Seni on kak. Käimas on saade siin me oleme stuudios peetia Pedaru ja meie tänane külaline, Lisette Kampus, terilisete tere. Nii. Alustame sellest, et esimene lugu, mis kõlas, mille sina juba valisid, miks see lugu? Selle loo ma avaõigupoolest ma ei avastanud ise, vaid see saadeti mulle mõned päevad tagasi ja mulle väga meeldib see lugu ja mõtlesin, et see on hea, hea lugu, millega alustada. Eriti mõnus mahe, aga teema, mille me juba käivitasime eelmises tunnis on meil foorumi täitnud kõikvõimalike erinevate arvamustega, nii et kuulajad, kui teil on veel kas küsimusi, mõtteid, siis andke aga tuld. Raadio kahe kodulehel, siin me oleme, saate all on siis meie foorum. Teemaks oli siis see geiabielud, nende seadustamine Eestis ja Kadopteerimine, et ma ei teagi, millest siis alustada. Miks, miks, mis sina ütled, miks siis peaks seadustama geiabielud Eestis? Esiteks ma arvan, et üleüldiselt küsimuseks kas peaks või ei peaks, on natukene nagu selline ajast ja arust küsimus, et minu meelest kodanikuna by default peaksid meil kõigil on võrdne võrdsed võimalused võrdsed õigused riigi seisukohast vaadates. Nii et selles mõttes ma olen nagu tundub, et me oleme selle aruteluga natukene toppama jäänud. Nii et muidugi peaks seadustena. Aga, ja ega siin on just see, et, et noh, ma olen nagu aru saanud, et paljudele ei meeldi see abielu laiendamine siis ka nii-öelda oma siis nii-öelda samasoolistele, et see just see nimetuse momendini Ta on see, mis, mida peetakse siis nagu pühaks, et see peaks siis olema nagu reserveeritud, justkui nagu siis traditsioonilistele paaridele kui seda üldse niimoodi võib nimetada, eks ole. Et, et kas siin on, selles mõttes ütles noh, võimalik ütleme, noh, mingi näha ütleme sinu poolt mingi kompromiss, las see abielu jääb siis mees naiseks ole liidule kui me räägime abielus ja imenimetusest, kui sellisest räägime ja siis kooselu, mis sisaldaks nagu noh, sisu poolest kõik needsamad õigused, et, et see ei jääks Poola jah, ma ise arvasin ka aastaid, et see kompromissvariant on nagu hästi hea variant. Aga mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et miks, miks peab olema, miks me peame tekitama selliseid õiguste hierarhiat, et tegelikult kui see, see kooselu vorm seaduslikus mõttes tähendaks kõike sedasama kõike, sedasama, mida toob endaga kaasa näiteks abielu et siis miks, mis mõtet sellel on luua kahte eraldi seadusandlust, et ma ei näe lihtsalt nagu praktilist mõtet. Et kui nagu rääkida sellest sellest piirist, et jah, et avalikkuse nii-öelda taluvuse piir võib-olla mingis mõttes läheb selle abielukohaga, aga aga ma nagu isiklikult saan väga hästi aru, inimesed, kellel on näiteks mingi usuline tõekspidamine, mistõttu nad põhimõtteliselt leiavad, et abielu peaks olema pühakirja järgi mehe ja naise vahel, siis sellest ma saan nagu oma mõistusega aru. Aga aga teisest küljest, et et kui me vaatame näiteks katoliikliku väga katoliiklikku Hispaaniat, kes on läinud just sooneutraalse abieluteed et võib-olla siis nagu seda tuleks vaadata ühe sellise variandina, et kuidas selline riik, kes on oma nii-öelda usu leiguselt, võib-olla ei ole meiega Est vääriline konkurent, et kuidas nemad on saanud selle sellise seadusandluse enda riigis teha? Päris huvitav, sooneutraalne abielu, ma ausalt öeldes ei ole seda väljendit kuulnud, aga iseenesest kõlab väga loogiliselt, aga mis sa arvad, mis on see eestlase selline põhiline vastumeelselt, miks teda ajab kohe marru, miks nad nüüd tahavad abielluda, et ei või siis rahulikult kodus vaikselt omaette toimetada, et miks neil on vaja siis abielluda, millest sa just Eestis võib see kuidagi põhje põhjustatud olla? Muuseas on tähelepanu seda, et selline suhtumine näiteks noorte seas enam ei ole väga levinud, et ma olen vaadanud, et see nii-öelda uus ja isegi juba mina võin öelda, et uus põlvkond kes tuleb, et nende jaoks ei ole enam üldse küsimus, et nende jaoks on see nagu väga loomulik, loomulik, et inimesed, kes elavad koos, peaksid seal oma kooselu seadustada ja kõik kõik muud asjad, eks ju. Aga ma arvan, et miks teatud põlvkondadel võib-olla selline alateadlik tõrge on, on see, et eks ajal kui läänemaailm tegutses või tegelase väga kõvasti arutles teemadel nagu inimese väljendusvabadus ja kogu seksuaalsuse küsimus, et nõnda edasi, et, et see oli meil ju meil ei olnud sellist aega, et ma arvan, et see on seevastumeelsuse kohta, et inimestel tegelikult ei ole see üle läinud, nad ei ole saanud rääkida, need teemad lahti, läksid. Siis siin on üks ma mitte selleks, et noortest ja tõesti, meil on siin noh, varem ka nentinud, et, et on inimesed täheldanud seda, et meie uus põlvkond on palju tolerantsem siis vahel on ka just ütleme siis nagu rünnatud ütleme siis. Ja seda küsimust või kritiseeritud just seda, et noortega ongi lihtne manipuleerida, et vaata, noored võib-olla ei ole veel aru saanud, mis on nii-öelda noh, ütleme siis tõelise väärtused, jah, ja mis see normaalne. Et see ongi just see rünnaku üks selliseid aspekt veel põhjusi olnud, et noored ja lollid nad on noored ja lollid, ütleme siis otse välja. Niimoodi nagu olid noored, olid need, kes teletorni juures käisid seismas ja Balti ketis ja nõnda edasi, et et need on nagu tegelikult mõnevõrra siuksed. Sarnased nähtus, et tegelikult see mehhanism, mis inimeste sees töötab, on täpselt üks ja see sama, et lihtsalt need eesmärgid võivad olla nagu natukene erinevad. Sa ütlesid õigesti jah, et, et ma ütlen, et need, need noored on endale noortele, antakse ka Lähis-Idas püssid kätte ja kõik need asjad Siis nad lasevad jah küll täpselt, et selles mõttes ma arvan, et seda see selline manipuleerimise koht, et no ma ei usu, ma tõesti ei usu, et on võimalik õpetada kedagi sallivaks või sundida kedagi sallivaks ta ainukene, mida sa saad teha, on anda piisavalt neutraalset infot lahtisele inimesele ise see otsus teha, et. Aga kui me räägime nüüd sellest abielust, et kui natukene kedrata seda momenti kas puhtalt nagu võib-olla vormi peale edasi, et kas, kuidas sulle tundub, et kas samasoolistel oleks, noh, ütleme see soov testi teha see abielu, nii nagu need traditsioonilised käivad ka väliselt kõik, mis nad on seal nüüd kogu see komejant viimsele pulmadega kaasas käib kõik need mingid pulmamarsid ja kõik see traditsiooniline nagu pull läbi, et kas näiteks sinu enda soov oleks selline. See on seal hästi hea küsimus, sest ma olen hästi palju mõelnud selle peale, et kui me siin räägime sellisest vabast vabameelsest ühiskonnast ja nõnda edasi, et siis tegelikult samal ajal on väga kummaline, kuidas kõik need sellised nii-öelda subkultuurid kopeerivad ülejäänud ühiskonna traditsioone, eks ju. Et mis nagu näitab võib-olla seda, et, et need inimesed, kes räägivad sellest just nagu mingisuguse pereväärtused hakatakse neid hävitama, mutta tallama, et tegelikult vastupidi, et ma arvan, et need samasoolised paarid, kes sooviksid oma kooselu seadustada nad tegelikult samamoodi soovivad hoida neid samu pereväärtused, et meil ei ole siin tegelikult üldse mingit kakluse koht, et ja mina, muuseas isiklikult olen väga niisugust vanamoodsate pulmade poolt, mulle see väga meeldib. Kuidas ja need kaks näiteks kui sina abiellud, kas seesama oma vaimusilmas noh, mõtled fantaseerin, et sina ja su naine siis te olete mõlemad valges kleidis pruu ja pikad loorid? Pole sellele niimoodi mõelnud. Üksikasjad on veel läbi ja ma arvan, et need üksikasjad tulevad siis, kui tuleb, siis kena sisu on selle peale mõelda ja ka hobusega või selle liige, aga tänapäeval aga. Ikka sellest sa kindlasti valdade ka statistikat, et paljudes Euroopa riikides on juba geiabielude legaliseeritud, et kuidas seal see tagasiside on, paljudes üldse on ja kuidas abielu on Rootsis, Hollandis, Hispaanias ja ma mõtlen, kas abielu on kuskil Soome väga tõenäoliselt liigub väga-väga ruttu sinna. Et aga, aga küll on levinud see trend, et riigid, kes on teadvustanud sellesama partnerlusele et need riigid varem või hiljem liiguvad tegelikult selle abielu poole jäänud, on öeldud, seal lihtsalt efektiivsus on otstarbekam. Pole mõtet nagu tekitada sellist õiguslikku segadust, et tegelikult on, on need aastamisel on olnud see partnerlusseadus näidanud, et et see abielu on täiesti põhjendatud tagajärg. Kui ma nüüd lähen Hollandisse, võtan seal naise, tulen Eestisse, siis kas mingi seal sõlmitud siis ametlik abielu siin kehtib või ei, mitte meie seaduse järgi on see õigustühine, et see tähendabki seda, et kui tulevad või ka näiteks soomlased tulevad soomlased, kes on Soome riigi silmis tsiviilpartnerluses, tulevad siiani näiteks lapsed, siis siin ei ole seaduse silmis mitte keegi. Ometi Euroopa liit, eks ole. Jah, vot see on selline väga huvitav, huvitav kitsaskoht, mis on seal välja tulnud, tegelikult peaks, peaks nagu selle teemaga tegelema rohkem. Kuulame vahepeal muusikat. Meil on ootel, Moloko. Räägi natuke, palun, miks sa selle artisse valisid? Mullocooja Rossiilmas ja minu suur armastus minu üks esimesi muusikalisi armastuse vält. Tohutult naudin Molocovergi tantsimist, nii et kellel iganes on võimalik töö juures kontori uks kinni panna ja paar liigutust teha, siis laske käia. Molokaajad singid, pakk oli see, loodetavasti siis gepsutasite mõnusalt. Meil on külas Lisette Kampus, räägime võrdõiguslikkuse eest ja täna tõstatasime siis teema, mis teie kuulajad arvate? Tee abieludest. On ja adopteerimise sti adopteerimise osas joonistus välja nagu kaks sellist skeemi pooldajad siis arvasid, et on parem, kui lapsel on terve, toetav pere, vahet pole, kas seal on kaks isagaks, ema parem ikka kui lastekodu, mingi alkohoolikute pere või orvud ja teised, siis, kelle arvates see on noh, täiesti ebaloomulik. See lõhub selle traditsioonilise mudeli ema ja isa tasakaalust väljas. Ja noh, ei ole normaalne nii-öelda, mis sina arvad nüüd nende, kuidas sa kommenteerid neid mõlemat seisukohta? Esiteks, et selle mudeli lõhkumisest ma arvan, et väga vähe on tänapäeval neid perekondi, mis seda mudelit nii-öelda üks-ühele järgivad ja ma päriselt ei usu sellesse, et need erinevad peremudelid on tasakaalust väljas, sellepärast et lapsed ikkagi saavad ju kogu oma sellise suureks kasvamise kogu ümbrus ju mõjutada, et kui võib-olla mõnes peres ei ole isa või ema, siis nad saavad, need rollid leiavad kuskilt mujalt, eks see ei tähenda seda, et lapseks nüüd kas meesterahva naisterahva nii-öelda hoolitsusest ilma, on ju. Et, et see on nagu esimene asi, aga minu meelest on hästi oluline adopteerimise juures tegelikult, mis on läinud natukene, võib-olla selliseid avalikke, must arutelust kaotsi on see, et kui me räägime auteerimisest, siis me räägime ühe partneri, bioloogilise lapse adopteerimise teise partneri poolt ehk et kui elavad koos kaks naist, kellest üks saab, Ta sünnitab lapse, et siis teisel partneril, kes elab temaga koos, peaks olema õigus selle laps, see laps adopteerida. Et see on nagu tegelikult väga selgelt lapse huvides ennekõike. Ja, ja teisest küljest on nagu ka vanemlikud kohustused teise partneri poolt eksi paigas. Et me räägime tegelikult arreteerimisest just selles tähenduses, mitte tingimata selles tähendas, et ma, et keegi tahaks lastekodust arter tõi nõnda edasi. Paaride puhul ikkagi ka mitte tingimata, et on olnud ka variante, kus näiteks kaks paari omavahel lepivad kokku ja, ja saavad lapse, on ju, et eriti tore, kui veel on kaksikud, siis saavad mõlemad korraga. Jah, muuseas selline kaksikute buum kuidagi vähemasti naisteringkonnas on küll viimastel aastatel täiesti olemas. Et salongis samblasse kunstliku viljastuse nagu teema on sealt nagu tuleb nüüd kaksikuid rohkem, aga teistel on, kui me räägime nüüd nendest siis samasoolistest vanematest, et, et naiste puhul võib-olla kindlasti noh, ühiskond ka siin on, on palju tolereerivam kui mõelda, ütleme ka kahte kahte meest, eks ole. Aitäh, et miks see niimoodi on, et nagu kinnistab õudselt seda stereotüüpset arusaam, et lapse kasvatamisega tegelema, ema on ju, et naine, et see, see on natukene vananenud. Otsin kas on läbi aegade nii olnud, et lapsed ja naised ja kui me vaatame ajalugu Et see ongi see, et ollakse, noh, ütleme noh, naiste sees kasvavad lapsed kuskilt kuidagi, see on nagu läbi läbi aegade on niimoodi olnud, et, et lapsed siis naistega hästi klapivad ja ütleme, kui ma lähen võib-olla lasteaeda, siis sa mõnda meest oli ühel päeval ühtse teemaga. Et seal on mingi mees, kasvatajavad, noh, see on siis paljude jaoks juba ütleme, tõsise umbusu nii-öelda tekkimise koht. No vaata, selle, see on minu meelest nagu selline pentsik. Et ma ei saa sellest päriselt aru, et, et minu meelest vanem kasvatab last ikka hoole ja armastusega ja tegelikult sellest peaks ka nagu lahti saama, et laste kasvatamine ei ole ainult naiste asi, et see on nagu kogu kogu perekonna asi. Üks asi, mis kuulajad on foorumisse kirjutanud, on see, et noh, okei, et kodune õhkkond, võib-olla kõik tore ja mõnus, eks ju, kaks ema või kaks isa. Aga teine asi on see, et kuidas siis lapsekaaslased koolis sellesse suhtuvad, et hakatakse narrima kiusama, mõnitama, eks ju, et neil ei olegi normaalne perekond nii-öelda, et mis sa selle Meie üldse avalikus aga koolis noh eriti eriti Mida nooremad on lapsed, eks ju, seda julmemad need ju on, ma arvan, seda. Nendesse lastesse suhtutakse täpselt niimoodi, nagu meie ühiskond on neid kasvatanud või meie ühiskonda lasknud nende emadel ja ja leid kasvatada ehk et kui, kui mõni laps narrib kedagi ükskõik mille pärast, olgu orientatsioon, olgu need paksemad prilliraamid või mis iganes, onju et ma arvan, et see ei ole kindlasti selle lapse süü, kes tuleb teistsugusest perekonnast ja kellel on teistsugused prillid, vaid on selle perekonna vastutus, kes on oma lapse lõpetanud, vihkamist ja sallimatust. Kuidas sulle endale on see sulle endale ka mingisugune juba nagu väike soov mudel kujunenud, et millised palju sina näiteks tahaks siis lapsi hankida? Nojah, tähendab nii, võib öelda. Nii. Ja kuidas sul seal on, selles mõttes, et kas sa ise kavatsed sünnitada või otsid sa pigem oma partnerist seda, et kes saaks nagu emaks või teete vaheldumisi, et üks, teine, Ma arvan, et see on nii sügaval kahe inimese vahelise kokkuleppe asi, et kui see aeg tuleb, et kas ma siis tean täpselt, mis ma tahan. Just ja põnelika. Põnev ikka ja kuidas mõttes, kui sina oled nagu suhtes, et kas seal on see noh, ütleme noh, mingi momente, mis, mis tuleb siis nagu sellest traditsioonist arusaamisest, mees on ikkagi tugevam, aktiivsem naine siis justkui passis on kas see on ka midagi sellist, kus on ära jagatud või näiteks see klišee või kes on klišee või tähendab sihuke nagu stereotüüp, et, et noh, see on niisugune väike kenake, kleenuke tüdruk, et sul peaks partneriks olema sihuke putš tige, sihuke tõsine niuke, noh siis tüdruk Need pärlid ja praegu nii välja, et mul on veel mõtlema, kust otsast aasta hankel oota, millest seal võtame selle viimase, et ühesõnaga noh, on niisugune rollijaotus noh, tegelikult üks ja sama teema inimsuse ja siis sihuke noh, passiivsuse moment, eks ole, ja teine siis, eks ole, noh, mis on joonistatud selline stereotüüp, et peaks olema kaaslaseks ütleme sul, kes sa oled, niuke noh, väiksem siuke tugev putši tüüpi niuke murdja, murdja sihuke tõuk. Mina tean, mis ma arvan seda, et inimesed otsivad endale kaaslast deka maha süda mehele järgi, vähemasti ma väga loodan seda ise, usun sellesse. No niimoodi kirjutas seal võib-olla kuskil Jahn luuletustes, aga silma peale. No ikka läheb, aga ma mõtlengi, et ei lähe ju peale, sellepärast läheb ju sellepärast, et sotsid seda, mis sulle meeldib, mõnele naisterahvale meeldib väga mehelik mees või mõnele naisterahvale meeldib väga naiselik naine, on ju. Et ma nagu ei näe seda seost tegelikult selle orientatsiooniga, puhas maitse küsimus, noh, see kõlab hästi primitiivselt, aga nii on ka see, et miks Eestis kuidagi mees geisid, siis on väga palju näha, et nad on väga tavalised klubi, on neid täis kuidagi ka avaliku elu pildis igal pool, see on täiesti tavaline, eks. Aga selliseid raiskasid ehk lesbid on kuidagi väga vähe näha, ma ei tea, kus nad käivad Nendest nagu klubid, ei ole siukest spetsiifilist klubi, kus neid oleks näha, või kohviku, kes ei ole avaliku elu tegelasi eriti teada või kes oleks nagu tunnistanud kapist välja tulnud, eks. Kuidas sina seda ringkonda tead ja tunned, et kuidas tegelikult on see nagu tasakaalus või on, ongi nii, et lihtsalt mees, teised on lihtsalt palju-palju rohkem. Ma arvan, et esiteks niimoodi päris sellest statistikatest pole enam võimalik teha, aga samas ma usun ka seda, et inimesed hästi palju tänavapildis ütleme, üldised avalikus pildis vaatad sealsamas stereotüübi järgi ja kuna see gei stereotüüp mehe puhul on palju, palju silmatorkavam siis ma mulle tundub, et võib jääda ekslik mulje, et neid on rohkem. Sellepärast ta võib olla naisterahvaste puhul, kes on isegi ei, ei, nad ei pruugi olla nii stereotüüpselt nii-öelda välja välja näe teratiivselt Keyden ja, aga ma ei oska öelda, et ma arvan, et on ikka ühepalju palju lihtsalt ei torka silma, et ma usun küll. German. Ei, ma tahtsin lihtsalt selle nagu teema nagu mingil määral nagu arenduseks, et tegelikult homoseksuaalsetel ju ikkagi partneri leidmise turguni märksa kitsam kui, kui homo siis nii-öelda heteropoolel, et et kuidas, noh, ongi mingid lähimad, ma küsingi nende põhimõtteliselt ma küsin, et, et see on nagu niisugune üldine arvamus, eks ole, et, et või on siis kõigil väike marssali piki kuskil nagu öeldakse. Nonii, ma vaatangi, et siin Ingrid kuidagi on nihelemine, ütleme niimoodi, et, et missis. Kuule, mis mu sinna Sest me kõik peale saadet teeme ja nii kaua me kuulame muusikat, meil on ootel Tori Amos, tahad midagi selle kohta öelda ka tori eelmise kohta? Ma võiksin rääkida tunde ja tunde, aga ma arvan, et kes teda teab ja teda armastab, saavad väga hästi aru, miks ma selle artisti valis. Räägime sepp campusega võrdõiguslikkuse eest ja nüüd ka mõned küsimused, mis siis kuulajad meile foorumist? Ja ta lihtsalt ei jõudnud üldse vastata sellele küsimusele veereda. Et kui me räägime võrdõiguslikkusesse teil, et ikkagi noh, kuidas see turg on ühesõnaga, nii-öelda oma noh, nii-öelda ikkagi partnerite leidmiseks, et, et siin on ka ei ole võrdsetest õigustest oleme veel kaugel või on tõesti ikkagi noh, juba olukord nagu paranenud, et, et tõesti, et leiab ikkagi lihtsalt nagu öeldakse, kaaslaseid. Siin on muidugi see ei ole, eks ju, selles mõttes ranges mõttes õiguslik küsimus. Ma igaks juhuks täpsustan, et võib-olla kellelgi lähevad jälle mingid tulukesed põlema, aga aga tead, ma, ma päriselt arvan seda, et kui inimesele keegi meeldib, et siis talle keegi meeldib ja, ja ma usun, et et sellisel juhul ei loe tegelikult väga, mis orientatsioon on, et igasuguseid asju võib juhtuda. Aga mis siis, kui näiteks sulle hakkab meeldima mõni fantastiline naine, aga tema on hetero, jäigalt koha. Aga siis jääb üle loota, et äkki ma meeldin talle ka. Ja võib-olla mõnikord meeldigi. Nii ühesõnaga sa kutsuta ikkagi kuhugi nii-öelda ettevõtmisele ja nii edasi ja siis teeb mingid niuksed imesid. Nüüd jah, sest et Liseid tegeleb ammu juba mustkunstiga eirata, eirata küsimus on selles, kui me räägime näiteks, noh, okei. Noh, me ei mõtle ju selle partnerluse all, mõtleb igast asju, aga võtame kas või näiteks seksuaalsus, eks ole. See oli niisugune asi, et noh noh, see võib ju noh, seal ei pea ju, tegelikult, piisab lihtsalt me räägime üldiselt nagu inimestest, eks ole, isegi mitte ainult inimestesse misse seksuaalsus ju. Üldiselt on puudutused, nühkimine, hõõrumine, seal ei oma üldse tähtsust, on mees või naine või noh, põhimõtteliselt isegi võib ka loom olla, lihtsalt me räägime. Einoh, ma räägin, kuidas ajaloos on olnud. Jaa, jaa, selles mõttes või sa võid silmad kinni ka panna ja, ja lihtsalt üritan neid teen väikese Ilmari saab. Ei no selles mõttes, et seal pole nagu vahet, hõõrumine, nühkimine, puudutused igaks juhuks oma osa, lihtsalt täpsustan, et seal ikkagi nagu on vaja sätestada, tahtsingi sinna jõuda. Et inimestel saab kokku leppida omavahel väiksemaid asju, looma loome noh, vaesekene, eks ole, noh ta pole seal võrdne. Jah, ja, ja sellised sellised asjad ikkagi mehed loetakse ka häirete alla, et see ei ole nagu päris. Jah, päris mitte, et ajaloos ei oleks neid tuhandeid nii-öelda korda. Ikkagi täna inimestevaheliste suhete vahele ja sellele küsimusele, et miks näiteks tuntud inimesed Eestis ei tule kapist välja, kas lihtsalt ei julge? Ma mul on jäänud mulje küll jah, et ma olen tihtipeale sedasama küsimust vaielnud päris mitme tuntud Eesti inimesega. Ja ma olen alati küsinud, et mida sa kardad. Sest et nad on kõik omal alal vaieldamatult tipud, nad on saavutanud palju, nad on armastatud rahva poolt hinnatud nõnda edasi ja, ja millegipärast neil on see sund peal ja nad on, elavad väga-väga kapis, et et ma ei tea, miks kuulge möödunud julgevad, kaotavad, kardavad kaotada oma auditooriumit äkki. Aga mul on, ma arvan, et see enam ei ole, ehkki küsimus Eestis väga loodan seda, vähemasti sina olid väga julge täita, seitsmeteistaastaselt vist tunnistasid, tõid kapist välja, et ma saan aru, et sul on hästi mõnus perekond, et kes toetajatega ja mul on väga super perekond, et ma arvan, et see on olnud minu jaoks isiklikult üks üks suurimaid vedamisi ülel seal, et see perekonna dokkija lähedaste tugi on tohutult oluline tegelikult. Kas see oli, ma mõtlen, et see moment, et kui sa noh, kas sa jõudsid selleni, eks ole, et et mis, mis olid need ma ei tea, märgid või kuidas, kuidas sa nagu jõudsid selle nagu teadmisena, et, et noh, ma ei oska öelda, et et sulle meeldivad naised. Ma arvan, et mul oli tükk aega selline segada hunte, segadus, aga ma ei mõelnud sellele lihtsalt, et eks meil ikka oli sõbrannadega kodu mängimisi nõnda edasi ja siis nad rääkisid oma, kes, kes neile meeldib, millist poissi nad umbes koolikotist sikutasid ja nii edasi, onju, ja jättis mind suhteliselt külmaks ja ma mõtlesin, et see on, need on kõik väga huvitavad lood, aga ma ei ole kunagi nagu seda tundnud. Ja siis, kui tuli esimene selline tunne ja see juhtus olema ühe teise tüdrukuga, siis ma mõtlesin aa, selge, sellest, nad räägivad okei. Ja tegelikult mul sellest ikka marineerimist ja segades olemist ei olnud, et see oli võrdlemisi nagu kiire, kiire asi minu jaoks, et kui kui ma sellest aru sain, siis oli kõik väga selge. Aga kindlasti on su käest küsitud ja seal on öeldud, et noh nagu see asi võib siis nagu olla, et sellised ei ole lihtsalt õiget meest leidnud. Et leiad õige mehe, küll ta sind ära ravi. Noh, ma mõtlen seal jällegi muidugi räige Niisugune mõte jah jah, et, et seal nagu selle sellele vastu võib küsida, et kas need küsivad, et kas nendel on, on äkki ka juhtunud, pole õiget samast soost partnerit olnud, et küllap nad ikka ka salaja homod on. Et seesamamoodi nagu on, on see, et ma arvan, et inimene ikkagi teab ja pole võimalik sundida ennast ühe või teise meelevaldses ja juhtus jah, jõuamegi siit Hermanni küsimuse juurde, et kas on mingeid tõesti pädevaid sõltuvaid materjale selle kohta, kas geiks sünnitakse või kasvatakse? Jah, et neid uuringuid on tehtud küll sadu, tõenäoliselt, aga, aga ma arvan, et tasub googeldada ja alustada näiteks Ameerika psühholoogide psühhiaatrite assotsiatsioonid. Et seal sellel lehel leiab kindlasti väga palju usaldusväärseid allikaid, kust seda infot saada, et on küll sellest uuringuid, aga tee väike lühikokkuvõtte, et mis, mis nende selline mõtteviis on? Kõige selline olulisem järeldus, mis on kõik nendest uuringutest, kõikidest uuringutest tulnud, on, on see, et ei ole, on ohtlik inimese psüühikale tema orientatsiooni muuta või hakata ravima nii-öelda või korrigeerima, et see on kõige ohtlikum asi, mida saab teha ja, ja selles osas on väga palju väga palju huvitavaid kirjanikke. Kaalsetud. Teine küsimus on selline, et kuidas suhtub Eestis homoseksuaalsete töötajasse keskmine tööandjad, kas avalikult homoseksuaalne inimene peaks kartma ma oma töökoha või negatiivse suhtumise pärast? Ma tahtsin vahele öelda, et lihtsalt, kui me räägime nendest inimõigustest ja kõigest sellest nüüd et ka soovahetajad on ju, eks ole, lähevad selle alla, mis millest me räägime ja nii edasi, meil ju Angela Aak, kes ka mõni aeg tagasi kõnelemas oma nagu muljetest ja kogemustest. Et siis kuidas see töökeskkond on, et, et kas on. Mida aeg edasi, seda enam mulle tundub jällegi, et tööandjad on nagu ka heas mõttes silmad lahti teinud ja, ja tegelikult ma olen kuulnud päris palju lugusid, kus samasoolised pered, kus on näiteks ka lapsed, et need perekonnad on oma töö juures küll nagu väga avatud ja, ja tööandja on kursis näiteks sellega, et võib-olla mul teadlase silmis ei ole lastega tegelegu faktiliselt kodus on laps. Et selliseid nii öelda, sellist paindlikkust tuleb järjest rohkem rohkem. Et aga see sõltub, ma arvan, väga-väga palju ka sellest inimesest endast, et nii kaua kui inimene ise ei tule kapist välja ja nii-öelda ei pea midagi deklareerima või midagi endale rusikatega vastu rinda taguma, eks ole, aga, aga need on väga nagu selliseid elementaarseid igapäevased asjad, et raseduspuhkuse võtmisest kuni haiguse päevadeni. Üldiselt mulle tundub, et tööturul on homoseksuaalsed väga teretulnud, et selliseid signaale on olnud ja sellest on ka kirjutatud, et ühelt poolt noh, nende enda sihuke võimekus tööl, efektiivsus ja, ja nii edasi ja nii edasi. Mina ei usu seda, näiteks et ma päriselt ei usu, et inimene on võimekam, kui ta on homo või mingis mingil alal edukam või mingil alal vähem edukas, et et see on nagu hästi selline. See on nagu selline. Et see pigem müüt. Ma olen küll lugenud, et Ameerikasse nagu panganduse koha pealt ja on öeldud mingid sektorid, kus nad väga eelistavad just noh, räägitud küll rohkem nii-öelda siis meest Aga võib-olla selle tõttu, et nad on siis kuidagi avatuma, tundlikumad, paremad suhtlejad erinevalt siis tavalistest mühkam. No see on ju järgmine geigeid, eks ole, ja nii edasi. Teine. Teema, mis on ka, ma ei tea, kas müüt või tõde, eks mul ei ole andmeid. Usu, kas seda on üldse uuritud, et on selline klanni klanni värk, tekib teatud industusid, võetakse siis üle noh nii-öelda pean kujundlikult rääkides, kus siis geid ruulivad? Ei, ma arvan, et see on ka selle müüdi valdkonda pigem riigitav, ütleb. Et läheb vandenõuteooriate nagu ritta natuke nagu sinnapoole. Või noh, või, või siis on see nagu väga selline jõhker üldistused. Ma ei usu, et seda on võimalik niimoodi paika panna, siis ette, sina elasid, töötasid kaks aastat Poolas Varssavis, organisatsioonid Campeinegentsed homofoobia juures olid võrgustiku koordinaator tegelesid rahvusvaheliste projektide vedamisega, mis olid suunatud seksuaalvähemustele, ma saan aru, et noh, meil Eestis siin tegelikult on meil täitsa normaalne Poola vist oli väga homofoobne ja karm, et võib-olla räägi natuke sellest kogemusest näidiseks, et inimene saaks aru, kui kui rajult seal siis suhtutakse sellesse, millised on kõige sihukesed markantsamad asjad ja juhtumid. Poola aeg oli jah, selles mõttes keeruline, et ma ei. Me ei olnud päris hästi valmis selleks, et see olukord siit kõigest 1000 kilomeetri kaugusel võib-olla nii drastiliselt erinev. Ja, ja kui me omakorda vaatame Varssavist edasi 800 kilomeetrit, Berliin on ja kus on jälle täiesti teine äärmiselt selles mõttes, see oli nagu päris huvitav kontrast. Et jah, seal homofoobia on hoopis teistsugune suuresti ka muidugi tänu tänu jutumärkides katoliku kirikule, et selles mõttes kiriku institutsioon on seal väga-väga tugeval kohal ühiskonnas arusaadavatel põhjustel loomulikult. Et seal tekib selliseid kokkupõrkeid tihtipeale. Aga mis minu jaoks nagu kõige rohkem meelde jäi või kõige rohkem mind ennast puudutas, oli, oli sõna otseses mõttes hirm oma turvalisuse elu pärast, et et juhtumeid, kus meid valitsesid inimesed happepommidega ja ja kus meil oli hommikuti kontori ukse peal poomist, mahalaskmist kujutavad postrid ja kirjad, et see oli nagu selline päris tavaline asi. Et ma seda Eestis ma väga loodan, et seda ei juhtu mitte kunagi. See on ju teatud inimestesse noh, juba pikaajaliselt kujunenud selline nagu kohustuse vajadus kaitsta siis nii-öelda teatud väärtusi ja, ja kui me räägime kaitsest, siis kõige parem kaitse on ju rünnak ja eks meilgi siis internetikommentaariumites kindlasti rünnatakse. Siis võib-olla seda enam kui, kui, kui, kui võib-olla tõesti kuskil tänava tänava peal võib-olla ei ole nii palju actionit. Jah, eriti karm tundus mulle see, et ka nagu riiklikul või kõrgemal tasandil oli seal siis vist väga tõsine, et mis ma lugesin su ühest intervjuust, et seimi liige siis võib südamerahus teatada, et keeringu peded tulevad tänavale, tuleb neid peksta kumminuiadega tsitaate see oli enne Varssavi praidina ei mäletagi täpselt, mis aastal tõenäolist 2006. Et jah, et selline selline sõnakasutus ja selline sõnumi selline sõnumi fookus on Poolas väga tavapärane Lätis, Leedus tegelikult üsna samamoodi, et selles mõttes see on päris hirmutav ja kuigi noh, selline asi on võib-olla võrreldav siin mõne meie Eesti armas asi väljaütlemistega ka seal on see mainstream, see, mis meil siin on, äärmus. Kuigi jah, ütleme siis noh, lihtsalt konkreetsed, ma rääkisin küll töökeskkonnas, võib-olla on isegi vähem, aga, aga ma olen nagu aru saanud, kuulnud mitmelt poolt, et katisti koolis meie haridussüsteemis on ka kindlasti nagu arenguruumi selles küsimuses. Ja ma arvan, et seal on väga-väga palju arenguruumi, et meil on tihtipeale tulnud selliseid juhtumeid ette, kus õpetajad võtavad ühendust meiega, ütlevad, et ma tean, et minu klassis on laps, kes tõenäoliselt ei ole taro endal enamasti gümnaasium, õpetajad. Et ma tahaksin sellest rääkida ja ma näen, et need noored ise tahavad selle kohta küsida, et mul ei ole materjale, ma ei tea, kust ja mida ma peaksin rääkima ja samas ma ei taha, et mul tekiks endal probleeme, et keegi arvaks, et ma enda isiklikku seisukohta hakkan peale suruma. Et selles mõttes tegelikult meil siin ka ei tasu teha nägu, et seda, seda küsimust ei ole olemas, vaid tegelikult peaks asjaga tegelema ja ja pakkuma nendele õpetajatele noortele võimalust väljundit, kuidas need asjad selgeks rääkida ja vältida igasuguseid ebameeldivusi. Kuulame vahepeal muusikat, ootel on Aipleim kokku nimeline kollektiiv. Põhjenda. See on ka selline. Uus avastas minu jaoks, et väga-väga huvitava hääletämbriga ja väga omapärase omapärase Kas ringi tütar vist või minu meelest jah, ja ma arvan, et see lause, mida ta tõenäoliselt maailmas kõige rohkem vihkab tõenäoliselt ta tahab. See tingi tütar, et samas samas pole hullu, sest et isal on niivõrd suurepärane häälematerjal, eks, et kas tingi pojal on fantastiline hääl, et kui Sting käis Tallinnas millalgi, mitte nüüd viimane või eelviimane kord, Ta poja bänd Fiction Klein soojendas ja tõesti on näha, et geenid on päritud täpselt niisugune väga hea hääl, nii et sellel tegi häbeneda, et jumal tänatud, et seal on sellised vanemad, aga kuulama Aipleini kogud. Selle Aipleim kokku ja me räägime lise ette campusega teemal inimõigused ja võrdsus. Ja mis meil jäi siin põnevat pooleli. A geiparaad on üks teema, mis sa oled, inimestel tekitab sellist poleemikat, vastuseisu, et miks nad peavad seda demonstreerima, eksponeerima, näkku hõõruma, et miks nad ei või siis saagu nad oma õigused, aga miks peab selleks nagu mingi sulgede ja vikerkaarelippudega tänavale tulema ja siis seda nii esile tõstma, et seda ma olen hästi palju kuulnud, et nagu miks nad ei toimeta rahulikult, et miks on vaja. Mina olen see tunne Gomorra jumala viha tuleb ka veel, nagu öeldakse, siis nende peale ka, kes ei ole jumalast nagu süüdi. Et selliste Wraithide ajalugu iseenesest on väga huvitav, ma soovitan kõigil guugeldada kee projektide ajaloo kohta, et miks selline asi üldse sündis ja miks see liikumine just niimoodi algas, et et see formaat on võib-olla mõnevõrra rutakalt üle võetud Eestis selles mõttes, et et meil on hakanud tunduma, et võib-olla oleks olnud mõistlikum midagi muud teha. Mulle tundub, et Eesti võib olla ühiskond, ei ole ka päris selline ühiskond, kes on harjunud tänaval käima ükskõik mis põhjuse pärast. Et võib-olla siin lihtsalt selline väike kultuuriline erinevus, nagu on see seetõttu see üritas, paistis õige teravalt silma. Mis ei tähenda seda, et see oleks halb olnud. Ma osanud, et nendel aastatel oli see ainukene üritus, mis tegelikult tõi seda kogukonda, selles mõttes on kokku, et loomulikult on alati inimesi, kes on selle poolt ja alati on inimesi, kes on selle vastu, et see on täiesti normaalne ja loomulik. Et seal on jahvatanud, mis, mis nagu nüüd see, et seal on need trimmitud kõhulihastega pringite pepudega ja siis mingid asjad noormehed seal hüppavad ja nii edasi ja nii edasi. See vist mõnel, nagu öeldakse, ma tea, kadedus võib-olla, et aga, aga igal juhul vist ajab kopsu üle maksa. Tuurist sellist nagu noh, mis on karnevalikultuur tsirkusekultuur, sellist, kus on kost surra. Jah, juba Luteri ajal suretati karnevalikultuur välja juba 16. sajandil, tegelikult suuresti ja siis olid noh, paraadid need paganama Nõukogude paraadid, mis seal. Mundris marssimine vist pikem rohkem, aga kuidas tänavu siis on, et ma saan aru mullu Vilniuses enne seda Riias olid siis geiparaadi balti geiparaadid, eks ju, et Riias vist oli isegi päris. Käredaks läks asi, et ma sellega kohta ei tea, kuidas eelmine aasta Vilniuses külali? Ma ei oska ka selles mõttes täpsel kommenteeritmise ei käinud seal. Ma tean, et seal vist mingeid intsidente konkreetselt ei olnud, aga, aga sel aastal Tallinnas jah, et seda üritust, et see on selle nimi, on oma festival oma jahil, ainult seda võivad huvilised ka guugeldada. Seda korraldab selline organisatsioon nagu Eesti gei noored ja see tähendab siis, et nädal aega kestev festival, aga vaat ma ei oska selle kohta detaile anda, sest et ma selle korraldusega otseselt kokku ei ole kohtunud. Tänavu paraadi kui sellist ei tule. Jah, millal see geifestival umbes on, teatan juuni teisel nädalal juuni teine nädal, jah. Okei, siis veel on tulnud küsimus liisilt, et kuidas sellest kõigest aru saada, kui näiteks on mees ja lapsed, aga siis nii väga meeldib, üks naine või vastupidi, mees lihtsalt kõnnib ühel hetkel peale kahekümneaastast abielu ära, et et kuidas seda nagu lastele seletada, küsib Liised. Et neil oleks kergem, et ema hakkab siis elama naisega isamehega, kõik armastavad oma lapsi väga, et oled sa kursis, on Eestis selliseid juhtumeid olnud ja kuidas siis käitutakse? Kindlasti on olnud. Ja kindlasti on ju iga päev ka selliseid juhtumeid, kus siin jälle, et ei ole tegelikult ju oluline või ei ole vahet, kas kas arutatakse minema heterosuhtest või oma suhtest. Inimeste inimesed on ju kõike, perekond on ikka perekond. Aga ma arvan, et sellisel juhul aitabki väga ausalt ja avameelselt rääkimine selgitamine ja ainult rääkima. Nii kuidas siis jah, et ta seal endal peres oli, isa, ema oli hästi mõistvad ja tegelikult nad olid ju rahul olla ka ütleme niimoodi. Selles mõttes, et sinu noor vend on, ma vaatan siin hoopis iiris vesiku vahepeal siin käinud ja nii edasi, et, et ta on valinud, nagu öeldakse, traditsioonilise suhted, et ei olnud nagu noh, nii-öelda ühte ühte nagu liini. Ma ei korjanud teda küsimustel Et see oli siis see, et, et see, see oma lapsi tähendab ka ikka ei hakka nagu mingis nagu malli järgi nagu kasvatama, et lased igaühel nagu veereda, kuidas veenab, ja sellistes suunadesse ja kohtades ja aukudes, kuhu nad tahavad kukkumise. Absoluutselt, et ma arvan, et kõige parem asi, mida üks vanem saab endale lapse jaoks teha, on anda talle kaasa väärtused andud talle kaasa tugi ja mõistmine, lasta sellel lapsel ise leida nende aitäh sulle, Lisetega buss, meie aeg on otsa saanud, ootel on Florence Sheen veel lõpulooks. Põhjenda paari sõnaga, miks sa valisid selle loo, pluss ütle ka omalt poolt midagi siis meie kuulajatele, et mida selle teemaga kokku puutudes võiks silmas pidada, et kuidas suhtuda, mida mõelda, kui inimene tahab olla tolerantne selle looma kõigepealt valisin sellepärast, et iga kord, kui ma seda lugu kuulan, siis mulle jääb tuju hästi heaks. Minu meelest on selline üdini positiivne lugu ja seepärast on selles valikus. Aga mida öelda selle teema kohta, et ma arvan, et igaühel meist tasuks mõelda, mida me saame teha selleks, et elada selles riigis siin niimoodi, et meil kõigil oleks hea ja keegi ei kannataks. Ja kõik oleks õnnelikud. Aitäh sulle, Lisette Kampus, kõike head.