Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Kuninganna Elizabeth, teine külastab Eestit 19. ja 20. oktoobril. Tallinna ja teiste linnade ümbrusse tekkinud uusasumid moodustavad linnaga terviku. Seda tuleb arvestada struktuuri rajamisel, et transpordikoormust vähendada, nii selgub Tartu Ülikooli valgalade uuringust. Eesti suurim taastusraviettevõtte sanatooriumi tervis tähistab oma 30 viiendat aastapäeva. Lähiajal on kavas avada veel veekeskus. Ööl vastu tänast varastati taas oma aluselt maadleja Georg Lurichi kuju. Pirita linnaosa vanem kahtlustab väljapressimist. Esimesed seitse kohta Erna retkel on Eesti võistkondade käes praegu luure, õlaülesanne võib aga teha olulisi korrektiive. Tallinna kunstihoones avati näitus improvisatsioon, kus saab näha ligi 80 Eesti ja ka mitme väliskunstniku joonistusi. Näituse kuraatorite sõnul on võlu eelkõige selles, et joonistustest väljendavad paljud kunstnikud esimest ideed, mis pähe on tulnud. Välismaalt. Ukraina presidendi partei kavatseb valitsuse moodustamisest kõrvale jääda, kuna konstitutsioonikohtuvalimistel ei leidnud nende kandidaat toetust. Kinnitamata andmetel võib president ka tagasi võtta Viktor Janukovitši kandidatuuri peaministri kohale. Iisraeli õhurünnakus Liibanonis hukkus taas kümneid tsiviilisikuid. Šiiidid korraldasid protestimarsi, näidates oma toetust Hezbollah-le ja ilmast. Homme võib Lõuna-Eestis kohati sadada hoovihma ja sooja on homme 19 kuni 24 kraadi. Buckinghami palee teatas täna, et kuninganna Elizabeth, teine Edinburghi hertsog on president Arnold Rüütli kutsel Eestis riigivisiidil. 19. ja 20. oktoobril leiti surnuna Raadiku naisel ei, voodi sõnul ootab kuninganna Eesti külastamist huviga. Tema majesteet tahab nende päevade jooksul kindlasti kohtuda võimalikult paljude eestlastega ja loodetakse, et selleks avaneb visiidi käigus eesti rahval mõnigi võimaluse, ütles suursaadik. Välisministeeriumi protokolliosakond ja Briti saatkond töötavad nüüd visiidiprogrammiga, mis annaks kuningannale tõelise võimaluse näha Eesti elu erinevaid aspekte ning tõsta esile mitmeid kahe maa vahelise koostöö tahke, kus leidub hulganisti kokkupuuteid nii ajaloos, tänapäevas kui ka tulevikus. Briti saatkond Eestis. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Ukraina parlament peaks õhtupoolikul asuma hääletama Viktor Janukovitši kandidatuuri peaministri kohale. Ukraina president Viktor Juštšenko võib aga Janukovitši peaministriks nimetamise ettepaneku parlamendist tagasi kutsuda. Nii teatas meie Ukrainale lähedal seisev allikas Interfaxile. Tema sõnul võib nii äkilise pöörde põhjuseks olla see, et konstitutsioonikohtu kohtunikele toimunud hääletusel ei leidnud meie Ukraina esitatud kandidaat toetust. Infoallika sõnul rikuti sellega varem saavutatud kokkuleppeid. Meie Ukraina fraktsiooni liige Anatoli kino ütles ka seda, et fraktsioon ei kavatse seetõttu valitsuse moodustamises osaleda. Iisraeli õhurünnakus. Liibanoni kirdeosas hukkus taas 27 tsiviilisikut, kui lennukid pommitasid üht puuviljaladu. Kahes Pallo jätkas Iisraeli linnade tulistamist Omalt poolt rakettidega. Päeval hävitasid Iisraeli lennukid kaneelisilda Beirutist välja viival kiirteel, katkestades seeläbi ÜRO humanitaarabi saadetiste transpordi linna liider on varem hoiatanud, et juhul kui Iisrael pommitab Beirutit suuna Pesballavama raketitule Tel Avivil Iraagis study'st, tulid tänavale tuhanded šiiidi äärmustaseme Saadri toetajad, et avaldada protesti Iisraeli rünnakute vastu Liibanonis. Saader kutsus oma toetajaid meeleavaldusele keskpäevasel palvusel. Riigitelevisiooni teatel oli kohal ligi miljon meeleavaldajat, aga sellel pole ametlikku kinnitust. Šiiidi enamusega. Iraagi valitsus on Iisraeli rünnakud hukka mõistnud ja hoiatanud, et konflikt võib laieneda kogu Lähis-Ida-le. Põhja-Korea vajab humanitaarabi seoses riiki laastanud üleujutustega nii teatavad Lõuna-Korea uudisteagentuurid. Kodu on paduvihmade põhjustatud üleujutustes kaotanud tuhanded inimesed, neil on vaja hädasti toidu ja arstiabi. Seni on kommunistlik Korea kõik Pakkumised välisriikidelt jagama lõunanaabritelt tagasi lükanud. Üha halvenev olukord viib aga riigi näljahäda piirile, kuna Põhja-Koreas on pidevalt olnud probleeme põllumajandusega. Leedu valitsus kuulutas erakorralisel istungil seoses põuaga põllumajanduses välja eriolukorra. See võimaldab valitsusel paremini leida vahendeid põllumajandusele ikalduse korvamiseks, kaasates sellesse ka Euroopa Liidu abiraha. Mitmel pool leedus pole sadanud vihma juba rohkem kui kuu aja jooksul. Õhutemperatuur on aga jätkuvalt olnud üle 30 kraadi kahjusid põllumajandusele hindavad põllumehed 624 miljoni liitrini. Sest Eesti suurim taastusravikeskus, sanatoorium Tervis on saanud 35 aastaseks ja plaanib laienemist, jätkab Toomas šalda. Üle 40 aasta tagasi tehti otsus, et Pärnusse ehitatakse põllumajandustöötajate ja kolhoosidevaheline sanatoorium. Esimene patsient võeti vastu kuuendal augustil 1971. Eripäraseks teeb terviseajaloo seegi, et sünnist saati on asutuse omanikeks olnud osanikud. 1974. aastal pandi paika tulevikuplaan, Nonii ja tervis hakkas lähenema sellele, mis ta on. Täna ehitati teine maja vesi, mudaravila, kultuurikeskus ja spordihoone. Üheksakümnendatel ehitati ka kolmas korpus. Täna on sanatooriumi osas 510 voodikohta ja koos tütarettevõttega tervise paradiis on tegemist Eesti suurimat taastusraviettevõttega. Aktsiaselts sanatoorium tervisejuhataja Vello Moliinil palusin välja tuua terviseeelised teiste sarnaste ettevõtete ees. Kui sai juba valmis 80.-te aastate keskpaiku oma mudaravila, oma laboratoorium, diagnostikakabinetid, siis kujunes tervist selliseks, nagu ta on. Me mõistke praegu ütelda. Ma ei tea peaaegu ühtegi sanatooriumi või taastusraviettevõtted meie vabariigis, kellel oleks oma korralik laboratoorium või kellel oleks korralik selline kultuurikeskus. Kui 1972 oli patsiente aastas 2000 siis kuus aastat tagasi juba ligi 30000. Sellel on aga ka oma negatiivne pool. Asi selles, et kui varem oldi ravil vähemalt 24 päeva, siis nüüd viis kuuske. Moliini sõnul saame nii rääkida mitte ravist, vaid stressi koondamisest ja mis veel kurvem eestlasi on patsientide seas vaid 20 protsenti. Kui nüüd rääkida nendest inimestest, kes 200 või pensioni eas inimene ja siis on ju teada, et küll eesti pension kasvab aasta-aastalt, aga kasvavad ka kulutused taastusravil haigekassa poolt sanatoorseks raviks sisulist toetust ei ole ka teiselt poolt jälle sageli on sellised juhused, kus lapsed või lähedased oma vanematele kinkekaarti ostavad just ravi eesmärgil. Kuigi tervise läheb edukalt ka majanduslikus mõttes, aktsionäridele makstakse dividende, ei puhata loorberitel, vaid tehakse laienemisplaane. Tuleb üks korralik ujula laiendus, meie oma terviseveekeskuse tahame avada järgmise aasta esimesel märtsil ja siin tuleb neli põhilist asja, see on korralik 25 meetri ujula, suur ilusalong, üle 200 ruutmeetri jõusaal ja saunakompleks vähemalt viie erineva saunaga. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ülikooli geograafia instituut tegi mahuka uuringu Tallinna linnaregiooni uusasumites ja seal elavate inimeste ruumilisest käitumisest, vahendab Kai Vare. Teadlased tõdevad, et Tallinna ja ka teiste Eesti linnade puhul saab rääkida linna regioonist. Linna ümbrusesse kerkinud uusasumid moodustavad keskusega ühtse organismi. Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadlane Rein Ahas märgib, et sellega tuleks arvestada ka infrastruktuuri rajamisel. Missugused on uusasunduste elutingimused võrreldes vanade asumitega. Rahvastikugeograaf Tiit Tammaru. Suhteliselt suur osakaal väikestelt tavalise ridamajade, praktiliselt iga viies leibkond elasid nendes väikestes majades. Paarismajad läheb seda muidugi, et, et see ühepereelamu ei ole inimestele ikkagi eriti kättesaamatud. Ka ruumikuses on väga selged erinevused Tallinnas valdav osa elanikest sõna tuli vahel valdades korterites tagama vanades asumites kuni kolmetoaliste korterites Avadaga uutes asumites. Valdav osa elanikest 22 kolmandikku elaksid suvalistesse suurematesse eluruumides. Enamik uusasumi elanikke elab 100 ruutmeetristel suuremat elamispinda. Kolmandik suuremad oli 150 ruutmeetrit. Tiit Tammaru lisas, et uusasumite elanikkond on noor ja haritud. Kui me vaatame nii-öelda arenenud lääneriike, et need inimesed, kes lähevad tagamaale, olgu see keskealised lastega Entson domineeriv rahvastiku rehvi, siis Eestis on need inimesed väga noored ja mis veelgi huvitavam, vanus noorenenud ajaga haridus koostises, samuti väga märkimisväärsed erinevused Tallinnas siis domineerivaks keskharidusega inimesed ja uusasumites siis selgelt kõrgharidusega inimesed põhiharidusega praktiliselt ei ole ning see kajastub üsna selgelt ka sissetulekutes. Kui me vaatame Tallinna ja väga vanade asumite elanikke siis seaduses on kõige suurem rühm, kes erinevat krooni pereliikme kohta, samas kui õun asumites domineerivaks on need, kelle sissetulek on 6000 krooni enam. Te ei näha, see sõnul on valgaladel elavate inimeste päev pikem kui Kesklinna elanikel. Aas lisas, et uusasumite elanikud liiguvad töönädala jooksul ringil töö kodukuul paar nappi tundi. Vaba aega kulub ostukeskustes. Kuna infrastruktuur ei ole linnaregiooni arengule järele jõudnud, on valgalade elanike ökoloogiline jalajälg võrdlemisi suur. Eriti transpordi osas. Me elame väga raiskavat elu tegelikult sellepärast, et me ei ole suutnud oma infrastruktuuri, selle elu ja selle elamuga kaasa viia ja, ja ühistransporti korraldada ja oleme loonud ühiskonna, mis on äärmiselt autost sõltuv ja mida hakkab mõjutama ka näiteks bensiini, maailmaturuhinnatõus ja kõik muud asjad. Tallinnas Pirita teelt varastati taas maadleja Georg Lurichi kuju, politsei sai selle kohta teate täna hommikul ja alustatud on kriminaalasi. Georg Lurichi kuju on oma aluselt kangutatud Maviis mälestusmärgi kaldu asetsevad alusel, seisab skulptor. Või seisis tänaseni Tõnu Vaarandi loodud Georg Lurichi kuju, mille aluseks on võetud Amandus Adamsoni 1912. aastal loodud tuur. Rääkisin seekordsest vargusest Pirita linnaosa vanema Enno Tammega, kel on oma arvamus asjast. Georg Lurichi kuju on nüüd juba pikka aega minu hinnangul juba üle kahe ja poole aasta täiesti puutumatult omal kohal seisnud ja tegelikult see aeg, kus teda korduvalt oma kohalt kangutati ja minema viidi, langes ikkagi sellesse perioodi, kui see värviliste metallide kadumine Eesti terid tooriumile ühest või teisest kohast oli selline küllalt laialdane. Viimasel ajal on selline tegevus taandunud ja nii ei ole kalurile mingit ohtu olnud. Nüüd aga seal see lugu kahetsusväärselt juhtus ja minul linnaosa vanemana on muidugi omad kõhklused ja kartused, kes võivad selle kujutab kadumise taga olla, aga ma ei tahaks neid ennem kommenteerida, kui politsei on oma uurimise lõpetanud. Ma ei küsi teilt nime, aga kas need on majanduslikud, poliitilised või, või mis põhjused teie andmetel? Pigem majanduslikud põhjused, teatud inimesed soovivad minu hinnangul linnaosa valitsuselt ühte konkreetset tellimust välja pressida ja antud konkreetsel juhul on tegemist muidugi selle Lurichi kuju koopiaga ja originaal on talletatud muuseumis. Omal ajal, kui siis koju nagu tihedamini oma asukohta vägivaldselt vahetus, siis me tellisime mitu koopiat, nii et reaalselt me võime selle uue koopia koheselt kohale. Et aga, aga tõenäoliselt on ikkagi otstarbekas videovalve sellele peale panna, ehkki ma arvasin pikka aega, et see küsimus on meie ühiskonnas tänaseks maas, aga aga tundub, et siiski selliseid käike, mõned inimesed oma huvide läbisurumiseks armastavad jätkuvalt Eestis kasutada. Tallinna abilinnapea Olga Sõtnik kutsus esmaspäevaks kokku nõupidamise, kus otsustatakse, mida Lurichi kuju kaitsmiseks ette võetakse ja järgmise nädala jooksul mälestusmärk taastatakse. Vahetame teemat põhja. Ringkonnaprokuratuur saatis Harju maakohtusse süüdistusmaterjali rahvusvahelise kurjategijate grupi kohta, mida seostatakse 200 kilogrammi hažis ja kanepi õisikute salakauba korraldamisega Hollandist Eestisse narkootilise ainega kaubitsemises. Maksu- ja tolliameti töötajad avastasid selle veebruarikuus. Ringkonnaprokurör Rita Siniväli esitas süüdistuse kuuele isikule, kellest viis on Eesti ja üks Leedu kodanik. Narkootikumide salakaubaveo ja müügi korraldamise kesksed isikud on 35 aastane Marko, 30 kaheaastane ja 34 aastane Žilvinas. Marko ja Mati on vahetanud nime. Prokuröri sõnul on see suurim hašisega kaubitsemist ja salakaubavedu puudutav kriminaalasi Eestis, mis on kohtusse jõudnud. Täna võisid huvilised külastada Erna retke kontrollpunkti, retk ise lõpeb homme hommikul. Praegu Eesti võistkondade üle küll nuriseda ei saa, vahendab Rainer Laurits. Üleeile oli Erna retkel osalejate ülesandeks niinimetatud linnalahing. Sealt pärinevad ka viimased ametlikud andmed. Paremusjärjestuse kohta juhtis üksik-vahipataljon, järgnes Eesti reservohvitseride korpus ning kolmas Valverühm. Parim välisvõistleja Saksamaa paiknes seitsmendal kohal. Täna lõunaks oli mitteametlikult teada veel nii palju, et võistluste liidriks on tõusnud Eesti reservohvitseride korpus ning parim välisvõistkond Saksamaa on langenud kaheksandaks. Eile pidid võistkonnad täitma luureülesandeid. Luureülesannete tulemusi pole hetkel veel kokku arvutatud, kuid tehes eelmiste aastate Erna retkedest järeldusi, võib luureülesannete tulemuste saabumine teha suuri korrektuure liidrite osas. Luureandmete punktid moodustavad üle poole kogu Erna retkel kogutavates punktidest. Tulemused saab teada laupäeva hommikuks. Hetke ülevaaterajal toimuvast annab kapten Ülar vom. Praegu toimub kontrollpunkt India, kus on mitu võistlusülesannet täita. Edasi liiguvad võistkonnad kontrollpunkti. India üksus toimub variante, seerumi näeb ja lõpetavad kontrollpunktist Juliet laskmisega, millele järgneb siis lõpujooks ja finiš alates homme varahommikust siinsamas kaotlast. Võistlust on katkestanud prantsuse võistkond. Esimesel päeval ja teistest võistkondadest on katkestajaid esialgu ühekaupa. Üks võistlejad Taani teisest võistkonnast üks võistleja, Soome võistkonnast üks võistleja naiskodukaitsest enamasti meditsiinilised jalad on läbi, füüsis on otsas. Camoraal hakkab kukkuma. Erna retkel osalejad on elukutselised sõjaväelased ja ajateenijad segamini Scoutspataljoni kaheksast mehest on viis Iraagi sõja kogemustega. Praeguses olukorras, kus esimesed seitse on Eesti võistkonnad, ei näe kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts midagi üllatavat. No me oleme võitnud üpris palju, korraldasid esimesed kolm võistlust, me võitsime siis, kui alustasime Donal, ma olin piirivalve ülem, siis vaidlus, piirivalvemeeskond vahepeal on võidukad olnud hiinlased, soomlased, kuid üldjuhul on võitnud eestlased ja seda on meeldiv tõdeda, et Me oleme omamata nii tugevad ajaloolist eriüksus treeningu kogemuste baasi olema suutnud ennast võidelda. Äriüksuste eliit. Mis on see põhjus, miks on eestlaste kindlasti koduseinad aitavad ja looduse tunnetamine ja teadmine, aga loomulikult ka midagi niisugust, mida võib ehk selgitada meie ettevalmistusmetoodika ja selle üldise kogemuse maailma kogemuse summeerimise tulema. Tallinna kunstihoones on tänasest näha joonistuste näitus improvisatsioon, vaatamas käis Kai Vare. Näituse ühe kuraatori Loit Jõekalda sõnul on tegemist omamoodi ülevaatenäitusega ja kõik esitatud tööd ei mahtunud äragi. Sel korral tahtsime, et oleks ka rahvusvaheline ja kutsutud kunstnike hetkel siis kaheksalt maalt ja kui hästi arvutada kokku 10 riiki Slovakkiast on meil üks eesti meest, Jaak Adamson kokku siis jah, kõvasti üle 80 osavõtja gosperformentsite ja videokunstnikega. Teine kuraator, vapud Orlov põhjendab teemavalikut Kunstnikud on ikka kõik oma olemuselt väga suured improvisaator ja tal on kuskil kusagil sügaval kaugel alateadvuses, võib-olla mingi väike selline ideeke ja ta töötab sellega nüüd joonistus on esimene võimalus endast välja elada, et kui kunstnik, kes teeb, ütleme, õlimaali või skulptuuri, siis ta töötab sellega aina edasi. See nagu kristalliseerub ja võtab mingi kindla kuju, aga sageli see joonistus on see esimene, kõige puhtam, kõige vahetum kuju, mis antakse sellele väga algsele nihukesele seestpoolt tulevale keele, mis ei olegi alguses sõnana välja öeldud, et see on väga huvitav protsess ja siin on, võib näha väga mitmes arengufaasis nii-öelda ka neid, sest et osa kunstnikke on väga julged ja toovad mingid oma esimesed katsetused, teised tahavad rohkem eelistatud joonistused. Meil on siin emailil ahjus küpsetatud joonistusi. Joonistused kivil on joonistused, liival on joonistused mullal ja rääkimata siis paberist. Vapud Orlov ütles, et nii mõnelgi kunstnikult tuli tema jaoks üllatusi. No muidugi, keda ma alati olen teadnud, kes on kohutavalt hea joonistaja Inga Heamägi, kes tõi väga toredad joonistused ja siin on kõik minust sõltumatult öelnud pidevalt, et oi kui tore on see sein, kuhu tema pani välja oma niisugused suitsu paberile tehtud joonistused ja ta ise temale kuulus ka idee, kuidas neid eksponeerida väga konventsiooni vabalt, lihtsalt liimida paberit seinale. Ise ta mulle selgituseks ütles juurde, et mul ongi siis parem joonistada, kui paber on juba enne natuke kortsus, et et mul ei ole siin niisugust tunnet, et ma rikun hea paberi ära. Joonistused on erakordselt värsked. Improvisatsiooni ei esita seekord mitte, ainult kujutavad kunstnikud loit jõekalda. Neljapäeva õhtuti tahame korraldada veel kontserte nii muusikute kui tantsijate esinemisel Nende seas võiks nimetada siis Igor Karsnek, Rein Rannap, bit, Riho Sibulat, Robert Jürjendali. Et neljapäeviti kell kuus samaaegselt kontsertidega siis joonistavad kunstnikud sealjuures siis seal on nagu mitmekordne peegeldus ehk joonistavad oma muljed villasest muusikast, ümbritsevast piltidest omakorda improviseerivad Sis improvisatsiooni saatel. Joonistuste näitus improvisatsioon jääb Tallinna kunstihoones vaadata 10. septembrini. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, mitmel pool tekib udu. Puhub kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, Lõuna-Eestis võib kohati hoovihma sadada. Puhub kirdetuul neli kuni 10, Liivi lahe ümbruses kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on 19 kuni 24 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.