Tere taas kallid klassikaraadiokuulajad. Oma eelmises saates viiva Verdi rääkisime ooperites siira Attila röövlid korsar, millest kahte meest kumbki kunagi näinud ei ole. Me peame täpselt samasuguses seisus, sest juttu tuleb sellistest ooperites nagu Lenjana lahing, Luisa Miller. Heljo Rigolettot. Nagu te isegi arvata võite, ei ole me näinud kumbki Eilenian lahingutega mites difeliat, tunduvalt parem on seis kahe ülejäänud ooperiga, nimelt istub siin minu vastas teisel pool laudamees kes on lavastanud nii Luisa Milleri Estonias kui kah Rigolettot Moskvas, tere tulemast Piiwardi saatesse Arnelik teristerist. Do Verdi ooperit olete te üldse lavastanud? Ühtekokku seitse ooperit koos Mckbetega neid, Attila Nabucco kuningas üheks päevaks, tra veata Rigolettot, Luisa Miller, Mcmecret täpselt, aga milline on olnud kõige hingelähedasem? No see võib-olla ei puuduta praegu Verdi teemat, aga loomulikult esimene Verdi Travjaata. Tegu on väga palju mälestusi seotud, see ju Georg Otsa viimaseks rolliks. Jaa. Ja etendus ise pidas vastu meil 20 aastat ja oli rõõm, et Neeme Järvi tuli kahesajandat etendust taas juhatame nõnda edasi, nõnda edasi. Aga no vahepealsetest üle hüpates siis kindlasti. Mctõttu on ju praegu kõige südamelähedasem Cupi Verdi teemaga väga hästi. Aga meil on alati probleem, et jääme saate lõpu poole ajahätta, sellepärast läheme täna kohe oma järjekorras 13. ooperi lapataljad hiljem Jaano ehkleniano lahinguid juurde, millegipärast mulle tuleb alati tõlkina ette kõigepealt kuidagi lahingleniano all ma üksik. Verdile nimelt heideti ette, et ta ei ole ammu enam midagi isa maaliku. No võib-olla see aasta 1848 oli isamaalisuse mõttes küllalt ju küll erutav, sest Prantsusmaal, Itaalias toimusid revolutsioonid ja Verdi kirjutaski pea peal, et kujuta ette, kas ma võiksin veel jääda Pariisi kui Milarson revolutsioon. Ja nii ta kiirustas koju. Matsiini palvel alustas hümni kirjutamist revolutsioonilise poeedi kofeeduma meeli tekstile. Ja see hümn valmiski 18. oktoobril samal aastal Pealkirjaks helise trumpe suvanala trumba. Jah, ja paralleelselt muidugi ta kirjutas seda korssaarimis nädal hiljem Triestes läbi kukkus Verdi sinna kohale ei läinud. Aga kogu aeg ta töötas ka siis edasi selle ooperiga lahinglenianal. Nii et Verdil oli mõningaid oopereid, milles ta ise üldse ei hoolinud. Nõia kurssar, võib-olla oli üks nendest. No lisaks oli ka häda algmaterjalidesse, sverdi otsis pikka aega mõnda noort tihti, kes oleks just niimoodi sõnu ritta seadnud nagu Verdi soovis. Ja nii siis esietendus kil lahingleniano all või siis Lenjana lahing 27. jaanuaril 1849. aastal Roomas teatraažentiinas. Libreto kirjutas selle mitte sugugi nii väga noor Salvatore kamarano ja algmaterjali Shased merigi näidend kannab hoopis Pealkiri Duluusi lahing. No see on jah, alati nende algvariantide ja Libretode puhul, et eriti kohandeti alategi itaalia, no klaver ise elas rohkem Pariisist reponi juures, siis ta ilmselt kui andes ka prantsuse lugusid itaalia Lenyanoli sel ajal Austria ülemvõimu all ja ja avakooris. Kui kõlasid hüüded viiva itaalia või sõnad olid viiva Itaalia, siis loomulikult publik ei jätnud võimalust kasutamata õnnest segasena laulsid kaasa viiva Itaalia viiva Verdi. Ja me teame küll see ei tegevus ei toimunud ja Verdi kaasajal. Aga itaallased tõlgendasid seda, nagu oleks olnud praegu nende südamelähedane asi. No selle loo taustaks oli tegelikult siis hoopis 1176. aastal toimunud lahing Friedrich Barbarossa, kes oli Saksa kuningas ja üks Püha Rooma imperaatoritest ja siis Lombarlaste vaheline lahing. Nojah, aga arvestades seda, seda seisu, mis Itaalias oli tõesti revolutsioonile nagu taandanud ja ma elas üle seda ajutist kaotust oli ikkagi see patriootiline tunne saalis nii võimas, et öeldakse, et mitmetel esimestel etendustel viimast vaatust tervenisti korrati. Räägitakse ka seda, et üks ohvitser oli niivõrd kaasa elanud, et kolmanda vaatuse lõpus, kus Rigo hüüab viiva Itaalia hüüab, hüppab rõdult alla Vallikraavi oma rügemendiga ühineda, siis siis oli, oli see ohvitser niimoodi kaasa elanud, et ta rõdult, kus ta istus, viskas alla oma mõõga, lagunenud ja vist mõne tooliga ja tagatipuks oli ka ise lavale hüpanud. No on teada ka, et esietendusel viibisid Verdi sõbrad matsiinia Ma meeli. Ja vaat siin just mõni aeg varem öelnud selle kohta, et see, mida mina, Garibaldi teeme poliitikas, mida meie ühine sõber, man tsoonide poeesias, seda teete teie muusikas nüüd või mitte kunagi, Itaalia vajab teie muusikat. Kuna ma arvan, et Lenjana lahingut ei ole vist Eestimaal küll julgen öelda mitte keegi näinud, siis ma väga lühidalt räägime, millest seal juttu, Arrigo, kes on siis tenor, tuleb sõjast ja avastab, et tema armastatu liida, kas on sopran, on abiellunud sõjaväelase, Orlando ka selle peale siis Rigo ühineb surmarüütlitega, kes on otsustanud Milaanot kaitsta kuni surmani. Ja Ühel kohtumisel, kui riigikoja liida siiski omavahel kohtuvad, satub selle peale Rolando ja süüdistab oma abikaasat truudusemurdmises. Siis tuleb lahing sakslaste vastu, kus saab surmavalt haavata ja enne surma kinnitab ta Rolando-le, et liida oli talle truu. Ja et võitlus toimus just nimelt Lombardia seal ümber Milano ja nagu saatesarja vältel just vist juba kümneid kordi oleme toonitanud, et Itaalia oli Austria ülemvõimu all siis lõpetati tänu tsensuuri avarale tegutsemisele opereeritendamine ära. 12 aastat hiljem Milanos esietendust teine ümbert töötatud ja silutud versioon, mille nimi oli Harlemi piiramine, Asjedodi Harlem. Sellel ei olnud loomulikult mingit pistmist New Yorgis Manhattanil asuva linnaosaga, rääkimata siis Harlem Globetrotters nimelisest korvpallimeeskonnast. Hoopis oli hollandlaste võitlus hispaanlaste vastu 16. sajandil. Aga miks, kui Verdi oli nii populaarne Itaalias, miks ja, ja samal ajal ta oli selline vabadusvõitleja, miks teda kinni võetud ja vangi ei pandud? Noh, seda ma arvan, ei, ei suuda meie siin lahti rääkida, aga võib olla üks põhjus on see, et Verdi otseselt ei sekkunud nende teostega päevapoliitikasse. Tsensor oli alati kinnitanud sel libreto. Hiljem etenduse käigus avastati, et publik saab ridade vahelt aru. Verdi sügavamat mõtet, et ja reageerib, nagu oleks see kõik toimub praegu. Ja teine kindlasti, põhjus oli ka see, et et verd oli ikkagi juba tolleks ajaks küllalt tuntud ja populaarne. Ja nagu me võisime jälgida hoolimata sellest, et olid revolutsioonist, võimuvahetused, reisite Prantsusmaale Itaaliasse piirid nii kinni olnud ja ilmselt keegi teda ikkagi nii tõsiselt kui poliitikute jälitanud. Selleni ridade vahelt lugemine on ju meie rahvale väga hästi teada, aga nüüd lähme uuesti muusika juurde. Oleme saanud oma saadete tegemisel abi nii Eesti rahvusraamatukogult kui ka Eesti Muusikaakadeemia raamatukogult, et saaksime teile mängida mõnevõrra vähem tuntud Verdi muusikat. Täna, ütleme suured tänusõnad Jüri Kruusile, kes meile laenanud oma isiklikust kogust heliülesvõtteid Leniano lahingust kuulame teiste helilõik, kus me võib-olla jah, siis kuuleksime ühte lõiku selle soprani ja tenori duetis riigoya liida ja laulavad Anthony jätast, Stella ja Franco Corelli heliülesvõte on tehtud aastal 1958 ja dirigent on seal Andrea kavat seeni. Sama aastanumbri sisse mahtus ka teeni esietendus nimelt Luisa Miller. Verdi loominguline intensiivsus nende aastatel oli tõesti uskumatult suur. Schilleri dramaturgia põhjal oli ta juba kirjutanud kaks ooperit ja kolmas siis tuli välja kaheksandal detsembril 1849. aastal Napolis San Carlo teatris. Libretistiks oli taas Salvatore gammarano ja seekord oli silleri loomingust võetud siis käsile salakavalus ja armastus, mis jälle Itaalias sai pealkirja Luisa Miller ja Schilleri viiest vaatusest ja 37. teenist oli tehtud kolm vaatust, seitse stseenidest. Ooperi nõuab kokkusurutust. Ja Verdi pani kuidagi koos kamaraanugaga vaatustele. Pealkirjad esimene vaatus, armastus, teine vaatus, intriig, kolmas vaatork, mürk ja loomulikult ikkagi jälle. Tegelaste nimed muutusid natukene vahel itaaliapärasteks Herdinandissairodolphia leedi Milfordist, Federica vorm ikka vurn jäi. Ja no muidugi jälle teatud tsensuuri. Võib-olla nõuetekohaselt ei toimunud tegevus ikkagi valitseja lossis, vaid viidi kuhugi sinna tirooli alpidesse maa külla. Vanast muusikust millerist oli saanud erru läinud sõdur, aga see pole võib-olla kõige olulisem. Olulisem on see, et et Verdi selle ooperiga nagu esimese teise vaatuse kestel lõpetas ühe eelneva perioodi ja kolmanda vaatusega, nagu taastus juba trubaduuriks koletu Travjaata poole oma dramaturgilise mõtlemisega. Ja kindlasti selle ooperi puhul räägitakse veel väga tihti, et esmakordselt see isa ja tütre vahekord algas selles ooperis väga veenvalt peale, mis tuli edasi kooli. Simone mokaneegrazzaiidas. Me ei tea mitte kunagi muidugi ühe inimese isiklikke elu, sidemeid loominguga ka me ju teame, et Verdi kavatsema lapsed Nabucco eel ja on rõhutavad mõnede uurijate poolt, et see laste mitteomamine sees, igatsus tütre järele, et see Verdi loomingus käiski nendest ooperites läbi. No me teame, see esimeses vaatuses, kus on selle Luisa sünnipäev rahvastada tervitab tuleb sinna ka õnnesoovidega tema armastatu Carlo. Aga kuna on ka teine mees, kes Louisa südant ihkab, seesama intrigant vorm, siis vorm hiljem teatab isal, et, et see ei olegi mingisugune lihtne külapoiss Carlo, vaid see on valitseja Waltari poeg. Muidugi, see on suur pettumus Luisale. Ja, ja kui siis teises vaatuses või et esimese vaatuse lõpus tuleb sinna ka Valter ise oma saatjaskonnaga ja tahaks nagu Millerit arreteerida. Kuna ta otsustab peaaegu välja astuda, siis selle betorist isa vastu. Rudolf teadesed, Walter olevat kunagi koos vormiga surmad oma vennad saada see koht ja, ja mõis ja loss enda kätte nüüd mulle siis siis ta ütleb isale, et ma toon sinu patud päevavalgele, kui sa selle vanamehe kinni võtad ja hetkel jääb kõik, nii. Aga ikka teises vaatuses on, on vana Miller arreteeritud, vorm tuleb Luisa juurde, ütleb, et sa pead isa vabastamiseks tegema ainult üht kirjutame ühe kirja. Rudolf pole nagu. Ma armastan tegeleda ainult Vurmim. No ja, ja siis tuuakse ka Luisa sinna lossi, et ta siis sellele rikkale ise seda tunnistaks. Kuna Fedja riik oleks nagu Valteri poolt välja valitud pruut Rudolf ja siin ongi üks väikene lõik, siis võib-olla mida me esimesena näitame, kuulame teisest vaatusest, kus siis Luisa sunnitakse nagu Federica eest tunnistama, et tõepoolest ta armastab vormimite Rodolfot ja see lõikul võib olla omapära on selles mõttes, et me teame, et Nabucco soli kõks viimases vaatuseline, aga bella lõik, aga siin on kvartett ja kus siis on siis kaks naist nagu võistlejad ja kaks need paha meest? Valter ja Murm kaastegevad ja see on väga-väga raskelt, kirjutavad soprani ja alati kõik peavad nagu pöidlaid pihus, et lõppesike lõppeks ikka õiges helistikus. Kas sa mäletad, kui Estonias oli see laval, siis alati enne seda vaatust veel käidi dirigendi kabinetis korraks kvartett läbi elad? See on üks selline kriitiline lõike, sellepärast me seda võib-olla kuuleksime. Lisaks võimsale kvartetile on meil ka võimsad esitajad nõia sellel plaadil, kust me selle lõigu olen võtnud, laulab Luisad, anna mofo, föderikad, Shirley verret Walteri, George totsi ja Vurmeetsi Flandschello, itaalia raadio. Orkestrit juhatab Fausto kleeva. Ja nüüd. Seda lõiku kuulates on küll muljetega soprani, elu ei pea küll kerge olema. Eaga tenori elu pole ka kerge ooperit edasi vaadata, sest ta tõepoolest hetkeks nagu usub, et Luisa kiri on ehtne ja ta armastab vormi. Ja seetõttu siis järgmises stseenis Rudolf meenutab seda ilusat armastust, mis nende vahel kunagi suveööl puhkes. Ja see Rodolfaaria võib-olla ongi üks selle oopri kõige tuntumaid lõike. Hiljuti jaanuarikuu oopera numbris, inglise ooperiajakiri kirjutas John stiin verd interpreetide eest ja võttis vaatluse alla Luisa Millerit. Just selle Rodolfaaria 10 erineva tenori ettekandes ja järeldus on see, et kui vana põlvkonna mehed võib-olla vokaalselt laulsid väga ühtlaselt ja viimistletud siis tänapäeva tipptenorit on võib-olla ettekande mõttes mitmekülgsemalt ja sügavamad. Ja säärast stiin andis nagu võidupärja selle aaria esitamisest plassidodomingole, enne, kui trikoor üldse algas. Nõia ja seda me tahaksime teile järgnevalt mängida. Nimelt laulab siis Placido Domingo seda Rudolfaariat ja dirigeerib Lorin maa seal 88. aastal, mul oli õnn just seda aariat Pariisis kuulata, kuna ma sain sünnipäevakingiks impersargest vaba pileti Unesco kontserdile ja seal siis Domingo laulis, seda aariat ja hiljem ka dirigeeris teisi numbrid. Aga ikkagi, see on tema ettekandes tõesti vaimustav ja võib öelda, et kunagi Argo puit oli õigus, et kui te vaid teaksite, millist vaimustust itaallase hinges äratab see jumalik kantilee. Luisa Milleri esietendus Napolis võeti küll väga hästi vastu, aga probleem oli hoopis rahadega, nimelt Naapoli mehed ei kiirustanud eriti honorari maksmisega ja siis mindi heliloojaga tülli ja Verdi ähvardas isegi katkestab kohemaid proovid ja palub sadamas olevalt prantsuse sõjalaevalt varjupaika ja lisaks kõigele ta ei lubanud kunagi enam Napolisse tagasi tulla. Muideks ta ei tulnudki, sinna ei tulnud, sest Napolis enam esietendus ei olnud rohkem Verdi ooperitele, aga Napolis esitatakse ooperit, et tänapäevane nimelt sellel hooajal näiteks juunis mängitakse Napolis Luisa Millerit ja praegu märtsis on käivad Luisa Milleri etendused Frankfurdis ja Essenis Saksamaal. Estonia teater oli perioodil hästi kuulus selle poolest, et lavastati palju oopereid, mida nõukogude liidus ei olnud teised teatrit teinud ja nende hulgas oli ka Luisa Miller. Estonia teatrist tuli Luisa Miller lavale, sest Tiit Kuusiku 70. juubeliga 1981. aastal meile tundus, et professor Kuusik saab veel siin ühe suurepärase rolli sele vanad sõdurid. Ja nii ta ka oli. Me käisime Luisa Miller hiljem veel Moskvas ja Stockholmis ja olid ka teised väga head osatäitjad, Luisat laulsid Anu Kaal, Maarja Haamer ja Helvi Raamat, Rudolf Oksoli, Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk. Siis teisse osades veel Mati Palm, Uno Kreen, Teo Maiste, Urve Tauts, Leili Tammel, nii et meil oli väga sobiv koosseis selle jaoks tõesti. Ja nüüd tulles siis ooperi viimase vaatuse juurde, kus, Tuleb siis Luisa juurde isangele vangist tagasi tulnud, aga ta teab Luisa ise, millise linna ta pidi maksma ja prodolfosis heidab talle ette, et kas see on tõesti sinu poolt kirjutatud kiri ja Luisa ikkagi vaikib ja sellel hetkel siis Rudolf joob karikast. Ja pakub seda ka Luisale juua. Kui lõpuks sinna ilmub ka veel valter ja tuleb tagasi vana Miller, siis. Nii Luisa kui Rudolf surevad nende silmade all enne seda Rudolfi jõuab ära tapaga reetur. Nonii. Aga nüüd me sellest viimast vaator, kuulaksime siht ühte stseeni siis Luisa ja prodolfo vahel laulavad Anu Kaal ja Hendrik Krumm ja dirigent Eri Klas ja, ja selle stseeni mõte on just siis, see stseen algab just siis, kui nad mõlemad on juba mürki joonud ja kuidagi nagu pööravad oma pilgu selle kurva saatuse poole või mineviku poole, aga Luisa veel ei tea, et ka temal mürki joonud. Nüüd on mul jutustada selline lugu. Preester Stif veel ju avastab, et tema abikaasal lina on truudust murdnud ning asub asja uurima. Liina isa, Grastancar ei taha, et Liina üles tunnistaks oma suhtest aadlik. Rahva elab fon Lotholdiga vaid kutsub Lotholdi hoopis ise duellile. Seda duelli satub pealt nägema preester. Kes niiviisi saab teada oma naise armukese. Siis tahab ta juba ise rahvahellale kallale minna. Siis aga otsustab tema paga mees, et las Liina saab pealegi lahutuse ja lase abi ellubki rahva häälega, et Stephen ise saaks rahus jumalata teenida. Kuna Liina isa tapab rahva jälle ära, siis jäägi preestril muud üle, kui andestab oma naise patu ja võtab naise enda juurde tagasi. Kogu tegevus toimub 19. sajandi alguses Saksamaal. Vaat selline lugu. Vaimuliku abikaasa truuduse murdmine ooperis difeeljo on teema, mille käsitlemine oleks võrdlemisi komplitseeritud isegi tänapäeval. Seetõttu ei ole mingi ime, et tolleaegses Itaalias, mis on sügavalt usklik riik kuni tänase päevani tuli õige pea teha korrektuure nii sisu kui ka pealkirja osas. Oleme rääkinud siin Verdi ooperist Pariisi jaoks täiesti uue nime lambardlastest Jeruusalemm. Aga võib-olla Stephen on Verdi loomingu juures eripärane selle poolest, et sellel on olnud lausa kolm pealkirja, kui 1856. aastal tuliverdi Pariisist Sitsiilia verepulma esietenduselt ja pidas läbirääkimisi San Carlo teatriga kuningas liiri osas. Se kuningas Liir painas teda kogu aeg ka enne Stifielia loomist ta ju veel vaagis, kas kirjutad hoopis torm või isegi Hamlet. Aga ta on siis sellel sõbral ütelnud, et need grandioossed teemad nõuavad kahjuks liiga palju aega. Ja nii siis ma pidin loobuma kuningas liirist, kui see on raske, siis Hamlet on veel raskem. Aga kuna mind pigistavad taas kohustused, olen ma sunnitud valima mõnevõrra kergemad ja lühemad teemad, noh, ja siis siis ta valiski näiteks difeljo ja kui, kui jälle oli vaja midagi teha muudatusi, siis ühesõnaga ta palus peavel kirjutada uus libreto tervenisti muusikale. Ja niimoodi saystifeljast hoopis inglise ristisõdalane, kes saabub tagasi Palestiinast. Verdi osales ise ka selle uue ooperiproovidel teada seikus neljandas vaatuses Ave Maria ajal mängitav kirikukell piisavalt hästi hääles, siis Verdi oli ise see, kes õhtuhämaruses nii kaua seda kella 15 kuni oli häälestusega rahul. Ühesõnaga, selle uue ooperinimeks, mis oli enne Stifeelase Roldo ja Aroldo nime all esitatigi seda ooperit kuni 1968. aastani, mil leiti üles uuesti stipeedio orkestratsioon ja siis hakkas, hakati uuesti mängimas difeliat muideks 50 aastat tagasi, kui Verdi surmast möödus 50 aastat, siis oli just rodo see ooper, mida mängiti Roldos says difeljast, Aroldo Liinast, Miinastancardis, ehkki Berta rahva Hellest viina vähe, aga teatakse fakti, et juba sellele esietendusele järgnenud neljal aastal esitati Stephen hoopis nimel kull Elmo Velling, Rode, kus tegevus oli viidud hoopis 15.-sse sajandisse. Nii et Stephen esietendus oli 16. November 1850 treestlas teatrograndes Roldo esietendus 16. augustil 1857 Riminis teatronoovas vahva on itaalia keel, omadussõna, nimi, sõna järele pandiera, Rossajad, pitsa, Polonier. Nojaa, aga me kuuleksime nüüd ka sellest Aroldast siis ühe väikse lõigu. See on lõpuosa miin aariast. Teisest vaatusest laulab Monseragaba jeen prantsuse raadio orkestri saatel, dirigendiks John Frankumasiini. Ja see on üks võtte avalikult kontserdilt. 25. juulil 1974. Difeljo või siis Roldo näol on tegemist meie saatesarja juures sellise tähtsa verstapostiga, kuna sellega lõppes nii-öelda Verdi vähem tuntud ooperite toodang ja edasi läks samm-sammult järjest üks uhkem ilutulestiku. Teine järgmine ooper oli Rigolettot ja see esietendus 11. märtsil aastal 1851 Veneetsias, teatrographinyyczes libretistil ele Francisco marjakjave ja aluseks Victor Hugo näidend, kuningas lõbuts Aga sisume, Regoletto sisu ma rääkima ei hakka. Rigolettot siis on, ma arvan, iga eesti ooperisõbrad tuntud ainult siin peab ütleme jälle seda, et jällegi see tsensuur oli see tegija prantsuse kuningas François esimesest pidi saama Manto hertsog ja Triboleestrigoletto tema tütrest plaansist silda. Sest tõepoolest ikkagi jälle sellist kuningat laval, nii ebamoraalses situatsioonis ei tohtinud näidata tänapäevast keelekasutuselt öeldes tsensor oli tegija. Jah, ja Verdi vahepeal kaalus ka mitmeid pealkiri oli isegi Maleditsioone needus. Aga jäi ikkagi Rigolettot juurde. Ja ta ise ütles, et minu arvates suurepärane tuua lavale võib-olla füüsiliselt õnnetu inimene võib olla värdjas või naljakas, aga seesmiselt suur, täis kirge ja armastust. Ja selle ooperiga seoses muidugi kõik võivad kaasa vilistada hertsogi laulukest, viimasest vaatusest, isegi Verdi tõi ta teatris jo paar päeva enne esietendust. Ja teadis, et kui see on varem nagu juba proovides, siis kõik laulad enne esietendust ja nii see ka juhtus. Ja see lauluke on tänapäeval kindlasti kõige populaarsem sellest naine, naine on mobiilne naine, muuta naise meel Andon mobile. Täna me tahaksime teile mängida seda aariat Maarja Lanza esituses kes küll ooperilaval ja pole kunagi karjääri teinud, vaid sai tuntuks esmajooneks helifilmide kaudu. Aga kelle kohta Arturdoscaniini ütles, et see on 20. sajandi parim hääl. Lauljatel on alati palju soove ja kunagi ühe lauljataride džauli abikaasa kirjutas Verdile. Tee palun üks sild aaria veel juurde, selles ooperis. Verdi ütles, et värtsi ja muusikat võib ju teha, kuhu ma selle aaria panen? Aa, üks koht on küll. Kuhu selle võiks panna, see oleks, kui me teeks stseeni hertsogi magamistoas, kujuta ette, childa hertsog magamistoas. See oleks geniaalne duett, aga ütle, mis selle kohta arvavad, papid, mungad, silmakirjatsejad. Nad õpiksid meid ära ja karjuksid kohe. Skandaalsed-l oleks tulnud uus libreto kirjutada. Oleme traditsiooniliselt jälle saate lõpus ajahädas, sellepärast hakkame kuulama. Tänase saate lõpulugu helipuldis oli Helle Paas, stuudios Arne Mikk, Mart Mikk ja kuulame Brigoletost. Kvarteti, see on üsna uus salvestus, selles laulavad Roberto Alanya, Renato Brusoon. Ungarlanna Andrea Rost. Dirigeerib Riccardo Muti laskala orkestrit. Ja kui Victor Hugo jälle virises, et Verdi on tema geniaalse näidendi ära rikkunud, siis ometi kuulates ooperit Pariisis ja viimase vaats kvarteti kohta, ütles tema, et kui mina suudaksin ikka oma näidendis nelja inimest samaaegselt panna rääkima nii, et publik nendest sõnadest ja mõtetest aru saaks siis suudaksin võib-olla minaga saavutada taolise efekti nagu Verdi oma kvartetiga ooperis. Kaleta. Olge terved.