Viive kelku juunist punetab maasika värv. Su juuksed on puravik, pruunid silmad kui sinine jäär. Värv emade ja neist kuus. On Narvas. Kes seda teeb? Ma arvan küll, oleks naasema. Mürkkollaseks muudab sinuta maailmaga. Vaid igatsust leevendav lood. Sa elad kui hõbe Krista. Värvi, ma näen neid värve. Keedad. Nii et mustavallaena tuleb siis päev ja mul Et roosaka liga taevas, koidukiir kuldamaske Väär. Viimane värv emade ja. No. Kallid raadio, kahe kuulaja, et kui nagu te kuulete tuttavat kõkutamisest, siis pole uudis, et on alanud suur pidupäev sest kohe tähelepanu tähelepanu. Külla tuli Anu Saagim ja seal, kus on Anu, on ka pidu. Anu, kas sinu elu on üks suur pidu, šampanja videohommikust õhtuni. Alati on põhjust tähistada. Mis värvi see armastus siis on, et see on see lugu Uno Loobi esituses, mis, mis nüüd kõlas ja, ja see on sinu välja. Ja see on minu üks lemmiklugudest ausalt öeldes ja selle looga meenub mulle lapsepõlv ja, ja ükskõik millisel ajal ma seda lugu ka ei kuuleks eetrist mul millegipärast tuleb selline helge pühatava hommik meelde. Ja ma mäletan, et minu ema ja vanaema kuulasid vanasti raadiost seda lugu ja mina olin väike tüdruk ja siis ma alati mõtlesin, et et mis värvi on armastus ja Kuuno loob seal lauliseta, maalib seal aknaid värviliseks, siis ma kujutasin ette, kuidas ta värvib siis kas kollaseks või helesiniseks. Ja ma kujutasin ette, et armastus käibki kuidagi läbi sellise värviprisma, et et kui mina suureks saan, mina kellelegi sära armu, siis mina värvin, tema aknad kindlasti. Siis lõpptulemus oligi ikkagi Rooso. Midagi veraldiaali. Aga jah, et see selle looma valisin, sellepärast et tõepoolest selline õnnetunne assotsieerub noortele. Jah, see on tõesti väga helge lugu. Minagi mäletan oma lapsepõlvest. Kui sa hakkad praegu rääkisid roosa ja sinine helesinine, siis tõesti see küsimus on vist igavene, mis Harrise armastus oleneb ilmselt ka mingitest eluetappidest, kui kuskil looduses, siis armastus on ju nii roheline? Kindlasti ei ole, ütleme nii, et võtame ei pea beinime välja sellised asjad, mis ta kindlasti ei ole, lammus hell, aegula kanuga, nüüd gooti armus ja Jerry on kõrre või selles, et natukene nagu noh SM arvan, saan aru, eks ole, võta ka vikerkaare, kas me räägime nüüd armastan sellest või siis hoopis irootikast, et kus ja kust läheb piir nende vahel, see on ju ka täiesti omaette küsimus, aga ühesõnaga olgem kõik ühel nõul, et lõppkokkuvõttes on armastus ikkagi punane. Jah. Vere, vere värv, eks ole, veri vemmeldab. Liha lõika. Muna sõna. Okei, jah, Dracula küll, igavene armastus ja vereverre ja see küsimus on. Järgmine. Peaks siis need, kes on juba joonud šampanjat, oi, palun võtke musikeseme, lähing, ulata ühe hääle andmine produtsendile ja asi surema. Kallaneliale ise äge, kõik võtavad ühe lonksu, oi, aga see on ohtlik. Muuseas kuulajatele teadmiseks loomulikult ei propageeri alkoholi, vaid joome ikkagi lihtsalt laste šampanja ja nürikirjadest. Ja nüüd, kui meie jutt mõne minuti pärast muutub veidikene imelikumaks, siis ärge palun pahandage, sest täna on sõbrapäev just palju õnne. Eiei. Toosti peabki ütlema ju tavaliselt ütleme, kõige vanem inimene või siis külaline, nii et antud juhul siis külaline. Ma olen nii kõige vanem kui ka külaline. Tänasele kolmanda peale kaks nädalat sinust vanem, nii et r selles mõttes ei ole. Nii et võib-olla vanemad härrad, kes me oleme sündinud ühes kuu. Mis ei ole, muide, mina olen märtsis, et mis kuupäeval hakkame siis lähme isiklikuks, 22 on siis kaks nädalat, oled 22 või sa oled mu emaga ühel päeval sündinud. Ma olen sulle ka ema, ütleme siis niimoodi. Sa oled jäära tähtkojas ja tähendab, kas see tähtkuju on ka oluline, et see on minu jaoks absoluutselt Te ei ole. Et ma arvan, et, et pigem on oluline mingi astroloogiline märk, issand, ma hakkan rääkima Peegi poodi viia astroloog, milline märk, kus sinu päike. On asetsenud sel hetkel, kui sa oled sündinud Mui kuu või, või ma ei tea mingid sellised müstilised märgid. Ma olen sellega viimasel ajal tutvust teinud tänu ühele oma toredale sõbrannale, kes vedas mind muuseas astroloogia kursustele ja mina vana skeptik, kes ei usu absoluutselt mitte midagi. Ja kui astroloog võttis välja minu tähekaardi ja tegime crack, crack, crack, crack pani nagu pähe olulised asjad mu elus paika, siis ma olin täiesti vait, olin täiesti suvaline, on kinni ja peale seda ma usun, mingil määral astroloogias. Kuigi tema näiteks kummutas just need tähemärgisüsteemid, et inimesed on nii takerdunud nendesse oma, märkides, et see ei ole Vääna, tuleb ikkagi vaadata seda sünnihetke. Et kus siis on sel hetkel marss ja päike, kuu ja muud taevakehad. Nii väga pole sul veel viimasel ajal sellised avastused on null ta, mille suhtes väga skeptiline, võib-olla ka eelarvamustekoldes, siis äkki tuleb üllatus, et vao, ma ei oleks osanud arvatagi. Mul on selline tunne olnud viimasel ajal, et mu ellu tulnud inglid ärge nüüd naerge juhatusele šampanjat, mida me oleme siin, jumal limp, siin on aga tõepoolest, et see on müstiline nagu inglite jutt on ka mulle alati tundunud kuidagi veider, noh, et ma saan aru, inimesed peavad millessegi uskuma ja ja võib-olla seal natukene softinbersioon jumalast, et mina tuntud ateism ja alati ütlen mina jumalasse ei usu, aga aga millegipärast ma olen ka tundnud viimastel aastatel, et minul on kaitseingel ja mingisugune ülem ülemvõim, mis hoolitseb ja hoiab ja, ja vaatab. Aga kas nüüd singlid ei olnud seal mingit? ERSO-t-särke ja ei, siis ma veel inglitesse nii väga palju ei uskunud, aga, aga, aga antud hetkel küll, et, et mul on olnud, ma ei hakka neid loetlema siin situatsioone elus viimasel ajal ja ma tõesti olen niimoodi mõelnud, et nii, et noh, tead, oled nagu tupikusse, mitte midagi enam ei aita ja oled nurka aetud ja siis lihtsalt mõtled. No issand jumal, kas mitte keegi ei hoia ja mis mitte, keegi ei tunne minu pärast mure mingi ülemvõim ja et, et kus on minu kaitseingel ja sa ei usu ingleid. Et ei lähe, läheb mõni sekund ja, ja sa saad oma küsimuse oma probleemile saada täiesti müstilisest kohast lahenduse niimoodi, et ma olen läinud koju jäänud, läinud magama ja läinud seda veel unes, issand, ma lähen täiesti keeruliseks. Ärge kuulake, selge nagu teiegi. Seda, mida ma pole nagu varem uskunud, et see tõepoolest on, ma ei tea, kas see tuleb aastatega, vaata kui sa oled noorem, võib-olla siis bratsionile siuh-säuh ja teed oma asju kuidagi. Ma ei tahaks öelda, et ükskõik, samalt üle jala, aga sa ei süüvi või süvene või need asjad ei lähe sulle korda. Elus on nagu midagi öelda, pinnapealsemad asjad olulisemad, aga, aga see elu on rohkem välja. Kvaliteet ei ole võib-olla nii oluline, on see kvantiteet? Kvaliteedistaadiumis sina, kes sa alati kvaliteet eriti hindan, ma olen seda alati hinnanud, aga ma ei ole Weble seda tähele pannud. Nii ilus, väga põnev. Võib-olla jah, võtangi siis Anuga mõnikord, noh, kui sul juba inglitega veel paremini suhted lähevad ka pühapäevasest see hallo kosmosesaatesse külaliseks, aga praegu tähistame sõbrapäeva ja kuulame Anu valitud muusikat ka, et mis on siis valentinirütmide eest, mis meil järgmiseks on? Meil on armastuse lugu, armastus on õhus ja lavisineer ja Jon pool yanges, sa tahad nagu seda lugu kuidagi lahti rääkida, et miks ta sulle nii-öelda südamelähedane on. Ei, ma lihtsalt võtsin täna sellised lood, mis on seotud armastuse teemaga ja minu meelest on klassikas on ajatu klassika ja, ja ka selle loo puhul on nii, et, et kui ma seda kuulan, tähendab, ma ei ole ostnud seda plaati, pooliaagi plaat. Aga mulle meeldib kuulata lugusid juhuslikult, kui nad tulevad raadiost, sest minu meelest sellel on palju suurem efekt, kui hamstraatama tean, te olete kindlasti suured melomaan. Me elame ja me elama olid. Aga, aga mina olen pigem selline, eks tempore inimene, et isegi kui mul on need plaadid kodus riiulis reas rivis, siis haruharva ikkagi. Ma kuulan neid aga mulle tohut. Ma olen tohutu raadio fänn, muuseas ja mulle meeldib, kui raadio üllatab mind, ehk siis raadiost tulevad sellised lood, mis hetkel võib-olla ei ole kõige popimad ja kõige kuumemad ja kõige mängitumad, aga lihtsalt näete, tuleb külla raadiosse selline külaline nagu bravuuritar ja järsku soovib mingit täiesti müstilist nõbu, mida sa oled alati armastanud, mida sa haruharva kuuled, võib-olla raadioeetrist ja näed, palun väga ja teeb päeva nii ilusaks ja helgeks. Nii tähistame sõbrapäeva meelelood on kõrge, kallid kuulajad, ma loodan, et olete samasuguses naudingutevoos nagu meie siin raadio kahes stuudios, kus meil on külas Anu Saagim, bravuuritar, glamuuritar, Harry ja mida kõike veel, Anu, kuidas noh, ma ei tea, sa oled kõik juba ära rääkinud, et millest rääkida, aga me teame kõik, kuidas sa oled püksata, kuidas sa oled? Meil on nii, kuidas sa teed seda teist ja kolmandat, kuidas ruumist, et töö juures. Täna on sõbrapäev, räägime, räägime sina oled kindlasti kõikide Eesti selliste meelelahutusstaaride suur sõber ja vaenlane nende arvele vihavaenlane siis natukenegi sõber, miks sa arvad, et see sedapidi on? No ma arvan, et pigem ma olen vaenlane selles mõttes, et ma valimatult vorbin neist uudiseid loomulikult ja vaata, kuna mul on valulävi endal nii väike siis ma ei saa aru, millal ma lähen nagu üle piiri, ehk siis ma teen haiget neile. Tõepoolest, kui ma hiljem selle üle järgi mõtlen, siis ma saan sellest aru. Aga hetkel, kui ma teen neid, siis ma nagu ei mõista, sellepärast et mind on ennast nii palju katkutud ja kitkutud ja mul ei lähe nagu see korda mulle teevad paljud asjad nalja ja vahel, kui ma panen elusse üles uudiseid, siis noh, ma nagu eeldan, et inimesed saaks aru, et see on nagu natukene ikkagi meelelahutus ja huumor, et võtke seda natukene nagu kergemalt vičeugiga. Aga noh, loomulikult siis ma mõistan ka seda, et isik, kellest siis jog tehakse. Et noh, intelligentsuse tase, Ma arvan, on veel ei madal, et et mina pean selliseid inimesi, kes saavad sellest aru, kui nende kulul nalja tehakse, väga intelligents näiteks inimesteks. Aga, aga esmase hooga muidugi valitakse siis meie number ja ja sõimatakse korralikult täis, aga mitte mind, vaid minut töötajatest keegi otse mulle ei julge helistada. Aga mis seal viimane selline mingi keiss oli, kus noh, nii-öelda hea sõber, seltskond, biosõber ütleme siis ikka võttis toru ja sõimas ja oli aassõbrast sai vaenlane. See on igasuguseid asju, tähendab see toi, sa ei tohi kirjutada sellistest asjadest, isegi kui mõni inimene ebaõnn õnnestub mingis ime imeväikeses asjakese skeem ei hakka sind toome, sest ma kardan, et inimene kuulab seda raadiot. Aga aga pisikene ebaõnnestumine, võib-olla ta ei saanud hakkama mingi asjaga, no ütleme nüüd näiteks libalibastus jäisel teel saan nüüd kuva kuvanlik, eks ole, piltlik et, et ja siis sellest uudis teha, et no ma ei tea, miks sajab inimest, aga ma ei oska öelda, sest kui keegi minust, et taolise uudise, siis, siis ma lihtsalt Ta laginal naeran selle peale, aga samas mul tuleb nüüd meelde, et mis oli viimane uudis minust endast, ahhaa tuli meelde ja ma vihastasin tõsiselt ja seal harva harva, kui mul tekib selline kihk, et ma haaran telefonitoru ja helistan sellele konkreetsele inimesele, kes on siis lekitanud selle uudise meediasse ja nagu sõiman ta läbi või küsin, miks sa seda tegid, see jutt on ju puhas vale. Kuigi ma saan aru, et ma seda artiklit loen, on jube naljakas. Aga mind ennast ajab vihale ja viimane oligi see, et ma ei soostunud minema sellisesse toredasse. Ma ei teagi, kuidas seda kutsuda, see ei ole tõsielu Saarsem, mängusaade või, või vaata, kus nad seal teevad, igasuguseid ülesandeid lahendavad. No ma tean, mul ei tule meelde basemeni Eesti. Ja ma ei nagu viktoriinid ja need mälume, mängud ja, ja kellegiga mõõduvõtmine võistlemine, tead, mind on need ära tüüdanud. Ma olen nendest hästi palju käinud, varem olen nad muuseas kõik ka kinni pannud, mul ei ole sellega absoluutselt mitte mingit probleemi, aga ma ei viitsi seda. Noh, ma olen artist, aga ma ei ole kloonedki, kast tsirkuses esineda ja seal eeldatakse, et Saagim peab kindlasti kohale tulema ja kui ta ära ütleb umbes siis ta kardab, siis ta on o järgmine argument on igav, vanaks jäänud ja vaata mingi kolmas on ka veel mingi kole. Ühesõnaga selles artiklis oli siis kirjutatud, et et Saagim ei tulnud meie saatesse sellepärast et ta pidis pidas, teda saadeti naljakaks ja ütlen teile ausalt, tasaret lollakaks. Sellepärast et minu jaoks on see mõttetu ja ma tohin ka seda öelda, aga samas nagu tegelikult ma ei öelnud sellele saatejuhile, kui ta kutsus mind sellesse saatesse, ma lihtsalt ütlesin, ma ei viitsi Ausemai viitsisel tsirkust teha. Vabandust aga, aga noh, ilmselt ta solvus samas, et saada nagu tähelepanu oma saatele, siis ta pidi natukene midagi välja mõtlema, see on ka väga minulik midagi välja mõelda. Ja kasutas seda ära. No okei, teen point sulama, natukene solvusin see võti, millesse oli kogu artikkel kirjutatud, oli ikkagi pahada ohtlik. Aga kuidas siis need noored pürgijad, kes üritavad saada kuulsaks sulli ja feimi, see on ju üks praegu ihaldusväärsemaid asju ikkagi saada kuulsaks ükskõik mille abil ja siis selle peale mõnusat liugu lasta, et kuidas sa suhtud nendesse, kellest ka sina Elu24 veergudel palju kirjutad. Ma vabandan, ma ei tea täpselt nimesid, aga nõialõi Exua piire ja distsipliin Tiina ja ei tea mari ja noh, selles mõttes, et inimesed, kes tõesti tahavad kuulsad olla, kelle, kes teevad ükskõik mida, et vaata nende puhul me ei saa ka aru, ega ma katsun nendega ka karvu ju tegelikult, et et kui mul on näidatud rohelist tuld ja see inimene on igal võimalikul moel mulle näidanud, et ta tahab olla kuulus ja tegelikult vahel isegi saadab selliseid väikseid uudisnupuke simist, aga juhtunud on aga kaane lahti ja aga siis, kui ma ise nagu leian mingi taban ta mingilt peolt, ütleme vääritult peolt jutumärkides ja teen sellest nuppu, siis, siis nad siiski vihastavad, et ja siis ma neid õpetan ja ütlen, et kallis inimene, sa tahad ise ja tegelikult nii hirmsasti kuulus olla. Et sa pead kannatama, seda ma ka selle valu ja vitsa poole ära nii-öelda, et et ei saa olla ju kõik roosamanna ainult sinust ja siis nad hakkavad käte-jalgadega vehkima, loomulik, ma ei tahagi olla niimoodi kuulus, et see kõik on. Sa oled mind valesti, mõistad, sa oled minust valesti aru saanud. Aga mind paneb hämmastama, et on üks ports inimesi, kes tahavad tohutult kuulsad olla, aga nad ei taha haiget saada, aga kuulsuse juurde kallid inimesed, käikalt viisikene valla palu tahetakse ainult seda koort ja šampanjat ja maasikaid, aga mitte seda piina seal taga. Aga mis sa arvad, millest see tuleb, et tõesti nii, paljudel inimestel on selline mentaliteet, et saada lihtsalt kuulsaks, lihtsalt kuulsaks, et mitte millegagi. Et ma olen laulja või ma olen andekas või karismaatiline või mis iganes alaga tegelen, vaid lihtsalt vahet pole ja ma tahan saada kuulsaks, saada kuulsaks. Ma tahan saada kuulsaks mingi selline mantra, mida siis korratakse. Et Eestis ei olegi sellest aru, saan, ma mõistaks seda kusagil mujal maailmas, sellepärast et kui sa oled mujal maailmas, suudad sellega saada kuulsaks, et ma ei tea, sa ajad oma pea kiilaks, kõnnid kätel supled vahukoores, teed mingeid lollusi, et noh, tõesti selle eesmärgiga ma taha kuulsaks saada. Siis see toob kaasa suure ja suure mammona, ehk siis raha, palju raha. Aga Eestis ma nagu ei ole sellele pihta saanud, sellepärast et kõik need seksi miisud, seksikiisud ja farmi Kaavrelid ja nad tahavad hirmsasti kuulsad olla ja nad teevad, näevad nii palju vaeva selle jaoks, nad kulutavad ise oma jõuvarusid, energiat ja raha. Aga nad ei saa nagu vastu mitte midagi. Et vot sellest ma ei saa aruna natukene, et minu meelest on nagu selline periood, et sa külvad ja siis hiljem nagu lõik, vaat et sa pead ka midagi nagu lõikama ja selleks olen hea näide, muuseas mina sest ka mina sain kuulsaks nagu tühja koha pealt, mitte millestki. Aga ma arvan, et me võiks kuulata looja siis. Jah, mul on enne veel üks väike küsimus nende kuulsuste teemal siis selle lukku panna, et kas, kui sa vaatad neid nii-öelda klikeks, tulevad nendele artiklitele, kas siis inimesi reaalselt huvitavaid, mida Tysee Tiina ja kiisu ja ja Miiduiidu teevad absoluutselt ja, ja mis mind hämmastav on see, et et oi, ma võin tuhandeid näiteid tuua, sellepärast mõtlesingi, et paneme vahepeal muusikapalaga, ärme pane. Mul on juttu, jagub kauemaks, ma lihtsalt tahtsin köhatada vahepeal, aga aga nüüd tullakse köhahoog üle. Et, et jah, selles mõttes, et ma võrdlen, tähendab ma toon hea näite, ma võtan välismaalt sele näidet. Justin Bieber. Meil on ka teisi toimetajaid peale minu elu 24. ja, ja meil on üks toimetaja, kes ainult nagu tegeleb Justin Bieber iga. Ma tean, et seal on klikke tohutult, aga mul on täiesti kõriauguni endal ka sellest Justin Bieberist, anna andeks, Krista Lensin. Aga ma lihtsalt enam ei või, ja kui ma hommikul tulen tööle ja ma näen, kuidas ta vorpinud jälle neid sadu uudiseid tramo, okse ja osa Ta on ennast ära, anna andeks, palun Annika. Ja siis ma nagu, no no see on nii kohutav ja võiks vähemalt teistele Roland, Andrus valmistus Justin Bieber uudis ja nemad ei jõua nii palju teha. Ei ole. Et see ongi see öösel ja ühel hommikul avastan üks tore lugeja siis. Ma arvan, et tal on tohutult hea huumorimeel on tehnud photoshop'is pildid Justin Bieberist, kus ta on siis foto hambus ja ketšupipudel käes ja ta kirjutab, et ta nägi Justin Bieberi Märjamaa Statoilis. Kui see pugev pukis, neid siis hotooge ja ma mõtlesin, no mida kurja ma panen lihtsalt selle kaks rida ja sellele see oli hästi äge pilt, panen selle pildi sinna juurde ja mõtlen, et vaat nüüd, kui ma selle uudisnupu üles panen, siis lõpeb, sest Justin Bieberi vihtumine natukeseks ajaks ära ja panen üles uudise täpselt samade sõnadega. Chastympiiverit nähti eile Märjamaal statoili tanklas tuli sinna Limuga võttis koos autojuhiga kaks hotdogi, pubisid neid autos ja lahkusid, ma panen täpselt sellise uudise üles ja te ei kujuta ette, see oli hipselli nädala. Ta oli see uudis, inimesed loevad, osa usuvad ja teised muidugi karjuvad vastu sealses kommentaariumis, mida te usute, lollid, te olete täiesti rumalad ja siis on mingi kari inimesi, kes usuvad ja siis ma lisan veel sinna sellise lausekese, kuna ma just mul oli nagu meelde jäänud, et mingi fännikokkutulek oli kuskil tatart lähistel olnud, lisan sinna ka veel, et, et ta, ta oli teel siis Tartu vällja. Helsingi laevale ja kujutate ette, inimesed hakkavad seal arutama ka Märjamaa ei jää ju Tartu ja Tallinna vahel ja siis ma nagu siis nad on selle ära vihtunud seal ja siis ma lisan oma loo olevat seal onlainis jube tore vaate paberajakirjandus ei saa varastada, eks ole, et sa võid nagu sellist järjejuttu arendada, siis ma lisan sinna, tegid, põikas Märjamaalt läbi ja siis tuli veel teine pilt, kusjuures tuli järgmine päev, kus jahtisin, piiberil oli silm sinine. Järgmine hommikul ma lihtsalt tegin uudised, Justin Bieber siis tuli sealt Märjamaalt, jõudis Tallinnasse Läks läbi vanalinna kõndistele lendas jääkamakas pähe, silm läheb siniseks. Siis ta lahkus Soome laevale ja kuna see pilt oli saadetud Bieberist, oli tehtud tõepoolest üks pilt, kus ta oli laevas. Kas ilm oli siniseks maalitud, teen teil selle uudisega ja see läheb nagu kuumale kivi. Vaat siis ma tõstsin käed püsti, et siin nüüd on kõik. Et Justin, Bieber Forever, palun andke tuld ja nüüd võib elu 24-st lugeda ainult ja ainult tohutult palju Justin Bieberi lugusid sellepärast et ta on meie vaieldamatu staar ja mitte midagi ei ole teha. Aga Anu, sa teed kindlasti ära, ütleme, ütleme kooliõpilastele seda pea kuhugi töö nad saavad, eks ole, omavahel sihukeste arte arvestada koostöö vorme just, mida siis, mida siis on meil rääkinud ka mõned nii-öelda haridustöötajad, kes meil on, külaskäigud, mis, mis meie koolis nagu, nagu puudu. Nii et, et see on kindlasti tänuväärne. Jah, kuule, kuule, kuule, räägin siia otsa kohe selle loo, et, et kuulasin mingi statistika või mingi arutelu tehti, et et koolides on keelatud teatud interaktiivsed leheküljed ja mis see üks oli, issand ei mäletagi ja teine oli igal juhul elu 24. Ei saa seal elada, Churchill Bieberi uudistes välja, karjud ennast, aga kuulame vahepeal muusikat, mille nootel Donnas saame Athillaav ja kallid kuulajad. Ma tuletan meelde, et kui teil on küsimusi Anu Saagim, võite meid foorumi pommitada. Pääst. Anu, miks see lugu tahad midagi öelda ka selle kohta? Selles eelne lugu, see on selline natukene party lugu, afterparty lugu, võib-olla. Ma ei tea, kas nüüd siia keskpäeva sobib, aga kuna me oleme limpsinud juba praktiliselt klaasikese šampanjat ära ja meil on teine klaasikene just ootel, siis ma arvan, et kahe šampanjaklaasi vahele sobib see lugu suurepäraselt. Käimas suur sõbrapäeva möll, raadi, kae. Külased Valentiina, Anu Saagim, bravuuritar, minu vanaema nimi oli muuseas Valentiina, no näed, ta oli sündinud täna. Ei, ta oli 14, aprill. Praegu paaringuga mööda, ainult, kas see vanaema oli see, ma olen piilunud. Dali Valentiina tiivas, muuseas ma pean nendime ja tiiva kusjuures ja panete tähele, sõbrad kõik on pärilik ja teate, mu vanem oli selline, et see oli müstiline, väga tore, et see tuleb sõbrapäeval meelde, sellepärast et vanaema oli mu kõige suurem sõber, kui ma laps olin. Emal ei olnud kunagi aega minu jaoks, sellepärast ta tegi tööd kõvasti. Aga vanaema oli siis selline kuraažikas daam Ta käis ka tööl, aga see tema töö tegemine oli kuidagi selline nagu hoogne ja lõbus, ta töötas muuseas Kalevi kommivabrikut, kusjuures aga aga tihe külaline seal loomulikult. Aga tema puhul ma meenutan ühte sellist asja, et kui tal oli palgapäev näiteks siis vanaema võttis kätte alati, ütles Anu juba hommikul. Anu ala valmis. Täna on mul palgapäev. Et tuled minu juurde tööle, et kui ta lõpetas, siis natukene varem lipsas teelt minema ja siis me läksime linna peale shoppama. Siis Mesopazine, sõime ja nautisime. Me lõime tegelikult tema palga ühe päevaga läbi, mis oli täiesti kohutav. Me täitsime alati, palgapäev on muidugi mu ema oli hästi kuri, sellepärast et ta ütles, et no misasja see tähendab siis tema pidi siis loomulikult, eks ole. Vaata isegi arvasid kuidagi neide rahaga balansseerima, siis kuu lõpuni, aga, aga vanema leia ühe päevaga selle laiaks ja ja emad pehmelt, nendes ainult see, et siis traditsioon oli ka see, et palgapäeva puhul siis läksime kuju, katsime laua panime alati valge laualina kõik kõige uhkemad nõudja kristallklaasid ja võib-olla sealt ma õppisin ka natukene napsitama, selles mõttes, et vaata, laps, juua ei tohi, aga vanaema pani mulle ka alati sellise kauni kristall se napsuklaasi kallas sinna loomulikult forssi või limonaadi. Aga, aga seda ei tohi teha muuseas lastega sellepärast et siin võivad jääda mingid sellised tar, tardada võivad sellised, et tahaks ikka klaasi tähi, minul on jäänud, minul on jäänud Temaste tähistamiseks traditsioon nagu külge takerdunud ja siis me tähistasime ja valmistasime ka uhked maad ja ei puudunud laualt loomulikult ka šampanja ja koogid ja nii edasi, ema tuli koju rahali laiaks löödud, lauda oli nagu äge. Pidu käis, vahel olid ka juba külalised kohale kutsutud, vanaema oli väsinud teel, aga no ikkagi see nagu võlus ta näole lõpuks naerata. Ja mina arvan, et noh, ma algul alati mõtlesin, olin nagu pabinasse, tema kuri ema, korja tagantjärgi, kui ma mõtlen, ma arvan, nendelt helgemad helgemad päevad igas kuus palgapäeva tähistamine, inimesed, ärge võtke, palun sellest õppust. Palgapäeval ei tohi kõike oma raha sirgeks lüüa. Nojah, aga tõesti see, see lai joon või see üldse noh, põhimõtet elada täiega, et, et see on nagu eestlastele natukene võõras, et tuleb ikkagi kokku hoida isegi naeratusega Mine tea, mis homme tuleb jälle kitsas käes, parem karta, kui kahepill tuleb pika ilu peale. Ta oli ikkagi selt Slaavi poolt ja näete, tal oli aseveres selline tähistamine, sest tema sai nagu elu mõttes selles mõttes õieti ja aru, no ja mis siis juhtub, ega need palgad ka vanasti nii tohutult suured ei olnud, okei, see oli nii tühine summa ja kui sa seda venitad seda närust palka kuu aega sent sendi haaval või kopikas oli tookord kopik kopikahaaval, siis sa ei saa absoluutselt mitte midagi lõõtsele korraga laiaks. See on pidu, aga ega see siis pärast seda ära ei sure, küll keegi ikka aitab võlgu võtmine, mäletan, oli vanaemal ka muuseas vereveres, et küll ta oli igale poole naabritele kõigile võlgu aga see oli kuidagi nii toredal, ainult nii palju andeks, selliseid žeste sellepärast et ta hoidis, vaata, me elasime nagu tornide väljaku lähedal, seal see ei olnud päris kalamaja, aga ta oli ikkagi selline puumajadega rajoon selline. Ja siis nagu Need kogukonnad moodustusid tegelikult sellest hoovist, kus elasid ehk seal oli grupp, siis neid puumõjusid ja, ja sul oli, kõigil oli alati hoo ja see moodustas sellise väikese ühiskonna ja, ja mina arvan, et minu vanaema oli selle pisikese mikromaailmastaar seal nii-öelda ehk siis tegi nende inimeste elu rõõmsamaks. Mõtle, milline ilus lugu selleks, et teada saada sinu taustaks vanema, kes ma oletan, on vist lahkunud. Oleks kindlasti rõõmus näha, et selle tema mikromaailmast juba natuke suurema makromaailma maailma mastaabis ikkagi mikromaailmastaar oled sina, et Anu, sinu selline lai joon, elu nautimine, see ei ole üldse tavapärane, et ma arvan, pärinud tõepoolest selle temalt ja et need on nii helged mälestused olnud, et sa kuidagi siis ilmselt nagu tahad uuesti ja uuesti uuesti seda kogeda. Ma arvan, et. Mulle eriti meeldib sinu puhul see, sa oled rõõmsameelne ja kuidagi huumoriga suudad seda kõike võtta, sest et noh, mis elus ütleme nii, et boiks tervis, tarviline vara ja parim tervisesäilitaja ongi ju naer, et mida sa siis ikka nutad ja kurvastab kogu aeg, kas sul on ka selliseid perioode, kus sa tunned, ei jaksa, ei viitsi, ei taha, kurb, nõme, kõik käib närvidele. Stress, depressioon, mida iganes, mis seal siis loomulikult on, aga mina, mina? Ta on nagu ära minna selles mõttes, et mina lähen siis oma pelgupaika ja, ja viimastel aastatel on selleks kindlasti. D minu Saaremaa kodu, ma lähen sinna, kuhu kiiver ma lähen sinna ja noh, vaata kui sa oskad olla ka üksi, mina olen sedasorti inimene, kindlasti on jäänud mulje, et et ma tahan olla hästi palju seltskonnas ja minu ümber on tohutult palju inimesi ja kogu aeg midagi keebe kihisev tegelikult seal tohutult vale, sellepärast ka mina pean patareisid laadima. Aga ma oskan olla minu meelest, kas see on kunst, osata olla üksi ja nautida seda, ehk siis saada hakkama iseendaga? Mina, kui lähen üksi Saaremaale, ma võin seal nädalaga täiesti üksi olla ja ma ei ole kurb. Tähendab, ma olen iseendaga nii suur sõber, et mul on endaga koos lahe olla, päriselt ka? Mulle meeldis, Linnar Priimägi ütles kunagi, et huvitaval inimesel ei ole iseendaga kunagi ka absoluutselt ja ma olen täiesti nõus sellega, sellepärast ma saan ise endaga hakkama. Küll meie oleme ikka. Ja Anu, nüüd mitte küll sel aastal veel, aga järgmine aasta saame kõik tähista sinu viie. Ei vale üle-üle-üle-ülejärgmisel aastal. Oskasin shampanja õdedel šampanjat pritsiks natukene, kuna nii kallis arvuti, ma vaatan seal. Ei lihtsalt ei ole kunagi tulevikus. Et, et ma just tahtsin küsida, et millal sa noh normaalne Ma tean lihtsalt, et päike, päike, tegelikult paistab veel mõned miljardid aastaga, aga kaua sa noh, nii-öelda sina kui nii-öelda väike päike, kuidas, kuidas sinuga on, et kaua sa meid nii-öelda rõõmustad ja kaua sa meid nii-öelda nakataks siis selle positiivsusega süütad seda eesti rahvast, nagu öeldakse, veel nii-öelda käivitab teda, sest et olgem ausad noh, ütleme nii, et, et noh, ma ei hakka seda numbrit siis nüüd enam ütlema, aga, aga, aga aeg läheb, aeg teeb oma töö. Ja varsti oled ka sina, 30. Ingrid, näe, naine ikka mõistab naist. Aga jah, ma tean, sest ma olen endiselt 26 m. Aga küsimus on selles? Ei ma olen ka selle peale mõelnud ja ma olen võtnud eeskujuks maailmastaare ja nüüd oleks paslik hetk võib-olla mõelda madonna peale, näiteks. Kas madonna ei ole mingi 50? Nii, ei või? Kaheksa piss ju iono, ma kuulsin juba 58, läheneb 60-le eino tal suhteliselt küpses eas ta, no ta on niis, ta on tõesti naine ja, ja neid on veel maailmas, neid jagub. Ehk siis. Ma mõtlen taoliste inimeste peale tavaliselt, kui, kui ma mõni hommik vaatan peeglisse ja ma näen lihtsalt kohutav välja, näen lihtsalt jube välja või mõne ajakirja või ajalehe ja vaatori. Gonjumalera olukord veel ei ole läbi, mine koju, ole kodus, joon limpsi šampanjat. Ta eesti rahvas sellest õudusest Paloni ilma, aga, aga olen või tähendab ma ei võrdle ennast nende maailmastaaridega oma, mõtlen nende peale. Ja see nagu annab sellist kärtsu ja samas ma eesti rahvas, palun ärge kartke seda. Ma jää niimoodi trikitama nagu mingi pubekas teile pore ever siia. Ma oskan ka diivalikult taandada Kreekaga, arva Jack lingelleri ma oskan nagu vaikselt liuelda ees minna sinna kuhugi eemale ja jälgida siis teie elu sealt kaugelt ja siis võib-olla tüütada ainult oma memuaaride Kadeid Neile pisar silma, nii et kuule, palun nautige Anu etteasteid nii kauaks, kui on, nii et kaifige täiega. Tahtsin veel küsida, kas sul on mingeid selliseid? Noh, kui me räägime, võib-olla meedia, meelelahutusmaailm, huumor, trikitamine, mingeid selliseid ambitsioone või mõtteid või hulle ideid, mida sa tahaks. Ja õnneks või kahjuks selline inimene, kes endale mingisuguseid tohutuid tulevikuplaane ette planeerib, et, et minu elu on ikkagi veerenud nagu selline pehme karvane pall, kelle ilma suuremate viperusteta veere veere vesi, siis ta läheb kogu aeg suuremaks. Muidugi, ühel hetkel võib käia pauk ja ta võib lõhki minna, aga ma ei mõtle selle peale. Meil on ka üks kuulajaküsimus, kes küsib, et mida sina, onu arvavad Eesti paparatsokultuurist, et kui maailmas on see ikkagi mega business, eks, et sa saad kellegist halva kaadri, kus tal rasvavolt ripub üle kõhu või ta on vale mehega kohvikus ja sa saad oma kuupalga kätte, et mis Eestis seis parasjagu on, see, et ma just täna rääkisime muuseas paparatso teemadel töö juures ja ja meil kahjuks see meil oli tore paparatsofotograaf, kes siis tegi a'la et Ingrid Peek ostab poes vorsti ja, ja Jagna valib raamatupoest raamatuid ja ühesõnaga selliseid nagu jooksvaid jooksvaid kaadreid elust enesest ehk Eestis ei ole see raske, lihtsalt liigud siin linna peal ringi ja klõpsid fotokaga kellelegi kaadrisse ikkagi saanud. Ja täna me just arutasime, et kas see on eetiline või ei ole maailma mujal maailmas seal täiesti norm. Ma olen ja võin kinnitada, inimesed tahavad õudsalt selliseid pilte vaadata, aga, aga millegipärast arvatakse Eestis veel siiski, et see ei ole ilus. Et kui sa pildistad läbi kohviku akna, kuidas seal mingi paarike, kes seal viimati olid? Jan Uuspõld? Ma ei tea, mingi sõbraga sõid kooki, okei, ma saan aru küll, inimene teeb suu lahti. Kahvlit suhu ei ole kõige ilusam vaatepilt, aga liigitule ja kliendid tulevad, mul on ükskõik, tegelikult lõppkokkuvõttes Kasmaali panen selle pildi üles. Ei pane, ma tean, inimesed tahavad näha, moraalijüngrid sõimavad, aga ütlen ausalt, Eesti inimene ei ole selleks veel valmis. Läheb veel kümmekond aastat künnad, küll neile see meeldima hakkab. OYO Aga madonna lemmikut tunnet mängime kohe enne tahaks sõnu küsida, et mis soovitad või on, Tõnu oli seal midagi veel asjalikku. Ei selles mõttes, et seal selles mõttes, kas madonna, eeskätt tabalate Ei, sinna ei ole jõudnud, olen jõudnud ingliteni ja astroloogia Niaga, aga kavala saab veel natukene oodata, kas ma ei tea, kas Eestis üldse üleüldse sina Ingrid kindlasti tead, kas seda harrastab ta nii, kohe võtan oma tehnikakaardi välja kabala selline harras töötajaskond on ikkagi väga väike olla, aga siiski ta on olemas, ingliteema on suht laialt levinud ka taro kaarte kasutatakse, kabala ei ole väga levinud, ei paista olevat, aga küll ta tuleb, ma ausalt öeldes olengi üllatunud, sest kui madonna oma kabala vaimustusega välja tuli, siis ma arvasin, et küll lööb ka siin kuidagi õitsele. Ehkki raamatuid on poes. Aga meie tunnike, onu kahjuks on sinuga läbi, sa ei lähe kuhugi ja mõnel ei ole veel lõpetatud ja ütle, okei, vaatame siis, mis saab selle tunni lõpetuseks midagi kuulajatele, et mis sa tahad omalt poolt öelda neile sellel õndsal päeval sõbrapäev päeval õues paistab päike ja on väga-väga külm. Teate, ma, kuna ma tean, et raadiot kuulatakse siiski suhteliselt palju, muuseas ka kaubanduskeskustes Desia poekestes ja kohvikutes siis ma tahaks seda öelda, et mis mind, tänan hästi-hästi palju rõõmustanud ja ma tahaksin, et inimesed jätkaks, sellist traditsiooni on see, et näiteks hommikul ma läksin kioskist lehte ostma ja läksin, napsesin kohvikust saiakese kohvikese ja kõik need inimesed, teenindajad just nimelt ma tahaks öelda, olid kuidagi eriliselt särtsakad ja rõõmsad, et kõik soovisid head sõbrapäeva Sulle, head sõbrapäeva. Nad, nad ei olnud nagu Eesti inimesed, nad olid nagu absoluutselt teisel planeedil päriselt ka. Ma juba lagunenud. Et no ta oli täiesti rõõmsameelselt, et, et noh, tavaliselt mina see pool, kes nagu ütle midagi toredat, aga täna oli nagu vastupidi ja, ja tahakski öelda Eesti inimestele, et et kuidas suudate sellised olla ühel päeval aastas teate, esialgu piisab täiesti sellest. Väga ilus aitäh sulle, Anu lõpetuseks madonna Chasti Faimail la on sul selle kohta mingi. Sihkub seks, seks ja veel kord seks ja armastus Sekstele vahele peab ikkagi tõmbama võrdusmärgi, kas pole.