Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on Kadri kiini. Täna uitame Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda ja neljanda klassi õpilastega vanalinnas ja siin on üks punane maja ja üks kaar siit alt. Me läheme sisse just selleks, et jana jõuda tarbekunsti ja disainimuuseumisse. Me peaksime vastu võtma õpetaja Alice Kesler. Seal on need klaasist uksed vist, ma arvan sealt läbi minema. Tere tulemast Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumisse. Saame omavahel tuttavaks, minu nimi on Alice ja mina töötan siin muuseumipedagoogina. Muuseumipedagoog on siis selline inimene nagu koolis õpetaja. Aga kust koolist lapsed, teie olete? Gustav Adolfist? Väga tore. Tunni nimi on Soome sõpraks, Eedeedeeemm arvata, mis tähed need on, sellised Eedeedeeemm äkki. Eesti, tere, tõhon tarkunst, tee. Ain ja emm muusa väga õige, et nüüd me saime kokku siis Eedeedeeemm saime teada, mis see on. Sellist loba kasutame me nüüd päris palju oleme, kui me, kui te lähete välja, siis meil on selline lipp ja seal on ka selline EDT kirjutatud. Kas te olete varem meie muuseumis käinud ka? Ja kes on kes? Ei ole, aga ma teen väikse lühikese tutvustuse meie maja kohta, et lähme siit trepist alla, siis me paneme natukene seda maja paremini. Koosnebki mitmest majas tegelikult, et nüüd me lähme ühest elumajast lähedasse Maie, mis ei ole nagu elumajale, aga seal Oit see sai valmis seitsmeteistkümnenda sajandi lõpus ja see ehitati Tallinna viljaait. Nüüd meie hoiame siis siin Eesti disaini ja tarbekunsti. Kas oskad nii-öelda, mis on tarbekunstasjad, kasutatakse, tarvitatakse ehk siis seda on tehtud kuidagi kunstiliselt, et näiteks nagu see kinnas, aga seda saab nimetada kunstiks, sellepärast et välja mõnes mõttes nagu kunst, et on nagu tehtud. Sellisest villasest näiteks ka kunsti tarbekunsti tegelikult kunstiliselt kujundatud ja kaunistatud esemed ja tarbekunstnikud ei ole mõelnud neid esemeid laiale suurele tootmisse suurtootmisse. Tihtipeale on see unikaal looming, mis on unikaal looming, oskab keegi ainulaadne? Väga õige, see on nagu ainueksemplar, mida on üks Ta ei olegi mõeldud, et sa toodaks neid kümneid kümneid, et teedki kunstnik teeb kas ühe eseme või veel mõned. Aga mis siis disain on ta disainimine ise, mõtleb kese välja. See on siis esemete loomine ja olemasolevate esemete arendamine. Et näiteks, kui me võtame mobiiltelefoni, kus mobiiltelefon, kui ta mõeldi sellisena välja, kas ta on praegu samasugune, ei ole seal loetelud, ood, selleks külastajaid, mobiiltelefonid, ainult mustvalged ekraanid, värvilised, väga õiged disain püüabki siis tehnoloogia teadusega kaasas käia, et siis olla, teha need esemed võimalikult igapäevasemaks, mugavamaks ja ka praktilisemaks. Ta püüab väga arvestada inimeste vajadustega. Seise ja disainerid ongi siis sellised loovisikud, kes siis kujundavad ja teevad need igapäevaesemed meile kogu aeg paremaks. Aga nüüd läheme vaatame neid esemeid natuke lähemalt ja suundume siis kolmandale korrusele. Aga lähme siis pikkadest treppidest üles, sinivalges avarad ruumid ja keskelt ülemisest trepist üles-alla vaadata, siis näeb kohe päris esimest korrust. Suured uhked ukse tiivad mõlemale poole. Nii, nüüd me oleme jõudnud sellisesse näitusesaali, kus meil on kõige vanemad esemed. Et need esemed siin saalis, kui te natuke ümber ootate, siin on nii vanad kui teie vanaemad ja vanaisad ja osad veel vanemadki, et kõik esemed siin on 20. sajandi alguses tehtud. 20. sajandil hakkasid inimesed üha enam linnastuma, tulid siia tööle, vabrikutesse ja tehastesse. Ja inimeste kodud ja uued elumajad ja korterid muutusid valgemaks avaramaks. Inimesed tahtsid hakata neid kaunistama ja kujundama. Ja kui me enda ees, mis eset me näeme enda ees siin ripub. Mis vaip see võiks olla? Seinavaip väga õige. Kas keegi natuke lastest kirjeldab, missivaiba peal on, et raadiokuulaja saaks aru? Vaatame täpselt, siin vaibad Ling ja Vikerkaar. Ja vist mõned marjad, pihlakakobarad tunduvad. Oled sa mingi vesi? Väga õige. See ongi selline muinasjutuline vaip. Mis linn seal peal on, selle vaiba nimi, elegantsi? Juuru Lindes ongi sinilind, et sinilind sümboliseerib alati inimeste unistusi ja vabadust ja lootust annab. Ja selle vaibaga tööandja on teinud selline maalikunstnik nagu Oskar kallis vaibakuduja ja on teine autor hakkasid ilmuma kodukujundusajakirjad. Ja selleks, et koduperenaised saaksid ise endale vaipa kududa, olid seal vaibakavandid, mis olis siis kunstnike poolt välja mõeldud. Peale selle, et vaibad on seina peal ilusad, kus veel vaipu kasutatakse? Rahantarkas mööbli peal ka, võib-olla ma ei tea, roteks milleks veel vaipu, mis vaip peale ilu veel meile annab mõned spetsiaalsed vaibad, kus näiteks jalgu pühitakse, et on koridori ees või siis ukse taga hoiab puhtust siis mõned vaibad soojendavad ka väga õigemat vanasti ei olnud vot nii soojustatud ja kui pandi seina peale vaibad, siis seinad muutusid ka soojemaks jaoks kodu ise muutus ka hubasemaks, ta aitas kodu teha siis omanäolisemaks ja hubasemaks. Komesid vaiba juures vaatame ühte vahvat tooliderivi, kas kellelgi on, äkki on vanaema vanaisa juures ka näinud mõnda sellist tooli? Minul vanaisa vanaema juures, aga, aga meil on üks väike õde ja siis tal on peaaegu natukene teistmoodi see nato sarnane too siin on üks nii-öelda tite tuul puust aga see tundub tõesti vanem välja nägema, et kuigi põhimõte on sama, mis mis praegugi sellistel puidustite toolidele, mõned ka head asja, mis on välja mõeldud, ei ole ajas muutunud. Et need asjad on jäänud meile tulnud kaasa tänapäeva aga siin on siis luteri mööblivabriku toolid. Ja 20. sajandi alguses oligi väga populaarne Barne eesti kodudes Lutheri mööblivabriku mööbel, Luteri mööblivabrik püüdis teha siis mööblit lihtsa vormi ja hea hinnaga, et inimesed saaksid enda kodudesse seda mööblit osta. Tehti ka eritellimusi, näiteks siin on riigikogu istungisaal ja võis ka sihukestesse väga väärikates organisatsioonidesse ka tellite, sellist mööblit, kus oli vaja peenemat ja kaunist mööblit riigiga kui tool, on küll selline uhke kastil. Sametine ei ole kate mingi selline samm, arvan vill. Et vanasti kasutati mööblil tugevat villast kangast, must, uhke kate ja ümmargune seatooli villane seljatugipuuvilla villasegu ja uhkematel toolidel võis täitsa teha, kas amet patega soola. Aga nüüd ma tahan rääkida veel väga tore datest ohvritest, mis meil siin rivis on. Neid kohvreid oligi väga erinevates suurustes ja väga erinevatele esemetele, et seal inimesed reisisid selliste kohvritega, sest vanasti ei tuntud sellist materjali. Plastmasstänapäeval on kõik ohvrit plastmassist, aga tol ajal olid kas siis vineerist või nahast. Kas keegi oskab öelda, mis on vineer? President puit tegelikult on puitplaatidest kokku liimitud sihukse puidukihid ja kui me ei saa kohver juurde nüüd natuke kummardame, siis me võime täitsa luht. Seda, et mitmes puiduplaadis kokku liimitud on painutatud loeta mitu kihti viiest ja otsa võiski olla väga erinev, et see vineeri paksus võis olla kolmest millimeetrist kuni kolme sentimeetrini. Ja vabrikus oli ka oma keemik, kes ütles välja sellise väga vastupidava ja tugeva vettpidava liimi, mis täiesti patendeeriti ära. Ja see tegi esemed väga ilmastikukindlaks ja vettpidavaks. Nii, aga nüüd suundume sinna klaasvitriini juurde. Aastaid treeninud aga võime näha väga erinevatest materjalidest esemeid. Siin võibki näha klassikalise tarbekunsti erinevaid alasid, mis materjalidest esemeid, siin näete savist portse Anist kla, sest ma ei oska nii-öelda kas seal värvilises tungist klaasist või on seal plastmassist, need puust väga õige. Vastavalt materjalile liigitatakse siis erinevaid tarbekunstialasid. Ja siin võibki öelda, et on siis keraamika nahk kehist, klaasikunst, metallehistöö puitehistöös, epis, vaiba. Kunst ja siin me näemegi siis, et vanasti sai inimesed oma algharidus õppida siis juurde ka ometi nii-öelda kunstiharidust ja kunstiharidust sai omandada Tallinna kunst tööstuskoolis, mis avati 1914. Keegi teab, kus tänapäeval saab õppida kunstnikuks disaineriks arhitektiks Keroomikuks kunstiakadeemias ja väga õige Eesti kunstiakadeemias ja Eesti kunstiakadeemia kasvaski siis Tallinna kunsttööstuskoolist välja, et ta on vahepeal erinevaid nimesid kandnud, see kool. Homme samal ajal vaatame kõiki neid erinevaid kunstiliike lähemalt. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis käisid õpetaja Alice kestleri juhendamisel Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda ja neljanda klassi õpilased ja toimetaja Kadri diisel.