Üks Jaik võib anda rohkem kui 1000 raamatut avada lõputu pano, raamse nägemuse. See on võti, ütleb kriime saari. Saade räägibki saami muusikast, vimme Saarist, stuudios on Tiia Teder. Globaalses mõttes ülemaailmselt ei ole saamid väga tuntud rahvas, meile asuvad nad üsna lähedal. Linnatänavatele hotellides kohtab mõnikord punaste mustritega kaunistatud kuubedes saami mehi. Tallinnas on esinenud mari Poine Õed, Angelid ja mitu korda Kawymme saari. Esmakordselt oli vimme Eestimaal juba 1989. aastal ja hiljem on ta andnud kontserte jazzkaarel ja Viljandi pärimusmuusika festivalil. Need vaesemad on meeles. Etas Emonensioonsa. Selline njoygaja vimm muusikas, maailm, kus liigub igasuguseid kujutluspilte tuuli, päikest, meremüha, järve, tasast loksu, kogu saamimaist, maailma tundra hääli. Tuhandeid aastaid tagasi oliksaamik Soome, Rootsi Norra alade peamised asukad, Skandinaavia indiaanlased. Kuni saabusid germaani ja soome-ugri hõimud ja saamid tõmbusid üha põhja poole. 1542. aastal kuulutas Rootsi kuningas Gustav Vasa kõik maad jumala irootsi kuninga omaks. Võitluseta loovutasid saamid oma alad tõmbudes üha sügavamale tundrasse. Saamid on üks kõige vähem agressiivne rahvas maailmas. Sõdadel ja vere valamisel ei ole nende mütoloogias mingit osa. Saamid on samanistlikud nomaadid, kes toitusid metsaandidest ja kalapüügist. Umbes 400 aastat tagasi liikus rändrahvas do karjatades vastavalt aastaaegade vaheldumisele ringi, kaldaaladelt, sisemaale ja tagasi. Nad elasid kergesti teisaldatavates kodades. Nende elu oli ja on siiani tugevasti seotud loodusega nii vaimselt kui praktiliselt. 19. sajandil. Aasta aegade vaheldumist järgiv rändamine, rikuti, tekkisid riikide piirid ja saamid olid sunnitud jääma paikseks. Esimene kirik ehitati lapimaale 1603. Saamid olid Euroopa viimased paganad. Ristiusku pöörati nad valitseva rahva poolt põhilised 1000 seitsmesajandatel aastatel. Paljud saamid oskasid salaja oma jumalate kummardamist. Saamide ainus pill on šamaanitrumm, mida tagudes šamaan teise maailma viit teisendab. Kristliku kiriku poolt olid taolised riitused keelatud. Saamide ajalooraamatud räägivad nõidade ja šamaanitrummide põletamistest 1000 685693 ja hiljemgi. Mahedalt kõlav saami keel kuulub soome-ugri keelte hulka, kuid erineb soome keeles näiteks sedavõrd, et soomlased ei saa sellest aru. 10 saami keeled jaguneb kolme rühma. Lõuna-põhja- ja idasaami keel. 1960.-st aastast on saami keele kasutamine kiiresti vähenenud ja praegu elavad saamid ei oska oma isade keelt. Soomes elab praegu umbes 7000 saami ja vähem kui pooled neist peavad saami keelt omama keeleks. Kõige rohkem on saame norra aladel 40000 lisaks Rootsis 20000 ligikaudu Venemaal Koola poolsaarel umbes 2000 saami. Praegusel ajal on saami keel põhjamaades ametlikult tunnustatud ja seda kasutatakse ja õpetatakse koolis. Rootsi, Norra ja Soome rahvusraadiot teevad saamikeelseid programme. Näiteks Soome Yleisradio programm saami raadio tähistas mõni aasta tagasi viiekümnendat aastapäeva. Saamikeelse programmi maht on 18 tundi päevas. Saateid tehakse kolmest saamydialektis. Erinevalt paljudest teistest pärismaalastest, kas indiaanlased Ameerikas, aborigeenid Austraalias elavad praegu saamid hästi, nende kultuur on viimastel kümnenditel õitsema puhkenud ja globaalselt nii-öelda moes. Nad saavad majanduslikult hakkama, neil on oma hümni ja parlamente rahvuslipp, see on punane sinine, millel kollane roheline triip ja ring peal. Need on rahvusvärvide toonid. Ja saami rahvuspüha on kuuendal veebruaril. Soome saami parlament ei ole Soome parlamendi osa. 21 liikmeline, esindas kogu valvaks saami kultuuri ja keele säilimise üle korraldab rahvuslikke üritusi ja jälgib oma rahva õigusi. Saami parlamendi eelarve on umbes viis miljonit Simmi reguleerimist, turismiökoloogia ja valduste küsimused. Mõned näited. Alles hiljuti 1996 kaotas Rootsi saami kogukond ainuõiguse oma aladel küttida. Jahilubasid antakse need välja kõigile soovijatele ümber maailma. Konflikte loodusrahva ja turumajanduse ühiskonna vahel on olnud näiteks Norra naftaleiukohtadel. Näiteks 1980, kui planeeriti hüdroelektrijaama ehitust Alta jõele. 1986 Tšernobõli katastroofis läbisid suured kiirguse pilved, saamialasid mürgitasid marjad ja kalad. Hävitada tuli 73000 põtra. Saami rahva traditsioon JOIK on sajandeid ja aastatuhandeid vana, näiteks gregooriuse laule ansaami hoiuga võrreldes lausa moodsa aja muusika. Saami mitmekesises vokaaltraditsioonis on lisaks joigule veel mitmeid vorme. Üks neist on näiteks nimega laul kui saami keelt hoolega kuulata. Ta leiab seal veel sarnaseid sõnu. Näiteks on ühe mari Poine albumi pealkiri kuula, kuula ja see ongi sama tähendusega. Kuule, kuule. Saami kultuuri esimene suur pioneeri ja laulja ja kirjamees, Soome alalt pärit Nils Aslak valge habe. Siis hiljem tulid mari Poine Norramaalt lappima õed Angeli keels ning Soomest pärit nimme saari, kes kõik on omal moel lühendanud saami ürgset laulu, joiku, moodsa pop- ja džässmuusikaga. Ja kõik nimetatud on maailma, sest Nende plaate ostetakse ja neid kuulatakse. 1959. Aastal sündis vimm paari ja ta on pärit Kelati järveks Kloode Soomest. See on Rootsi, Soome ja Norra kolmikpiiri lähedalt alalt. Femme töötas Lapimaa looduskaitsealal giidina, kuni saatus viis ta kokku. Elektra jaks, etnoansambliga rinne radi ja kellega koostöös memme saari hoiud kõlanud paljudes maailma maades Jaapanist, Ameerikani, Igneting, faktaris, kuju Paabicanhoolis, hästivalides, raadiojaamades üle maailma. Rinne Radio muusikud liidavad elektroonika ja akustilised, pillid Nende hulgas nukule ele, kitarr ja bandžo. Mandoliin ühendavad arhailise ja moodsa vimme. Improvisatsiooniline joigudest lähtuv vokaal saab ämbience müstilise hüpnotiseerida ümbruse. Emme, nooruse ajal valitses lapimaad laes staadia, kirik, igasugused paganlikud riitused olid põrgutule ähvardusel keelatud. Rimme ema joigas, kui ta oli väike tüdruk, kuid kui ta ristiti veidi enne viimne sündimist, siis ta vaikis, sest joigamine on pat. Vinne meenutab oma esimesi kokkupuuteid Joiuga, et ta mõnikord kuulis, kuidas tema onud, joig, kassid ja see puudutas teda väga sügavalt. Lapsena Ma käin seda tundras ja üritas salaja ka joiguda. Rimme lähedased elasid nagu kahte usku korraga. Põdrakasvatajad käisid kuulekalt kirikus, aga koduteel külastasid nad siiski oma Zeitasid pühasid kive ja määrisid neid pararasvaga, et oleks karjaõnne. Rimme vanaisa, kelle näopilt kaunistab Femme esikalbumi. Vimm ümbrist oli sügavalt ristiusku mees kuid tal olid sensitiivivõimed ja ta ravitses lähedasi naabreid. Nii et viime on tegelikult šamaani järeltulija. Kui poiss sai oma esimese kitarri, harjutas ta soome tollaseid moelaule ja Oilu. Nii kutsuvad saamid oma rahva suurt poega nisas nagu algaja pääd ailu Joyce. Esmakordselt sattus Wynne lavale 16 aastasena ühes tantsusaalis, kui ansambel tegi vaheaja. Ja tema onupoeg jusse olid peale kahte kannu õlut, julgus täis. Esitasid ja oige, mida publik teadis. Tal oli ilus hääl, niimoodi tuldi ütlema. Aga kuulame nüüd Nizzaslak valge ab laulmas maailmakuulus Nils Aslak, emme saar jaoks nii-öelda muusikaline isa. Ja pange tähele, kuivõrd erinevad on meeste joigamis. Stiilid. Vimme on jõuline, sünki, atraktiivne nihtsaslak, valge habe on mahe ja lihtne ja see on heli Kiltsis Nils aastak valge habe. Esinemisest. Saamide suhtumine avaliku laval Joy'ga, mis oli vastuoluline meenutab, et kui minust hakati ajalehtedes kirjutama, siis märkasin, et ema lõikas ajalehtedest artikleid välja ja põletas need ära. Aga ta ei öelnud kunagi midagi. Isa oli nagu omamoodi uhked, pojast on siiski midagi välja tulnud. Aga teisalt saamine raadiosse helistavad siiani mõned inimesed, kes väidavad, et Joikudega ei tohi mängida ja alati, kui need palad tulevad, keeravad nad raadio kinni. 70 Nendel aastatel näiteks saami raadio pelgas Wynne Joyce mängida. Soomes valitses tollal sallimatus, erinevuste suhtes valitses ühekeelne ühesuunaline mõtlemine. Ja hoiuga on veel see asi, et Joyce ei räägi mingist asjast kohast loomast isikust või tundes vaid ta ongi seda. Joigaja kehastub selleks, mida ta esitab. See ei ole meelelahutus, vaid intiimne rituaal. Joiume, voodia, rütm, sõnad ja hääletoon ongi see inimene või olend, see asi samavõrra kui kellelegi või millelegi pilk. Me ei ütle ju, et laps joonistab majast ta joonistab maja või joonistab inimese niimoodi, nagu vimme Joy'ga Brebase joigatud Tarmi onupoja. Ja õige ei ole erinevalt laulust, lugu kellestki või millestki, ta on kellelegi või millelegi pilt. Ma võin laulda ka mingist inimesest, kuid see on rohkem sõnade peal. Joikondataalsem see on, kuidas ma näen, kuidas ma tunnen, kõneleb rinne ja me kuuleme, kuidas Wynne joigab oma onupoja jusse. Saami traditsioonis on kolm peamist erinevat Joius stiili lõunasaamivool põhjasaamil, Lohti ja Ida-saami lõud, mida esitavad Scaltid. Õigumine on alati väga personaalne ja kohalik kunstmemme ise selgitab ühes artiklis, et vool on kitsamate võimalustega ja ortodoksne joig. Lohtis rohkem käändeid ja muutusi näiteks võib nakatada keset fraasi. Kui joigaja väljub oma tundest. Scaltide lõud, on munutonaalne ka rütmiliselt jälle mitmekesisem sisu. Ajalooline lugu. Vimme esindab põhiliselt põhjasaami Lohti traditsiooni. Just selle näide oli äsja kõlanud joig jusse Vilba tihti laulud on pendatoonilise helireaga ja väga suure isikustamisega laulud loomadest, loodusnähtustest, inimestest muidugi on vimma, stiil, vaba, joigamine, pöörib intensiivsed, selged meloodilise talused kasutab looduse ja loomade hääli. Laulab väljenduslikul Slazaletil ja improviseerida üsna moodsal moel. Timme saari selgitab kas uue ja modernse vahekorda oma muusikas elektripilli tämbiend kui uus ja tema JOIK kui vana kokku on see siiski tänapäeva muusika. Aga nüüd kuuleme, kuidas vimm esitab lõud stiilis on siis idasaami joigu, mis stiil. Ja selleks lugu Tomna albumilt vimm. Nimelt rinne kehastub syndomnazaniilaks, kes on kuulsaim lõudi esitaja, see on väike naine ruumi täitva häälega. Aga kuuleme, kuidas vimmededasin, kehastab. Vanimad säilinud joigude salvestised on fonograafirullidel möödunud sajandi 20.-test aastatest. Kaheksakümnendatel aastatel töötas vimme Saari helirežissöörina Soome raadios. Otsides arhiivist mingeid helitaustu, avastas ta seal vanad Joikudega lindistused. Suur oli vime, avastas, et arvestatud oli tema onulassi, ema, onupoja ja teiste sugulaste hääli. Viime, tegi endale koopiad ja õppis Joiud ära. Viimase nüanssini võttis üle esivanemate sajandi. See on väga oluline, kuna praegusel ajal on saamide hulgas vähe järel inimesi, kes suudavad joiguda Lapimaal, on rinne teinud palju sooloesinemisi koos bändiga joigu jäida praegu laplaste hulgas mitu, kuid traditsioonilise soolorituaali esitajatestan linna suurim ja tähtsaim. Paar aastat tagasi sai viime saari Ailohhaaži auhinna, mida antakse saami parimale joigajale. Tollest hetkest, kui nimme saari leidis oma esivanemate lindistused, sai ta vabaks võõrast religioonist arvamustest ja tema jaoks muutus kogu maailm. Tema vanaisad hakkasid temas elama kogu rahva kollektiivne olemine esivanemate vaimud olid temas ja täitsid lauliku sügava rahuga. Nagu ta ütleb, et linnuteelt tuleb hing inimlapse sisse, kui see sünnib. Ja kui inimene sureb, läheb hingele linnuteele tagasi. Rimmel saari esimene album ilmus märtsis 1995, enne seda külastasime unikaalne hääl Hector, so Hedningarna ja Rinne Radio plaatidel. Esimene album on kantud koduigatsusest lindistatud perioodil. Melvimme harjutas end eluga ka Lõuna-Soomes eemal oma rasvast. Teine album Kierran ehk nõidus ilmus Skandinaavias ja Saksamaal septembris 1997. Rimme sõnul on albumi muusikat mõjutanud lein isa surmast. Muusika meditatiivne energianivoo pole kuigi kõrge. Mõnes loos kasutab vimma siin deklamatsioonid nagu omamoodi saamikeelset räppi. Femme mainib teise albumi mõjutust, selleski muude laulu mõju ja kohtumisi Mongoolia lauliku Albert kumeesiniga. Albumilt keraan ongi see helinäide, see on plaadi nimilugu. Rimme Saari kolmas album, Juku ehk nukk ilmus märtsis 2000. Mõnes palas teeb selle peale Kaasa naisjoigaja, Inga Juuso ja löökpillimängija aktis sama hambasse. Ka siin on lood asjadest ja inimestest, näiteks nimilugu Tšuku kujutab karjakasvataja nukkuja koerakutsikaid emme lapsepõlvest. Järkmees pakti käikese järve kalju räägib Zeitast ehk pühast kivist rebimise järve ääres, kus kasvas üles vimme ema rändkarjakasvatajate peres. Hallimad Rudd Joy'ga Wynne oma perekonna tähtsamad sünnid ja surmad. Viime Joiud kehastavad siin ajalugu. Samas ei karda vimme joiguda nii-öelda moodsatest asjadest ja nii on tema kolmandal albumil lugu, mille inspiratsiooniks on Texas maa Ameerikas ja palaski sellest inspireeritud kantrielemendid, tandioja, muu hõng. Sellest loost fragment. Viimne saari album Tšukkuja paladeksas Alabama. See siis näide vimme Saarist Ameerika stiilis albumil Tšukkumis ilmus aastal 2000 on vimme oma sõnul üritanud tagasi pääsu tavalise vana Joiu sisse ja vältinud vokaalvigureid. Albumi lindistamiseks valmistas vimme Lapimaal, et suurendada oma vaimset ja füüsilist energiat. Sealt ta seda saab. Kuna saami joig on üks vanimaid inimeste helilise kultuuriavaldusi Tänaseni elab nii-öelda inimkultuurisümboleid, on huvi saami laulutraditsiooni vastu olnud suur. Paljud Põhjamaade muusikud võimivad oma lugudesse joigu. Näiteks Janhard Marek-il on mitu saami rahvamuusikal rajanevad lugu. Mõned näited veel kaugemalt. Ansambel Enigma on oma muusikat testinud saami haigudega. Ja näiteks May Gold Fildi kosmelisel albumil song softistanud on kasutatud Nils Aslak valge habe joigu kui maa asukate sümbolit. Me kuuleme seda kohta. Äsja kõlas Sis Nelsaslak valge Ape hääl maika sildi albumil sümboliseerides mitte vähem kui kogu inimkonda. Saatesse on kõlanud palad Rimme saari kolmelt sooloalbumilt, mille produtsent on tabani rinne, tema plaadifirma nimi, Cadillac küsimused esitas Wynne koorile Jazz kaare kontsert eel immo Mihkelson. Linnu ja tundra hääled ja Nils Aslak valge habe. Joig olid pärit akustilisest kompositsioonist kohase tusse. Lindude sümfoonia, mille on tootnud Rootsi raadio. Too kompositsioon pälvis 1993. aastal prii Itaalia. Saate pani kokku Tiia Teder, helioperaator oli Helle Paas ja saate lõpuni kuulame veel, viime saari muusikat.