Tere kaunist pühapäeva alanud jutusaate külaline on täna noor, aga selle tegus inimene Liis Kuusk ja muude teemade hulgas räägime me täna noortest noorte töölesaamisest ja karjäärivõimalustest nii Eestis kui ka välismaal, kuhu sageli kiputakse kus teinekord tullakse tagasi ütleme, saba natukene jalge vahel. Tere hommikust, Liis. Tere hommikust. No kõigepealt sa oled sellise keskkonna nagu stardiplats juhte, et mida see endast kujutab ja millist abi sa noortele pakub? Stardiplats on noortele suunatud CV Online keskkond, kuhu neil on võimalik kokku koonduda kõikenda nii formaalselt kui ka mitteformaalsed kogemused ja, ja seal kogemuste sisestamise juures tegelikult noori aitavad erinevaid selliseid infonupukesed ja, ja sellised mõttekohad, et kus siis juhendataksegi näidet, mida tasuks kirjutada ja mida ei tasuks sinna oma kogemustest kirjutada. Ja kui kogemused on neil stardiplatsi kokku koondatud, siis kui nad soovivad kuhugi kandideerida, kas siis tööle praktikale või siis vabatahtlikule teenistusele saavad nad sellise vormikohase ja isikupärase CV vormistada. Stardiplats tegelikult vormistab selle nende eest. No see on mõnes mõttes nagu CV Online, eks ole, et kus on samamoodi võimalik täita vajalikud väljad ja väga raske ja rohkem ei olegi. Aga ometi on sageli tööintervjuudel see probleeme, et CVd on puudulikud ja puudulik, ehk on veel nagu väga hästi öeldud, et räägimegi Tseevedest ja kõike, mis sellega seondub üks peamisi vigu, mis tööle kandideerimisel tehakse, on see, et kandideerimine lõpeb enne, kui ta tegelikult jõuab alatagi, sellepärast et CVs on väga palju vigu, mis need tüüpvead on, mida tehakse? Et seene koostamisel peabki tegelikult kinni pidama ikkagi sellest vormist ja kirjavigadest. Et alati enne kui see ära saata, siis kindlasti topelt üle vaadata ja see üle lugeda, et vältida kirjavigasid. Ja näiteks noortele ma soovitaksin lasta kas siis enda enda vanemal või mõnel õpetajal kindlasti see see veel üle vaadata. Et tihti nemad märkavad vigasest, mida ise enam tähele ei pane. Ja tegelikult Ta Tseeveedesca kiputakse valetama, et jaa, olen kuulnud, aga väga mitmeid selliseid juhtumeid ja tegelikult ta tööandjad, personalitöötajad, kes neid selliseid saavad, et nad kontrollivad neid reisid ja ja helistavad üle endise tööandjaid ja ikkagi küsivad üle, et, et kas see kirjeldatud töökogemus ja see ametinimetus, et kas see vastas ikkagi, et et seda tehakse ja, ja näiteks võidakse paluda tööintervjuule kaasa võtta näiteks ülikooli diplom või mõne koolituse tunnistused, et ei tasu ikkagi ennast ehtida selliste võõraste sulgedega. Et just, et seda, et valetada ei tohi, selles, et peab tõtt rääkima. Ja mida veel tehakse, on see, et kandideeritakse igale poole täpselt sama seenega. Ta peab ikkagi meeles pidama, et iga tööpakkumine on erinev. Nõudmised on erinevad ja vastavalt nendele nõudmistele siis peaks ka Seewee koostama ja siis igakspakkumiseks eraldi. Väga oluline ja tegelikult on mitte ainult noorte inimeste puhul vaid ka natukene vanemate puhul ju isikupära. Ja, ja kui mainisid siin hetk tagasi seda, et CW võid stardi pääsee aitab, aitab seda isikupäraga just välja tuua, et, et jäingi kohe mõtisklema, et milline see isikupärane CV siis on, et milline see võiks olla. Isikupärases CW-s võiks näiteks alustuseks olla pilk peal, mis lisab sellele see veel väga palju sellist personaalset lähenemist just ja isikupärasest CV sa peaks olema välja toodud erinevad näiteks hobid ja nende hobide, sellised lühikirjeldused ja loomulikult ka vabatahtlik tegevus, et see annab ka inimesele see või siis sellele kandideerijale väga palju sellist lisandväärtust. Ja, ja loomulikult siis selleks kandideerimiseks selliseid toetavad näiteks läbitud koolitused ja, ja noh, kiputakse tihti välja jätma just eriti noored ei oska neid kuhugi märkida oma CVs, et neil võib tekkida segadus, et kas siis panna oma oma mõni kogemus töökogemuse alla või õpikogemuse alla, et heal juhul võib-olla pannakse seal kusagil lisainformatsiooni juurde, aga aga, aga noh, jäetakse ikka väga tihti välja ka, et. No samas, aga selle nii-öelda isikupäraga ei tohi ka üle piiri minna, et kui ikkagi panna selline pilt, kus on mahepeomeeleolu taamal näiteks noormehe puhul kenad prouad ja mingisugused pudeleid, siis see on pigem nüüd selline, et see pilt, pilt, mis sellele CW-le tuleb, ikkagi kahju. Ja see kindlasti kasuks ei tule, pilt peab ikkagi olema esinduslik ja, ja näiteks üks asi veel on hästi oluline. C5 oleks esinduslik emaili aadress. Et just noorte puhul ei ei tasu sinna jätta oma selliseid kunagi noorpõlves või sellises teismeeas tehtud emaili aadresse, et soovituslik on ikkagi teha selline eesnime, perekonnanime sisaldav emaili aadress. Nii et tibukiisu kiks 23 ät vallatu poee ei ole võib-olla kõige. Ei ole jah, et ei tekita väga suurt usaldusväärsust. Selge pilt, nii, lähme edasi. Mis üldse tingis sellise keskkonna nagu stardiplats loomise teel? Stardiplatsi loomise tingiski selline asi, et noored ei oskagi oma neid lisakogemusi kuhugi Seeweets kirja panna ja nende Seewee tan kandideerides väga tühjad. Ja siis meil ei olegi lootust saada tööle. No aga kuidas on üldse võimalik näiteks noorel inimesel välja tuua töökogemus, kui kui töökogemust ei ole ometi tööle tahavad ju kõik saada, et see on mingis mõttes nagu surnud ring, et tööandja eeldab töökogemust, töökogemust ei ole, tööle ei saa? Jah, et pilte ongi, näiteks töökuulutustes on näiteks nõutud töökogemus kaks aastat ja siis noored vaatavadki, et mul ei ole seda kaheaastast töökogemust, ma siis ei kandideeri, et ma nagunii ei kvalifitseeru. Aga tegelikult see on väga vale lähenemine ja, ja noh, näiteks näiteks tuua, et oletame, et noor soovib kandideerida kusagile ajakirjaniku positsioonile, nõutud on kaheaastane töökogemus, aga näiteks ta on keskkoolis osalenud näiteks koolilehe väljaandmises. Loomulikult seda tasub välja tuua või siis ta näiteks kirjutanud kohalikku vallalehte persoonilugusid, teinud erinevaid intervjuusid, need tasub kindlasti kõik välja tuua. Või siis näiteks suvel ta on olnud praktikal kusagil televisioonis abistanud mingi saate tegemisel, et kõik need kogemused välja tuua. Ja, ja mina olen täiesti kindel, et, et tegelikult see puhtalt see kaheaastane töökogemus ainult ei kaalu üle neid teisi kogemusi, et kui inimene on ikkagi enesekindel väljendab oma soovi just selles valdkonnas töötada, oskab, toob need asjad kõik ilusti selles oma motivatsioonikirjas välja, siis siis tasub kindlasti kandideerida ja lootust tööle saada. Me jõuame otsapidi ka selle vabatahtliku tegevuse juurde, et et mis asi see vabatahtlik tegevus siis õigupoolest on, jah, okei, see on miski, mida me teeme niimoodi, et no selle eest palka ei saa, aga, aga kuivõrd kasuks see tuleb ütleme siis just nimelt nooremale inimesele ja, ja kuivõrd ta kasuks ei tule. Et ka selliseid lugusid on ka, et kus keegi on mitte tööle saanud, sellepärast et ta on kuskil vabatahtlik olnud. Selliseid juhtumeid mina tõepoolest kuulnud veel ei ole. Et ikkagi vabatahtlikku tegevust hinnatakse Eestis, aga noh, loomulikult hinnata veel piisavalt, et kiputakse ikkagi veel küsima, et noh, hea küll, tegid vabatahtlikku tööd, aga mis see siis päris töökogemus on, et seda olen küll kuulnud. Aga loomulikult vabatahtlikku tööd tasub teha ja seda tasub siis välja tuua, et vabatahtlik töö annab tegelikult väga palju, et tõepoolest raha selles tihti ei saa, võib ka teatud juhtudel saada. Aga vabatahtlik töö on väga hea võimalus enesearenguks näiteks läbi vabatahtliku töö saab väga palju uusi tutvusi, saab enda suhtes suhtlusvõrgustikku arendada ja noorte puhul on siis noh, väga oluline, et neil tekiks ka siis väljaspool seda koolikeskkonda, sellised teised tuttavad ja, ja nad saaksid, sa oled väga palju vanematelt inimestelt õppida. Vabatahtliku töö puhul tasub silmas pidada ka seda, et, et kui näiteks Me edaspidises elus on oma oma nii-öelda tööelu plaanis siduda noh, ütleme näiteks loomaarstivaldkonnaga siis võib-olla keevitajaks ei tasu vabatahtlikuks minna. Jah, et tasub ikkagi silmas pidada, et mis on, mis on enda huvid ja ja, ja no lähtuvalt sellele siis otsida selliseid vabatahtliku töö tegemise tegemise võimalusi, et et see nagu hiljem ikkagi ka toetaks siis tööle kandideerimist selles valdkonnas ei või selles suunas, kus soovitakse liikuda. Mis on täna nüüd suurimad takistused noorel inimesel, mis on tööga seotud, võtame näiteks ülikooli lõpetaja ja, ja keskkooli lõpetaja. Eks ikkagi kiputakse ka ennast nagu ülehindama, et et lõpetatakse kool ära, kas siis ülikool või keskkool ja siis suure õhinaga hakatakse tööle kandideerima ja siis kohe tööle ei saagi, siis on tegelikult pettumus väga suur. Ja, või siis näiteks saadakse tööle, hakatakse esitama selliseid väga suuri nõudmisi kohe tööandjale, et soovin niisult palka. Soovin ametiautot, mobiiltelefoni ja mida kõike veel, et tegelikult tööandjatele see ei meeldinud. No aga noor inimene tahab ka, ta on õppinud on neli-viis aastat, mõnel juhul kuus, mõnel juhul isegi rohkem, eks ole. Et tegelikult on ju teatud mõttes tal need nõudmised õigustatud ja me mäletame kõik oma oma kõrgkooli lõpust või ka keskkooli lõpust, et tõepoolest me tahaksimegi kõiki neid asju saada ja võimalikult kiiresti, mis see variant siis on, kuidas ma siis saan? Loomulikult kõik tahaksid ju ju hea töökoha peal alla ja hästi-hästi Ärelad, aga peab ikkagi endale aru andma, et kui ei ole varasemat töökogemust, siis alguses peab ennast tõestama. Ja kui sa oled juba ennast töökoha peal tõestanud ja sind hinnatakse, siis sul on loomulikult juba võimalus ja õigus tegelikult hakatigi rohkem nõudma. Aga ikkagi, kui alguses minnakse tööle, siis, siis esimene asi ei ole õige nõuda endale kõike privileege, et ikkagi peab ennast tõestama, ennast maksma panema ja siis alles. Küll aga vist tasub alguses olla hästi avatud ja õpihimuline ka tööle minnes, et sellega, et ülikooli ilusad uksed on selja taga kinni löödud, sellega nii-öelda õppimine ei lõpe. Just et õppimine on ikkagi selline elukestev protsess ja, ja osaleda näidata huvi näiteks tööandjale üles, et, et sa soovidki ennast edasi arendada ja erinevatel koolitustel käia ja et seda, seda tegelikult tööandjad hindavad. Aga teeme siin väikese muusikalise pausi ja siis räägime juba edasi, Liis, sinu enda kogemusest ja sellest, mismoodi sa kõike seda tarkust, mida sa meile täna räägid, oled ammutanud. Kes see, kes? Te kuulate jutusaadet ja meie tänane külaline on noorte, kus inimene Liis Kuusk, kes on muude asjade hulgas sellise vahva noorte karjääriport Stahli nagu stardiplats punkti juht. Aga me lubasime enne muusikapala rääkida Liisi enda kogemusest ja seda just välismaal töötamise kogemuse olemust silmas pidades, et räägi, mismoodi sina said kogemuse Eestist väljas. Mina otsustasin peale esimeste ülikooliaastate, et tahaks, tahaks suvel teha midagi erilist ja siis mõtlesimegi sõbrannade seltskonnaga, et lähme välismaale koskambage tööle ja valisime sihtpunktiks siis Havai. No muidugi, kus on soe ja ilus Just et kus siis on ikkagi mõnus suvi ja mõeldud tehtud, pakkisime asjad, ostsime lennupiletid ja asusime teele. Ja jõudsime sinna kohale ja saime väga suure üllatuse osaliseks, et tegelikult me ei olnud teinud väga põhjalikku eeltööd, me olime küll käinud mõnes sellises infotunnis kus meile siis püüti tutvustada, sest kohaliku nagu töökultuuri. Kuid noh, eks eks ikkagi tihti kiputakse neid asju rohkem ilustama kui, kui sellisest tõelisest elust rääkima. Pehmelt öeldes saite kerge šoki kohe kohale saabudes ja me ei oodanudki teid ees pudrumäed. Ei oodanud ees pudrumäed ega ka rahamäed. Nii aga kuidas tööle saamise protsessis seal Havail käis, et kas ei olegi siis selline sarnane nagu meil, et saab kuskil internetikeskkonnas ilusti mantseevee täita, mõnesse kohta ära saata ja juba on pakkumised ukse taga. Jah, seal on see töölesaamine ikkagi täiesti teistmoodi. Kõigepealt tuleb varud hästi, palju aega ja kannatust ja siis tulebki hakata hommikul kuskil võib-olla kella kuskil 11. ta ukselt uksele käima. Et tuleb lihtsalt julgelt sisse astuda, küsida kohe tere, olen see, soovin rääkida juhatajaga ja siis, kui on võimalik juhatajaga jutule saada, on väga hästi, kui ei ole, siis võid tegelikult juba loobuda sellest kohast ja siis rääkidagi, et soovid sinna tööle tulla ja mul on see see kogemus ja siis tavaliselt selliseid asju seal ka ei ole, et sa lähed siis oma sellise CV'ga või siis saadad näiteks Seewee ette, et, et seal on kohapeal selliseid Ablike esinid, mis siis peab ära täitma. Ja rusikareegel on seal see, et peale seda plikesini täitmist, kui sulle see juhataja kohe ei ütle, et jah, võtame sind tööle, öeldakse sulle näiteks, et jah, me võtame su hiljem ühendust siis sellel teisel juhul sinuga kunagi ühendust ei võetagi. Nii aga läksite, ühesõnaga Havaile sõbrannadega, hakkasite neid Application neid täitma ja kui kaua see protsess aega võttis ja kuhu ta lõpuks tööle saite? Meil läks tegelikult väga hästi, meil meie käisime ringi kuskil kolm päeva, aga noh, ikkagi hommikust õhtuni, et ja, ja väga intensiivselt. Ja Meie jagasime ennast paaridesse, käisime kahekesi, siis on ikkagi natuke julgem. Ja, ja me saimegi sõbrannaga täiesti juhuslikult tööle spordipubisse. Ja ilmselt lihtsalt selle tõttu, et sealt just hiljuti oli keegi lahti lastud. Ja siis meie teised tuttavad rääkisid, et nemad käisid seal kaks päeva tagasi tööd, küsimuse neile oldi ei või siis lihtsalt meeldisime sellele juhatajale, et noh, ega seda ju ei tee. Ja lihtsalt läksimegi sinna, täitsime oma Application nüüd ära ja juhataja vaatas mulle otsa, ütles, et tulge homme tööle. Tehke sõbrannad läks nii, nii ja naa. Ühed otsisid näiteks tööd kolm nädalat järjest ja, ja selliseks pikaks töö otsimiseks peab seal valmis olema esiteks nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt, sest tegelikult see on ikkagi väga raske. Ta, kui sul järjest ära öeldakse, et ei, ei, ei ja ikka käid ja tegelikult ju need kohad hakkavad ka läbi saama, et kus käia, et lõpuks salongi kõik kohad läbi käidud ja ja nad igalt poolt eitava vastuse saanud, et, et see on suhteliselt raske ja, ja mõningad meie grupis ta lõpuni välja tegelikult ei leidnudki tööd. Ja, ja noh, paar tükki tulid niimoodi väga õnnetult ta Eestisse tagasi ja rääkisid kõigile, neil oli väga halb kogemus ja ja noh, olengi öelnud, et seal on hästi palju tegelikult kinniga õnnes. Nii, aga enne kui me läheme selle muu maailma töökultuuri ja töö leidmise juurde, siis räägime veel sellest, mis siis sinust sai, et kui kaua, kui kaua te seal spordipubis töötasite ja kas mäng vääris küünlaid. Ja meie puhul meie puhul tasus kõik ennast ära, sest me sattusime väga heasse kohta tööle, tegelikult meil oli väga vahva ülemus, meil olid väga head töökaaslased ja me töötasime seal natuke üle kahe kuu. Et meil oligi planeeritud selline kolmekuuline suve suvepuhkus tänavail ja töötasime kaks kuud, kogusime raha. Ja siis ülejäänud aja reisisime ringi. No sellest jutust tegelikult nüüd koorub kaks küsimust, esimene on see, et, et selleks, et Eestist väljapoole tööle minna tuleb väga selgeks teha endale selle teise maa töökultuur, kuhu minnakse ja teine küsimus on see, mis puudutab siis ülikooli ajal töötamist, aga võtame kõigepealt siis selle muu maailma töökultuuri, et kuivõrd valmis Eesti noored on selleks, et sihtkohta jõudes tabab neid esimese asjana paremal juhul väike šokk. Et oleneb inimesest, et mõned uurivad väga põhjalikult tegelikult, et mis neid seal ees võib oodata või neil on näiteks tuttavad käinud enne, kellelt nad saavad väga sellist head, adekvaatset informatsiooni. Aga on ka neid, kes lihtsalt et lähevad, et oo, äge, lähen välismaale tööle. Nad ei tee mitte mingit eeltööd, nad ei loe internetist mitte midagi näiteks kohaliku tööturu kohta või viinad isegi tutvu näiteks kohaliku seadusandlusega, et ikkagi sellise tööseadusandlusega peaks peaks kursis olema ja ja minnaksegi võib olla täiesti sellisesse suvalisse linna, näiteks Austraalia on väga popsid sihtkoht, kuhu minnakse, minnakse näiteks Sydneysse, mõeldakse, et oh suur linn, saan hakkama küll, aga mis tuleb näiteks higis, arvestada on see, et seal on elu väga kallis. Ja kui sa ikkagi pole enne piisavalt raha kogunud, et seal siis tööotsimise protsess nii-öelda üle elada, siis võidki magada paar nädalat rannas kusagil, et noh rahade Potse lihtsalt. Juhtusin hiljuti kokku ühe noore mehega, kes ütles, et tema sai ka samasuguse šoki osaliseks, läks Austraaliasse tööle, kus noh, väga paljud eestlased ju töötavad, aga oli samuti eeltöö jätnud tegemata tema plaan oli minna ja siis erinevaid puu- ja juurvilju sealt korjata. Ainult et jõudis vaene mees kohale siis kui algas talv, ehk siis korjata ei olnud kahjuks mitte midagi. Ajakirjaniku marisse arvestanud nende kumerusega, jah, aga, aga mis mis on need nii-öelda võib-olla siis ka positiivsed juhud ja mida, mida oskad välja tuua, et millistel juhtudel inimesed on saanud kenasti välisriigis tööd ja, ja on väga rahul oma kogemusega. Et kui välis välismaale minna, siis noorena kui minna, siis peab arvestama sellega, et et üldiselt peab alguses ikkagi sellist väga lihtsat tööd tegema. Kas siis tõstisest hostesside te, ettekandja tööd kusagil farmi lähed marju korjama, et ei saa oodata, et sind võetakse kohe sellisele heale ja hea palgaga tööle. No loomulikult on erandeid alati, aga pigem Pigem on, on ikkagi niimoodi, et peab alustama Kasjal madalalt pulgalt, et isegi kui siin näiteks on töökogemus näiteks meile lähevailali oli niimoodi, et isegi kui Eestis oli mul ühel sõbrannal ettekandjana töökogemust mitu aastat sealse lugenud tegelikult mitte midagi, seal öeldi, et väga tore, et sa Eestis töötas ettekandjana, siin sa hakkad ikkagi Haustest sinna teele ja siis vaatame, et kui seal hästi hakkama, siis seal on loomulikult võimalik nagu ka tõusta. Aga selleks peab aega ja kannatust jällegi varuma, et ei tasu liigsete suurte ootustega. Kui palju sa oled kuulnud näiteks käia stardi plassweedeega mööda erinevaid konverentse või tutvustamis meisse seda, et noored on pidanud saba jalge vahel välismaalt tagasi tulema. Ja ei ole tööd tegelikult saanud. Olen kuulnud päris palju, sest hetkel arvatakse, et Eestis ei ole tööd, aga välismaal on tegelikult, et välismaa kah ei ole ikkagi, et et ikkagi minnakse Austraaliasse ja USAsse, suurte lootustega tullakse tagasi ja, või siis leitakse mingi töö ja tehakse seda mingi Aegis tullakse tagasi, öeldakse, et ah, see oli täielik jama, et või siis mõni mõni ei julge tunnistada seda, ütleb, et tegelikult oli ikkagi äge, aga ei jäänud rahule. Nii et see välismaal töötamine on tegelikult selline kahe poolega münt, et ühel poolel on see, et saab toreda kogemuse Eestist väljas, mis on kahtlemata tubli ja, ja äge asi. Aga ka see teine külg võib olla see, et seda kogemust ei pruugi sealt saada ja kahtlemata mingid pudrumäed meid ees. Jah, aga selles suhtes, et kogemus on ikkagi kogemus ja, ja kindlasti kui saadakse tullakse siis ebameeldiva kogemusega tagasi, siis noh, lootus on, et see noori õpib sellest ja mingi kogemuse oma oma omaseks saab ikka. Nii aga räägime nüüd sellest ülikooli ajal töötamisest, et ühest küljest seda ju väga ei kuidagi ei ma ei tahaks öelda hinnata, aga mitte seda, seda ei peeta nagu väga heaks tooniks ka, et kui sa üliülikooli ajal ülikooli seal on ju noore inimese eesmärk ikkagi õppida ja ammutada uusi teadmisi, et peaks nagu keskenduma õpingutele, samas paljud töötavad ülikooli ajal, et milline see, milline see õige valik siis oleks, kui, kui sellist asja üldse on sibul. Jah, et see oleneb hästi palju erialast, mida õppida, et kui näiteks olla juba magistrantuuris või doktorantuuris, et siis on tegelikult, et hea, kui on ju koolikogemuse kõrval ka erialaline töökogemus, aga bakalaureusetudengid, kes töötavad, siis nendest väga vähesed võib-olla töötavad oma oma erialalisel tööl, et minnakse ikkagi tööle sellepärast, et, et kuidagi ära elada ja enda üür ära maksta ja toiduraha kuidagi saada. Ja tehakse hoopis teistsugust tööd, mida nad tegelikult üldse teha ei taha ja see takistab väga palju nende õppimist. Ja ja noh, tegelikult see on suur probleem ja mina kui endise bakalaureusetudengina nägin seda tegelikult väga, et et lihtsalt noored on sunnitud, et kuidagi ära elada ja õppida ülikoolis tööle minema ja need on tegelikult need õpingud kannatasid seda oli näha, et need, kes käisid meil kursusel näiteks tööl need nende jõudnud loengutes nad tihti jõudnud oma aineid ära teha ja väga paljud nendest ei ole siiamaani lõpetanud pingutust ja see nõuab lisapingutust. Aga kui mina nagu selles ei näe, ei näe midagi halba, et kui teha õpingute kõrvalt erialalist tööd, et mis toetabki siis seda, neid õpinguid, et see on, see on positiivne. Kui oluline kanal tööle saamisel on internet, et seda pigem nagu kiputakse üle või alahindama? Tegelikult on internet väga oluline kanal, et ikkagi noored istuvad aga palju internetis Facebookis ja saavad läbi interneti väga palju informatsiooni ja vist näiteks kas või tööpakkumisi vaadatakse läbi interneti, et ma ei olegi kohanud noori, kes otsiksin indeks tööpakkumise ajalehtedest. Et ikkagi internet ja, ja sealt vaadatakse erinevaid kommentaare. Näiteks mingite firmade kohtevi loetakse kellegi blogisid mingitest kogemustest, et. Huvitav on see, et kui ühtepidi noored otsivad hästi palju kogemusi internetist töökuulutusi, Facebookist igalt poolt mujalt, siis teistpidi nad justkui ei, teinekord ei adu seda, et, et ka vastupidi on võimalik, ehk siis et ka tööandja nii-öelda käib ja teeb eeltööd ja vaatab, mis selle inimese kohta kirjutatakse, et kui tihti see võib saada takistuseks noorele tööle saamisel. Jah, tihti kiputakse inimest guugeldama ja, ja tema nii-öelda tausta tahetakse kontrollida. See võib tegelikult saada küll takistuseks ja mis mina soovitan teha, on, on ennast ise aeg-ajalt guugeldada, mina teen seda ja, ja minul on selles suhtes lihtne, et minu nimi on nii levinud. Et, et kuskil võib-olla 21. otsingu seas on minu kohta tulevaid informatsioon võib-olla kaks, ainult aga peab lihtsalt valmis olema selleks, et mis seal internetis sinu kohta leida võib leiduda võib, või näiteks ise oma oma Facebooki lehekülg niimoodi seadistada peita ära võõrast inimestest, nendele mitteoluline informatsioon, ehk siis ära peita oma pildid Piho pildid, mis iganes, et siis sõprade kommentaarid, et noh et selline informatsioon, mida tegelikult ei ole vaja, sinu kohta teatakse. Aga see soovitus küll siin kõigile noortele inimestele, kes meid täna kuulavad, et kui te tahate ikkagi tööle saada, sest te peate olema kursis sellega, et ka teid guugeldatakse ja seda teevad praktiliselt kõik Tööandjate vaadatakse teie säutsu twitteris ja vaadatakse ka seda, mida te räägite Facebookis, nii et see ei ole mingi saladus. Jah, see ei ole saladus ja näiteks kas blogidega tasub ettevaatlik olla, et et jah, et mida sinna kirjutatakse ja kas, kas sinu nime blogi on võimalik kokku viia ja et kõik pidevalt ant oma pidudest ja, ja, ja sellistest. Sõpradega koos hängimises kirjutatakse, et noh, see ei pruugi kasuks tulla. Või siis ta jätab ainult väga ühekülgse mulje. Kuidas analüüsida töökuulutust? Ma pean silmas seda, et kuidas hinnata objektiivselt oma võimalusi. Mis mina näiteks teha soovitaksin, on see, et kõigepealt töökuulutuses vaadata neid töökohustusi mida siis mida siis peaks, mis töö endas sisaldab ja siis nüüd vaadata, analüüsida ja mõelda, et kas ma saaksin nende töökohustustega hakkama. Ja kas need meeldivad mulle ja kas ma, kas ma tahan seda tööd teha praktiliselt ja alles siis vaadata neid nõudmisi, mis on seal esitatud, et et noh, nagu enne juba mainisin, et kirjas kahast nõutud kaheaastane töökogemus või näiteks kas või praegu noortel eesti keelt kõnelevatel noortel on probleem, et ei osata vene keelt tihti nõutud vene keele oskused, et nendest paarist asjast ei tasu, ei tasu nagu tugevalt kinni hoida ja, ja sellepärast mitte kandideerida. Et ikkagi lähtuda sellest, et mis on tööülesanded ja, ja kui see töö tundub sümpaatne ja, ja töökohustused või siis tööülesanded meeldivad, et siis alati ikkagi kandideerida. Võib-olla inimestel tekib küsimus praegu, et miks me siin liis kuusega seda noorte töötuse teemat niimoodi lahkama, aga põhjus on selles, et noorte töötus näitab Eestis väga suuri numbreid, et kui suur see noortetööstus töötus on ja kui ja kui suur see probleem meil täna Eestis on? Probleem on ikkagi veel väga suur ja, ja tõenäoliselt jätka probleemiks ikkagi lähiaastatel, et statistikaameti andmete järgi 2010. aastal siis naiste ja meeste töötus vanuses 15 kuni 24 oli 32,9 protsenti. Ja siia kõrvale võrdluseks tuua näiteks teised vanusegrupid, et 25 kuni 49 nende vanusegrupis oli töötus 15,4 protsenti ehk siis poole väiksem ehk siis praktiliselt pole väiksem ja, ja 60 kuni 50 kuni 69 vanusegrupis oli töötus 14,7 protsenti veelgi väiksem. Kas see on nagu suurem probleem kõrgharidusega noorte hulgas või, või ütleme sellise kesk ja, ja, ja madalama haridusega noorte hulgast Pigem ütleks ikkagi, et jah, sellise keski madal, madalama haridusega, et just hiljuti avaldati uuring, et kõrgharidusega noorte hulgas on tööpuudus kõigest kolm protsenti ja tegelikult kui, kui tahta lugeda selliseid erinevaid uuringuid ja ei ole kursis noorte tööturutendentsidega, siis soovitaksin lugeda Eesti noorsootöö keskuse ja, ja poliitikauuringute keskuse Praxise poolt kolmapäeval lihtsalt välja antava sellise noorteseire aastaraamat mitu analüüse ja andmeid, et see alapealkiri sellel aastal on siis noored ja tööturg. Ja see väljaanne hakkab olema kättesaadav sellisel veebiaadressil nagu VVV punkt noorteseiretee ja seal saab siis väga adekvaatset informatsiooni. Kas seal saab teada, ütleme ka nende nende tendentside kohta, mis päris praegu on ja selle kohta, kuidas nii-öelda kuidas ennast arendada, selleks, et sellest töötuse ringist välja murda. Ja võib-olla pigem see noorteseire aastaraamat, et ei anna võib-olla noortele nii palju selliseid nõuandeid ja näpunäiteid, seal on ka kindlasti selliseid noorte töötuse vähendamiseks. Siit välja töötatud meetodeid on, on seal kirjas, et aga, aga peamiselt võiks ta olla selline suunis nagu vanematele inimestele ja ka poliitikakujundajatele, et saaksid reaalse pildi, mis siis toimub meie noortega. See on väga hea, aga räägime sellest, missugused erialad veel on, on perspektiivikad täna, et et kui, kui noor inimene praegu mõtleb, et vot, et tõepoolest, et aeg on tööle minna. Aga ennem ma ju õpin, eks ole, et ennem läheb kolm neli aastat, et kui ma olen saavutanud oma bakalaureusetaseme ja, ja ei ole ka päris kindel inimene, et mida õppima minna, siis kas saab anda selliseid soovitusi, et minge õppima geenitehnoloogiat, minge õppima tehnilisi või ütleme siis selliseid reaalreaalaineid rohkem või, või, või kuidas seda valikut teha, kuidas kergendada seda valikut? Mina arvan, et tegelikult selliste suuniste andmine ühelt poolt on, võib olla õige, aga kindlasti noor peaks lõplikult ikkagi ise otsustama, mida ta siis ikkagi õppida tahab. Ja kui meie siin praegu suuname väga paljusid IT-valdkonda, siis tegelikult võib-olla kolme-nelja aasta pärast on meil IT-valdkonna inimeste üleküllus, et nagu juht juhtus meie kõikide ärijuhtidega, kes, kes läksid kõik hoogsalt seda seda õppima ja tahtsid oma oma omaettevõtted teha, et ikkagi rahulikult istuda, vaadata erinevaid erialasid ja siis lõplikult langetada selline teadlik valik ja mis ma näiteks soovitan, eriala valikul on see, et et minna näiteks tudengivarjuks. Et noortel, kes siis on näiteks keskkoolis, on võimalik minna mõne üliõpilasega kooslused loengusse uurida nende käest, et mida see eriala endast sisaldab, mida seal õpitakse, mis, mis on hiljem võimalik teha. Ja kindlasti soovitan teha valik, mida õppima minna, näiteks tutvuda ülikooli õppekavaga. Et tihti minnakse, siis avastatakse, et oh, ma pean seda ainet ka veel õppima, et et noh, et peab ikkagi tegema eeltööd jällegi ja põhjalikult tutvuma, et mina näiteks tegin niimoodi, et ma teadsin, et ma tahan minna Tartu Ülikooli, ma polnud veel kindel minema õppima, tahan minna. Kuid ma võtsingi lihtsalt kõikide erialade õppekavad lahti ja tutvusin nende kirjeldustega, tutvusin täpselt nende ainetega, mis seal õpetatakse, et see oli väga-väga õpetlik. Viimane küsimus. Me kõik tahaksime olla oma tööelus õnnelikud, nagu ka tavalises elus. Et kui tähtis ikkagi see on, et me valime sellise eriala sellise töö, mis, mis meid õnnelikuks teeb. Jah, see on õnneliku õnnelik olemine, on, on väga oluline ja ja teha tööd, mis teeb õnnelikuks, on, on ka väga oluline, et tihti see palganumber ikkagi ei kaalu üles isiklikku õnne, et et jällegi tean, tean mitmeid inimesi, kes teevad väga väiksepalgalist tööd, aga nad teevad tööd, mis, mis pakub neile rahuldust ja nad on väga õnnelikud. Ehk siis pigem oli ta selline töö, mis meeldib mille poole inimene tunneb kutsumust kui selline töö, mida tehakse lihtsalt raha pärast. Just pigem valida valitses esimene variant. Suur aitäh, Liis kuusk sellise ilusa mõttega. Me oleme tänase hommikuse jutusaate lõpetamegi ja soovime kõigile kena pühapäeva. Kirjuta mõneks hetkeks oleks. Kui käisin ja toolide kuube mahtuma Nüüd on val Paave ja ise Ise olen veidi hooletu. Kui ta nii ta kaaneta sulle anda ja ja oleks sisul kiht Nüüd on vaja. Ja see Ise olen veidi ime, hääletu. Olen veidi hooletu. Ei ta jooneri. Ta joonistan vee lõvitari. Las tulla läheb pätsu vakka.