jäta külmaks. Muusika võtab igal juhul muusika puudutab meid. Vahel ütleme, puudutab neid ülemisi kihte, aga vahel ta liigub ka päris sügavale sisse saades siis puutepunktid inimese varasemate elukogemustega meie-tunnet ega mõtetega, et muusika on selles mõttes üks huvitav fenomen, jah, et kui teda juba kord kuulata siis teda endast niimoodi nagu eemale tõrjuda või eemal hoida ongi tegelikult üsna keeruline, ta ta igal juhul meid mõjutab. Midagi ei ole teha, teinekord mõjutata meid ka siis, kui me seda isegi tähele ei pane, kui ta lihtsalt on kuskil kuskil ruumis ja niimoodi vaikselt ja tasa ja salaja teine kord, siis, siis kujundab neid, need meie reaktsioone. Kui rääkida sellest, et mismoodi inimene saaks ise muusikat enda heaks ära kasutada, siis ma usun, et Need, inimesed, kelle jaoks muusika on oluline nende elus, nad teevad seda tegelikult juba ilma et nad peaksid selle peale mõtlema üleüldse või kuidagi keskenduma. Sest et tegelikult päris kindlasti ongi see nii, et, et kui inimene soovib ennast mingisuguses elusituatsioonis kuidagi toetada ja kui see abivahend, siis nii-öelda see pind, kuhu ta toetub, et see võiks olla näiteks muusika siis ma olen absoluutselt veendunud selles, et inimene leiab selle muusika sellel hetkel enda jaoks, mis just tema jaoks on see, see õige just see, mis toimib tema jaoks, nii et, et see tulemus oleks niisugune, nagu, nagu inimeste ise soovib, et vahetevahel tahame ennast ergutada vahetevahel võib-olla kui me oleme lähevad, siis me soovime natukene rahuneda ja, ja võib-olla ka lõdvestuda. Teinekord on heaks peatäis nutta ja muusika saab ka selles meid aidata. Nii et, et võib-olla jah, siis niisugune väga-väga üldine soovitus olekski, et mitte nii väga üle mõelda selle koha pealt või, või otsida mingisuguseid ettekirjutusi või voodi ja ilmtingimata püüda leida seda plaati, mille peale on kirjutatud, et vot need lood mõjuvad teraapiliselt usaldada oma sisetunnet. Ja siinkohal tahaksin öelda ka, ega teadusuuringutega on see kindlaks tehtud, et kui inimene kuulab muusikat, mis toob ta alla just nagu subjektiivselt emale positiivseid emotsioone, positiivseid äratundmisi, niisuguse mõnusa sisetunde, siis ka füsioloog loogilisel tasandil toimuvad sellised protsessid inimeses, mis kinnitab siis seda, seda kogemust ehk et kui vahel räägitakse muusikamaagiast omamoodi, noh, et kuulad muusikat ja vot kohe hakkab hea. Et tegelikult midagi maagilist ei ole, et see ongi selline, siis puht ütleme selline objektiivne protsess siis nii-öelda, mis inimese sees toimub füsioloogilisel tasandil. Et kui see muusika meile meeldiv, kui ta pakub positiivset, siis ühelt poolt siis tekivad või tekib lisaksid nagu organismisiseseid, nõndanimetatud mõnuaineid, endorfiine ja teiselt poolt stressihormoonide tase alaneb ja, ja see ongi siis kohe see, mis, mis tegelikult selle selle heaolutunde tekitab. Ehkki noh, ütleme siis nii, et see tunne ei pruugi olla väga pikaajaline, aga teatud ajada kindlasti kestab nii-öelda, et ütleme, niisuguseks hetkeolukorrast toetuse saamiseks mingisuguse sellise üleelamise ütleme emotsionaalselt mingisuguse ebameeldiva situatsiooni leevendamisel. Üks päris kindlasti soovitaksin muusikat kasutada, aga nendel, kes seda võib-olla siiamaani proovinud ei ole. Edasi räägime aga muusikateraapiast. Eesti muusikaterapeute käis veebruaris koolitamas Benedict Esseebi New Yorgi Ülikooli muusikateraapia, internide Super viisor, New Yorgi analüütilise muusikateraapia Instituudi magistriprogrammi juht ning New Yorgi muusika ja neuroloogiliste funktsioonide Instituudi vanemterapeut. Ta praktiseerib analüüsi tilist muusikateraapiat nii laste kui täiskasvanutega alates 1980.-st aastast ning on avaldanud hulgaliselt rahvusvahelisi publikatsioone muusikateraapiast ning analüütilise muusikateraapia rakendamisest mille hulgas on kirjutisi nii koolituse ja praktilised koopia töövaldkonnast kui ka arvukalt eksperimentaalseid uurimusi. Konverentsil oli Benedicti seebitöötoas võimalik osaleda laiemal huviliste ringil. Siin rääkija kaasa tabatud. Pean tunnistama, et see jättis sügava mulje. Õhkkond oli väga loominguline ja iga osaleja musitseeris erineval instrumendid. Ka intervjuud Benedicti seebiga alustasime jutuga helide tekitamisest pillidel. Muusikateraapias on väga iseloomulik tekitada helisid erineva kujuga erinevast materjalist erinevate Essituurid, kõla, võimsuse või erineva otsaga tarbega pillidel, nagu näiteks templikellad, kongid, kirikukellad. Kasutada võib mis tahes maailmas leiduvate kultuuride ning muusikakultuuridega seotud instrumente nagu näiteks Põhja-Ameerika indiaani flöödid. Muusikainstrumendid muusikaterapeutidel on samasugused töövahendid nagu arstidele, vererõhuaparaat kui stetoskoop. Ta on ka meie suhtlusvahendid. Me loome nende abil oma klientidega ühenduse, et jõuda klientide, emotsioonide, tunnete, mõtete ja kujunditeni. Need kõik on muusikast mis võib olla nii tonaalne kui Atonaalne. Ta väga kaootiliselt hoopis rütmiliselt ja väga hästi struktureeritud. Muusika iseloom sõltub sellest, kes on klient sellest, millega muusikaterapeut kliendi puhul töötab. Sellest, millises seisundis klient on nii kehaliselt, füüsiliselt, vaimselt, hingeliselt, intellektuaalselt kui arengulises mõttes. Edasi oli meil juttu sellest, milline osa võib teraapias olla. Klassikalisel muusikal. Klassikaline muusika võib olla teraapiline, kui kliendil on hea side klassikalise muusikaga, ütleb Benedicti seebi. Näiteks tuli minu juurde üks klient, kes oli suures masenduses, sest tema isa oli suremas esimese sessiooni lõpus panustama mängida pala klassikalisest muusikast Sebastian Bachi loomingust sest talle seostus see helilooja oma isaga, kes oli pidevalt Bachi muusikat mänginud. Niisiis valisin mängimiseks Bachi h-moll prelüüdi. Teadsin peast ja millel on väga melanhoolne tule kliendi tunnetega vastavuses olnud alatoon. Samuti on Taani kirikutes kombeks seda esitada tihti matustel. Seega näitas lugu sisuliselt ette seda, mis mehe isaga peagi juhtuma hakkab. Kuna humal prelüüdi rand, stabiilne pulss ja Rütt siis mõtlesin, et see pakuks hingeliselt killustunud kliendile ka kindlust ja tuge ning luua samaaegselt side tema isaga. Klient hakkas selle muusika peale nutma ning minu järgmine samm oli mängida lugu mehe nutmise rütmis. Ehk kui tema lõpetas nutmise, lõpetasin mängimise, kui tema hakkas nutma, hakkasin taas mängima kliendi nutmise järgi fraseerimise kaudu sain aidata tal elada välja oma emotsioone ja pisaraid oli hoidnud tagasi pea terve sessiooni vältel. Sain juba sessioonil alguses aru, et ta silmis on tagasihoitud tunded. Kuid kuna masenduses olevale inimesele on oma pisarate, tunnete kurbuse ja mõtete tagasihoidmine väga omane näidanud ta neid enne välja, kui alles muusikat kuulates. Seega võib klassikaline muusika või ka muusika üldisemalt aidata inimestel vabaneda, aidata vabaneda nii pisarates kui ka rõõmu, vabaneda kõigel, millal vaja vabaneda. Niisiis võib klassikaline muusika olla väga hea vahend pingete leevendamisel kuid seda juhul Kui kliendil on selle muusikaga hea vahekord? Benedictus seebi on arvamusel, et iga klient valib ise oma muusika ja see kaisa klassikaline muusika olla hea vahend teraapias kõigi jaoks. Võimalik, et mõnel inimesel on klassikalise muusika suhtes hoopis halvad mälestused. Mõnel tekkinud selle suhtes tõrge kunagistest klaveritundidest mistõttu ei puudutanud seda pilli enam kunagi. Muusikavalik sõltub sellest, mida see inimese tunnete süles toob samuti sellest, missugune inimesed, keskkond oli või on. Edasi räägib Benedicti seebiga endast öeldes, et tema jaoks on klassikaline muusika põhjus miks ta istub täna siin nimelt alates kooli minekust, kui ta oli kuueaastane kuni 18 aastaseks saamiseni oli ta alati olnud keskkonnas, kus teda ümbritses kõikjal muusikani. Alustades esimese klassi flööditundidest hilisematest klaveriõpingutest, igahommikustes, kooritundidest, koolis lapseeaas, elasta Taanis ning seal korraldati tihtipeale muusikalisi õhtuid, kus kõlas kõiksugu klassikalist muusikat. Seega klassikalist muusikat mängida või laulda ning seda tegid nii õpetajad kui õpilased ühiselt. Benedicti ütleb, et tema jaoks oli see väga toetav keskkond, samuti koht, kus ta sai end emotsionaalselt arendada ning suhelda nii enda kui teiste kab väga sügavalt tunnete tasandil. 13 aastasena päris ta suure kontserdi. Ja kuna ta siis veel ei olnud saanud klaveritunde, hakkas ta ise klaverit õppima ja sellel improviseerima. Sellest hetkest peale hakkas ta väga palju klassikalist muusikat kuulama. Kuupaiste sonaat oli esimene teos, milles seda täielikult armus ning ta võis seda kuulata ja mängida putult. Pine dikte seebi usub, et see peegeldas mõningaid sügavaid tundeid tema sees, mis vajasid väljendamist ning millega tuli tegeleda. Benedict SEB jätkab. Mäletan, et kui ma sain 18 aastaseks, siis puudus Taanis ja selle ümbruses igasugune võimalus muusikateraapia õppimiseks. Ainus koht, kus seda õpetati, oli London. Kuid sealgi oli see kõigest üheaastane õpe väga kallis ja mitte liiga heal tasemel. Seega selge, et tahan saada muusikaterapeudi yks ja kuna seda õppida polnud võimalik, siis soovitati mul õppida psühhiaatriks, hoides samal ajal soojas oma tšello klaverimängu ning laulmisoskusi. Ja nii ma taim, siingi alustasin kolme aastaseid õpinguid rajal töötasin öösiti arsti abina traumaosakonnas, kus sai mulle selgeks, et see pole eetiline viis inimeste kohtlemiseks. Arstid rääkisid üksnes patsiendi kehast, aga mitte patsiendi endaga. Sel ajal, kuidas tehti ka mitmeid vigu ning minus kasvas otsus, et ma ei saa eetilistel põhjustel sellega tegeleda. Hakkasin, õpime hoopis muusikat omandades selles magistrikraadi ning kuna minu väitekirja teemaks oli muusikateraapia, siis tehti mulle pakkumine teise magistrikraadi omandamiseks Saksamaal muusikateraapias. See oli haridus, mille eesmärk oli õpetada inimesi, kes hakkaksid looma akadeemilisi muusikateraapiat. Saksamaal olles kuulasin samuti väga palju klassikalist muusikat. Mäng armusin nüüdismuusikasse. Ma lõin intuitiivse muusikagrupi, niikui tulin õpingutelt Saksamaalt tagasi, tehti mulle Olburgi ülikoolis pakkumine luua ja arendada välja seal muusikat, taapi, ainegavad bakalaureuse-magistri- ja doktoriõppeks. Olgu öeldud, muusikateraapiat õpetatakse seal tänaseni. Seal saavad muusikaterapeudid laiapõhjalised teadmised nii analüütilisest, muusikateraapiast kui noortov Robinsoni muusikateraapiast. Muusikaterapeute õpetatakse end väljendama kõikvõimalikes muusikalistest keeltes, sest terapeut peab teadma, kuidas kohtuda kliendiga kliendi enda muusikalises tonaalsuses. Selleks ei pea olema tingimata klassikaline muusika. Kui sinu kliendiks on näiteks noor inimene, kellele meeldib räppmuusika siis peab terapeut looma ühenduse räppmuusika kaudu. Kui sinu kliendiks on näiteks vanem Venemaal kasvanud inimene kelle meeltes on vaid muusika, siis peab terapeut jällegi mine muusikat tundma. Seega usun, et muusikaterapeut peab tundma kõiki muusikastiile. Kuid klassikaline muusika on siiski üks põhilisemaid vahendeid. Meie töös. Korraldame klientide jaoks ka kontserte, kus neil on võimalik esineda nii üksteisele kui üksteisega koos. Muusikaterapeudid õpetavad oma kliente musitseerima selleks, et parandada nende aju. Nimelt kui inimene õpib näiteks klaverit kõik mängima siis see tegevus loob ühenduse aju mõlema pool keera vahet. Mõlemad suhtlevad teineteisega, sest inimene peab klaverit mängides samaaegselt liigutama, kui mõtlema, milliseid noote mängida. Sinna kõrvale tuleb enesetunde väljendus, mille kaudu tekib tunnetest ja mõistusest üks tervik. Seega klaverimäng aktiveerib mõlemad. Ajupoolkerad omakorda aitab kaasa aju teatud seisundite paranemisele ning just sellepärast õpivadki mõned inimesed klassikalist muusikat. Sümbioosiks youblykwoodid Music is of Music see abi tänapäeval on kolm peamist meetodit. Juhitud kujutlused muusikasse, mis on retseptiivne muusikateraapiavorm ehk siis põhineb salvestatud muusika kuulamisel. Siis on olemas Nordof Robintsi muusikateraapia, mis põhineb tonaalsel klassikalisel muusikal ja mis on rohkem levinud töös puuetega lastele või tunnetuslike probleemidega inimeste puhul ning mille filosoofia põhineb humanistliku läks ökoloogiale. Kolmandaks on olemas analüütiline muusikateraapia, mida kasutatakse nii täiskasvanute kui laste puhul psühhiaatrias ning samuti meditsiiniliste traumadega inimeste puhul. Analüütiline muusikateraapia põhineb analüütiliselt psühholoogial, mis tähendab, et muusikaterapeudid on ise läbinud analüüsi muusikateraapias ja psühhoanalüüsis ning selle meetodi filosoofia põhineb Karl Jungis Sigismund Freudi, Aleksander lauani, Alfred Adleri jaamerani Kleini teooriatel. Niisiis põhineb analüütilisel psühholoogial ning selle eesmärgiks on aidata kliendil leida omaenda interpretatsioon. Universum. Analüütilist muusikateraapiat võib kasutada ka kõnevõimetut laste puhul kus improviseeritud muusika ongi lapse suhtlusvahendiks, mille kaudu saame aimu, mis temaga toimub. Sessioon Nonii salvestatud muusikat järele kuulates pannakse lapsed näiteks joonistama kusjuures valminud joonistused on otseselt seotud äsja nende enda mängitud muusikaga ning seeläbi saab neist välja lugeda laste mõtteid. Samuti on võimalik muusikaterapeudil aidata neil lastel jõuda oma arengus kõrgemale tasemele. Näiteks juhul, kui mõni on takerdunud teatud arenguetappi või jäänud oma arengus kaks, kolm või neli aastat. Mahers. Isis saab läbi improviseeritud muusika aidata lapsel jõuda oma arengus tema tegeliku vanuseni. Oluline on teada, et igal inimesel on oma unikaalne eneseväljendus. Pole olemas kaht samamoodi muusikas väljenduvat inimest. Üks suurepärane asi, mis on muusikateraapiale laiemas mõttes omane, on see, et klient esitab terapeudile pidevalt uusi väljakutseid ning terapeut peab pidevalt kasvama ning arenema. Näiteks peab terapeut õppima juurde uusi senitundmatu laule, uusi stiile nagu rege traditsiooniline eesti rahvalaul. Terapeut peab pidevalt õppima kliendist lähtuvalt juurde uut muusikat. Lisaks sellele peab terapeut töötama omaenda sisemise dünaamika kallal, sest võib-olla on ta liiga jõuline või peaks tõmbuma pisut tagasi, olema pehmem või lõpetama liigse jutustamise ning võtma hoopis kuulaja rolli. Niisiis on muusikaterapeut kliendiga pidevas muutumises. See protsess pole vaid ühepoolne. Võrreldes psühhoanalüüsiga, kus töö käib verbaalselt ja kus provotseeritakse võlateadlikud tunded ning mõtted terapeudile ollakse muusikateraapias alateadlikud mõtted kliendi ning terapeudi vahel olevasse muusikasse. Seda muusikat on võimalik hiljem korduvalt üle kuulata ning seeläbi saame kliendile aidata luua ühenduse oma alateadvusega ja aidata muusikasse pandut tõlgendada. Mõnikord on inimene iseendaga ummikus, hommikus omad lihaga või ummikus oma sotsiaalse staatusega. Sellisel puhul on muusikast palju abi, sest muusika on liikumises ning see liikumine aidata kliendil liikuma hakata. Rütm muusikas võib panna liikuma ning vabastada ka ilusaid ning suuri tundeid nagu armastus. Muusika on hea vahend vihast vabanemiseks. Näiteks võid sa taguda kungi või taguda klaverit, vabaneda sellest tundest ning hiljem siis kõrvalt vaadata, kuhu see viha oli suunatud. Muusikat kasutatakse ka paaride nõustamisel. Kui abielupaar on jooksnud oma kooseluga karile siis võib-olla suudavad mees ja naine hakata omavahel taas suhtlema, läbi muusika nägema seda, kus nad teineteist ei kuula kuid mitte ainult nägema. Muusikateraapia abil saad õppida nii iseenda sisemist kuulamisoskust kui ka võimet osata kuulata kaasinimest. Samuti õpetab muusikateraapia kuulama vaikust ja vaikuses olemist sest ilma pausideta poleks muusikat olemaski. Eriti tänapäeval, kus inimestel on väga kiire ja kus ei lubata endale puhkust. Võta endale võimalust rongilt maha hüpata kas või ainult selleks, et võtta aega mesilasesuminat kuulamiseks või langevate lumehelveste nautimiseks. Muusikateraapia aitab sul õppida kuulama. Muusikateraapia õpetab kuulama nii iseennast kui sinust väljaspool olevat, õpetab kuulama looduse helisid ning teisi inimesi. See õpetab sind suhtlema ja oma häält kasutama, mis on samuti väga võrratu instrument ning mis on kõigil olemas. Lusikaterapeudid julgustavad tihtipeale kliente oma häält kasutama ja see ei pruugi isegi tähendada rääkimist, vaid lihtsalt häälitsemist. Nad õpetavad inimest häälitsema, õpetavad sind omas sisemist ning välimist häält leidma, seda kuulama, laulma ka iseendale laulma. Näiteks on väikestele lastele omane mängides ümiseda, siis on oskus kooli astudes ära keelatakse. Ning sellest on sest iseendale laulmine on väga tervislik. Muusika. Jaapi aitab sul kuulata iseendas sisemist rütmi, oma südame häält, pulssi, kuulata oma sammude tempot, kõiki neid parameetreid, mis on olemas klassikalises muusikas sest need on olemas ka meie kehades. See ka aitab õppida kuulama ka oma keha näiteks mängides mõnda instrumenti peame selleks tegevuseks end liigutama, aga korda loob sideme oma keha tunnetamisega. Huvitav on ka, et mõned muusikaterapeudid töötavad juhtidega, kes õpivad rääkima näiteks väga madalalt resoneerivad passi pillihelide kaudu mida nad tunnetavad oma kehas. Ehk et nad õpivad suhtlema läbi muusika, mida nad ei kuule. Ning see on ju väga huvitav ja vaenustav. Olen ise töötanud klientidega, kes õpivad muusika kaudu taas käima kui on kaotanud näiteks mõne jäseme või ka klientidega, kes õpivad uuesti rääkima kuigi on kaotanud kõnevõime. Seega võib muusika olla hea vahend selleks asendada kaotatud funktsioone. Et muusika võib aidata ka surra, aidata surijal minna või aidata lahti lasta. Kui mõnel inimesel on näiteks valurikas haigus, siis võib muusika seda leevendada, aidates inimesel teise ilma minna ning rahus surra. Samuti on muusikat kasutatud näiteks vererõhu ja veresuhkru alandamiseks, hingamisrütmi tasakaalustamiseks või suitsetamisest loobumiseks. Viimane on seotud asjaoluga, et kuna suitsetajatel on väga kiire hingamine siis rahustamiseks teraapias kasutada vastavaid instrumente näiteks flöödi või suupillil musitseerimist. Muusikateraapiat kasutatakse ka näiteks väikeste enneaegselt sündinud laste puhul ehk et kui beebi on sündinud liiga Iraan, siis mängitakse talle sellist muusikat, mis imiteerib emaüsas olnud helisid. Näiteks võib selleks kasutada Oceani trummi või väikest trummi, millega ema südamelööke järele aimata. Samuti selle laulmisega õpetada. Imemisrefleksi. Selleks tuleb ühendada imemise rütme beebile lauldava muusikaga mille laulmine stimuleerib beebi imemisvõimet. Juhul kui sellega on probleem. Moody võivad emad neile beebidele, keda veel inkubaatoris välja ei lubata laulda ning luua muusika kaudu lapsega sellest hoolimata omavahelise sideme muusikat kasutada Ta õppimise hõlpsamaks muutmiseks. Näiteks minu tütre koolis mängib matemaatikaõpetaja tunnis matemaatikaülesannete lahendamise ajal muusikat ning tema andmetel aitab õpilastel matemaatikas paremaid tulemusi saavutada. Seega muusika võib aidata teatud moel õppimisvõimet parandada laulmisega, kui õpetada lapsi ka näiteks kiiremini riidesse panema või aidata neil kergemini uinuda. Seega muusikat võib minu meelest kasutada peaaegu kõigeks. Näiteks olen ka ise pannud kokku plaadi, millel olev rahulikus, Suigutava ja vaikse alatooniga hinge keha ja südantpuudutav muusika aitab magama jääda ka neil, kel unega raskusi. See aitab inimesel lahti lasta. Oma haiglas töötan ka söömishäiretega inimestega, kes paluvad ligi 150 kilo, ütleb Benedicti seebi. Ma õpetan neile olemist ilma söögita, pannes nad istuma ja õpetades kuulama nootide vahel olevat vaikust. Õpetan neid sellega leppima. Nad ei pea endas olevat tühjust tingimata müümisega täitma. Nad võivad lihtsalt istuda ja kuulata ning olla tasa. Samal ajal võivad nad end muusikaliselt väljendada ning improviseerida muusikat sellest, mis paneb. Muidugi. Nad söövad siis, kui nad on depressioonis ning siis muusika jällegi hea abivahend selle depressiooni leevendamiseks ning seeläbi ka söögiisu kontrolli all hoidmiseks. Ma õpetan muusika kaudu neile seda, kuidas nad saaksid oma impulsse mõõta, nende tekkimist lõpetada. Seega loomingulises mõttes võib muusikat kohandada mis tahes situatsioonide parendamiseks, ütleb Benedicti seebi. Ameerika muusikaterapeut. Otse pärast konverentsi palusin jagada muljeid Tartu muusikaterapeudil Malle Luigel. Meie koolitajad, Benedict Esseebi on tohutult kogenud, on oma tööd teinud 30 aastat ja sellest kahest päevast oli näha, et suudab nagu lühikese ajaga väga palju anda ja ta suudab igal momendil edasi minna. Ta ei jää isegi hetkeks mõtlema, et mis nüüd edasi saab, kuidas tal on alati nagu kuskilt oma kogemustepagasist võtta hästi palju uusi mõtteid, see näitas seda tegelikult näiteks muusikateraapiat peab olema äärmiselt loov inimene ja tal peab olema väga palju praktilist kogemust, töökogemust. Mina isiklikult sain nagu kinnitus sellele, et väga tähtsad on muusikalised improvisatsioonid oma tunnete ja mõtete ja meeleolude väljenduseks. Jäädi improvisatsiooni, olid väga pikad. Kui me tavaliselt näeme igapäevases elus või muusikateraapias seda improvisatsiooni natukene lühikesed inimesed nagu häbenevad ennast väljendada muusikateel, siis seibi andis seda kinnitust, et need improvisatsiooni peavad olema väga pikad, sest sellel rajal, mille improvisatsioon kestab inimene saab suure hulga tundeid välja elada ja see ongi tegelikult üks peamisi eesmärke peas et allasurutud ja välja tõrjutud tundeid esile tuua ja neid läbi elada ehk hajutada, et seda nimetatakse tegelikult teetsentreerimiseks tunnete teetsentreerimine. Ja kui on inimestel väga palju niisugusi, negatiivseid mälestusi, negatiivseid tundeid oma minevikust siis teetsentreerimise protsess väga tähtis ei aita ainult rääkimisest, nagu tema rõhutas, et kui me räägime oma probleemidest, siis me saame nendest lahti. Kui on väiksed probleemid, siis rääkimine. Aga kui on olnud suured probleemid inimese elus, siis on vaja sinna rääkimise kõrvale aga just seda läbielamist, seeläbielamise etapp, teraapia sellest kõige tähtsam. Läbielamist on väga hea teha just muusikalise improvisatsiooni ka aga seal saab kasutada ka muid meetodeid, põhiliselt just Ekspressiiv teraapiate meetodit. Seal saab kasutada kunstiteraapiavahendeid, hääleteraapiameetodeid, siis mitmesuguseid tehnikaid, liikumisest, tantsust, kehatööst. Mis on teie igapäevatööterapeudina? Enamus nädalakoormusest läheb mul vanglas Tartu vanglas ja pisut teen ka muusikaterapeudi tööd Tartu Maarja koolis kus võivad erivajadustega lapsed, aga Maarja kool on mul missugune koht, kus ma saan teha teistsugust muusikat, et kui Tartu vanglas, et see teraapia iseloom on kardinaalselt erinev ja see aitab mul natukene iseennast proovile panna ka, kuidas ma tulen erinevate valdkondadega muusikateraapias toime. Aga põhiaeg on jah, Tartu vanglas ma töötan seal kinnipeetavate ka ja seal ma siis viin läbi muusikateraapiat kui psühhoteraapiat. Teil on käsil ka doktoritöö, mis teemal doktoritöö puudutab tundekasvatust, ehk täpsemalt öeldes emotsionaalsete oskuste arengut ja siis ka kaassõltuvuse teemat. Sest et minu kliendid on enamasti problemaatilise lapsepõlvega ja julgen öelda, et enamus neist koheldud olnud lapsena ja sellel on oma väga rasked tagajärjed. Enamus kinnipeetavatel on suuri raskusi oma emotsioonide juhtimisega tamisega, üldise teadlikkusega, oma emotsioonidest ja tunnetest. Nii et sellepärast ma valisin selle teema emotsionaalsed oskused ja ka seepärast, et teaduskirjandus püüab rõhutada sotsiaalsete oskuste arendamist. Aga kaasajal räägitakse just seda, et sotsiaalsete oskuste arendamine võib isegi kahju tuua, kui me ei arenda emotsionaalseid oskusi. Et see on tegelikult põhi- sotsiaalsetele oskustele ehk baas. Ja et miks aassõltuvus väärkoheldud lapsed on sunnitud elama niisugustes tingimustes pingelistes tingimustes, kus arenevad teatud uskumused, negatiivsed uskumused nii iseenda kohta ja arenevad ka teatud käitumisviisid, mis tegelikult kahjustavad nende tulevikku, mitte ei toeta ka sõltuvust peetakse nagu omamoodi, isegi psüühikahäireks, haiguseks ja seal ohtlikkus seisneb selles, et kui kellelgil arenevad need kaassõltuvuse sümptomid, siis on väga kerge ka sattuda sõltuvusse kas neist narkootikumidest, alkoholist. Kui ma praegu vanglas tegelen just sõltlastega, siis on näha seda, et kuidas neil kõigil on tegelikult ka kaassõltuvuse sümptomid olemas ja kui nad suudavad ennast avada, siis siis on näha ka seda, et, et nad on kõik olnud lapsena väärkoheldud lapsepõlvekirjeldus on minule lihtsalt kui inimesele ja psühholoogile muusikat ettevõtetel on sageli olnud üsna emotsionaalselt kurnav, kuulata, raske kuulata. Aga neid saab aidata, tegelikult muusikateraapia saab ikka, kui nad ise on selleks valmis või nad tahavad endaga tegeleda, sest enesega tegelemine on tegelikult väga valus. Kui nad selle valupiiri suudavad ületada, siis päris häid tulemusi. Mul on olnud selliseid toredaid kliente, kes ütlevad, et teates oli nii raskem, ületasin ennast igas asjas sain hakkama ja seda on tore kuulata, sest kui nad saavad hakkama, siis tõuseb ka enesehinnang enamasti neil enesehinnang on väga madal, peaaegu olematu. Aitäh, Malle Luik ja soovin teile edu ja loomingulisust selles käsi ja tänuväärses töös. Suur tänu teile. Ta tulev, millega sina tegeled konkreetselt oma igapäevases terapeudil? Töös kuna mul on hästi palju kliente ja kõik nad on väga erinevad siis mina saan teha vist küll kõike, mida muusikateraapias võimalik on. Kes on su kliendid? Kliendid on vaimupuuetega noored ja täiskasvanud. Ja nendega käivad kaasas seanssidele ka õpetajad. Milliseid meetodeid sa kasutad, mis sa teed? Nendega on olemas grupiteraapia, see on siis, kui me imepill valime pillid, siis on väga tore on näha, missuguse pilli keegi valib, kuidas ta valib, kuidas ta seda mängib. Kõik on õige, kõik on omal kohal, igaüks võib teha nii, nagu talle meeldib. See on grupiteraapia. Aga individuaalteraapia, kus me võime laulda. Me võime mängida mõnda pilli. Me võime kuulata muusikat, arutleda selle üle või kujutada ette. Mäletan, minu tegevuse algaastatel oli, oli niisugune juhtum, kus me kujutasin, mul oli kolm tüdrukut. Tahtsime ette, et me oleme jõe ääres, panin mängima Ivar vinkeli vee, looduse, See oli fantastiline ja kuna need esimesed seansid olidki niivõrd värvikad, siis ma jäin selle töö juurde, aga alguses ma tegin tõesti täpselt nii, nagu õpetajad õpetasid ja tegin täiesti konspekti järgi ise asjasse, uskumatu. Aga sa ikkagi toimis ja ikkagi toimis ka terapeudi töö. Tundub, et on selline, mis vajab hästi suurt loomingulisust. Täiesti kindlasti ja improvisatsioonioskust, improvisatsioon olukordades ja ja mõistmise kiirust ja empaatiat ja loomingulisus muidugi on esimesel kohal, et leida õiged vahendid konkreetse inimese puhul ja jääd teda mõista, see on ju ka väga loominguline, kui õiget ei ole, kõik on õige. Seda ainuõiget ei ole, et alati on, kliendil ongi õigus, ainult kuidas teda siis toetada. Hästi vahva vahend on näiteks hästi lihtne vahend on, kui võimendada kliendi tundeid või mõtteid. Et kui ta mängib mõnda pilli, siis mängida mingi teise pilliga, mida siis klient sulle ütleb, et võta ja vali, võta see pill, kui tema on võtnud mingisuguse mingi väga väikese pilli, aga minul ütleb, et mine ja mängi seal, vot seal klaveri taga peegeldaminud siis kummaline, kõik on võimalik ja kõik, kõik tuleb huvitaval kombel välja ja klient saab mingisuguse enesekindluse seansi lõpuks, see on ka väga-väga müstiline, selle peale ilmateraapiat õppimata ei tule. Kõik räägib, sa tegeled ka ühe sellise põneva asjaga nagu helimassaaž. Mida see endast kujutab? Helimassaaž on Eestis väga vähetuntud. Sattusin selle peale täiesti juhuslikult. Õnneks ei läinud ma sinna kursustele üksinda. Kursuste nimi oli midagi, värvid ja helid ja lõhnad ja. Siia võtsin koolist kaasa kunstiõpetaja ja läksime koos, tema sai omalt poolt väga huvitavaid asju ja helimassaaži pool jäi siis minule meelde. Ja kui ma oleks üksi läinud, siis ma kujutan ette, ei oleks mind usutud. See on seal nii müstiline, mis helimassaaži põhimõte on, kuidas see töötab. Iilimas saast tab ühel helil, mida kõrv ei kuule. Need instrumendid, mis siin on, need inglikellad ja suured kellad ja torukellad ja väiksemad ja suuremad instrumendid on häälestatud nii, et nendel oleks üks ühine alamheli. 7,80 on herts. Ja see ühine alamheli on see, mis on omane kogu loodusele ja isegi Universumi hääled. Tänapäeval on ikka inimesed juba kuulnud, et maakera teeb häält ja isegi tita kaanilt kostavad samadeltsid. Et vähetuntud, aga tõsine asi ja see helimassaaž sobib kokku linnulauluga suurepäraselt tuulega mere ja d hääldada inimese häälega, kui ta laulab ilma 440 hertsi esimese oktaavi häälestusetav esimese oktavi la häälestus. Ja mis seisundisse hoitakse heli viia, inimese? Need helid viivad inimesed selt unistamise ja magamise piirile. Kas see on alfatasand või see on nüüd juba edasi mingi teeta tasand Eisen, alfa, alfatasand. Ja see on nüüd see tasand, kus inimene on tegelikult väga vastu võtta kõik? Jah. Aga ta on väga vastuvõtlik ka iseenda mõtetele. Ja kui ta seal unistab rahulikus olekus, siis tavaliselt see mõjubki väga positiivselt. Nii et sellel seansil on inimene, ümbritsetud nendest helidest, millest meil juttu oli. Ja sul on siin kaasas mõned instrumendid, inglikellad on siin aga, aga sa ütlesid, et põhiline on üks selline jäme toru, kuidas selle nimi oli toru nimi Vaua PayP ja kuulame, mis häält ta teeb. Sa ütlesid, et inimene on ümbritsetud helidega, täiesti ilus on öelda. Mina kasutan niisugust terminit, et inimene nagu helide kookonis, kus ta saab rahulikult puhata. Ja siis võib veel öelda, et olla see unistamise ja magamise piiri peal olemine ja seal nii väga hea hakkab. Võib-olla ongi see selleks, et keegi kusagil on öelnud, et selleks, et laeva remontida peaktodoki parema Esimene saab kõvasti lüüa? Jah. Et mõnikord mõne koha peale jälise. Mõnikord heliseb inimene üle nii väga hästi. Tegelen vigastusraviga. Aga tunnen ära, kui keegi hakkab haigeks jääma. Kuidas nad on, tan siis heli kaob ära. Päris kõik need instrumendid näitavad ära. Ja mõni õpetaja Lähen olnud, et ega ma ei küsi ja ta ei ütle, et tal midagi valutab või. Või et ta on haige. Aga siis pill ütleb ära. Ja kui me lihtsalt, kui sõbrannad omavahel räägime, siis käisin, mis, mis siis toimus, et sul seal päris tühi koht oli, ütles, et oi, mul nii valutas, aga pärast hakkas parem. Kuulame natukene inglikella häält kah. Alustan kõige madalamalt. Ja siis on siin üks metallist kauss ja seda inimesed teavad hästi. Seal laulev kauss. Ma tavaliselt kasutan vildist nuia ja mitte pulkasse pulk natukene liiga kõva häält. Kui see on kõhu peal või selja peal, siis on see vibratsioon teeb hästi tugevalt läbi. Ma tahaks tegelikult tõesti öelda seda, et helid mõjutavad meid igal juhul et me võiksime oma sisetunnet usaldada ja olla nende helide juures, mida me just parajasti tahame. Ei ole vaja ennast kunagi käskida minna sinna, kus ma tunnen ennast halvasti muusikavaliku kaudu või see, mida ma tahan kuulata parajasti samma, võib-olla ise teada, mis mind tegelikult huvitab või millest mul puudus anda, sest tegelikult kõik muusika nii-öelda telliskivid osad meloodia, harmoonia, rütm, helitugevus ei värgid, kõik räägivad terapeudile, tema kliendist. Jätkame jutuajamist alis Pehkiga. Millist teraapia meetodit teie kõige rohkem kasutate? Mina praegu oma tegevuses olen peamiselt keskendunud siis meetodile, mida eesti keeles võiks nimetada juhi tud kujutlused ja muusika inglisekeelne nimetus, ma toon selle siin ka ära, sest et tegelikult noh, niimoodi rahvusvaheliselt ikkagi nimetatud on siis Bonni metsad of gaidid, imidžeri. Helen Bonni on siis selle, selle meetodi looja seanss on üles ehitatud nii nagu ikka iga teraapiaseanss, kui inimene tuleb terapeudi juurde, siis on selline sissejuhatav vestlus, et siis saad aru sellest, mida inimene vahepeal on kogenud ja elanud ja kuhu ta on omadega jõudnud, sest et kas siis teraapiaprotsessi ei piirdu ainult sellega, mis toimub siis teraapiaruumis konkreetselt selle teraapia tegevuse ajal, vaid tegelikult see protsess ajuga kahe teraapiaseansi vahelisel ajal inimeses sees isegi olenemata sellest, kas ta selle peale konkreetselt mõtleb või mitte, et isegi teadlikult selle sellega ei tegele, siis kuskil alateadvuses need protsessid ikkagi liiguvad edasi. Kui siis on see sissejuhatus tehtud, siis tavaliselt koos kliendiga, siis leitakse konkreetsele seansile fookus, jälle keskendutakse, mida see klient tahab uurida, kogeda, mida ta saab tunda. Ansi põhitegevus seisneb selles, et kõigepealt inimene viiakse, kes lõdvastusse, mis tahab, ilma muusikata ja peale seda väikest laktatsiooni, siis tuuakse siis muusika, muusikaprogrammid on erineva pikkusega, kuulatava muusika osakaal sõltub ka sellest kliendist, sellest olukorrast, kus parasjagu ollakse selles mõttes terapeut nagu hästi paindlik ka noh, ütleme laias laastus kuskil 20 ja 50 minuti vahel. Et võib-olla lühem, aga võib olla ka päris pikk periood, see muusika kuulamise periood ja kliendil on siis ülesandeks öelda välja kõik see, mis talle muusikat kuulates pähe tuleb. Ja tähtis on just see, et kõik on oluline, et isegi kui iseendale võib tunduda tahm, mis mul tuli, mingi, ma ei tea, mingi roheline laik tuli silme ette, see ei ütle mulle tegelikult mitte midagi. Aga pärast selgub, et see on väga tähenduslik ja, ja see on hästi oluline, nii et kõik need kujutlused, need kogemused, mingisuguseid mõte, mis peast läbi käivad, ka tunda, et muuhulgas ka keha tunda, et see kõik on siis see, mida, mida klient võiks väljendada kõik, siis see, mis, mida muusikat toodab, nii-öelda mis on siis väga oluline, on see, et just, mida selle analüüsi käigus püütakse saavutada, on see, et inimene suudaksin selle kogemuse, mis ta sai selle äratundmise integreerida oma igapäevaellu. Et kuidas ta näeb, et see talle siis tähtis ja oluline oli ja mida ta sellest õppis, mida ta sellest teadmisest siis nüüd enda jaoks saab ära kasutada. Ja see on iga inimese enda võimuses, et mida ta selle teadmisega Peale hakkab absoluutselt ja, ja ka see, et kas sa üldse sellel hetkel oled valmis seda teadmist vastu võtma või aktsepteerima ja, ja see on koht, kus noh, selles mõttes, et mina terapeudina küll olen sellel seisukohal, et ma ei saa inimest selleks forsseerida. Just kuna muusika on tunnete keel. Me võime niimoodi öelda siis just need muusikalised tegevused omamoodi naguniisugusel leebel viisil aitavad neid kogemusi nagu läbi töötada ja endas neid asju siis seedida, sest et ühelt poolt muusik ka saab ju täiesti ütleme, laiali lammutada lausa ja niimoodi väga ebameeldivalt meid tundma panna, aga teinekord ka sama muusikateose vältel juba ütleme, et siis mingisugune edasine muusikalõik võib aidata meil kõike seda eelnevalt kogetud, siis integreerida, veerida ja kuidagi tasakaalustada ja see, mis enne tundus, et noh, ma ei tea, ei ole kindlat pinda jalge all ja tunneme ennast kuidagi väga ebalevalt, siis järgmisel momendil ka see muusika aitab nagu tulla maa peale tagasi ja hingata sügavalt välja ja kogeda niisugust tasakaalustatumat ja paremat tunnet. Saates muusika tervise heaks rääkisid Ameerika muusikaterapeut Benedicti seebi ning Eesti muusikaterapeudid Alice Pehk, Malle Luik ja Juta tulev. Saate koostas Kersti Inno. Tehniliselt teostas Helle Paas.