20 aastaseks saab Eesti filharmoonia kammerkoor on laulnud end eestlaste südameisse ja maailmas tuntuks. Eelmise saatejuttude keskmes olid erinevad dirigendid, kellega koostekoori rikastanud. Täna tuleb rohkem koorist enesest ja muusikast, räägivad lauljad Kaia Urb, Karin Salumäe, Kaido Janke, Allan Vurma ning koori asutajadirigent ja kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Kellelt uuringi kõigepealt koori sünniga seotud asjaolusid. Kas see oli väga raske protsess saada Ellerheina kammerkoori professionaalseks kooriks ja, ja kuidas see nüüd praegu distantsilt vaadatuna tundub? Kui lihtsalt kirja panna, siis võitsime 80. aastal Bela partabki konkursi 81. aastal olime professionaalne koor. See tundub niivõrd ilus, et jah, et inimesed saavutasid mingisuguse taseme, mida hinnati. Ja et oli endal huvi jätkata, kutselise tööna paluti riigilt rahase, saadi, alustati tegevust. Tegelikult loomulikult käis tohutu võitlus, mitte ainult seal nende rahade saamiseks pärast ka, vaid ka enda tsunfti sees, mõtlen, mõtleme dirigentide, maailm, professionaalse muusika, Mäeczmentide maa mõtlemisest, tolleaegne Eesti filharmoonia, Eesti NSV riikliku filharmoonia ja see võitlus käib seal. Normaalne ja see jõudis isegi sinnamaani, et kutseliste kooride peadirigendid kirjutasid kirja kultuuriministrile, et mitte seda kooli luua, et meie muusikaakadeemias tookordne konservatoorium ei jõua ette valmistada piisavalt professionaalsed lauljad ooperikoorile, rammile raadiusega koolilegi, et miks te loote uut koori, siis ma andsin neile selgeks, et see koor ei võta ühtegi laulu nendest teistest koolidest ära. Et nõnda see on omaette niisugune koor olnud enne seda ja ma püüan sellega nagu edasi arendada seda asja. Ja loomulikult, see on niisugune noh, mingi hirm ja kadedus või, või lihtsalt mitteusaldamine, ma pruugi öelda, et see on ainus kadeduse kopsik, mis tekitab taoliseid asju, aga samas on oli ka selge see, et me olime nende 80 esimest aastat loonud oma repertuaari Taarja oma nägemuse, mida me eesti muusikast tahame esile tõsta, mida mitte. Ja oli ka repertuaar, mis oli täielikult uus siinsele koorimuusikapedagoogikat ja koorimuusika publikule. Ma mõtlen siin alates Britteni Bulangi jaa, Bachi Bachi teostest, ütleme, Bachi motetid ei olnud Eestis üldse kõlanud enne seda, kui filharmoonia kammerkoor kõiki neid ei teinud ja ta rajas niisuguses Euroopa koorimuusika niisugustele olulistele partituurile, tee kontsertsaali ja samal ajal koolitasime ennast, koolitasime publikut, nii et see oli üks niisugune oluline algus. Mitte ainult selles mõttes, et noh, loodi kollektiiv vaid selle kollektiivi loodi võimalus teatud muusikute grupil aga ta ennast arendama ja seda mina nii võtangi ja see, see, et see võitlus tuli võita ja see oli noh ilmselge, sest ilma taolise otsuseta, et saada saada oma ettekoor ei oleks tulnud mitte mingisuguseid võimalusi. Mul näiteks dirigent neid kõiki Bachi teosed, mis ma olen teinud kogu Tormise loomingut, mis ma olen tulnud, sest ma mäletan, et pidi ju omandama suurepärase slaalomi tehnikaministeeriumiga koostöös, mis muide siiamaani toimib. Aga sel ajal varem oli noh, lihtsalt nii primitiivse metsaared kulpi ministri kabinetis, et jaajaa ja keerad selja, läheb teed oma asju edasi ja sa lähed filharmoonia direktori juurde ja ma teen selle kava teinud ja lähete ikka omal ka. Lähed sõjuskondsed, ütled ja jah, ma teen seda kava, mida te soovitad, Aleksander tuulikovia, kõik panete kirja ja lähed kontsertsaalis, ütlevad vabandust selle haiguse tõttu, noh, me teeme neid, neid, need teisi-kolmandaid asju. Nii et see, see niisugune, see oli primitiivne pingpong, mida kõike Venemaal vabalt viljelesid, aga eestlased kuna nad täitsid Nõukogude Liidu seadusi väga punktuaalselt, siis, siis siin siin niisugune taolist mängu inimesed vallatute ja kui nähti, et keegi minu arust nagu mina mõnede mõnede asjadega nagu repertuaari keha, siis, siis oma tsunfti seest hakkasid inimesed korrale kutsuma, kuidas neil, kuidas teie saate ja meie ei saa teha nii et see on seal. See oli niisugune multifilm, eksam, mis on seotud nagu repertuaaripoliitika kõige muuga. Tänu sellele kogu see repertuaar, mis 81.-st aastast kaasavõetud ei kuulnud hävitamisele, see, see on, see jääb ja meile tundub tühja tööd teha. Lisaks saime sellega tänu klassikalise muusika põhjedele, saime ennast arendada, paljud lauljad said head niisugust materjali enda arenguks, nii et paljud, kes on kooris alustanud seal. Vilve Hepner, 81.-st aastast, kes tuli alles 21.-st aastast on teinud läbi väga-väga suure repertuaari. Kaija tuli järgmisel aastal. Aga see, kuhu koor on jõudnud, sellega on meie publik hästi kursis siin kontserdielu ja plaadistuste kaudu, aga kas on võimalik näiteks kirjeldada etappide nad, kuidas neid eesmärke siis on niimoodi seatud ja neid taotlusi ja, ja siis nihutatud ja, ja kas need esialgsed pürgimused, mis, mis olid 20 aastat tagasi et kas need on, on, on täitunud või kui palju muutunud või millal täitunud või? Ega niisugust näitlikku stendi ma üles ei pane, näitame karri ja nüüd me oleme siin ja selleks ajaks nii palju laulnud ja see see looming, mis maailmas ümber tiirleb ja mis sind mõjutab ja need on, see on omaette huvitav kosmos, mille, mille kirjeldamisel. Olen jälginud vaid seda, et mu Singekene hing oleks rahul sellega, mida ma välja välja pakkunud ja see, mida raadistan, on see, mida ma tahan, et minust järgi jääb. See on nagu kõige olulisem, sest plaadistada võib jumal kõike maailmas, mis, mis teha, aga kuna seda muusikat, mis on tehtud sadu kordi ja seda veel teha, selle jaoks pead olema juba niisuguses kuidagi küpsusastmes ja niisuguse kvaliteediga pakkuma või ka välja, et maailmas tõesti oma sõna ütleb. Aga lihtsalt seda veel kord teha, minu meelest ei ole olnud nagu pea eesmärk. Näed, kui mõned sirvi on praegusel ajal meie issimi kataloogi, mis me oleme teinud, mida me oleme vööghini juurde, mida me oleme teinud ka arusele hakkame tegema, nendel asjadel on oma niisugune väikene loogika. Ja arengus on ses mõttes. Täielik ansambel minu enda huvide arenguga ka. Sest ma ei, ei ole praegu küll võtnud ette ühtegi niisuguseid asju, mida noh, peab mul kui näiteks singel juubelikontserdiga seoses oleksin juba peaaegu õnge läinud, ühe niisuguse parditurgemis pakuti plaadistage ära ja hakkasin mängima selle, ma leidsin mingisugused omad nüansid, kuidas seda nagu huvitavamaks teha seda muusikaga siis järsku mingil hetkel leidsin isikukooriga läbi laulma jõudsin Sanctuseni välja, mõtlesin, ei, seda ma ei taha teha, tähendab et jah, me võime teha ja ma saan sellest, ühesõnaga ma tunnen, et ei ole seda elementi, mis mind enam käivitakse, see huvi oli, ütleme läbi selle, et anda inimestele tööd, andajad, uus partituur välja tuua ja sa saad professionaalse teha, aga aga järsku hakkad küsinud, milleks seda teha? No ma saan aru veel, et nad on mingisugune eesti partituur, mis ei ole hästi kõlada, et sa paned kogu oma energia sinna sisse, jätsin kohalikele loojatele anda energiat, selle hea interpretatsiooni, et võib jällegi järgmine partituuri asjaga teha. Noh, niisugust partneri, mis on sinust kaugel, see sai nagu innustada, alati peab olema partneris mingisugune element, mis sind ennast motiveerida tööle ajab ja tekitab sus endas huvi ja kui seda seda ei ole, siis ei ole mõtet teha. No, ma arvan, klassikaraadiokuulajale on kohe huvi, et mis partitoorse on, mis filharmoonia kammerkoori juubelikontserdil välja vahetati. Ja mida tegelikult saab esimesel juulil kuulata regi Rainbergi, mis saalise, mis ma jätsin ära ja teen hoopis Brahmsi, saatuselaulud ja armastuslaulud, need, et Pramsusele tiik mud ennega baas oli mul enne mõeldud sinna kauaks, aga kuna tuli selle karuse poolt pakkumine, et me võiksime teha seda Rainbergimissad plaadistada, siis noh, vaatasime siis teeksime siin juubeli läbi ja siis sügisel plaadistama, et see on hästi tehtud. Ah ei, tuli nii, väga hea helilooja, kõik kena, aga no vaata, vaata võiks see teos nagu ei, ei innustanud tegema, vähemalt sel hetkel kohe mitte. Ja nüüd praegu need äsja enne jutuajamist helistas Erkki-Sven Tüür, kellelt tellisime juubeliks teise loo leidis steno tekstid ja tegi sellele niisuguse loo hakkas kirjutama rändaja õhtulaulud, väga ilusad tekstid ja on praegu ka niisuses tundeliselt, õieti tuleb see vägisi, et ei, ei tule midagi välja, et ja siis vaat selle loo loomisega ja tegemisega on niisugune asi, et seda ei saa. Seda ei saa kirjeldad, sa võid öelda, tean, osa ei ole siis professionaalse, ei ole see teha, aga see professionaalsus on. Ja see töö tegemise moodus on inimestel niivõrd erinev ja mõned mõned saavutavad selle käsitööoskuse ja tal on ükstaspuha, mis partneri ette paneb ja ta teeb seda rahulikult äreval. Teisel hakkab see lihtsalt pinda käima, et ta ei anna mulle, mida ma ei taha seda teha ei saa. Loomulikult kutselisest tegevusest peab sa pead sa käituma kui professionaal ja mõnikord, kui sa Teha ei taha pead tegema, siis sa teed ja, ja oled aususele partituuri vastu, aga mul õnneks on olnud siin niisugused võimalused, olen teinud seda, mida tahan ja olen nagu seda protsessi saanud juhtida, nii et. Viimasel hooajal oli Tõnu Kaljuste huviorbiidis Bachi ja Beethoveni muusika ning Eesti publiku ette jõudsid suurte saksa meistrite kauneimad ja suursugusemad helitööd. Neid kontserte ja muusikat on tohutult palju, mida te olete siin 20 aasta jooksul laulnud, aga nüüd, millised sellised põnevamad asjad moodi praegu hetkel kohe meelde tulevad? Kohe tuleb meelde, kui 98. aastal tegid onu, tegi oma sarja juhid ja jumalad ja vot siis ma tundsin, kuidas tema, tema, Ehik läbi selle valitud muusika, mis ta siis tegi ja see võimendus kõige rohkem, kui ta tegi hädalisi Nixon Hiinas. Kuidas korraga see lõi bot omas elemendis väga särama. Ja, ja, ja see oli väga-väga põnev töö selles mõttes, et, et seal oli kooril oli head võimalused ennast näidata, sotsialistidel olid suurepärased võimalused ennast näidata seal endale soulis ja näiteks ja, ja sealsamas lähedal siis näiteks moti surematu otsetung. Ja, ja et see oli üks eks väga säravsari Ja see on võimalik sarvikult intervjuud. See sari oli täiesti noh, selline hästi meeldejääv ja, ja noh Noh, ütleme kõik solistid ja, ja kogu see tsükkel oli selline pakkus nagu hästi palju hästi palju erinevaid asju ja, ja selles mõttes oli väga vaheldusrikas ja põnev, ütleme meile endale ja, ja kuulatada. Tänu ju noh, on väljendanud ka seda, et, Et talle meeldib niimoodi väikest väikest viisi nagu lavastaja olla ja vot siis sai ta oma sellised vaatajaanded nagu meieni tuua. Ja seda ju huvitav vaadata, kuidas ta teda vee peal tuli, see hästi välja. Mulle meenub näiteks hoopis meie esimene selline korralikule kompaniile SM tehtud CD Arvo partide Toomiga. Salvestasime Soomes Lohja Lohja kirikus ja, ja see Noh, ma arvan, et, et me hiljem ei ole võib-olla sellise süvenemise ja sellise hoolikusega vist vist ühtegi plaati teinud, et, et noh, see, see kuku, võtmine, ma arvan, noh kõigi poolt oli, oli noh, maksimaalne ja, ja noh, see plaati õõnestus tegelikult hästi, see oli nagu selline esimene pääsuke või esimene kuldmunakese, mida oli püütud võimalikult siledaks veeretada. Millest see suur kokkuvõtmine tulenes tol korral? No ta, ta tulenes ilmselt eelkõige sellest, et ma ei mäleta, mis, mis aastal see Kolm, ja et mingisugune üks või kaks, et ta oli tegelikult ju ju veel see see aeg, kus kus noh, poliitilistel põhjustel olime maailm küllaltki küllaltki suletud, et noh, see oli selline noh, reaalne võimalus noh, nagu ennast näidata või, või, või olla tõeliselt maailma muusika elustada peate, et mitte olla sellises kohalikusse kolka kolkakülas, noh, nii noh, tinglikult võib seda institi nimetada, et, et me olime ikkagi noh, nagu nagu suletud kardinate taga ja ja omas külas on kõik kõvad poisid, aga et noh, tõepoolest selle selle terve maailma muusika elus midagi tähendada või ühesõnaga, et see oli nagu esimene tõsine katse minu arust Dedomiga tegelikult läks filharmoonia kammerkoor maailma. Mul tuleb meelde siinjuures selle De Teumi plaadi esitluskontserdid. Need oli kolm tükki Prantsusmaal igal juhul esimene ma mäletan, et näiteks. Need inimesed, kes meid seal vastu võtsid Need alguses suhtusid meisse kuidagi niisuguse noh, ütleme niisuguse teadmatuse ja niisuguse pisukese ükskõiksusega on niisuguse noh, väikese, võib-olla üleolekuga isegi. Ja ma mäletan, et kui see kontsert oli ära ja kuis seal kuskil kirikus ja kui keegi jah, ja see kirik oli puupüsti täis ja, ja inimesed esitasid umbes vaatajaid, et kuskil seal vahekäikudes ja Pärt oli ise ka seal kohal ja ja, ja see kontsert möödus niisuguses Ülevas meeleolus ja, ja publik oli pärast seda täielikus niisuguses kõrgendatud olekus, siis kuidas pärast need inimesed, kes näidud ennem ühest olid vastu võtnud ja, ja praktiliselt meiega umbes noh, nagu suhtlesid nii, ütleme moka otsast, siis äkki silmad lahti ja niisugused üllatusest tõid meile nii karbi ja mina ei oleks iialgi arvanud, et võib-olla nii hea, mida te teete? Et see oli niisugune, võib-olla nii, nii ere, senise konna kuidagi. Niisugune. Meeleolu meeleolu muutus ja see niisugune silmade avamine äkki kuidagi, et kuidas, et oi, et hoopis niisugused me poleks osanudki oodata, et te niisugused olete. See, see oli hästi meeldiv, see oli, see oli hästi tore. Ja, ja need kontserdid kõik läksid väga edukalt ja ma mäletan, et ECM kes tegelikult ju ilmselt võttis ju enda peale ka väikest viisi riski, sest ega tema ei olnud meiega enne plaadistanud. Et, et ka nemad olid ju tegelikult väga-väga rahul. Vastakas nemad tegid tarvis. Ja tõsi, tuleb meelde. Jah, unustatud rahvad olid veel enne seda aga, et, aga Pärdi muusika, mis oli enne seda nagu seostunud praktiliselt Tiliaardiga kõige rohkem. Et et vot see nagu tõi ka nende firmale niisuguseid võib-olla mingi uue värvi või mingi mingisuguse uued võimalused ja, ja see koostöö jättis mõlemale poolele väga naguniisuguse heleda hea mulje. Arvo Pärdi teomi salvestusele järgnes kutse esimesele pikale kontsertturneele Ameerika ühendriikidesse. Edasi tulid uued salvestused Arvo Pärdi, Veljo Tormis kis, Sven tüüri loomingust ning uued turneed. Oma muusikaga tähelepanu äratanud koori esituses hakati aga ka mujal tahtma kuulata lisaks Bachi, Mozartit, mida iganes. Siiski see on vastastikune õnn, et meil on nõnda head oma heliloojad ja koor kes nende loomingu särama paneb. Siinjuures on ikka kõige tähtsam on see, et heliloojatel on suurepärane kontakt tõru ku dirigendiga. Ja sõnul on seakontaktkooriga ja läbi nende et ahel on suhteliselt lühikene ja läbi selle ongi need tulemused võib-olla sellised, nagu nad on olnud. Et siin koor käes, suudaks ta seda täpselt sama ületamatult nii-öelda teha. Et siin ennast selline väga hea teineteise mõistmine, väga hea muusika tajumine, mõtete tajumine, nii-öelda lennult. Ja, ja võimalused ja paindlikkus. Kui vaja muuta näiteks midagi selles juba etteantud noodipildis, et Pärdi puhul on see niivõrd tavaline lindistuse käigus veel kirjutame, et see hääl laulaksin seda rida ja sõja ajal hoopis laulab seda rida. Et kütte, ma nimetaksin seda väga head mõistmist selle puhul. Kas koorilauljal on, on ka tekkinud noh, ütleme et tormise, Tormise muusikaga on, on see vist nagu selge, aga kas näiteks Pärdi muusika interpreteerimisel ja Pärt tuleb ka nende uute teostega, et, et kas on juba noh, selle stiili, et tunnetus tekkinud, et noh, et see on see meie helilooja muusika. Spordiloomingusse puutub, siis loomulikult see. Paneb teod, mis, mis on lauldud ja, ja ta on tekitanud sellise ei oskagi öelda, kas nüüd stiilitunnetus või on seal mingisugune selline Pärdi aura, tunnetusõied. Et tihtilugu on, on see olukord, kus ostate ise näiteks enne mingeid kontserte või plaadistust, on, on kohal ja, ja tihtilugu piisab sellest tema nägemisest juba. Et ta kuidagi kuidagi oma olemusega nagu suunab sinna õige õige raja peal. Ja samas tormisega tegelikult tõtt. Tihtilugu on, on, on, ütleme, seal lindistus talgi kas või et tarvis on ise kohal ja tuleb, ütleb, et ta tahab nii, ja nii Nii tormise kui Pärdi loomingu puhul ka ma arvan, et seda kõike viimase kriipsu ei ole võimalik nooti panna, nii et see, et meil on On võimalus heliloojatega niimoodi silmast silma suhelda ja, ja noh, nii-öelda kasutada jutumärkides neid oma oma ettevõtmiste juures, et, et see on tegelikult suur suur õnn meie jaoks. Noh, see, see aitab, aitab kaasa igati selle kvaliteedi ja, ja kogu selle nende loomiga tunnetamisele esitamisele. No Pärdi ja Tormise loominguga oodatakse teid ka maailma ja, ja need pikad kontserditurneed seal te olete saanud lihvida neid teoseid üha ja üha nagu teemanti Pärdi teoste puhul, mida me oleme juba plaadistanud. Näiteks Teo ja Canon Packajaanian. Et mõlema puhul on praegu niisugune tunne, et vaat nüüd oleks õige laadistele. Sellepärast et. Erinevate saalide akustika erinevates olukordades laulmine erinevate niisuguste nüansside läbi tunnetamine igasuguste vokaalsete leidude kogum, mis niimoodi koguneb ainult kogemustega läbi lauldud kordadega, erinevate publikutega, erinevate enda, niisuguste läbielamiste ja füüsiliste olekutega, ainult see tegelikult küpsetabki seda teost. Ja, ja, ja tihtipeale ongi see tunne, et nüüd laulaks seda hoopis teistmoodi ja nüüd oleks alles õige. Aga kindlasti tuleb ju neid kord veel. Nii et noh, et, et tegelikult valmis ei saa see lugu nagu kunagi ja ja kogu aeg niisugust hoida teda naguniisuguses eas põlemisest või niisugust, anda talle kogu aeg iga korraga nagu midagi juurde, mitte lasta teda nurit nagu rutiinseks läbi laulmiseks. Siis tegelikult Ta annab iga kord sellele teosele midagi, midagi niisugust, jälle uut mahla juurde, mingit uut värvi ja nii et selles suhtes Plaadi peal on ta nii, nagu ta on. Ja, ja tema elamine toimub nagu aastast aastasse edasi, et ega ta sellepärast nüüd halvemaks ei lähe. Ja tegelikult on see see just, mis toob publiku ka saali. Et teos on mitu aastat varem plaati mängitud ja seda plaati on kuulatud, aga seda ongi huvitav kuulata, et mismoodi ta kõlab nüüd hiljem läbi teinud kõik need kontserdid ja ja, ja need eri lihvimised ka heliloojad on ise Jugama teost muutnud väga palju. Ilmselt kaanon paka, nii ongi, on nende aastate jooksul üsna palju muutnud salvestatud sai juba neli aastat tagasi viis aastat. No kõige rohkem võib-olla on ta muutnud oma oma niisugust vormi nende aastate jooksul, sellepärast et see laadistatud sai selle teose täis variant või on täpselt see, mis on kirja pandud heliloojal. Selge see, et seda muusikat on mingi tund, neli kümmendist ja selgelt 83 minutit 83 pool. No vot, ja et ühesõnaga, see on niisugune ühe ühes jutis läbi laulmiseks nagu väga raske, nii füüsiliselt kui niimoodi vaimustada, hoida kogu aeg missugusena ta ta siriseks kogu aeg. Ja nüüd viimased aastad olemegi seda ette kandnud, niisuguses tunni aja ses ma käisin, niisugune. Võib-olla võib-olla ta on Ongi parem kontsert variandist on niisugune kompaktsem. Ta on publikule võib-olla kergem vastu võtta. Ja, ja niisugune. Niisugune läbi ühesõnaga läbi elatud. Vot see on nüüd ühe teose elu kuidas, kuidas ta nagu kuidas need litsentsid sealt nagu paremini ajaga nagu välja tulevad ja mis, mis nagu mõjub kõige paremini, mis mis kõlab kõige paremini, mis kannab nagu seda mõtet, mis, milleks see teos on õieti kirjutatud? Et kuidas, kuidas seda nüüd tuua publikuna kõige paremini, nii et ta tõesti mõjuks ja oleks oma, et, et ja sealjuures ootaks midagi vaid vastupidi, võidaks oma sisust. Näiteks seks, ameerika kriitlik kirjutas peale teie kontserti, kus teil 55 minutit Pärti esitasite. Et see kontsentraat oli niivõrd mõjuv, et tal tekkis vastupandamatu huvi, et kuidas kõlab tervikteos ja muud ei jäänud üle, kui ta pidi selle plaadi ostma. Niguliste kirikus mis kestis ligi poolteist tundi ja siis tundus, et kontsertitel sealt midagi sellist teos on väga populaarne, tõsi, teda nüüd kokkuvõttes veidi lühemaks jäänud, aga, aga et, et see noh, et, et, et see teos nagu loksub oma oma õigesse kohta. Aga, aga see võtab noh, nagu niisugune aeg-ajalt, et see, see nõuab noh, nii dirigendi, helilooja, lauljate saga, Niukest või publiku noh, nihukest suhtestumist ja ja lõpuks siis nagu selgub, et, et kuidas, kuidas on olnud ja kas sobib või ei sobi. Kontsertvariant ühest teosest hoopis midagi muud kui see, mis ta kõlab plaadi peal. Nii et on olnud igasuguseid Variante variatsioone. Kas inimene kuulab enne plaadi pealt ja siis tal tekib koori ja teose vastu huvi või siis vastupidi? Õnneks on siiamaale olnud ikka sedapidi, et et inimesed ei ole pidanud pettuma. Et ei ole, et ei ole seda tunnet, et et oi, et plaadi peal oli hoopis teisiti niimoodi, et miks te nüüd nii tegite, et vaid vastupidi kui pärast tullakse? Kuna ma pärast kontserti ja kommenteeritakse siis ikka sedapidi, et see, mis ma praegu kuulsin, oli Opi suutis veel parem kui see, et uskumatult parem veel. Veljo Tormis sai koori oma heliloojaks juba Ellerheina kammerkooripäevil. Pole siis ime, et helilooja, dirigent voor 11 nõnda hästi tunnetavad, et aastate jooksul on tõesti ridamisi erakordselt nauditavaid kavasid. Publiku ette toodud. Koostöö tipnes helilooja juubelikontserdiga, mis esitati kõigepealt Viljandi pärimusmuusika festivalil seejärel mitmel korral Tallinnas. Linnateatri põrgulaval. Tormise kõva kohta võib ütelda, et tegelikult on ju noh, iga helilooja looming noh, selles mõttes tasane, et on mõned köitvad teosed, mõned rutiinsemat teosed noh, nii nagu nagu elus või viitas asjades üldse. Nüüd see viimane tornis ja programm on, on selles mõttes tähendab, et tema väärtus on see, et see ka on väga hästi koostatud, taandan osalist kvintessents ist kokku pandud noh, tembituna kaaseks, mis on võimalik, et, et ma arvan, et, et see esimene tugevus algab sellest, et need teosed on, on väga head ja terve seinajärjestus on väga hea. Ja muidugi just jällegi tulija välja Kaljuste omadus väga noh, niimoodi osavalt ja ja hästi kokku panna ühte kava, kusjuures ta kasutas sealjuures ilmselt kaera seda koosseisu, mis parajasti oli, sellepärast et niisugusi soliste Oli kel võimalus, eks ole kasutada nagu ütleme, Mati Turi ja ja Allan Vurma, kelle nisugune eriline võt oskus välja tuua, ilmselt need Tormise muusikale omased niisugused värvid olid, hetkel oli, oli vaja ära kasutada ja, ja heas mõttes ja, ja see andis tohutult palju juurde sellele, sellele kavale just see, et et ei läinud ainult niisuguse noh, niisugustele tükk lugude peale nagu, nagu vepsas on neid ju ridamisi neid niisuguseid lõbusaid toredaid laulukesi vaid vaid seal selles kaas oli ka väga mitu väga kaalukat ja väga tõsist teost mis vaat vaheldudes just nende osadega unustatud rahvastesarjadest tekitaski niisuguseid väga hea terviku, mis on ühest küljest publikule väga huvitav vastu võtta, teisest küljest jällegi lauljale väga tore laulda, sellepärast et kui me oleme laulnud tornist väga paljude aastate jooksul niisugust niisugust kava, kus on näiteks üks või teine sari või mitu sarja, isegi koos, siis sealt naguniisugust on tempot ja niisugust noh, ühesõnaga niisugust vurtsu nagu selles kavas oli, on väga raske saavutada kus on praktiliselt üksteise otsa. Teine väga õnnestunud tormise kava on plaadi peal ja mis Saiga diapasooni plaadi auhinna Tormise, tund kontsertprogramm seal. Seda võibki mõnevõrra nagu niimoodi selle plaadi visiitkaardina nagu võtta. Ja, ja, ja sinna lihtsalt on võetud väga palju lugusid võetud sinna kavasse just selle plaadi materjalist. Ja siis sellise komanov nii-öelda unustatud rahvastesarjadest võetud lood nagu dramaturgiliselt niimoodi viibutada ka edasi Soomes laulsite tega tormise viimased ootused. Eesti publik ei ole neid kuulnud veel? Jah, sinika, laulja ja Kalevala lõbutsenud. Sinna peale on noodi peale on kirjutatud ja kuidas loomingulise tegevuse lõpetamiseks väga karmid sõnad küll ja, ja tekitavad kohe mõte, et oi, et loodetavasti see ei ole seda. Loodetavasti ta ei mõtle seda tõsiselt. Ja mina väga usun, et see ei jäägi viimaseks. No võib-olla kui helilooja selliseid sõnade oma noodi partituuri lõppu kirjutanud, see ehk annab sellise omaette vaadas tunde või nohikse vabanemise tunde, mul on elutöö tehtud. Et ma võin oma lõbuks teha? Jaa jaa, täpselt, et ma arvan, et ta seda jahi moodi tulebki võtta. Loomulikult noh, see elutöö on tehtud, aga meelsasti meelsasti kuuleme ja, ja võtame ette, järgnevaid noote, tulevad. Eesti filharmoonia kammerkoori 20. hooaeg on lõppemas. Uue algus sügisel toob koori ellu uue etapi ja see on juba tulevik. Sünnipäeva kontsert on aga esimesel juulil Estonia kontserdisaalis. Kõik Eesti filharmoonia kammerkoori austajad on palutud kontserdile või klassikaraadiot kuulama. Soovime koorile ja Tõnu Kaljuste leppadju, õnne ja loomingurõõmu edaspidiseks. Tänan saates rääkijaid. Tõnu Kaljuste, Kaia orbi, Karin Salumäe näed, Kaido Janketja, Allan Vurmat. Saates kuulsime Cyrillus Kreegi, Veljo Tormise, Arvo Pärdi ja Ludwig van Beethoveni muusikat. Saate salvestas helioperaator Helle Paas ja koostas Kersti Inno.