Tere, kallid klassikaraadiokuulajad, tere ja head alanud kevadet. Täna on meil käsil siis juba kuues saade sarjast viiva Verdi stuudios on ikka jälle Aarne ja Mart Mikk, ka helipuldi taga ei ole mingisuguseid muudatusi toimunud, seal istub Helle Paas. Muutuvad aga hoopis pärid, mille ühiseks nimetajaks on Giuseppe Verdi 100 aastat tagasi surnud helilooja, keda ehk kindlasti võib nimetada üheks parimaks ooperiheliloojaks maailmas. Täna oleme viimast korda sunnitud käsitlema selle lühikese saate aja jooksul tervelt nelja ooperit ja kuna meil traditsiooniliselt jääb saate lõpu poole ajast puudus, siis on sul võimalus alustada kohe esimese ooperiga tänases saates, sest mis kannab nimetust rubadur nõia tegelikult pean ikkagi veel korra mainima ooperit Luisa Miller, mis esietendus Napolis detsembrist 1849, sest juba paar nädalat pärast seda saatis ta Salvatore gammaraanole kirja, et oleks huvitav teha ooper Hispaania kirjaniku karsse Gutierrez teosest Eldravatoor. Aga 1851, märtsis tuli veel ju välja Veneetsias Rigolettot ja ikkagi jälle pärast seda, ta tuletab gammaraanole meelde trubaduuriks. Bretot ei ole veel olemas. Muuseas ka mainib, et mõtte tõsiselt Asutseena kuju peale, et ära tee temast mingit hullumeelset naist, vaid rõhuta nii ema ja tütre seisukohalt seda suhtumist man rikkusse ja Luunasse. Ükskõik kaverdi ema sureb samal aastal tema villast Santagatas käivad lõngad, viivad minema palju materjali ja Verdi lükkab minema kogu teeniaskonna, et ometi ühes kohas võiks kunagi rahulikult elada. Ja sügisel ta lavastab Polonias veel Mc peti ja Luisa Milleri sõidab siis Pariisi ja 1852. aasta alguses näeb Pariisist Ümaga meelia daami sõlmib Sitsiilia verepulma loomiseks lepingu Pariisi ooperiga. Ja ikkagi ootab kama rahult veel seda lõplikku libreto varianti trubatuurile, kui see kõik ära räägib, mida mina pärast räägin. Nõiad, aga nii juhtuski, et gammarano jõudnudki seda trubaduuriks libreto lõpetada, nimelt seitsme teistel juulil ta sureb ja Leone Emanuel Emmardaare viib selle töö lõpule. Ja 14. detsembril 1008 52 lõpetab Verdi trubaduuriks klaviiri. Ja juba paar päeva rohkem kui kuu pärast, 19. jaanuaril 1853 dub, tuleb truba tuur Roomas teatri apollos lavale. Kas nüüd kuuleksime kohe alguses muusikat see põlve? No võib-olla jah, aga niipalju, et mis muusika see on? Me teame Rubatuurisse, see on ka ainus keeruline siin räägitakse sündmustest, mis toimuvad lava taga või mis on juba toimunud, aga lühidalt on tegu sellega, et kaks venda tegelikult man riikuja Luuna armastavad ühte naist Leonorat. Aga nad ei tea, et nad on vennad, nimelt Asutseenase mustlasnaine, kelle ema kunagi Luuna isa poolt põletati tuleriidal on lubanud Te maksta selle teo eest ja ta röövis ära krahvi poja. Aga meeltesegadus heitis tulle isikliku oma poja ja nüüd on üles kasvatanud hoopis krahvi poja, kes on siis Luuna vend. See on selles mõttes veel omapärane oopereid, siin jutustatakse praktiliselt kogu see, see kohe alguses ära ühe saare Rando ja, ja pärast asotsiana jutustus ka, see jätkub. Aga muidugi kogu selle ooperi üks kulminatsioonihetk, kirglikum, selline tenori har üldse kolmandas vaatuses, kui siis see Hispaania sõjastu toimub tegevus kui siis man riiko on Luuna meeste poolt vangi võetud, kindlus on ümber piiratud, tähendab, vangida võetud veel ei ole, aga kindlasti on ümber piiratud ja iga hetk on algamas rünnata. Ja toimub nagu Mandriikujal Eleonora laulatustseremoonia, siis tuleb tema sõber Ruiz teatega, et et luule on alustanud rünnakut, jaman rikku, siis laulab selle kuulsast Reta, kus ta kutsub sõpru relvadele ja selle laulab meile täna. Hendrik Krumm ja dirigent on Neeme Järvi. Mandril oli võib-olla Hendrik Rummi repertuaaris üks kõige paremini õnnestunud rolle, ta on laulnud seda üle 140 korra paljudes teistes teatrites ja kui me Estoniaga Moskvas käisime või ka Tallinnas 67. aastal lavastaja Paul Mägi juubel siis igal pool nõutis sellest Treta kordamist trubaduuriks üldse lavastatud näiteks Estonias neli korda, esimene kord juba 1927. aastal, millel oli lavastaja pus Juhan Aaviku dirigeerimisel, kus Margo talus Karl otsel Luunat, Karl viit tollele nooret Olga Mikk-Krull, Erm lavastulis juba 1940 Eino uuli lavastuses. Ja siis kolmas oli 67. aastal see, millest ja neljas kord oli hoopis Tartus Vanemuises 1926, kus Aarne Viisimaa oli nii lavastaja kui ka man Rico osatäitja. No ja viisime puhul oli kindlasti suur kangelastegu, et kuidas tema oma lüürilise häälega selle part Tiia ära laulis, sest mannariik on olnud läbi aegade üks selline tipptenorit bravuur number ja me teame ka ajaloost, et kui 1859. aastal prantslased tungisid Itaaliasse jälle, siis Piemonte minister kabuur olevat kaotanud kõnevõim ja ta tahtis rahvast nagu kutsuda vastupanul ja ei jäänud muud üle ka, et kas laulma seda man riikostretati piire ja kõik said aru, milles on küsimus. Aga tegelikult muidugi Verdi jälle, kui Pariisist tuli tuba tuur lavale 1857 pidi juurde kirjutama mustlaste tantsu, kolmandasse vaatus seal lõpuks veel assotseenam partiid pikendama. Ja nii edasi, aga tänavu, kui nüüd on see Verdi 100. juubelisurma-aasta on maailmas püütud nagu tagasi minna Verdi originaalnägemuse juurde. Timi laskaala peadirigent Riccardo muuti. Kui La Scala hooaja avaetenduseks seitsmendat detsembrit, rumal tuur jälle lavale tuli, ei lasknud ühelgi tenori ega sopran laulda neid traditsioonilisi kõrgeid mõte, mida publik selle peale ütles? Publik ütles, et mille eest me maksame raha, kui me neid noote ei kuule? Me oleme harjunud seda. Aga muti ütles, et palun ärge muutke Verdi aastat sirkuseks, tuleb teha nii komes, Crichton aga on kirjutanud, lähevad, muidu on kõik super pluss ultra ja veel paremini. Kõrgemini nõia ja trubaduuriks tõesti oma oma sellise olemuse poolest erinevaid arvamusi välja kutsunud. Charls Dickens pärast ooperi esietendust üsna varsti ütles, et minu arvates see lugu üldkokkuvõttes. Aga Itaalia kuulus dirigent Jan Andrea kavatseeni ütleb, et trubatuur seoni Itaalia Matteuse passioon. Nüüd aga kuulaksime veel muusikat. Nimelt kuulame Eleonora ja man Rico duetti, mille meile esitad Leontiine, Price'i Franco Corelli ja siin on Viini riigiooperikoor ja orkester ja dirigent on Herbert fon, Karajan ja lõpuosas tuleb sinna juurde veel Asuitseena Juliet tassimine. NATO ja see salvestus on tehtud etendusele 62 Pesbil Hausti, Salzburg. Nii Sist Ruba tuur esietendus Roomas 19. jaanuaril 1853 ja samaaegselt Verdi lõpetas Travjaatatsion uskumatud. Kuu aega pärast Rubatuuri esietendust olid Ravjaataclaviir valmis ja kuuendal märtsil 1853 tuli lavale siis Veneetsia teadeslafeniitše. Selle kolmiku viimane teos, Travjaata see Traviatan üldse võib olla selline lugu, mis, mis täna siin kohe sisuliselt ei vajagi, võib-olla sellist tutvustamist ainuüksi Estonia teatris on, on olnud tervelt seitse erinevat lavastust, millest esimene oli siis juba 1916. aastal. Aga minu arust arvates on põnev see, et Eestis on peale Vanemuise ja Estonia lavastatud Travjotad ka näiteks Ugalas juba 1928. aastal, kus siis peaosades olid Milvi laid, Hugo Malmsten, floora osas, Riina Reinik tõeliseni opereti paraad, millega seda teostati ja ja Endlas Pärnus siis 1935 kus oli siis peaosas Marina Mikk, Murakin jälle Mikk, kas need ei ole kuidagi Olga Mikke, Marina Mikile natukenegi sugulasi ei olegi? Sugulas nii, ja muideks veel statistikas nii palju, et sel hooajal esitatakse maailmas Travjaatatult Sooperitest kõige rohkem nimelt 56. eri teatris on triviaalne. Ta laval, mis sa arvad, mis on teisel ja kolmandal kohal? Võib olla Karmen, ei Verdi hoped. Kindlasti Rigolettot rubaduraida, kui teisel teist kohta jagavad Rigolettot Falls staff, nii kummaline kui see ei ole ja kolmas on reekviem. Aga nüüd tulles siis selle Travjaata juurde, Traviaator selles mõttes erandlik, esimene erandlik, võib-olla ooper Verdi loomingus, et see kajastas tegelikult kaasaega. Kui me neid vana ajaloolise tegelasi laval vaata Monsaatile või Nabucco, siis inimesed mõtled, ah see kunagi oli nii. Aga nüüd ühel hetkel toodi lavale kiisikus haige naine. Seltskonnainimesed samaste pohhuist ja selles mõttes see ooperi esietendus. Veneetsias kukkus läbi ja Verdi kirjutas oma sõbrale Angelo Mariaanile paar päeva hiljem, et Travjaata kukkus suurejooneliselt läbi. Veelgi enam tema üle naerdi. Kuid mind see ei ärrita. Kas eksisin, mina eksivad, nemad. Omalt poolt mõtlema, et see, mis kõlas eile õhtul, ei jää viimaseks sõnaks Travjad. Temaga kohtutakse veel ja siis vaatame. Ja tõepoolest Travjaata toodi selles samas Veneetsias aasta hiljem aga teises teatris lavale teatro Sandene detu ja ooperi oli hiilgav menu. Seejuures oli ooperi tegevus viidud tagasi seitsmeteistkümnendasse sajandisse, kõik vaatasid mingeid ajaloolisi tegelasi ja nautisid seda Verdi muusikat suure rõõmuga. Sest see ei ole ju meist, vaid seal mingist ajaloolistest inimestest, sest kuidas üldse kõige esimesed veristlikud oopereid üldse? Ega vist ükski nendest ei olnud kohe algusest, Need suur läbilöök, no ma ei tea, kuidas pajatasid või talupoja au. Noh, aeg on edasi läinud, võrreldes selle epohhiga. Aga Travjaata puhul on muidugi alati üks, üks klassikaline ütelus ja poolt, et 50 aasta parajaks poleks keegi minuga meelidaami meenutanud, aga verd, verd, suremat, suremat, aga kuulaks nüüd võib-olla ühte lõiku Travjaatast ja Estonia kolleegide ettekandes, nagu sa mainisid, Travjaatatan Estonias lavastavad seitsmel korral. Esimest korda 1916, kui 1900 18 tehti oma jõududega ära Helmi Einer soomlaste abida ja Helmi Einer Hansen sällik. Enne sõda oli kindlasti kõige tuntum Violetta idaloo Talvari sõjajärgsetel aastatel Veera neelusse Elsa Maasik. Tooni kroon kindlasti ja ja siis juba tuli Margarita Voites Anu kaal, praegu on Nadia Kurem, nii et see on läbi aegade olnud ikkagi sopranite lemmik roll ja veel muideks minu arvates on ka tore, et, et Vanemuises 40. aasta lavastuses laulis laulis Alfredo teele vanaisa Rudolf. Aga kuuleksime neid 96. aasta Margarita Voites juubeliõhtult stseeni esimesest vaatusest. Alfredo na on Ivo Kuusk, Estonia orkestrit dirigeeris sel õhtul Jüri Albertena. Tranratast on tehtud ka minu arvates väga õnnestunud ooperifilm režissöör Franco tsesse IRL-i poolt, kus peaosa laulsid Resast Ratase plasside Domingo ja minu arvates lugesin siin ette palju neid Vialetasid kelledest, paljud olid selliseid hästi lüürilise häälega soprani taga minu arvates. Ratas tõestas nagu selles filmis suurepäraselt, et mis pärast oleks seda Bioleta rolli just selline dramaatilisem lauljanna rohkem õigustatud laulma? Nojah, see oli ka seesama moment, et neid kadents, mida lauljataride vahel väga vabalt aariates teevad tänapäeval üritatakse vältida ikkagi nagu muuti rõhutab, nagu Verdi kirjutas. Aga me tahaksime ikkagi eesti Travjaatate pikast nimekirjast veel ühe lõigu ette mängida. See ei ole tegelikult kunagi sellises koosseisus laval teoks saanud, nimelt nagu oli siis Veera neeluse Elsa Maasik olid sõjajärgsete aastate Me tuntumad Violetta osatäitjad ja Georg Ots lülitus siis sellesse lavastusse uuslavastusse aastal 1974, mis kahjuks jäigi tema viimaseks etenduseks. Me näitasime teda seda rolli ka veel Leningradis, külalisetendustel aga on üks salvestus Eesti Raadio arhiivis, kus just nagu kahe erineva ajastu tegelased on, on kokku saanud, see on tehtud aastal 1966. Eesti raadio sümfooniaorkestrit juhatab Kirill Raudsepp ja teise vaatuse duetis, siis on kaastegevad veoletana Veera neelus, Joshermoonina Georg Ots. Ilus ja noor veel oo. Kuid Hilli. Kui õhu ja möödunud Kuu? V? Nüüd tuleb selle saate kõige vastutusrikkam hetk, kui saatejuht üritab hääldada järgmise ooperi originaalpealkirja välja. See oleks siis tõepoolest siis hiljem. Et juttu tuleb siis ooperist mida, mille pealkiri eesti keelde on tõlgitud nii Sitsiilia Vesper kui ka õhtupalvus, õhtu jumalateenistus või Sitsiilia, tere pool või Sitsiilia verepulm. Nimelt 1853. aasta suve. DisVerdi Sand algatas, pidades tihedat kirjavahetust Antonius summaga ikka sedasama kuningas Leari teemadel, mis me, millest me vist juba kolmandat korda oleme rääkinud, see kummitas teda kogu peas esikohal. Aga samal ajal oli tal leping, millest sa rääkisid enne selle Pariisi ooperiga, kus siis Pariisi maailma näituseks 1855 pidi siis saama esimene Verdi esietendus, mille, mille esiettekanne oleks Prantsusmaal varem oli küll seal esietendunud Jeruusalemm. Aga see oli nagu rohkem see Atatsioon Lombardlastest. Ja niisiis 1853. aasta oktoobris mõned päevad pärast oma neljakümnendat sünnipäeva läks Verdi kost piinaga Pariisi, et alustada tööd, libreto jõudis temani tegelikult alles detsember ümbris. Põhimõtteliselt Merdi oli alles kirjutanud, aga sellise uuendusliku ooperi Travjaata. Ja ta oli igati vastu sellisele Pariisi sellisele vanamoodsale ooperistruktuurile, aga otseselt seesama tööandjatega mitte vähemalt alguses mitte vaielda ja, ja kirjutas selle loo valmis. No võib-olla peaks rääkima Lipratistis kriibest? Jah, sest et see sellise toodanguga inimest võib-olla teatriajalugu ei mäleta näidendit ja libreto kokku üle 300. Jah, ja näiteks oli kirjutanud Meyerberi Adami Uberi muideks 38, libreto tooperile oli Uberi aju ainuüksi ja siis ka veel tonitsetile ja Russinile ja, ja näiteks selle konkreetse libreto tegi ta koos oma kolleegi should varieeriga. Ja muidugi tema teoste põhjal on tehtud veel tonitsete Armujook ja ja nii edasi ja võib olla ka see süžee, mida ta nüüd vertide pakkus, oli juba korrantonitseid, kelle välja mängis, selles ma mõtlesin hiljem rääkida, siis on päris huvitav lugu, see on, see on enam mitte ooper, vaid see on tõeline seebiooper, mis seal toimus. Aga Verdi kirjutas oma ühele sõbrale sellest pikast prantsuse ooperi kirjutamisest niimoodi, et töö sellise ooperi kallal nagu oimetuks viis tundi muusikat. Üldiselt oskas Verdi enam-vähem ette kujutada, millise libreto prantslased talle ette panevad, aga aga öeldakse, et kui ta seda tohuvabohu läbi hakkas, lugemistel ette anti, siis tulid täiesti nõutu tegevus. Ooperis toimub iseenesest 1200-ga 83. aastal Palermos, Sitsiilias, maffiat sel ajal veel Sitsiilias ei olnud. Lugu sellest, kuidas Tsitsiilased revolutsioone Shan prossida plaanib prantslaste vastast ülestõusu. Sitsiilia kuberner oli sel ajal. Aga kui ta kuuleb, et kuberner onu hoopis tema isa, siis päästad oma isa atendaadis, lõpuks on siis tõeline veresoon, kus ajaloolistel andmetel tapeti tervelt 2000 prantslast. Päris sünge teema iseenesest, Pariisi prior. Aga mul selle kaali veljo Verdil probleeme. Kuna libretistil oli prantslane, aga muusika, kirjutas itaallane ja itaallaste võitlus prantslaste vastu, siis Verdi pidevalt nagu rõhutas, et me peame Itaalia patriotismi siin rohkem esile, toome prantslased sellega nagu ei olnud nõus. Nii et võib-olla see lõplik variant, mida me tänapäeval tunneme, sai valmis siis, kui aasta hiljem ta toodi Itaalias lavale parmas ja Aruslas skaalas, aga jälle selleks hetkeks muudeti ooperi pealkirjateoses Iowannadi, kus man ja tegevus viidi Portugali ja tegelikult õige nime all alles esitate ise Itaalias, kuus aastat hiljem pärast iseseisvumist, siis oli alles esimest korda Vespresid Juliani. Aga minule meeldis, vaimukas lugu, kudasid Sillased selles ajalooliselt, said aru, et mismoodi, kes seal prantslane lasti kõigil lihtsalt nõrn võõra näoga sellidel öelda Sitsiilia murdes sõnavad Mullen tšikeeri, mida ühegi prantslase keel välja ei väänanud. Et kes sellega hakkama ei saa, löödi ma ühesõnaga. Eriline oli selle ooperi tõeline tööprotsess, sellepärast et kui viiest vaatusest olid neli valmis, siis algasid proovid, aga paar päeva hiljem kadus ära teatri esisopran Sophie Kruwelli. Ja kogu töö katkestati. Verdi muidugi oli selle peale kohe valmis loobuma ja sõitis tagasi Itaaliasse, et hakata tööle kuningas Leari kallale, sest geenose hakati just siis uut ooperimaja ehitama ja tal oli tõsine kavatsus selle geenova ooperimaja avamiseks kirjutada. Kuningas Liir valmis. Siis aga teatati Pariisist, et see primadonna taas välja ilmunud, ta lihtsalt väike armuseiklus olnud. Ja Verdil ei olnud mitte midagi teha, ta pidi Pariisi tagasi minema ja seda ta tegi suure vastumeelsusega kirjutas teatri direktorile pika-pika kirja sellest, et millistes punktides ta tahaks teha muudatusi, et script muudaks natuke Libretot. Ja, ja noh, eelkõige just selles, et itaallastele tehke ikka väga palju ülekohut selles libreto ja mida võib kohe öelda, et lemmikud ei katkestatud ja ka libreto jäi tegelikult Prantsusmaal täpselt samaks ja veelgi enam Verdi suureks meelehärmiks võeti esietendus vastu fantastiliselt hästi. Kriitikud kiitsid seda, selle hooajal esitati 50 korda. Kui mõnest teatri sverdi oma ooperite esietendust juhatas, siis Pariisist ta oli lavastaja rollis, nii et ta oli väga mitmekülgne mees, tegelikult nüüd on jutlentikaks, nüüd tuleb muusikat kuulata. Boriss Christoph laulab, protsid aaria ooperi teisest vaatusest. Niimoodi laulis üks meie mõlema lemmiklaulja Boris Christoph. Aga mispärast oli selle ooperi nimi just Sitsiilia verepulm? No viimases vaatuses, kui nagu tundub, et vahekorrad on selginenud ja on antud nõusolek Elena ja riigo pulmadeks siis prootsida ootab pulmakellade löömist kirikus, et alustada pealetungi nendele prantsuse pulmakülalistele ja niimoodi tšiillased saidki võib-olla sellest lahingust võidu, kuigi lahinguks raske nimetada. Seda ooperit ei ole Eestis kunagi esitatud. Sama lugu on ka tänase saate viimase ooperiga Simon bokaneegra, mida küll Tartus 1998. aastal on esitatud kontsertvariandis, kus dirigendiks Carloffellid Schillaaria lähmegi siis Simon bokaneegra juurde, mille esietendus oli 12. märtsil 1857 teatrofenyydžis Veneetsias. Pärast Sitsiilia verepulma veetis Verdid kuu aega aega Pariisis. Seal olid tal sellised õiguslikud probleemid, näiteks Londonis esitatud trubaduuriks Priit piraatvariant. Ja siis tagasi jõudis Itaaliasse ja seal tegeles tõstifieljo adapteerimisega Aroldoks märtsis 1856 ots Verdi menukalt Traviatud Veneetsias, millest oli siin juttu, kus ta leppis kokku uue ooperitegemises Veneetsia jaoks. Libretistil tuli Francisco Maria Bjave ja algupärand on Hispaania draamakirjanikult Antonio Garcia Gutierrez kellelt pärineb ka meie teine ooper täna Eldrovodor. Kuna Garcia Gutierrez oli ise olnud Hispaania konsul geenos, siis ta teadis selle koha ajaloo kohta nii mõndagi ja, ja ajalooline Simon bokaneegra valiti geeno esimeseks doosiks 1339 sel ajal Sooper toimubki. Simon bokaneegroli endine korsaar ja ta proovis geenos rahu hoida. Aga viis aastat hiljem ta reisib neerus ja kolis piisasse. Ja omakorda 10 aastat hiljem kuulis ta, et seal olukord on läinud väga ärevaks, ta tuli keenuse tagasi, hoidis sellise suurima madina ära, mille eest ta taas paluti tootšiks. Aga nagu teame oma peapistmine, selliste purelevad koerte vahele ei tee kellelegi head, temast taheti seejärel mitmel kombel lahti saada, aga et tegemist oli kursaariga relvaga, siis ei õnnestunudki, kuni ta siis ühel veinijoomise peol tult mürgitati ja ta suri piinarikkalt ja pikalt kogu peoseltskonna silmade all, nii et see pikaldane suremine ei olegi alati ainult selline ooperiaariate eripära. Aga et ilma armastus liinita ei saa ühtki ooperit hästi kirjutada siis sellesse loosse toovad armastust Maria ja Gabrielle. Aga ega see oluliselt helgust sellesse kogu Ooperi masendavalt sündmuses sünkesse tegevustiku tegelikult ei toogi. Lugu on siis selline, et kaks verivaenlast bokaneegraphiesco bokanegro laps, Kesko tütre Mariaga ja selle tütre nimi on samuti Maria siis surebki Esko, Maria ja Siiesco süüdistab selles. Vokaneegrate tahab oma lapselast endale saada, Mariaga hoopis röövitakse, kasvatatakse üles Vokaneegra poliitiliste vaenlaste poolt. Ooperi lõpu poole leiab aga isa oma lapse üles ning Maria päästab tootši. Siis tuleb see eelpool kirjeldatud mürgitamine teesko koopa negro lepivad ära ja marja saab õnnistuse abiellumiseks, Gabriel aga, kes kuulutatakse uueks Tootsiks, vaat nii sünge ja pikk ja keeruline lugu. Aga 23 aastat hiljem muutis helilooja palvel arry Kobotto samal ajal, kui ta juba kirjutas libreto totello jooks muutis seda Libretot, mis siis esietendus uues versioonis laskaalast 1881. aastal, 24. märtsil, aga see oluliselt kaasa eriti aidanud selle ooperi populaarsus. Muideks ma tähelepanud tihti need esietendused, et kas Itaalias on ka märtsis teatri Veneetsias on karnevalihooaeg tavaliselt seetõttu Esedaks sel ajal. No igal juhul pikka aega esitati seda ooperit vähe, praegu on rohkem esitatud seda uuemat variant, aga mitte väga populaarne endiselt ei ole. No ikkagi, kui itaallased seda laulavad, see on väga mõjukas etendusse ja mul oli võimalik näha seda Moskvas aastal 1974, Kula skaala käis teist korda, seal esitas kas Simon bokaneegrat sellest etendusest mul on jäänud võib-olla eriline tunne nende kontrastide mõttes, mida dirigent Claudio Abado koori ja suure ansambli käest saavutas just esimese vaatuse finaali ajal, kus on laval siis nii kaks koori peategelased bokaneegrageda laulis Piero kapotšelli ja teised Esko, Maria, Gabriela torno. Ja ma tahaksin koos sinuga siis tänase saate lõpetuseks mängida just selle teise vaatesse finaali mis on salvestatud aastal 1977. Ghanas juhatab taas Claudio Abado, peaosas kapu Chilli Mirella freenikolaidleja Eurof, José Carreras, José Vanta Kuulmiseni kahe nädala pärast, siis on jutumaskipallis, sattus jõust ja Don Carlost, olge terved.