Jõudu ja tervist, ooperi sõber alustasime Janis staaride kooriga suure türgi pasha kiituseks Sintemmgrosson passaliide ooperis nimega röövimine Serailist, mida meil on mängitud haaremiröövi nime all. Ooperistuudios on Tiit Made, tänane Ramon Wolfgang Amadeus Mozarti parimatest ooperitest. Need kõik on kirjutatud Viinis elamise perioodil, mistõttu meie muusikaprogrammi alapealkiri võiks olla ka Mozart Viinis. Kuulame lugusid tema viies oma teosest, mida kõiki tänaseni nende vaimukuse ja suurepärase muusika pärast sagedasti mängitakse. Mozart oli omal ajal, kui meie kõnepruuki ja kriteeriumeid käsutada tunnustatud pophelilooja. Ta oli keisrite ja õukonna soosik, kuid sageli ka nende veidruste ja tsentrum Reaalse juhtimise kommete pärast tema teoste ettekandmise asjus hädas. Samas võis Wolfgang endale lubada tolle aja vägevate kallal pilada. Valdav osa tema Viinis kirjutatud ooperitest ongi koomilise alatooniga. Kuid Sontenspekuid oih. Laulis Robert, loid, see oli pasha lossi aednik, kosmeeniaaria, Mozarti saksa laulumänguks tituleeritud koomilisest ooperist röövimine, sarailist. See rail oli omal ajal teatavasti suur parem Istanbuli topkapi sultani palees ning on praegu ligitõmbav turismiatraktsioon. Tõele au andes on huvitav vaadata, missuguseid elamistingimusi tublid sultanid oma sadadele naistele pakkusid. See Raili kasutatakse ka üldnimena, kui räägitakse Idame valitsejate naistepidamise kommetest. Ooperi tellija, keiser Joseph, teine maestro, uut lavastust 16. juulil 1782. aastal oma lossis kitsas, kinnises ringis üle kuulas. Päeva peetakse ka esietenduse päevaks, siis teatas keiser. Tükk on viinlasti jaoks liiga hea ja üksikutest laulunumbritest koosnevas laulumängus sing stiilis on liiga palju noote. Selle peale vastas pisut hämmingus ja solvunud. Moodsat muusika sisaldab just niisuguse noote, mida oli hädavajalik kirjutada. Moodsattalid jätnud ooperitööstust reformida, küsis selleks ka keisrilt luba, kuid tellija ja tööandja oli konservatiivi, käskis jätkata samas vaimus. Mozart ajas aga oma tahtmist ja seetõttu võiski imperaatorile tunduda, et noote on liiga palju. Tegevus röövimises toimub Türgis Ottomani impeeriumi päevadel 16. sajandil pelmantean Hispaania aadlik ja armud konstantsesse. Meresõidul võetakse nad piraatide poolt vangi ning müüakse koos teenijate, blonde ja Pedrilloga Türgisse orjadeks. Nad ostetakse seal rikka ja ambitsioonika Selim paša poolt, kes armubkonstantsesse. Nüüd pole siis muud teha, kui neiu paša maa paleest röövida. Paša roll on muide selles mõttes huvitav, et Mozart ei lase tal ühtegi nooti laulda. Aga sellele vaatamata on Selim paša osa üks maestro värvikamatest kuulama osa konstantse esimese vaatuse aariast ohtubist Jens Larsen. Christiane. Three esituses orkestrit dirigeerib Sir Colin Davis. Räägime nüüd pisut rahast. Üldiselt on laialt teada, et Mozart elas peost suhu ning oli sunnitud sageli pöörduma võlausaldajate poole. Maestro muidugi ei lugenud raha. Ta oli lahke kostita ja laia joonega mees, kulutades teenitud Clariineni naistele kui ka regulaarsele lõbule. Olnuks ta sotsiaalse turu majanduse pooldaja, elanuks ta jõukalt nagu teised heliloojad, tema kaasaegsed. Komponeeris ju Wolfgang vahetpidamatult andis õpilastele tunde, võttis tunni eest 27 Floriini ühes kuus ja esines pidevalt kontsertidega umbes 600 kuni 1000 loriini õhtu eest. Kuid 18. sajandi lõpu Viinis maksti päri eest nigelalt vaid 450 plariini. Sellega võrreldes oli keskpärase kapellmeistri palk veelgi viletsam 1000 loriini aastas. Ainult Klukile maksti 2000, sest tema oli õukonnas väga heas kirjas. On üks väga keerukas arvestus, mis ütleb, et üks keiser Joseph, teine aegne Floriin maksaks tänapäeval umbes 25 dollarit. Niisiis Mozart sai oma haaremiröövi eest 426 flariini, sest keiser ei olnud tulemusega päris rahul ja võttis natukene hinnast maha. Hiljem aga, aga Figaro ja tantsija vanni eest maksis teater 450 ning Cosi fan tutte eest koguni 900 Floriini. No oleme teinud nüüd oma arvestused. Tabame tollase ooperi standardhinnaks 11250 dollarit ehk umbes 160000 Eesti krooni. Cosi fan tutte taolise ooperi eest peaks meie Rahvusooper Estonia 200 aasta taguseid taxi arvestades maksma mõnele Mozarti klassima eest umbes 320000 krooni. Ilmselt on seda vähe, kui arvestada, et tänased tipptenorid võtavad ühe kontserdi eest kaks korda rohkem nii k Nende ammused eelkäijad. Nii palju siis selleks korraks rahast. Kuuldud paaž Rubino aaria voices Sapeetatatsianattroyanase ettekandes on Mozarti Figaro pulma-XI muusikanumber lauldakse ära teise vaatuse alguses. 1784. aastal kuulis Mozart Viinis passi Ello koomilist ooperit vilja habemeajaja. Sealt hakkas idanema idee, et peaks ka ise proovima, kirjutab omashee näidendile muusika. Kuid tegevus võiks rullude lähtudes, Figaro positsioonidest. Saad, pöördus tollase tipp libretistil ning muidu värvika isiksusel arendsada Ponte poole. Figaroga algaski nende ligi seitsmeaastane koostöö, sest ta Ponte on ka Don Giovanni Cosi fan, tutte libreto autor. Olgu siinkohal vaid öeldud, et Lorenzo da Ponte oli Casanova ja keiser Joseph teise enda väga hea sõber. Paralleelselt siia lisanud libreto kirjutamisele tegeles ta eraettevõtlusega tõsisemalt ja üks firma Londonis läks küll pankrotti, kuid aedvilja müüja amet New Yorgis õitses ja tõi raha sisse. Ameerikas oli tapantega kõigele muule lisaks itaalia keele professor Columbia ülikoolis. Herman Treialise bariton, kes laulis vast kõige tuntuma Mozarti meeshäälele kirjutatud aarianambioon rai Figaro pulma, esimesest vaatusest Berliini Saksa ooperi orkestrit dirigeeris Karl peen pulm, esietendus Viini burg teatris esimesel mail 1786. aastal. Öelda, et asjad oleksid algusest peale laabunud ladusalt. Ta Ponte oli tunnustatud Libretist ega talunud läbikukkumisi ta suhtlus pikka aega Mozarti pakkumise tõrjuvalt sest ükski teater polnud ooperit tellinud ja kogenud Libretist nägi lavastamisega raskusi. Teiseks oli laialt teada, et omashee näidendi see oli saanud Viini kriitikutelt nahutada kuid Pariisis tema populaarne Tarsus pidevalt suurenes. See tegi ettevaatlikuks keisri, kes pidas kogu ettevõtmisel silma peal ning jagas nii kirja teel kui ka suusõnaliselt korraldusi. Kolmandaks, nii pikka näidendit oli libretistil meelest raske ooperis vormida. Võisid tulla dramaturgiliselt probleemid. Mozart oli aga visa ja käis peale. Mida rohkem asjad paranesid, seda lustlikumalt mõlemad loojad kogu üritust võtsid. Ta Ponte pani mängu oma suurepärase diplomaadivõimekuse ja mõju keisrile ning silus ajapikku kõik imperaatori poolt uue ooperiteele veeretatud takistused. Kavala kammerneitsi Susanna aaria laulis rumeenia, sopran viljana Katroobas. Viini Filharmoonikute dirigeeris Herbert. Tegevus toimub teatavasti ühe päeva jooksul grafalva aiva lossis Vilja lähedal. Ponte konstrueeris sellele tegevusele selgelt poliitilise alatooniga libreto. Arvestades käärimisi Austria õukonnas ja selle ümber moodsat ajust teravmeelse mõttelennult ning kirjutas muusika, mida võib julgelt nimetada kõikide aegade üheks parimaks omasuguste hulgast. Tegemist on nelja vaatuse sellise tüüpilise Itaalia opera Bufaga arvestab täpselt tema ettekandmise aja sündmusi ja meelelaadi. 210 aastat tagasi käis kohalike valitsejate äge võitlus vabaduse ja võrdsuse ideede vastu. Need olid aga Mozartile väga tähtsad ja innustavad ideed. Muusika kukkus välja rikkalik ja persoon konide galerii värvikas peategelased on igati revolutsioonilised. Da Ponte libreto nii hea, et meie päevade teatrid lavastavad Figaro pulmakaasaegse lavakujunduse, kostüümide ja tegelaste silmnähtavalt Siivitu lavalise tegutsemisega lasevad neil laulda tapante tekstiga laulunumbreid, mis on muidugi ooperisõbra jaoks endastmõistetav. Figaro teema lõpetuseks kuulakem peategelase hoiata moraalitsevad Maarjat, et naiste suhtes tuleb alati hoida silmad lahti. Figaro kuulsa aaria priid teompo laulab Hispaania bariton ase Evan Tamm. Levinum. Infektsiooni. Pooloomi. Mozart reisis koos abikaasa konstantsega 1787. aasta jaanuaris Prahasse. See reis oli mõeldud meelelahutuseks ja Praha vaatamisväärsustega tutvumiseks, kuid kohalikud muusikaringkonnad tõmbasid kuulsa ja seltsiv maestro otsekohe tegevusse. Ta dirigeeris mõne Figaro etenduse komponeeris prantslase Ronja ja andis mitu kontserti honorari ka 1000 soriini tükk. Rahvateatri direktor Pascoyalebondiini hakkas käima peale moodsad kirjutaks tema teatrile uue ooperi. Figaro triumf oli loonud selleks soodsa pinnase ja heaks vastuvõtuks kõik tingimused. Seitse kuud hiljem, septembri lõpus, oli moodsad Prahast tagasi ning kaasas peaaegu valmis Don Giovanni. Vallandanud. Ameerika bassbariton Samuel Rameylaolist on vanni esimese vaatuse joogilaulu. Berliini Filharmoonikute dirigeeris Herbert von Karajan. Esietendus oli algselt planeeritud 14 10.-le Roblile, kuid maestro jõudnud omadega täiesti valmis. Proovid hakkasid venima, lauljad ei olnud väga heas vormis, moodsat aina täiendas, kohendas enne väljakuulutatud esietenduse päeval saabus kohale kalorentsatab Ponte, kes samuti soovis oma libreto kohendada. Muusikaliselt koosneb ooper 26-st numbrist, mis on omavahel ühendatud retsitatiividega. Stseenid 14 ja 26 on finaal olid ja kestavad rohkem kui viis minutit. Kõik ülejäänud etteastumised on aga erakordselt lühikesed ja konkreetsed. Kui pidada silmas tollaseid ooperi kirjutamise kombeid, kui on hea orkester, vilunud lavastaja ja professionaalsed lauljad või tantšova neljanda tempoka ja Annauditava rütmi. Don Giovanni teise vaatuses serenaadi laulis Samuel Ramei. Mozart oleks muidugi tahtnud oma uue teose ettekandmist pealinnas Viinis provintsilinna aha väikese teatri asemel. Kuid leping on leping ja paarsada aastat tagasi antud lubadused kuulusid täitmisele. Esietenduse päeval, 29. Ohvril seisis Mozart dirigendipuldis ja pidi enne uue ooperi avamängu lahtilöömist maruliselt aplodeerivad provintsi publikule mitu korda kummardama. Esietendus oli üksainus triumf. Maestro sai lisaks lepingujärgsele 450-le Floriinile uue ooperi komponeerimise eest veel 1000 Floriini honorari nelja etenduse dirigeerimise eest. Ta jäi veel kaheks nädalaks rahvas elu nautima ning reisist siis Viini, et valmistada ette sealset Don Giovanni etendust. Don Giovanni tegevus toimub taas see viljaümbruses ja käsitleb peaaegu et seitsmeteistkümnenda sajandi aktuaalseid sündmusi. Lorentsetapantali, Casanova isiklik sõber Sis põimistalibretusse tuntud naistemehe suust kuuldud lugusid tema seiklustest alati ligitõmbavaks naiste maailmas. Mozart ise nimetas, Nad on Jomannid lõbusaks saamaks draama Chocosaks. Mõlemad loojad seadsid eesmärgiks kirjutada Opera Bufa, mida tollane publik nii väga igatses. Ka selle ooperi kohta on öeldud, et tegemist on suurima ooperiga, mida Mozart on kunagi kirjutanud. Beethoven asetas küll Mozarti toodangus esimesele kohale võluflöödi Kuit süvenite eelistas suur looja siiski Figarale. Viini etenduseks pidi maestro tegema mitmeid muudatusi, sest linnamoraal oli midagi muud kui provintsis Prahas. Ära jäeti valitsev sextet lõpust, mis asendati Don Giovanni põrgusse minekuga. Viini publik pidi saama selge vihje, et kuuldud, nähtud sündmuseid tuleb hakata hukka mõistma. Oli teeme ka tenoriga, kes ei suutnud ühte aariat korralikult lauldamistatu jäätiseaaria välja. Nüüd aga üks nauditavamaid duette. Don Giovanni veenab oma uut ohvrit sel Liinat temaga kaasa tulema, et oma kollektsiooni täiendada. Ehkki serliinat õhutab seiklustesse sukelduma normaalne naiselikku uudishimu, on ta vähemalt sõnades oma mehest Mazetost kahju tundmas. Laulavad Kätlin pätlija, Samuel Ramei. Cosi fan, tutte nii talitavad kõik naised nimelise ooperi saamisloost on üldiselt tunduvalt vähem teada kui Mozarti teiste lavateoste sünnist. Legend räägib, et tegemist on keiser Joseph, teise tellimusega kirjutada viini naiste laialt levinud moraalitusest ja meesteihalusest ooper mida vaator mõistetavalt ka townis Sis naiste tegevust. Kuna see oli keisri initsiatiiv lubastav maksta maestro topelthonorari. Kahjuks keiser ise esietendust ei näinud, sest oli juba raskelt haige. Kolm nädalat pärast oma viimase lavamuusikaalase initsiatiivi sündi lahkus värvikas imper laator ja Mozarti protesee ning tööle õhutaja manalateele. No täpselt teada, millal moodsat uue tellimuse kallale asus, kuid on kiri, kus sisaldub märge, et maestro detsembris 1789 kirjutanud esimese aaria koosifantute jaoks libreto taas Lorenzo tab Pontelt ja esimene, kellele Mozart uue ooperilugusid ette mängis, oli Haydni. Proovid algasid Viini burg teatris 31. detsembril. Esietendus toimus 26. jaanuaril 1790 populaarse Viini karnevali kõrghetkel ning sai ettevaatlikult heatahtliku vastuvõtu osaliseks. Hiljem algasid väidetavalt Saleeri juhtimisel skandaal maalid selle ooperi ümber, kuid selleks ajaks oli maestro ise ka juba paremad. Una Bellase Renata üks ilus serenaad laulsid Nikolai jääda siis sealt on Allen ja Vladimirov, Kansarolli komment, Gardeni kuninglik ooperimaja. Orkestrit juhatas Colin Davis. Mozarti luigelauluks kujunes kahe vaatuseline võluflööt, mis esietendus Viinis 30. septembril 1791. aastal. Pisut üle kahe kuu enne maestro salapärast surma. Libreto kirjutas Emmanuel sica needer. Too mees oli teatriomanik, mänedžer, libretistil ja ka näitleja. Ja ta ei piiranud oma nõudmiste ning honorari ka mitte kuidagimoodi Mozarti fantaasiat. Seepärast ongi tulemus unikaalne. Ühte ooperisse on kokku segatud mitmeid muusikalisi stiile. Niisugust julgustükki ei olnud keegi endale enne Mozartit lubanud. On mitmeid laule nagu linnupüüdjad ropageena esimese vaatuse aaria, mis muutus väljaspool teatrimaja otsekohe popmeloodiaks ning võinuks olla muusikalugude edetabelite tipus, kui neid tollases Viinis oleks koostatud, laulab Toomas Allen. Abba. Rinne. Ühenemas. Suutma. Võluflöödi endale on aastasadadega loodud mitmeid legende. Üks lugu räägib sellest, et Mozart tahtis aidata oma sõpra ikka neegritele, jooksvatest finantsraskustest ning komponeerida tema teatrile ligitõmbav tükk. Maestro ise oli siis varaliselt laostunud. Reaalselt räsitud ja kriitikute poolt kirutud. Sikkaneder püüdis teha oma andeka korra heaks, mis suutis ja hoida üleval tema toonust. Ta lubas maksta uue ooperi eest kuninglikult 2000 loriini. Kuulame katseid Onkja Janet Perry esituses, papa geena ja papa kena dueti teise vaatuse finaalist. Berliini Filharmoonikute dirigeerib Herbert von Karajan. Ooperi muusikaprogramm Wolfgang Amadeus Mozarti liiniperioodi tegutsemisest hakkab lõppema, stuudios oli tiitmade. Mängisin teile lugusid sädeleva maestro viiest ja maailma ooperitoodangu paremikku kuuluvast. Päris lõpulooks oled jätnud kuulsa öökuninganna aaria Helle Rafe võluflöödi teisest vaatusest. Esitaja valimisega oli probleeme, sest seda koloratuur soprani tippteost on esitanud kõik väljapaistvad ooperiprimadonnad. Olgu esitaja täna parajasti maailma ooperilavade number üheksa pluateeritav sopran, slovaki päritoluga edita kruu pärava nautigem eestimaa lühikest suve ja maksin korralikult makse. Kuulmiseni.