Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on Kadri kiisel. Oleme Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda ja neljanda klassi õpilastega Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Eelmine kord uurisime õues skulptuure, unikaal ehteid ja seeriatootmises tehtud ehteid ning Salvo ja Norma tehaste toodetud plastmassist tarbeesemeid mänguasju. Mida huvitavat õpetaja Alice Kesler meile täna vaadata pakub? Kuuledki kohe. Nii nüüd me vaatame natukene naljakaid asju selles suhtes, et tavaliselt vaatate seda hambapastatuubi, siis hambapastatuub ei ole nii suur, et siin on mitmeid-mitmeid kordi suurem hambapastatuub ja seda võib nimetada popkunstiks. Kunst tahtiski katsetada oma päratuid materjale, näiteks teha labidas, savist ajaleht, savist kaabud jalutuskepp klaasist. Et mis te arvate, kas muidu me saaks panna klaasist kübara pähe? Ei, kui see maha kukub, siis läks ju katki kohe. Jah, kunstnikud tahtsid oma ideid välja elada nagu teie tahate vahetunnini ennast välja elada, et jooksete ringi kunstnikel tekkis sama tunne. Kui me ennem vaatasime skulptuure ravist, milles p skulptuure tehakse puidust puidus, kas metallist ka ja väga õige siin me võime näha nüüd asi skulptuure ja klaasist nimetatakse kant klaasist objektid. Kaheksakümnendatel hakati katsetama väga erinevaid materjale ja püüti avastada ja leiutada, et millistest materjalidest esemeid veel saaks teha. Nemad proovisid teha siis baasist skulptuure, et kui me ennem tutvusime vineeriga, mis olid puitkihtidest liimitud, siis siin me võime skulptuuri vaadata, millest siin kokku pandud on see klaasskulptuur tekkides õigemini klaaslehtedest, mis taaslehti üldse on. Nägu nagu aknaga gaasidvat klaasleht ongi suur. Kas keegi teab millest klaasi üldse valmistatakse? Liivast väga õige liivale, see peab olema väga kõrgekvaliteediline liiv. Ehk siis parts liiv ja sinna pannakse lupja ja soodat. Nii, aga nüüd ma tahan näidata veel ühte vahvat sätt. Mis ese see on? See on nagu mingi natuke jalgratta moodi. See on selline kolme rattaga ees on hästi suur siis nendeks käepidemete, eks või niimoodi on põdrasarved või mingi sarved siis pedaale jale. See on ka selline looming, mis ei leia nagu otseselt praktilist kasutust. Üks külastaja pakkus välja, et see võiks olla riidenagi. Kas me saaks seda endale tuppa panna? Ei, see on liiga suur, ei ole mõtet, lihtsalt. Vot Rainer peab ka arvestama, et ese oleks praktiline. Et inimestel oleks võimalik seda kasutada. Tihtipeale inimeste kodud ei ole nii suured, et see noki sobiks kuhugi mõisasse või kuhugi suurde ettevõttesse. Tegelikult kui vaadata selliseid mootorrattaklubisid ja pubisid, et seal on ka nii suuri asju pandud sinna sobivadki, sellised asjad tegelikult seal on ka natukene nagu tõukeratta moodi. Pealistada ja teine tõukab teda ikka peale, aga tagant? Jah, see on selline disainielement, et millega sisekujundust huvitavamaks teha. Ja siin tagame, võime näha ka, kuna ennem vaatasime põimvaipa, mis oli kootud villast, siis milles vaip võiks olla puidust ja samamoodi õhukesest vineeri või puidutükkidest niimoodi kokku laotud, mille peale on trükitud pilt. Nii, nüüd oleme ta vaiba ees. Nagu te näete, on ajas vaibad muutunud. Vaibad on läinud kolmemõõtmeliseks. Ja selle vaiba auton on kristall, Eesti ja vaiba nimi on kleidiriie. Tema on armastanud sellist sõnamängu. Et kui me muidu lähme kanga koodi ostma kleidiriiet, siis tema on kangale peale pannud väikese barbinukukleidid. Ja on tõesti igasuguses suuruses neid kleite väga värvilisi. Et mõned on uhkemad peokleidid, siis pikad kleidid nii-öelda pardile, mõnede miniseelikud päris või ikka kleidid ja. Mulle tundub, et mõned on neist ka isetehtud kootud või mingid joonistatud kehale, mingile riidele. Ma natuke tean selle vaiba kohta nii palju rääkida, et kui see kunstnikul tekkis idee ta tegi selle vaiba üheks näituseks, siis ta korjas oma tuttavate laste nukuriided kõik kokku ja pani need kinnitas pangale. Aga meie muuseumile hakkas vaid väga meeldima ja meie tahtsime osta seda oma fondi. Siis need tüdrukud olid natukene õnnetud, et nad ei saanudki oma nukuriideid tagasi. Nii, aga nüüd lähme, suundume õppeklassi ja püüame erinevaid pehmeid ja mis materjalidest need esemed valmistatud on, ise kutsuda. Õppeklass asub hoopis teises majas. Muuseumiõppeklassi jagage ennast meeskondadeks, igas meeskonnas on kaks last. Siin laudade peal on pealt lipsuga kinni seotud kastid ja nendele kastidele külgedele lõigatud sisse avaused külge õmmeldud. Pange sina hällis, lahedad kastid. Nendes kastides. Igas kastis on 25 eset. Need esemed on erineva kujuga ja erinevatest materjalidest. Te peate alguses, kui leppima, et kes kirjutab ja kes esemeid katsub. Ja siis teeme vahetuse. Iga laps saab asju katsuda. Kaks minutit, see käib nii, et panete käes. Võtate kastist ühe eseme. Püüate aru saada, mis ese see on, kobate käega niimoodi kombita, tunnetate selle eseme vormi. Ja mis materjalist ese on, kui te olete ära tundnud, ütlete, oma kirjutajale kirjutanud paneb kirja eseme ja materjali siis võtate ruttu uue eseme ja hakata sedasama moodi katsuma. Ja kui aeg on läbi saanud, siis võtame kasti lahti ja teie nimekirja alusel tõstame kastist need esemed välja. Ootame neid siis lähemalt. Kas olete pannud oma käe kasti käisest sisse? Siis ma ütlen teile, läks. Hilinesin, kuuleme. Plastmass on esimesena kirjas, aga mis asi see on? Joonlaud kiiresti, järgmine, see on see, need noki mingid rullid, vaata. Sest need on tehtud. Plastmass on ja siis need varr veise metall, plastmassi siis nagu mingid karvakesed. Ma lähen urin, teistel laudadel ka, nii, mis teil kirjas juba puidust ja klaasist purk ja tops, aga mis materjalist stopsoli mingist kergest metallist niimoodi võidki täpselt kirja panna. Mis teilan, tops siis teine tops ja siis mänguasi, nii plastmasstops ja siis on mingi plektapsija, aga mänguasi, mis materjalist? Ma mõtlen, et äkki mingist riidest on ja äkki see amet peaks veel kaks plastpoissi, stopp seltsi v katsusime. Siin peaks näoga ekstass. Kui aeg sai täis, vahetasime võistkonnas kirjutajaid katsujaid ning kahe minuti vältel mõistetasid need veel, mis esemetega tegu. Nüüd on aga aeg punktid kokku lugeda. Ja nüüd võib võttasele katid lips lahti ja tõttad esemed vastavalt oma siis nimekirja järgi välja kastist. Ja siis ma tulen siinne kontrollima paljude ära, tundsid Michal õige iga õige ese ja õige materjal annab punkti. Pliiats puidust, väga punkt Porkla ja siis üks tubli metalltopsi. Rõõmustel on aha metallkarp ja õige puit metallist, õige kah Eplastid plahdikaaper, niivildikas plastmassist, kuidas siis tass portfelli anda asja? See on küll savi, paneme pool punkti, sest asja oli õige, aga materjal ei olnud õige. Klots puidust niidiroo-l ütleme Ta on tekstiil. Sa nagu puuvillane. Kes on ja vinge Võru riidega kaetud ja õige lõngakera lõng ja karussell ütleme mänguasi, et tal on raske villasta ei ole, son vahtkumm, 12 punkti väga hea tulemus, noodile natuke lühem, see, elame ringi, vaatame tops plastmass, ka õige siis tops, plekk ka õige mängu Assisame, et noh, võib öelda küll, et ta on nagu sametise pinnaga, tegelikult on see, nagu vahtkumm mingil ajal toodeti, olid populaarsed vahtkummist, mänguasjad, lõngakera lõngast savist tass. Nahatükk. See oli vale, see on vale, seda ei ole siis niidirullniit. Aga misse nahatükk oli tegelikult kolm neli, mille kohta arvasid, et nahatükk on naised, järelikult on kurk, see ei ole ka puit, nagu kork on korgipuu. Usparti poisina pikk rivi tüdrukute väga hästi läinud, vaatame kohe last, massjoonlaud, lokirull, plastmass, rätik siis see võib-olla jah, see on nagu kunstsiidteesõel metall, väga tublid, sest tihtipeale kui pannud käsikasti ja sa ei näe, siis lapsed mõtlevad, mis Esese on ise, see on selline metallist. Meil on kodus selline, sellepärast võtsingi selle rehaa. No näed siin mängu. No veinikork, lõngakera lõng, hoiukassas, lambipirn, klaas ja metall on kasutatud ja ühel esemel võib kasutada mitu materjali. Pliiats, puu, klaas, klaasja kõlab hästi ja plastmass pehme jah, see on ühekordne joogi tops. Nii, oi kuule, aga teine väga palju õigeid 14 pool. Õige teetiival võidutiim, võiduvarade ja aumärgid. Kõll, öökull nagu kolju sümboliseerib sellist teadmishimulist ja teadjad. Palun palun, et aitäh, et tulite meie muuseumitundi, ma loodan, et teil oli huvid, Ta on meie juures ja te saite nende esemete kohta rohkem teada, et kuidas neid siis valmistatakse. Ja mis materjalist esemeid valmistatakse, et kui te kodus ja enda ümber vaatate nüüd esemeid, et võib-olla te vaatate natuke teistsuguse pilguga neid ka aitäh teile ka. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumitundi saame sõbraks. Eedeedeeemm viis läbi õpetaja Alice Kesler. Külas käisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda ja neljanda klassi õpilased ning toimetaja Kadri Tiisler.