Alanud saade ioneerikeeriksonist, kellele Eesti publik hüüdis braavo kõigest mõne nädala eest, kui 83 aastane auväärt maestro, Eesti filharmoonia kammerkoori juhatas. Rootsi kooris spetsialist Eerik Eriksson on saanud elavaks legendiks. Tema käe all on sirgunud aastakümnete jooksul uus dirigentide põlvkond. Enda loodud kooridega. Stockholmi kammerkoor ehk Eerik Ericssoni kammerkoor, Orpheid, Engar, Rootsi raadio koor ja Stockholmi muusikaakadeemia kammerkoor on ta aluse pannud kaasaegsetele esitus standarditele, hakkab Bella koorimuusikas ning mõjutanud aastate jooksul Rootsi koorilaulu arengut. Aastail 1952 kuni 91 oli Erik Eriksson Rootsi Kuningliku Akadeemia professor. Vaatama Ta oma kõrgele eale on ta hinnatud pedagoog tänaseni ning annabki reageerimiskursusi ja meistriklasse paljudes maades üle maailma. Külalisdirigendina on ta esinenud pea kõikide maailma väljapaistvate kooridega. 1983. aastal Erik Eriksson Uppsala ülikooli audoktoriks. Muusikalise tegevuse eest on talle antud mitmeid nimekaid auhindu. Rootsi koorijuhtide auhind son ning muusikaauhind Taanist, Rootsi Kuningliku Akadeemia auhind Nordic Council muusikaauhind ning 1997. aastal saida Polar Music Prize'i laureaat. Erik Eriksson, Rootsi muusikaakadeemia liige ja rahvusvahelise koorimuusika Föderatsiooni aupresident Rohkete plaadis. Salvestuste eest on ta saanud mitmeid auhindu, sealhulgas Saksa heliplaadifirma preemia ja Taani Edisoni auhinna. Küsisin maestrot kõigepealt, kuidas ta jäi rahule koostööga Eesti filharmoonia kammerkooriga. Jäin väga rahule, see on väga professionaalne ansambel. Ma tean, et nad on heades kätes. Tunnen hästi, Tõnu Kaljuste, et me kohtusime aastate eest. Tean, millist kvaliteeti ta taotleb. Tunnen koori hästi. Töötasin nendega nelja-viie aasta eest ja olen kuulanud nende salvestisi. Olen väga rahul, nad töötavad kiiresti. Kontsentreeritult. Olete juhatanud väga erinevaid koore, mis on teie jaoks tähtsaim, kui juhatajate võõraid koore. Šein Vello poissis. Kõige tähtsamaks pean, et nad oleksid hästi treenitud ja neil oleks koolitatud hääled ja muidugi, et nad oleksid head muusikud teiste sõnadega, et nad loeksid noodist kiiresti ja hästi ja suudaksid orienteeruda erinevates keeltes mitte üksnes lingvistilistest keeltes, vaid ka muusikalises keeles, sest igal maal on oma eriline dialekt ja helikeel edasi rõhut. Tas Eerik Eriksson taas, et on õnnelik, et saab ütelda meie kooriga, kes on võimeline liikumas saksa muusikast itaalia ja prantsuse muusikasse, mis kõik oli ka nende kavas. Kuulakem näidet sellest koostööst Johannes Brahms. Öine valve. Erik Eriksson on sündinud ja üles kasvanud Bornholmi saarel ja koolis käinud Visbys, kus ta kohaliku muusikaõpetaja mõjul pühendus koorilaulule ning läks laulma kiriku poistekoori ning 12 aastasena juhatas juba ise koori. Tegelikult armastuse laulmise vastu sai ta kaasa juba emapiimaga isa oli pastor ja teenistusmuusika oli pereelu igapäevane, loomulik osa. Kasvasin üles vaba kirikus, kus oli väga rikas muusikaelu. Arenesin erinevates stiilides, tutvusin koorimuusika erinevate tahkudega, niisiis kasvasin üles koorimuusika sees ja intensiivses muusikalises atmosfääris nagu Tõnu Kaljuste Ki kooriv etamist alustas ta niisiis juba 12 aastasena. Ase jätkus loomulikult ka tudengipõlves, mil ta oli Püha Pauli kirikukoori koormeister. 1945. aastal asutas Eerik Eriksson Stockholmi kammerkoori. Selle koori eriline kammerlik ära sai eeskujuks paljudele kooridele nii Rootsis kui mujal maailmas. Maestro ise sele tähendab seda otsingutega vanamuusika interpreteerimise vallas. Ei saa ju näiteks laulda mooli Marrygali saabunud maigust suure võimsa häälega. See peab olema õrn ja läbipaistev vanamuusikahuvi viskuuriga Nicolaus armakurja Viini ansambli Kondžentus muusikusega, kellega koos sündis hulk salvestusi, sealhulgas Händeli messias. Eriksson hindab kõrgelt neid kohtumisi, millest said mõlemad pooled märkimisväärset vastastikust kasu. Instrumentalistina said impulsse vokalistidelt ja vastupidi. Küsisin maestrot, millised olid tema taotlused ja püüdlused tookord kammerkoori loomisel. Arvan, et stiilide arendamine ja püüd suhelda Euroopaga sel ajal, see tähendab neljakümnendail pärast sõda oli suund saada kontakt erinevate varasemate sajanditega ja olla avatud uuele muusikale. Mäleta, et muutus suhtumine orelisse, romantilisse ja Barack orelisse, tekkisid kammerorkestrid. Meie koor tekkis ka seetõttu, et olime väga huvitatud renessanssmuusikast. Moon, teevee, disSüdsi viibi madrey kalidest ka 14. sajandi helilooja Masso loomingust ja Veneetsia mitme koorimuusikast. See oli tollele ajale väga iseloomulik. Tekkis huvi rahvusromantilise muusika vastu, põhiline oli aga renessansi huvi. Olime 11 väga hästi tundev, valdavalt Muusikaakadeemia tudengitest sõpruskond ja nagu õppi ring, kes uuris koos vanamuusikat. See oli meie jaoks suur avastus, tuletan meelde, mis aeg see oli. Neljakümnendatel ei olnud heliplaate Tseedeesid, isegi raadio oli suhteliselt uus nähtus. Me tahtsime esitada neid vanu Madrigale. Valmistasime ette ka terve seeria portreekontsert. Difay depreemasso loomingust. Kuulakem nüüd ühtegi Claudio Monte Verdi, Madrigalis. Häpilli hina. Campooses on so Miidjaid Ljuva intressid, hinded New Thai Puncholsini so ins võid või häälegi uppunuid jonka pausi. Õnneks oli ka noori heliloojaid, kes huvitusid kohe uut tüüpi koorilaulust ning hakkasid meile kirjutama. Rootsis tekkis terve grupp noori heliloojaid, kes lõid muusikat sellele noorele koorile. Esmaspäevagrupiks. Sinna kuulusid Karl Itholm, Sven-Erik päkk, Sven-Erik Johansson ja veel teisi, kes kirjutasid novaatorliku muusikat. Meie koorile. 50. aastal kujunes uue muusika keskuseks tarmustat. Sealt sai otseseid mõjutusi kaliit Holm, kellega koos Erikson läks end Inglismaale täiendama. Üks esimesi novaatorliku teoseid oli Ingvar Liit holmi laudi aastast 1947. Teose kolmas osa kõlas tänase saate alguses kuulakem, nüüd, kuidas see helitöö algab? Eerik Ericssoni väitel tegi tööprotsess taolise uue muusikaga koori ja muusikuid alati paremaks. Oli õnn, et 50.-te aastate alguses oli Rootsi raadio muusikatoimetuse juhtkond väga uudishimulik ja progressiivne. Kutsuti Euroopa heliloojaid, siindemit, Stravinski kuuekümnendail liigeti ja Penderetski raadio tegi koostööd konservatooriumi, ka saime sealt palju impulsse. Pärast sõda oli väga oluline saada uusi kontakte ja olla kursis sellega, mis Euroopas toimus. Tolle aja muusikapealinnaks sai baasel. Mõjukad olid sealne vanamuusika ansambel, skoolagantoorium ja Baseli kammerorkester, mis kujunes otsekui uue muusika foorumiks. Kaasaegsed radikaalid, hindemit ja hoone ker. Vaata siit just sellele ansamblile. Aivo sovhoos Otsov Frandogt lahtsa Elfrancis, when, May, mein, süvens Pösnale disvastsed teenis. Mina olen samuti väga paljude mõjude produkt. Üks peamisi mõjutajaid oli isiksusena Taani koorijuht Muugansseedike. Tema alustas oma kooriga palestiina laulmist juba 1922. aastal. Samuti kuulasin inglise ansambleid. Olime põhjamaalaste, näeb pisut nagu perifeerias, võrreldes Kesk-Euroopaga muusikaeluga. Olime nendest mõjudest sõltuvuses. Kuna meil ei olnud sajandite, kus traditsiooni Rootsi koorielu sai alguse alles 19. sajandil ja muutus siis väga aktiivseks, tekkis väga palju koore. Ka Eesti on fantastiline koorilaulu maa, kus on erakordselt uhke amatöörkooride liikumine, aga ka professionaalne taset, arvab Eerik Eriksson. Kuuleme muusikanäidet Eric Ericssoni pikaajalisest koostööst meeskooriga Orpheid Rengar ja Elariks Prints Gustavi lauludest. 1952. aastal kutsuti erigeerikson Rootsi raadio koori juhatama. Küsisin, kuidas õnnestus tal saavutada Rootsi raadio kooriga nõnda kõrge tase. Meid toetati, leidsime raadio muusikajuhtide poolt tõeliselt head mõistmist kohtumist, nad andsid mulle täieliku vastutuse ja lõid tingimused arendamaks, professionaalset koorilaulu. Nõnda saime kujundada ka koorilaulja Is professionaalset suhtumist. Mul olid paljude aastate vältel ideaalsed tingimused. Töötasin tegelikult mitme kooriga. Üks oli nii-öelda sümfooniakoor, teine kammerkoor. Me nõudsime kindlalt, et kammerkoor peab olema varjend, teeritud hakkab Bella muusikale. Et vähemalt 75 protsenti oleks, hakkab bella muusika. Minu eesmärk oli ühest küljest üles töötada, väga hea hakkab bella koor ja seda muusikat esitada, aga samuti olin ma veendunud, et mis tahes muusikat tasub esitada vaid väga hea kvaliteediga. Siin tuleb tegeleda intonatsiooniga häältevahelise kõla vahekorraga. Kvaliteet on aga omandatav, vaid hakkab bella muusikaga ning see tuleb kasuks ka siis, kui koos orkestriga lauldakse. Rootsi koori kõlast on olnud huvitatud Berliini Filharmoonikute ning kutsunud neid sageli koostööle. Nõnda on Rootsi raadiokoorist koos Eerik Ericssoni kammerkooriga saanud otsekui maailma eliit orkestri õukonnakoor. Koostöö Riccardo Muti ja Claudio Abado kan pakkunud muusikalist naudingut nii muusikuid kui publikule. Usun, et need, kes juhtusid jaanuarikuus nägema kuulama eesti televisioonis Verdi 100. surma-aastapäeva puhul kantud reekviemi Berliinist said vapustava elamuse osaliseks. Oma osa selles oli rootsikooridel. Kuulame nüüd helilõike, kui koostööst Ricardo Mutiga katkendit Verdistabat maatorist. Üks Eerik Ericssoni järeltulijaid Rootsi raadio koori ees. Tõnu Kaljuste tunnistas, et teda mõjutasid juba konservatooriumi aegadel väga Eerik Ericssoni plaadistused. Tule aasta koorimuusika ja virtuaalse koorimuusika, need kaks plaati, mis teie Maila andis, need olid, võib-olla oli see maailma koorimuusikas niisugused epohhiloovad ja näed leidsid elavat vastukaja igal pool. Ja nendes sellest kõlast ja sellest repertuaarist, mida ta viljeles sellest kasvas, maeti huvi ja kultuur, mis siin oli tundmatu, tähendab tundmatu just repertuaari pool. Põhiliselt ju kõikidel nende teoste hindemite, Bulangi ja kõige muu mudega instrumentaalmuusika rohkem mängitud meie interpreetide poolt kui koorijuhtide poolt, sest interpreetide tase ja koorijuhtide tase professionaalselt, seal on siiski erineva suunitlusega meil koolitus olnud rohkem niisugust laulu, peoliku mõtlemist arendav. Ja teiselt poolt see on see, mis on paradoksaalselt nagu lihtsalt vastu, sellele on niisugune keerukas kompositsiooni maailm, mis on inimhääle kasutamisel männud väga kaugele. Ja loomulikult üliõpilasel tekib huvi rohkem selle vastu õpetatavaid tahad õppida midagi muud ja ja üks nendest oli muidugi Eriksson, kes, kes andis oma plaatidega märku ja seda repertuaari, mida ta omal ajal salvestas, seda ta dirigeerib praeguseni kogu igal pool maailmas ta suurt oma repertuaari väga palju ei ole täiendanud. Teine tema oluline funktsioon oli Rootsi muusikasse tohutult rootsi heliloojat kirjutas koorile Nendes palju teoseid ei kanta enam ette, aga vaatamata sellele see loos seal voolas pidevalt tohutult kirjutati. Ja, ja see sellest. Epohhiloovaid teoseid seal lisaks mitte ainult heliloojat sulest, vaid ka metoodikud ja muusikateadlaste sulest. Seal on Rootsis väga olulised õpikud nendega Atonaalse laulmise õpikut, siseneb foneetilise koorimuusikaõpikud koolitamaks ja loomaks süsteeme, kuidas võtta vastu kaasaegset partitule. Nendega olen põgusalt tutvunud ja siingi. Ühe palunud ära tõlkida vist, Siimer oli see, kes tõlki samal ajal ühte ühte neist, nii et see on suur kompleks, mis Ericsson ega kaasneb Rootsi koorimuusikasse, et seal on see meeskond, kes asja niisuguse edendamisel on kaasa töötanud. Nad on töötanud kõik niisugused, niisuguse. Loovuse loovuse suunas ja uut otsides tihtipeale udu otsimine too alati niisuguseid naudinguid, lauljale aga kuulajale, aga see oli niisugune vägi, institutsioon Rootsi raadio juures, kes kogu aeg seda modernsemat koorimuusikat viljelev ja põhiline, mida Rootsi raadio koor endas kannab, on see, et ta ei laula seda muusikat, mida taidluskoorid saavad laulda, ta laulab ainult seda, mida laulavad profid, koorid ja see on seeria seal, ütleme näiteks kui Ericssoni hakata rääkima laulupeost ja taolisest suurest organisatsioonist, siis tema, tema jaoks on see arusaamatu, kuidas noh tähendab noh, tegeldakse nii pikalt taolise alaga, mis tohutult võtab inimestel niisugusest energiat ei jõua teha, standardiseerime repertuaari, kõik peavad ühte laulma ja ja see, see tundub taolisele mõtlemise täitsa arusaamatu. See on selge. Aga siin on, siin on paraku paraku teised kultuurid ja teised lood ja kõik need suhted, nii et mul nende kahe vahel kõikudes on olnud tohutu suur kasu sellest kogemustest sesse paun on kogemusi täis ja ma olen saanud enda nahal ja niisuguses inimsuhetes ja professionaalses maailmas kokku ikka tohutult eredat elamustega selles valdkonnas. Ja osalt ka ammendanud seda repertuaari, mida tema on kinnistanud seal maal omandades ise andes uued rütmid, depredatsioonid mõnedele taolistele teostele ja lisaks nagu veidi avardanud ütleme, ida suunas ida kultuuri. Nii et see on olnud minu põhiline funktsioon seal. Kõlazzanctus Frank Martini missast Rootsi raadio koorisalvestis Eric Ericssoni ka 1978.-st aastast. Intervjuu jooksul toonitas Eerik Eriksson korduvalt, et peab oma tegevuses olulisemaks pedagoogitööd. Küsisin, millised omadused peaksid olema heal koorijuhil. Ütleksin, et kõigepealt peaks olema hea muusik juhatamis tehnika polegi ehk niivõrd oluline. Ta peab muusikas hästi orienteeruma ning omama ideid, kuidas muusika peaks kõlama. Ongi peamiselt musikaalsuse küsimus. Tähtis on kontseptsioon ja teada, mida te tahate. Ideede suhtes toob ta esile Tõnu Kaljuste, kelle sisemine visioon on väga tugev. Eriksson. Minu arvates on Kaljuste teinud suurepärast tööd Rootsi raadio kooriga ning toonud siia väga vajalikke mõjusid Pärdiyaznydge muusika näol. Tõnu Kaljuste arvamus Eerik keeriksonist. Sellest juba kumab tema geniaalsus õpetajana tema plaadistused ja kõik, mis ta on võtnud. See on pannud inimesi õppima ühelt poolt plaadistused, teiselt poolt see, kuidas ta partituuri ka töötab ja see, et sa ei pruugi temaga rääkida, sa võidab partituuri võtta, mida ta on täis sirgeldanud punase pliiatsiga. Nii et sa ei näe seal originaalnoote tohutult analüüsinud ja seal sa näed inimese mõtlemist, on õnn tema partituuri pidevalt tööd teha ja näha, kuidas ta on teinud ühte või teist asja, kuidas tan, lahendusi teinud ja loomulikult muusikaliselt iga interpreet laheneda lahendab oma Amadeus. Aga noh, dirigent on teatud ehitaja siiski, kes vaatab helilooja arhitektuuri ja see, mida tema seal oluliseks peab ja kuidas ta kõlama sätib, koori ja need väiksed märkused nendest mina olen tohutult õppinud ja sellest on õppinud kogu Rootsi muusikaakadeemia, mida ta juhtis tükk aega tähendab kooriutamis kateeder. Need on selles mõttes ka üks niisugune ABC kool koori juhtimisel, mis on läbi käidud ja sealne koor juhtimiskateeder teekult valmistab ette rohkem nagu koormeistrisuunitlusega dirigetena. Kui sa vaatad, seal nad, nad teevad tihtipeale praegu veel siiamaani nii nagu tegi, Eriksson tähendab niisugune muusikalised lahendused täpselt samasugused nad neil, neil puudub see niisugune lähenemine, individuaalne lähenemine, partituuri, et oi, sa püüad elustada sealt toote välja teised kolmandad asjad, tunned nendest naudingud, mis on meie kooli jaoks just olnud primaarsed, et noh et inimene loovalt partituuri läheks, aga Nad õpivad seda ABC, et seda reaalsust, mis partituuris kirjas ilma omapoolse, niisuguse suhteliselt, aga nad, vot see on see koormeistritöö alus, mis nagu paneb seda selle asjale noh, niisuguse müüri müüri paika. Nii et see on, see on selles mõttes kooli ABC, mis peab omandatud olema seal ja siis edasiminekul on juba noh, niisugused vastavalt individuaalsele, kuidas keegi iseennast arendab, aga see kool ja see põhimida peab üks niisugune kuulan Nad, elementaarsed käsitööoskused, siis tema pedagoogiline vaist ja kogemus on seda andnud läbi õigete partituurid alati toonitanud, et kõige olulisem on leida õige repertuaar koorile. Tähendab see on see, mis määrab kogu kogu vaimsuse kogu mõtlemiseks. Professionaalsus on olnud üliõpilasena minu jaoks suur küsimärk, millele sant kohe alguses vastust leida, et mille pärast meie terrigeerimis koolkonnas inimesed väga visuaalselt huvitavat dirigeerinud intensiivselt. Koorid tihtipeale ei saavuta niisugust kaunist kõla ja Rootsis, et, et see dirigeerimise tehnika visionoome tundub kuidagi nii igavalt monotoonne ja ilma erilise välises ärata. Aga koorid kõlavad hästi ja nendele küsimustele pikkade aastate jooksul nagu mingisuguse vastuse saanud sesse inimhääl, kuidas ta vormub ja kuidas ta selle selle jaoks on. Selle jaoks on oma maagia ja tihtipeale see visuaalne külg ja visuaalne, mis me näeme, see ei ole mitte mingi mingil määral seotud sellega, mida me kuuleme. Ja nendele küsimustele. Noh, on huvitav olnud saada vastuseid just läbi tema dirigeerimise, kuigi mõtlen mul omal ajal, oli ka niisugused huvitavat kõlgutamise erinevad plaatori, näiteks tulid Penderetski Stabat Maatria kolmele koorile välja, ma kuulasin, kuidas tegid poolakad seda. See oli nii, et veremaik oli suus, oli niivõrd dramaatiline ja vanema Ericssoni plaadi peale, et kõik on nii ilus, kõik on kena, täpselt nii, nagu partituur on ilma igasuguse pinge, ta on ka kaunis. Ühes sa saad noh, täitsa füüsilise elamuse, ta võtab sind kätte. Ja teine Ani esteetiliselt puhas ja ilmana nagu Naiuses jõu ja probleemita, ilma pingeta. Vot see oli see nii suurem. No nagu võti minu jaoks, kuidas ma sain aru, mis Ericssoni esteetika on? See on omaette omaette väärtustab helilooja puhas, partitud, ilma et annaks inimese omapoolset niisugust pinget, nii et see on omad stiil. Mida peab arvestama, taotlema plaadistusi, kuulata. Kuulame fragmenti Penderetski staabat Maateri salvesti, sest 1972.-st aastast esitab Rootsi raadio koor Eerik Ericssoni juhatusel. Kuivõrd noh, niimoodi mõjutab isiklikes kontaktides suheldes no tema mõjutab Lihtsalt oma niisugused tohutult helge ja positiivse ellusuhtumisega, sest ütleme niisuguses Nagu me rääkisime siin kultuuride erinevusest, siis kogu see intensiivsus, mis ütleme, siin koorimuusika tegemisel on, ei ole võrreldav rootsi omaga, sellepärast et see seal käivad, proovid palju, suuremate aegade tagant plaadestatakse, palju vähem ollakse rahulikus elus, kus, kus toimub turvameeste niisugune rahulik elu planeerimine, keda keegi niisugust entusiastlikku hoogtööd, see, see, see on hoopis ja selle, see tihtipeale kandub ka muusikasse, nii et tundub, et fraasid ela nagu olulised, lauldakse lihtsalt ilu pärast nad seal. Niisugune rahulik kilu, puhtus ja see on nagu selles esteetikas peamine. Ja, ja vaat selles niisuguses rahulikus maailmas see dirigent nagu säilub ka palju paremini ja tema, tema niisugused hoiakud ei põlenud läbi. Ja see, see põlemine on hoopis teineteise tempoga. Ja sellest hakkavad kõik niisugused dirigendi, Su füüsilised suhted kooriga selles mõttes, et tema enda füüsis ja kooritehnika on omavahel nagu balansis, et ta oma energiat nagu ei ole kulutanud eriti palju vokaalkooli koolitamisele. Tal, see on omaette maailm, seal rootsi laulu koolson paigas, seal seal on see niisugune, osalt foneetiline keeleline abistav element juures. Aga kui te kuulete ükstaspuha, kust taidluskoori Rootsis või professionaalsed koole, neil on mingisugune ühtne liin. Meil on ühtne liin ja meie, meie läheneme rohkem, ütleme, kui kõrvalt kuulatwavoton kuulnud Ungari koore mõnikord? Jah, et ta on melon kitsa, meil on tegemist oma keele ja kõige kõige muuga ja lisaks veel noh, niisuguse koolilisusega, aga need asjad muutuvad kiiresti, kui tulevad niisugused paremad õpetused ja paremini niisugune noh, hoiak ja oluline on, et tal oli meeskond, kellega ta nõudis ühte asja kogu aeg ja see, see tagab edu. Kui on meeskond, kes läheb ühes ühes joones, treenitakse lauljaid halastamatult õigete teostega, antakse niisugust väärt repertuaari. Ega ma ei ütle, et tema saalid seal on, on olnud pilgeni täis kuue kuulaja eest see, seda võib-olla viimastel aegadel, kui tekib arusaam, mida ta on teinud. Aga siis vahepeal, kui ta väga modernset muusikat tegi, siis ta oli peaaegu et vaat et üksi seal saalis, et väga vähe muidugi raadio huvi ei olegi propageerida kontserte, nemad teevad oma lindistuse ja nad ei huvita, kes publik on saalis või ei ole. Niisugune. Niisugune on olnud tema, tema tee ja läbi erinevate Kultuuride samas kogu aeg kasvatades oma rootsi heliloojad kui pedagoogi ja kui dirigente pedagoog. Erik Eriksson, neil on tõepoolest olnud suur elukogemus ja suur muusiku kogemus. Küsisin, millest on ta huvitatud just viimasel ajal. Mul on olnud väga tore elu, praegu olen oma töödest pensionil. Minu jaoks põnevaim töö oli aga õpetada konservatooriumisse tagasikoorijuhte, kus ma töötasin 90.-te aastateni. Praegu viimased 10 15 aastat olen ma saanud oma aega paremini käsutada. Arvan, et on väga võluv liikuda ringi, kohtuda erinevate koorikultuuride, erinevate kooride ja ansamblitega. Mul on olnud väga rikas, põnev ja kaunis elu ja on suur nauding olla siin Eestis, juhatada siin häid lauljaid ja anda nendega kontserte. Et küsimusele hobide kohta vastas maestro Kui palju reisida, muutub reisimine ise hobiks. Mulle meeldib külastada erinevaid kohti. Muusika ei ole üksnes minu elukutse, vaid see on samal ajal ka hobi. Samal ajal on mul olnud rikas ja heapereelu. Mul on naine, kes on alati minu tegemistesse mõistvalt suhtunud. Mul on neli last ja kuus lapselast. Üks tütar on koorijuht, kaks lapselast tegelevad popmuusika jagi narri mänguga. Pereelu võtab omajagu palju aega, aga see on loomulik ja selleks tuleb aega leida, kuna see on elu väga tähtis osa. Selline sai saade Rootsi koorijuhist erigeeriksonist saates rääkisid vanameister ise ja Tõnu Kaljuste küsitles ja saate koostas Kersti Inno ning salvestas Helle Paas. Saate lõpuminuteil. Kuula kem Eerik Ericssoni dirigeeritud muusikute, Eric Ericssoni kammerkoori ja trotninkholmi barokkansambli esituses Rootsi barokkmeistri Johan helmis roomani muusikat.