Tere, kallid klassikaraadiokuulajad päevast siin stuudios istuvad isa-poega Mart ja Arne Mikk. Käimas on mitte ta kaposade, nagu ta algusest võib-olla eksikombel tahtsite segamini ajada, vaid hoopis saade, mille nimi on viiva Verdi ja mis räägib siis Giuseppe Verdi eluteest ja tema ooperitest. See on mõnes mõttes õiglus haiglane öös televisioonis nähtud saatest, mille nimel Ooperitund ja sellepärast võtsime alguses muusika täpselt sedasama, mis on siis Verdi ooperist Aida Marss, kloorial, Editor. Loomulikult me nende saadete jooksul ei hakka sõna-sõnalt täht-tähelt järgima kogu Verdi eluteed, aga mõningad pidepunktid ikkagi anname võib-olla kõigepealt see, et ta sündis 10. oktoobril 1813 Veronkule külas Pušeto lähedal ja kuna tollal oli ametlikuks kirikukeeleks ladina keel siis pandi tema nimeks Joseph Fortuniinus Franciscus. Aga riigikeeleks oli veel samaaegselt prantsuse keel ja tema prantsuskeelne nimevariant nägi välja Joseph Fort unin François. Ja kui Itaalia lõpuks ikkagi päris iseseisvaks sai, siis tuli ju see eesnimi Josepe jälle käibele ja kui ta poiss oli, hüüti teda ikka Pepaks. Ma arvan, nõiaaga. Tema muusikaline andekus muidugi avaldus tõepoolest varakult. 12 aastaselt oli juba külakiriku organist ja tänu võib olla Antonio barretzile, kes oli ka muusikaentusiast, harrastusmuusik ja veinikaupmees. Ta hakkas ka komponeerida Maia, 15 aastasena kirjutas külalisetenduste ajal seal avamängu Rossini ooperile Sevilla habemeajaja. Muide, kas on tähelepanuväärne, et seesama väike küla, kus tegeleti siidi, ussikest aretamisega, veini kasvatamisega ja seal selles seto linnas oli olemas oma professionaal, eks ole, sümfooniaühing nuiana kindlasti ka väike orkester ja kirik loomulikult. Ja võib-olla siis veel natukene edasi, et kuna tema anne paistis eriti baretzile silma, siis ta toetased Verdi läheks edasi õppima Milano konservatooriumisse. Aga selgus, et Ta on juba neli aastat vanem kui nendele ettenähtud selline iga ja mängis klaverit ka väga viletsa tehnikaga, nii et teda vastu ei võetud Milano konservatooriumisse ja nagu saatuse iroonia, just see konservatoorium pärast surmas Verdi nime. Ja tema andekus ikkagi paistis mõningatele õpetajatele silma ja ta tegi siis erastuudiumi Lindsensulavinja juures, kes oli kalaskaala, dirigent ja pianist. Ja ikkagi vahepeal läks tagasi Buzzeto, see abiellus Barentsi tütrega Margaretaga 1836. aastal ja paritsi on sellel puhul väga toredalt maininud, et Verdi polegi rikas kuid oma bannet ja mõistust, mis on hinnalisem kõikide staaridest. Ja siis hakkaski kirjutama Verdi oma esimest ooperit, mille nimi oli Oberto, mis sai esietenduse 1839. aastal las skaalas, kuna ta sealjuures oli kogu aeg käinud oopereid kuulamas, siis ma arvan, et seal temaga ooperi armastus seda suuremaks kasvas. Kuna Vincenzo Sloveenia oli mõnedel andmetel isegi La Scala dirigent või pea isegi dirigent, selle mainitakse ja et siis seda ooperit mängiti tervelt 14 korda. Ja võib olla oluline, pole see, et 14 korda mängiti vait, Verdi sai uue tellimuse koguni kahe aasta jooksul, ta peab kirjutama kolm uut ooperit. Ühest küljest oli see tore, aga teisest küljest see periood oli verd eluks väga traagiline. Nimelt enne Obertu esietendust olid surnud tema mõlemad lapsed. Ja enne ooperikuningas üheks päevaks lavalejõudmist suri ka tema abikaasa. No ja ausalt öeldes ei läinud ka sugugi mitte paremini selle ooperi esietendusele, kuna see kukkus nii-öelda suure mürina ka läbi ja vilistati, Elia ja Verdi oli selle puhul väga õnnetu, ta ütles, et ma oleks nendele väga tänulik olnud, kui nad oleks lihtsalt vaikselt rahulikult lõpuni kuulanud, aga nad vilistasid ka ja tal oli see eluraskused ja probleemid, siis see tegi talle eriti laiali. Nojah jaa. Selli Bret Ta iseenesest ka oli juba alla skaalas korra käibel olnud. Aastal 1818 teeme helilooja talvel kiro, vets kirjutas samanimelise ooperi Walestanis lauskuningas üheks päevaks. Verdi jaoks lihtsalt muudeti. Ja ta tollal ei omanud edu ja sellele vaatamata on ta olnud ka näiteks Estonia teatris laval. Lähme üritasime ikkagi ära teha ka Verdi noorusoopereid, lihtsalt mingit ettekujutust sellest saada, kuidas ta stiil arenes ja mismoodi ta tonitseti jälgedes käis. Ja kuna see süžee on võrdlemisi segane, siis me ei hakka teda siin ümber jutustama, aga kuulaksime ühe lõigu sellest ooperist. Ja ma arvan, et noh, kuna on vale, Stanislav, siis don Poola kuningas talis Tanis lausid teisikuga nii-öelda, kes tuleb sinna parun Kelberi lossi ja üritab seal poliitika varjus ka siis oma armastusromaani korda ajada ja see tal läheb õnneks kordame, kuuleksime tõepoolest siis ühte tertsiti esimesest vaatusest mille kolm peategelast lahulavate, mille peamõte on see, et me oleme noored ja armunud ja selle tertsiti, esitavad meile ferentsa Kosotodesse Norman José Carreras ning saadavad kuningliku filharmoonia orkestri dirigent Don Lambert kardelli. Te kuulete esimest saadet saatesarjast liiva Verdi stuudios on Aarne ja Mart Mikk. Ja äsja kuulsite Tertseti Verdi ühest esimestest ooperites pealkirjaga Hollandi Renio kuningas üheks päevaks, mille esitasid ferentsa Kosotongressi normanni Hauser Carreras ja saatsid Sis kuningliku filharmoonia orkester Lambert kardelli juhatusel. 27. jaanuaril möödub 100 aastat Giuseppe Verdi surmast, siis on üle maailma käimas nii-öelda mitteametlik Verdi aasta. Paljudes teatrites on käimas ka nädal nii ka Estonias, mis Estonias sverdi nädalal toimub? Me alustame seda nädalat 19. jaanuaril, Mc peti esietendusega. Siis on meil Kawaseltravjaata Don Carlo, Nabucco ja Moskva Helicon teater toob siia oma aidavariandi ja lõpeb see festival kahe reekviemi ettekandega 27. jaanuaril Tallinnasse, päev hiljem, lõpus aga Verdi nädal toimub, äkki räägid mõne sõnaga sellest, mis toimub sellel ajal lähinaabruses ja võib-olla kuskil kaugemal kaugemal toimub, seda ei suuda selle saate jooksul ära rääkida, aga võib-olla mainime, et Soome rahvusooperis on võimalik sellel kuulata Don Carlost, radiaator, totellut ja äsja mitte ammu esietendub trubaduuriks. Aga minu arvates kogu maailma pildis on ainulaadne Viini riigiooperipanus, kuulake, millised ooperid on jaanuarikuus seal repertuaarist. Siis veel ju Mcnet, Jeruusalemm, Errnaani Rigolettot, too truba tuur, Don Carlos, Sitsiilia verepulm, maskiball, Travjaata, hotellu ja aida Need on kõik jaanuarikuu jooksul ja see on 12 ooperit, mida mängitakse kaks korda kõiki. Ja kui me juurde paneme veel folks ooperi kolm Falls tahvi, siis Viinis kõlab 27-l õhtul Verdi ooperimuusika. Kas, kas see oli, kui me rääkisime suvel eelmisel suvel Tountsiga siis kommend Karn lavastab vist kõik Verdi ooperit, ka nende eesmärgiks oli, et neil oleks vastavad need aja jooksul kõik ooperid, lõpet ka reeglimega 27. jaanuaril Verdi teatavasti kirjutas üldse 26 ooperit ja, ja kuna reekviemi arvestatakse ka siis nende hulka, siis meil tulebki juures on 27. 27. jah, siis siis ka meie saatesarjas kaheksa saate jooksul kevadeni tulebki juttu nii-öelda keskmiselt kolmest ooperist saate jooksul. Täna oleme maininud siis juba Bertud kuningas üheks päevaks. Ja kuigi Verdi kolmas ooper oli juba ei miski muu kui Nabucco kokku, siis täna räägime hoopis Mckbetist, kuna märkmed tuleb järgmiseks selliseks esietenduseks Estonias. Mida võiks üldse öelda Mckbeti kohta? Lühidalt, ma tean, et see on meile mõlemale väga armas oper nõia, mina lavastan teda esimest korda ja sina ka Savonlinnas puutus temaga kokku, lauldes, koorise, tehes väikse soolorolle selles etenduses. Muide, kas ma olen laulnud selles ooperis kõik rollid, kus passi võtioneetigi? No ja mitte mitte. Aga no lühidalt võib-olla nii palju, et näpet oli Verdi 10. ooper ja nii tema enese arvates kui ka kõigi teiste arvates oli see murranguline selles mõttes, et et Verdi väga tõsiselt nagu suhtus sellesse töösse, kuna see oli esimene kokkupuude Shakespeari dramaturg, jaga ta pühendas selle oma äiapapale baretzile ja ütles, et see ooper mulle kallim kui kõik teised seni loodud. Esietendus toimus siis 14. märtsil 1847. aastal Firenzes. Teatrodella Bergolas ja Verdi ise juhatas etendus läks suure menuga. Leedi Mcbeti lauljat Marianna barbeeri niinid on võib-olla paslik meelde tuletada selles mõttes, et oma mälestustes kirjutab kui nõudlik Oliverdi kahe lõigu suhtes. Esimene duett Mcbeteljeedi Mckbeti vahel ja uneskõndimise stseen ja ta ütleb, et peab hoovil viimasel peaproovil tassis eriti veel neid koos Feliitsevarreesiga kuhugi sinna fuajee nurka ja lasi veel seda duetti läbi laulda. Nad ütlesid, et me oleme 150 korda seal laulnud Hernits aga 151. on veel vaja teha, ikkagi suudaks neid nüansse, neid pianissinuid, neid sosinad kõike realiseerida. Ta märkab, et on Verdi loomingus eriline ka selle poolest, et see on üks kolmest ooperist, mis on kirjutatud Shakespeari ainetel ja selle tõttu vähemalt minule tundub, et neis kõigis on nagu selline dramaatiline liin või selline süžee kuidagi hästi selge ja jõuline nuia võrreldes tõepoolest Nende esimeste ooperitega, kus libreto on võrdlemisi segane ja võib-olla ka dramaturgiliselt tunduvalt nõrgem on muidugi Shakespeari põhi alati kindel garantii. Aga me teavet eriti selle ooperilasi lavale tuua 1865. aastal Pariisis ta tegi veel palju kohti ümber ja muidugi Pariisi publiku arvestan leta, kirg on peaaegu 10 minutit balletimuusikat, sina seda Estonia saada, et seda meil ei tule ja seda maailmas üldse harva kingitakse. No selles ooperis on veel eriline see, et kui me alguses kuulasime sellist väga võimsat pidulikku Iida koori, siis selles ooperis on väga võimsad koorid, aga siin on väga suur roll selles ooperis, on nõidadel. Verdi mainis ühes kirjas, et tegelikult ooperis on kolm peategelast, Mcwed, leedi mekk, bet ja nõiad. Ma arvan, et me võiksime nüüd vahepeal kuulata nõidade koori kus nad ennustavad tulevikku, et kui kas kolm korda kaugus ja mis kõik juhtuma hakkas ja kuulame seda laskaala koori ja orkestri esituses ja dirigent on Claudio Abado Kuulsite nõidade, koori Verdi ooperist, Mckbet selle kolmandast saatusest, need nõiad puhastuse seisukohast väga tähtsad tegelased, kuna nemad ennustavad Mcbetile, et tulevikku ja alles siis saab ta tänu nõidadele üldse teada, et temast kunagi ka Šoti kuningast saab. Nüüd, mis puutub Ooperi peategelastest ehk siis Mckbeti leedi Mcbeti, siis ka nende kohta oli nende suhtes Oliveril omad nõudmised. Nimelt et ei tahtnud ta sugugi, et näiteks leedi Mc bet oleks väga kaunis naine, et pigem peaks pigem vastupidi ütleme nii ja ka ka laulmine, et ta ei oleks selline Belkantolik ilulaulmine, vaid kohati lausa sosinal või deklamotsioonini välja. Ja, ja selle ja et need rollid onni sellised võimsad kujud, siis on kahtlemata need ka selliseks ihaldad tuimaks rollideks laval nii sopronitele kui paritonidele. 1951. aastal, kui möödus 50 aastat Verdi surmast oli üks suur projekt, mis oleks võib-olla lõpptulemusena olnudki. Ma olen nimelt, et Marja Kallas laulab, leedi Mc peti ja Arturo Toscaniini juhatab la skaalas. Kahjuks teoks ei saanud. Aasta hiljem Marja Kallas küll laulis leedi Mc peti seitsmendal detsembril hooaja avaetendusel aga dirigendiks ei olnud siis Toscaniini Vaide Victordes saamata ja hoopis dirigent ja sellest etendusest on tehtud ka üks ülesvõte, mis ei ole muidugi tehniliselt täiuslik. Aga ma arvan, et me võiksime kuulata ühte fragmenti, ooperit. Teisest vaatusest, kus Marja Kallas laulab leedi aariat Seda aariat kuuldes maati külmavärinad, kuna Savonlinnas me ootasime just Taarja ajal oma väljaminekut lavale, olime kükakil kägaras peidus ja kui sind Mcrys seda laulis, siis alati oli kõigil selline judinad ja see on siiamaani meeles. Meiega kuulasime praegu, kuidas laulis marja kallas. Seda leedi Macbeth Harriet ja tegemist oli siis salvestusega 1952.-st aastast. Kuidas üldse publiku jaoks, millise mulje jättis Marja Kallase leedi märkmed on kirjutatud, et sellel õhtul Kallas otsekui nõiub oma publiku kelles poleks tekitanud raginaid, raevukad ja õudselt helid, mida see valitsejana kuuldavale toob. Viies tegelaskuju pettekujutluse piirile, Maria lausa jahmatav. Ano publikut, eesriide langedes-ist, 1000 pealtvaatajat, mõni sekund ebamaises vaikuses, enne kui kõla kõrvulukustav aplaus. Aga teisest küljest mõned õelad kriitikud ütlesid, Kallas vastas täpselt verbi Remarkidele. Inetu ja tige naine läbilõikava madala kõlatu häälega, et maailmas ei ole midagi kindlat ega püha. Ja niimoodi on kirjutatud siis raamatus marja kallas. Muideks eesti keeles on ilmunud tegelikult kahetsusväärselt vähe kirjandust Verdi enda elukohta ja võib-olla ainukene raamat ongi helgatansoni saagikust Narva mõtte targani, mis on ilmunud juba oioi kui palju aastaid tagasi, niipalju kui 1972. See on tegelikult täiesti kahetsusväärne. Nojah, tõepoolest nende inglise või itaaliakeelsete monograafiate kõrval ka venekeelsete väljaannete kõrval vääriks Verdi kindlasti kunagi eesti keeles ühte mahukat tööd. Nüüd aga läheme tagasi Mäketi juurde ja räägime sellest hästi tähtsat stseenist, kuidas siis, kuidas siis Mckbetist saab ühes stseeni jooksul mõrvar no ja pärast seda, kui nõiad talle kuulutasid ette, et temast saab kord Šoti kuningas ja tema naine ei jõua aga oodata seda hetke, millal tast võib ametlikult või loogiliselt saada ja õhutab, et on vaja kuningas Dancana ära tappa, kes neil sellel ööl nende juures viibib. Ja kui kõik on läinud magama, näpet on üksi jäänud, siis tema vaimusilmas kangastuvadki need noad, need mõrva, sellised mõttekäigud ja me kuulame võib-olla nüüd, kuidas piruka putšilli seda stseeni lahendab, enne kui ta sinna Dancani tuppa läheb ja selle mõrva täide viib. Niimoodi sai siis Mckbetist mõrvar Piero kaputšiili esituses pärast sõda Seeni saavad siis nii leedi või Mckbet ise käed hästi veriseks. Tapetakse kuningas Dancan ja rahva aastuse saatel viiakse lavalt välja ja niimoodi lõpeb see vaatus. Vapruse kulminatsiooniks on see banketistseen, kus lisaks Dancanile on vahepeal ka tapetud juba Banko ja külalised on kutsutud Kuu leedi püüab neid lõbustada sellise armastust ja elurõõmu käsitleva koogilauluga Agrindisi. Aga Mcbeti mõtted on samaaegselt hoopis selle juures, et kas panku ja tema poja tapmine ikkagi õnnestus või mitte. Ja keset seda säravat joogilaulu ta näebki verist pankud troonil istuvat. Ja see on ka üks ooperi jälle väga ere kontrastiderikas lõik. Nüüd aga kuulame siis seda joogilaulu ehk prindisid, mille laulab meile. See oli verret ja etendus onlaskalast ja dirigent Claudio Abado. Igavesed sünged. No Mcmet on veel eriline ooper selles mõttes, et puudub selline armastuse liin ja võib-olla sellepärast on ka selles ooperis puudu sellistest, eriti kõrgetest tenori nootidest kuiseks. Tenori aaria kahtlemata seal on ja väga ilus ja väga palju lauldud aaria. Ja selline kurb, kõige kõrgem noot on sii tuubelbja moll ehk isegi la absoluutselt jaa, jaa. Me kuulame seda aariat. Placido Domingo esituses, aga mis just, miks just tema esituses? Peapõhjus on kindlasti selles veel, et ülehomme, see tähendab 15. jaanuaril saab Domingo 60 aastaseks. Lai publik teab teda kindlasti nende kolme tenorite kontsertide kaudu ja ka tõenäoliselt filmidest Travjaataja hotello. On uskumatu, et plassido Domingo on nii teatris kui ka plaatidele laulnud 118 erinevat ooperirolli ja tema sünnipäeva gala peetakse 21. jaanuaril New Yorgis Metropolitan Opera laval. Ja ime on ka veel see, et päev hiljem pärast seda suurt laulmist ta dirigeerib samas teatris maskiballi etendust. Nii et kõik klassikaraadio kuulajad kindlasti ühinevad sünnipäeva õnnitlustega Placido Domingo-le. Meie aga laseme sünnipäeva lapsel endal laulda nagu koolialad pidi sünnipäevalaps ise komme vedama, sellepärast alata. Aaria ofiili ofiiliniei, kus ta räägib oma kahe poja kaotusest. See on siis Mctafjaaria Mc peti neljandast vaatusest. Nii laulis siis Placido Domingo, kes ülehomme saab 60 aastaseks ja meie poolt veel kord palju õnne talle, kuna tema on küll teinud ooperimaailma jaoks küll oma elu jooksul väga suure ja tähtsa töö. Täna me kuulasime lõike Mckbetist niimoodi võtsime ühe tüki siit ühe sealt, kes tahab neid lõike õiges järjekorras kuulata, peab tulema Estonia teatrisse, kus siis varsti esimest korda Eestis mängitakse. Mc peti tervikuna. Mc bet on tõesti Verdi XII ooper, mis Estonia lavale jõuab. Esietendused on 19. ja 21. jaanuaril. Leedi Mc peti laulavad Sigutestoniite Vilniusest ja Ieva viluma Riiast ja Mcpeti, Jassi Zahharov ja Samsons Juumov Riiast. Dirigeerib Paul Mägi, kunstnikuks on Eldur Renter. Tee mainis kunagi, et reaalse elu kopeerimine võib olla hea asi kuid reaalset elu välja mõelda on parem, palju parem. Ja seetõttu, kuigi Mckbet on dramaturgiliselt väga noh, eluline, on ta ometi kunstilise üldistuse kaudu loodud. No täna me oleme rääkinud siis Verdi esimestest ooperites ja, ja järgnevate seitsmesaadete jooksul te kuulete siis veel loodame käsitleda kõiki Verdi kahtekümmend, kuut ooperit ja ka tema reekviemi. Ja kui meil on järgmine saade eetris, siis ongi just täpselt 27. jaanuar ja siis just ongi 100 aastat möödunud tema surmapäevast tänast saadet, aga lõpetame ikkagi sedasama Mckbetiga, kuulame ära esimese vaatuse Taali ühe lõigu, kus siis kuningas Dancana tapeti ja kohale jõudnud inimesed on nagu neid on tabanud õudus sellest, et nad näevad nii palju verd ja seda nii-öelda selle ooperi esimest verist laipa ja sündmused arenevad pärast sõdalasi meiega. Täname teid väga kuulamast ja loodame teiega kohtuda. Kahe nädala pärast. Stuudios olid Arne Mikk ja Mart Mikk, kuulsite saadet viiva Berdy.