Eino Tamberg tänane jutt tuleb meile hoopis päikeselisem, et kui me siin oma igapäevases märtsikuus ja märtsikuises Tallinnas võiksime näha meile organisti ikka talv veel, kuigi kevad ka kuskilt piilub. Aga teil oli võimalus olla soojal maal väikeseks puhkuseks. Räägime nüüd sellest, mida annab üks keset talvepuhkus inimesele ja heliloojal iseäranis. No kõigepealt tahaks ütelda, et see ei ole mitte planeeritud niivõrd puhkusena. Ma sõitsin Trinidadi Trinidad anneks saarekene üsna Venezuela külje all ja seal ligidal on ka Kuuba, Jamaica ja Dominikaani Vabariik ja üks suur hulk saari. Ja põhjus oli see, et kul seal peab seal kolm aastaks olema, tal abikaasa töötab Ameerika saatkonnas. Nii et ma kõigepealt läksin tütrele külla vaatama seda maad, kus ta elab ja mida ta andnud, väga kiitnud. Ja teiseks, kui ma juba niikuinii sinna läksin Siis valis oma abikaasaga just aja millal seal oli karneval. Kui räägitakse Trinidadi karnevalid oma loomuse poolest Mitte halvemad kui Brasiilias toimuvad või või et nad on pigem rohkem, isegi inimlikumad, seal on vähem niisugust aktiivset show'd ja rohkem inimestega publikuga suhtlemist ja ja eks loomulikult, kui me seal olime, eks puhkusu küll, oli. Missugune on sealne aastaaeg, kui seal üldse niimoodi aastaaegadest saab rääkida? Aastaaegade Phys saab rääkida kui vihmasest ja kuivast aastaajast, vihmased algavad vist augustist, keda ma ei tea novembrist detsembrini. Ja kuivem on siis praegu ja valisime just selle ajasest, niiske periood on tõesti saldo võrdlemisi kurnav. Soojus on pidevalt ühesugune 26 ja 33 vahel tihedalt hästi sooja, üldiselt halvasti ka kuidagi seal Odyst õnnelikud päevad, et oli pilvealuseid hetki ja muidugi jalutada keset päeva linnas on ikkagi täiesti võimatu või noh, rohkem kui kui üks, 600 meetrit, 700 meetrit, aga konditsioneeriga autos on see juba talutavam ja aga see temperatuur ja ei häirinud ja seal oli isegi ühel hommikul üks külmalaine oli oli 20 kraadi sooja ja siis meile tundus ka, nagu oleks. Kui kaua te seal saite olla? 10 päeva. Nii et see oli täitsa piisav, et umbes aru saada sellest saarest ja kommetest ja tütar vedas mind autoga või meid abikaasaga koos mööda saart ja näitas kõike, mis näidata oli, ja mõnda asja ta nägi isegi esimest korda. Kas see kultuur erineb ikka väga palju sellest, mida te olete oma senistel reisidel Euroopas ja Ameerikas ja ja siin-seal ma ei tea. Austraaliani ei ole ulatusega. Nad on muidugi teistsugune kõigevalt elanikud, elanikkond on seal 60 protsenti mustanahalisi ja 40 protsenti hindusid või natuke vähem ja siis seal veel 10 protsenti on igasugu muid rahvusi, nii et valgeid näeb väga vähe. Noh, seekord võib-olla karnevali ajal oli, neid rohkem, oli turistina rohkem sisse tulnud. Tumeda nõmeda närvi, kuidas ütelda, tähendab, silm tundis sellest kogu aeg rõõmu ja. Ma tegelikult tundsin rõõmu, et seal valgeid ei olnud, et seda kontrasti. Ja ma pean ütlema, et neil oli erakordselt meeldivad inimesed. Räägitakse, et kui Aafrikast kunagi ammu-ammu toodi sinna maale neegreid, siis juhuslikult sattus olema väga ilus ja niisugune sõbralik sõim. Ja seda on tõesti igal hetkel tunda. Kõik on ilusad, väikesed lapsed, vanad paksud eided, rääkimata juba nisust parimates aastates tütarlastest naistest. Nüüd pean ütlema ka mehed, kes suurt ei huvita, tundus mulle väga ilusad olevat. Ja mitte ainult ilusad, vaid väga sõbralikud, väga lahtised. Kõik tahtis minuga rääkida ja suhelda ja kui sa tahtsid pildistada linnad rõõmsad ja tulid juurde ja näiteks seal maal ei ole kerjuseid peaaegu ütleme araabiamaades on ju natukene tülikas. Mõni üksik oli ja need olid tõesti näha, noh, selgete põhjustega, miks nad. Ja see sõbralikkus ja mitte ainult neegrid, vaid ka hindud, hoopis teistsugused indiaanlased, hindud ja tähendab ka sinna toodud ja hindud on sinna toodud, tähendabki neegritest kujunes taguni ülikrass juba seal ja siis oli vaja sinna 260 aastat tagasi või ma ei mäleta, millal tuua lihtsalt tööjõudu. Neegrid, kes ju teha, ja hindud olid siis niisugused võimalused olid igasugused, mis pakuti ja nad olid küll vabatahtlikult sinna, see on mingi sunnimise toomine, aga kui palju nad aru said, kuhu nad tulid, seda ei tea, samal ajal see kliima on neile päris sobiv. Ja nad seal ilusasti kodunenud ja, ja praegusel hetkel on just valitseva partei hindude partei Ta pole olnud. Triin tead, sai iseseisvaks kuuekümnendatel aastatel alles. Teie üks huviobjekt oli karneval. Aga ma pean tunnistama, et see karneval inspireeris, ei oska tegema seda saadet ja vaikselt ma lootsin, et te tõite kaasa ka seesugust muusikat, mida me saame siin kasutada saate jaoks. Ja ma võib-olla küsin veel muid küsimusi, mis nagu kerkivad üles, aga võib-olla peatume nüüd sellel karnevalil ja üldse sellel muusikaelul ida, teil, nende põgusate päevade jooksul oli võimalus näha. No kõigepealt karneval kestab kaks päeva esmaspäeval ja teisipäeval enne suurt paastu katoliiklik niisugune komme ja see on levinud nii Euroopas kui ka mujal kõigist katoliiklikest maadest. Kuigi ma ei tea, kui katoliiklik enam nüüd Trinidad ongi. Aga ilusat kombed rahvale meeldivad, jäävad kauemaks kestma kui nende algpõhjused ja ja nüüd see tõesti karneval kestab kaks päeva, aga tegelikult kestataks kolm kuud, peaaegu. Ettevalmistus selleks hakkab enne jõule peale ja need jõulud nagu segavad isegi vahel, et nad viivad nagu mõtted mujale. Enam toimuvad igasugused väikesed pisikesed osavõistlused ja selleks, et karnevalile pääseda noh, kasvõi nende pleki ansamblites või kuidas neid nimetab banni ansamblid. Selleks tulevad noh, mitmesuguseid osavõistlused oma piirkondades ja siis lõpuks need kõige paremad seal 12 vis pääsevad siis karnevalile võistlema ja ma oletan, et midagi samasugust on ka karnevalirongkäigus olevate inimestega. Ja eks nende valika toimub mingil moel, kuigi neid on nii kohutavalt palju, et võib-olla tõesti kogu rahvas, kes soovib, saab sinna tulla ja tore oli ju seal see, et ei olnud mitte ainult noored elusad, vaid vaid olid natuke paksemad ja natuke vanemad ja need olid kõik ühises sõbralikus peres ja kõikidel oli ikese tantsu nii meeletult sees, et lausa kadedaks tegi. Kahel päeval siis see karneval, esimesel päeval ta hakkab juba hommikul kell neli peale. Jahedamaga mitte selle tõttu, et jahe, aga pimedam see on tähtis sellepärast, et see hommikune asi on niisuguste mustade jõudude karneval, tähendab kõik siis määrivad ennast igasuguste tumedate värvidega kokku ja isegi poriga ja noh, kõiki, mis annab, käed on määritud, näod on määritud. Ja nad sammusid Me tänavast ka läbi ja toetusid vastu naabri aeda ja paar päeva hiljem ma nägin kortse, naaber seda aeda uuesti värvis. Kuigi need värvid peaksid olema nisust pestavad ka ja tegeleda puudutavad ka inimesi, kes need liigides on ja sugugi mitte pahatahtlikult, see on kõik tõesti maha pesta. No nii, et hakkas kell neli peale see ametlik asi, aga, aga need, et inimesed hakkasid liikuma juba pool kolm, igatahes meie oma voodides kuulsime juba seal rütmi. Ja see oli kohutavalt tore ja läksime sind endaga kaasa suurele väljakule, kus lõbuse Nende paraad toimus ja siis jah, päikesevalgusega mustad jõud siis kaovad. Ja siis hakkas muu karnevali osa hakkas viskel 12 paiku peale, menüüd nii vara ei läinud, ta kestis ka päris õhtuni välja ja järgmisel päeval teisipäeval oli ka kogu päev esinemised ja siis esimesel õhtul me kuulasime siis pandiorkestrisse võistlust. Kas see on sealsamas, kuskil keskväljakul, kus need tribüünid on ja, ja väga suurele rahvale siis või, või on mõnes ruumis sees ja, ja piletitega ja piiratud? Tähendab need jah, see orkestrite konkurss oli tõesti piletitega, see oli päris suur suur koht, kus need olid ja väga suure lavaga. Ja see kestis umbes kaheksa või 10 tundi. Need orkestrid, Sõid, neid ei olnud ju palju, igaüks mängis vist mitte pikema kui Kümneminutise loo, aga nende vahetamine võttis väga palju aega. Need olid ikka suurte vankrite täied koos juva trummidega seal peal valmis, mis lavale toodi ja selle konkursil hinnati mänguoskus kindlasti ja mitte ainult oskust, vaid fantaasiat, kuidas seda tehti. Nimelt oli niisugune lugu, et mängiti tuntud lugusid. Kas see kõik on võimendusega siiski mitte ainult nad mul on tunne, et banni orkestrid oli ilma võimendused kohutavalt tugevad, aga vahepeal oli võimetusega muidugi kõike kogu rahvaga suhtlemine seal diktorite poolt ja niimoodi. No vot ja siis on tuntud lugude peale ja nüüd selle bändide vahetamise ajal mängitakse siis mitmeid korrad ja eri versioonides veel neid originaallugusid. Ja ja vaheajad on tegelikult imetoredad, sellepärast et kogu see saalides vahvad, no mitte kogu see on liialdus, aga 25 protsenti tõuseb oma kohtadelt püsti, lähevad vahekäikudes isegi ja hakkavad tantsima lihtsalt rütmide saatel ta on, neil on tants nii veres ja noh, see eneseväljendus ja see kaasa elanud ja see ei ole mitte niisugune rahulik kuulamine, see on ikkagi täitsa niisugune aktiivne kuulamine ja muidugi siis, kui see juba konkus esine tuleb, siis on täiesti vait, rahulikult ja ei sega seda. Ja meie kuulasime vis nelja bändi, rohkem poleks jõudnud kuulata ja mind huvitas see, et kas ma ise oskaksin teha vahet nende vahel. Et kas on paremat ja halvemat olemas ja ja nähtavasti siiski on, ma valisin ühe nendest välja ja selgus, et see mulle kõige sümpaatsem tuli kolmandaks. Plaadi peal olemas. Jah, see ansamblites peraadas. Aga muidugi see seal ainult instrumentaalne laul on ka laulu seal ja seal ainult instrumentaalne, aga võistlusel esinevad ka inimesed, kes noh, neli lippusid Piputavad lippudega, tantsivad sealjuures ja, ja siis veel veel mõned inimesed, kes kehaga midagi teevad. Aga tegelikult oli kohutavalt huvitav vaadata. Neid esinejad, trummimängijad, kuidas nad kaasa elavad ja see on pool sellest rõõmust ja kui sa plaati kuulata. Muusika on muusika ja tore. Aga ta ei anna kaugeltki edasi seda meeleolu, mis tekkis laval, mis tekkis lava ja saali suhetes selle saali kaasaelamist ja nii et see oli midagi täiesti enneolematut. Noh, ja samas karnevali ajal ka valitakse kalipso lauljate monarhia. Ja me käisime ühel kontserdil, mis ei olnud mitte võistluskontsert, oli paar päeva varem ja kus esinesid viimase 20 aasta kõige edukamad need, kes olid juba võitlus selle võistluse kaks, kolm, neli korda. Ja see oli ääretult huvitav ja mulle sai selgeks, et see kalipso, mis on tegelikult ju Trinidadi päritoluga, jällegi meile on tuntud need variandid, mis Belafonte on näiteks teinud nendest lauludest, nüüd mõningaid originaale sai seal kuulda ja ja selgus, et kalipso ei ole mitte niivõrd Rütt või midagi muud. Ta on väga suures osas improviseeritud tekst. Ja nendel võistlustel hinnatakse muidugi laulu ja väljendusoskust ja temperamenti ja kõike muud liikumist. Aga teksti hindamine on üks väga-väga tähtis element. Mis keeles Trinidad räägib valdavalt mis keeles nad laulavad? Ainult inglise keeles, tähendab see on inglisekeelne maa, ka hindud on inglise keele ära õppinud, neegritel on inglise keel. Nii et jah, see on puhtalt inglisekeelne maa ja mis seekord oli üllatav selle kalipso konkursil. Monarhi sai esimest korda, eks valgenahaline küll, kohalik inimene, kes on seal 15 15 aastat on ta laulnud ja kui ta esimest koordi lavale tuli, ta meenutab ise siin loobiti teda mädamunadega või millegi muuga. Pidasid kuidagi täiesti võimatu valge võistlusest asja teha. Ja nüüd siis ta sai kalipso monarhiks ja Taali kohutavalt üllatanud ise. Nii et noh, need on mõlemad väga tähtsad asjad, need ja panniansamblid ja kalipso. Ja koos kriketi mängijatega on nad selle maailma kõige tähtsamad inimesed, president ja ministrid jäävad kaugele taha. Ja kõik muud, ka raha, magnaadid ja need ei ole seal üldse nii jah, ei ole nii olulised ja ma ei tea, kas teil Kroonikat ilmub või aga seal mängiksid nad küll väga-väga tagasihoidlikku rolli. Kas teie tütre kaudu saite te kuulda ka, kuidas seal professionaalne muusikaelu on, seal ka oma on nii tõsised heliloojad või, või teil nagu üldse ei tulnud teavet selle kohta, noh aeg oli ju ka nii lühike ja küllap sulgeda. Tõsised heliloojad on ja seal tehakse tõsist muusikat, noh, see ei ole, meil tähendab nii suurtele rahvamassidele, eks ole. Küllap seal tehakse ka professionaalsel tasemel. Aga. Sinna külla külla sõitnud inimesed või need ka, kes kolm aastat seal on eriti nüüd tähele paneksid, muud on nii kohutavalt palju ja nii nii toredal tasemel, et seal Piss tähtsam aga, aga muidugi seal on professionaalne kunstielu küll, ma käisin mõnel näitusel väga head ja ilusad teosed ja värvigamma on nii üllatav ja nii rõõmustav ja. Ühe väikse akvarelli ma võtsin ka kaasa. Tähendab see särav päev, mis neil seal ümber on, see avaldab kaabitides ja kuidagi täiesti erakordne. Kas see avaldub ka tänavapildis on inimeste riietused rohkemgi julgemad ja kirevamad, kui meil siin põhjamaal. Söötnud selle farmide mõtlesin muidugi igasugused pean ütlema, trügida riietub küll väga korrektselt need inimesed, kes tööl käivad, on väga korrektselt riid, euroopalikud euroopalikud, noh, seal pintsak ja pannakse selleks hetkeks selga, kui nad ametiasutused lähevad ja kuna kabinetti lähevad vaata seljast, ärapanevat tooli lenile. Aga üldiselt ta on korrektne maa ja ta on moraalne maa, hoolimata sellest, et poolpaljalt ringi käivad ja tal karnevalile ka muudel puhkudel teevad tõesti niisuguseid liigutusi, mis on noh, väga avalikult erootilised. Ja samal ajal tõesti need väga erootilise stseeni laati kusagil noh, mingisuguseid paraja piiri peal ja ja näiteks kannavad need poolpaljad inimesed või daamid või tütarlapsed sukkpükse. Nii et nad on noh, esinemisriides, kui nad ujuma lähevad. Muidugi sukkpükstes ei lähe. Nii et. Jah, see riietus ja eriti karnevali riietus muidugi see oli eriti särav ja ja väga palju kuldehteid. Ja pean ütlema, et need kul tehtud, mis võib-olla meil mõjuksid labaselt või? Ma ei tea, kuidagi kohatuna olid seal nende mustade kõhtude ja randmete ümber nii omal kohal see värvide kombinatsioon. Nii et see oli tore, aga siis veel, sest karneval, inimesed korjavad raha terve aasta selleks karnevaliks saada ühe ilusa kostüümi ja need kostüümid on kohutavalt kallid, on erineva hinnaga, aga noh, on peaehteid, mis koosnevad väga kallistes sulgedest ja öeldakse, et mõnikord võiks sinna minna üks veerand aastapalka näiteks selle ühe karnevalikostüümi peale. Muidugi ei pruugi minna. Aga selle eest nad ei pea talveks kasukat ostma, nägu mehidel, daamid, süda seda muidugi. Igal maal on omad luksuskaubad ja ja omad vajalikud riietus asjad. Seda küll ja peab ütlema, et ega nad ei ole üldse vaesed, tähendab minu kujutlus Trii tõesti oli täiesti vale. Ma mõtlesin, et noh, see on niisugune mustade kasustatud maa kus inimestel on raske elada ja nagu laste suremus on väga suur ja kus haridustase on madal. Üldse mitte. Neil on naftat ja nafta tõttu nad teenivad päris hästi. Ja õnneks on neil valitsus juba pikka aega niisugune, kes ei pane rahamite oma tasku nagu seal paljudes naabersaartel juhtub, et rahvas on ikkagi väga vaene, hoolimata suured rikkused, mis sema toodab vaid see investeeritakse, see raha ja investeeritakse eriti haridusse. Seal on minust kohustuslik praegu vist seitse klassi. Ja ettevalmistamisel on seaduseelnõu, mis sätestab kohustusliku keskhariduse, mille liiga meie vist ei ole veel jõudnud. Olime aga nüüd hakkame vist taanduma. Ja nii, et ta on haritud maa ja ta on viisakas ja korrektne maa. Ja näiteks seal ei ole üldse tänavatransporti, linnatransport ei ole, buss, ei ole tramme kõik sõidavad autodega või siis taksodega ja takso on mulle arusaamatu nähtus, ka mingit liinitaksod, kes sõidavad ainult teatud kohta, aga siis Ma ei tea, kas on veel, kas mingisugused tähekombinatsiooniga autod on siis taksod või peatuvad lihtsalt kõike, võtavad peale aru saamata, igatahes, kui me juhtusime tänaval jala käima, siis paljud autod tuttasid, andsid signaali, et mis meiega on juhtunud, miks me jala käime? Tahtsime peale võtta? No vot, nii et selles mõttes ta on igati sümpaatne maa ja samal ajal ta ei ole uhkeldama üldse mitte ja noh, väga meeldivad on need pisikesed kõrtsikesed ja. Mida seal pakutakse, mis on seal tüüpiline jook naistele ja meestele? Ma ei saanudki aru, muidugi, rumm on seal niisugune noh, rahvusjook ja teda juuakse kangelt ja juuakse Kagolasse lahjendatuna või mahladega, laiendab üsna laialt. Õlut, juuakse päris palju. No küllap ka viskit ja muud. Ja söögid on seal väga huvitavad ja noh, seal on mitu rahvust nüüd andnud oma parima kokku nii Aafrika päritoluga inimesed kui ka hindud. Ja tõepoolest ei tea neid nimesidki. Kas toit on vürtsikas ja mis loomaliha või linnuliha nad seal eelistavad või rohkem kasutavad või kõike? Minu meelest on seal kõike olemas, tähendab jah, lihade poolest küll väga palju kala. Väga palju on igasugust juurvilja ja noh, see on täiesti niisugune igapäevane asi hurje rohkus ja see teeb päris rõõmsaks, ainuke asi, mis neil puudub õieti ja mis tuuakse sisse, on selles väga kallinenud piimatooted. Piima seal ei ole ja meie inimesed võib-olla tunnevad mõnikord sellest ehk puudus ja juustud on kallid näiteks, väga hea. Aga noh, see on ainult asja üks külg, päike teeb ju paljut asjad tasa ja ka kõik vitamiinid, mis muidu võiks ehk piimast tulla tulevad osalt päikese kaudu. Tõenäoliselt on teil nüüd kui te kalipsot ja muud selletaolist muusikat edaspidigi kuulate, pilt silme ees ja ma tahakski küsida. Kuidas mõjub helilooja vaimule niisugune reis teise kultuurikeskkonda? Ega ju otseselt ma kujutan ette, võib-olla ta ei anna inspiratsiooni, aga, aga kaudne mõju ma ei usu, et see olemata olnd. Otseselt jah, harva, kuigi siiski noh, need rütme kull ja üks töö, mis mul pooleli on, tekkis mingi idee Neid rütme kuidagi kasutada. Aga see ei ole mitte peamine mitte ainult riidest, vaid igalt poolt mujalt. Ikkagi on need jah, üldised muljed ja minu jaoks mitte peamiselt muusikaliselt mulje, mis mulle on tähtsad ikkagi rohkem muljeid inimestest ja mingist suhtlusest ja pean ütlema, et Trinidadist vot need just need inimeste vaatlemised või jumalik on vaadata, kuidas nad püüavad igal hetkel tantsida või kui natukenegi rütmi kohtab, siis hakkavad nad liikuma ka ilma karnevalita. Või siis kui karnevalil, noh, see on pikk ootamine, enne kui nad esinemise kohta ette saavad seal tribüüni ette. Nad tantsivad kogu aeg ja kui nad sortibüüniest ära tulnud, nad peaksid olema surmväsinud. Ja nendega käivad kaasas nende suurte vankrite peal olevat orkestrid ja minu kõige suurem elamus võib-olla oli see, kui karnevali teisel päeval, kus see kõik oli juba lõppenud, siis kõik need inimesed, need tantsijad, karnevalist osavõtjad valgusid oma riietuses jaamarketitega linna sisse, nad segunesid inimestega. Me nägime suuremalt osalt keskust ja küll oli täis erinevaid erinevaid inimesi, kes mõnikord lihtsalt puhkasid, jõid õlut ja siis hakkasid jälle tantsima ja. Kas siiski on teil tunne, et teil oli õnn sattuda pühapäevasesse meeleollu, sellide pühade atmosfääri et võib-olla argipäev on natuke teistsugune või, või mida rääkisid teie perekonna inimesed, kes nüüd seal, kui kaua nad on olnud? Nad on olnud seal peaaegu kaks aastat ja üks aasta meil olla. Argipäev on põhimõtteliselt sama, tähendab tantsulembesed olnud kogu aeg ja, ja tõesti kusagilt muusika kostab siis, siis need inimesed kõnnivad peaaegu mööda tänavat tantsides. Ja see rõõmus meeleolu on neil pidevalt on see sõbralikkus ja kaunid, on nad igal juhul igasuguses riietuses, sellepärast et kaunis teeb neid pill. Ja ma ei tea, mis asi nende väga suur loomulikus nende kraatsilisus nad on noh, minu jaoks kõige paremas mõttes loomad, tähendab, nad on niivõrd ausad inimestest, meil valgetest on see loomulikkuse ära kadunud ja ja see väga ürgne graatsia, mis neis onud ja ürgne sõbralikus ja see oli minu jaoks ikka kohutavalt tähtis ja see on muidugi neil kogu aeg, aga loomulikult vihmaperioodil on omad asjad, mis need sunnivad noh, natukene rohkem kodus olema või, või ma ei oska ütelda. Tõenäoliselt on need muidugi erinevad väga, aga neil pisikesi festivale on isegi kogu aeg. Ja musikaalsus näib neil olevat ikka täiesti peaaegu sajaprotsendiline selle rahva juures. Tundub küll vähemalt rütmi tajumine. Ükskord oli nii vahva, me käisime mingit jahisadamat vaatamas ja tagasiteel vaatasime tänaval oli üles pandud üks väike lava. See oli paar päeva enne enne karnevali. Seitsmendast eluaastast kuni 14 hirmus raske on nende vanust määrata. Nende lastele mingi võistlus seal ja see ei olnud mitte afišeeritud võistlus või oligi, ma ei tea. Vaatasid need, kes juhuslikult tänaval mööda läksid ja jällegi see oli nii imetore ja need kõige väiksemad lapsed, kes suhteliselt peaaegu sama teha, mis Nende vanemad kaaslased ja see, see on neil vürtselt veres ja tõesti. See ei ole mitte kõhutants, on kuidagi hoopis midagi muud veel ja kuidas nad on oma keha ilusti tööle saanud panna? Seda nii muusikas on nii muusikas muidugi ja ja nii vabad ikkagi tähendab mitte rangelt muusikas, aga see on mingisugune suurem muusikas olemine kui ühe takti piirides. See on inglise keelt kõnelev maa. Öelge, kas ei tungi ka see ülemaailmne muusika oma sellistesse labasemates ja agressiivsemates vormides ka sinnamaale peale? Ei oska ütelda, ei olnud juhus nagu tüütud seda küsida ja kindlasti on igasugused diskosid, kas kohti, kuigi neid vist palju küll ei ole. Nad on, rahvas armastab ikka oma tavalise armsaid kõrtse ja see muusika, mis seal kostab, on ikkagi nende enda oma ja mitte et nad oleksid vaenulikud võõra vastu, aga nad lihtsalt armasta vana niheda ja nad armastavad seda. Ja see on niivõrd nende oma, et kuigi ma usun, et nad mõistavad ka džässi hästi ja, ja kõike seda noh, kõige viimased niisugused popusika, võib-olla asjad pole neil mitte lihtsalt nii populaarne ma kindlasti olemas. Viskame korra pilgu koos peale neile heliplaatidele, mis on siin laua peal meie ees. Siin on jah, selle nüüd käesoleva aasta kalipso monarh Tõnis Plammer ja valgenahaline, nagu ta on, siin on üks väga ilus laul, mis oli üks tema võidulaule, tähendab kaks laulu olid õieti need, mis talle selle tiitli tõid. See räägib just sellest, miks ta Trinidadi armastab teksti lugeda, tekst on siin sees lehel. See on ka niisugune imetore ja siis teine mees, keda ma kuulsin, mulle kangesti meeldis, kes on vist kolmel korral võitnud ära suhteliselt noormees ja temalt jällegi laul, mida ma kuulsin. Üks nendest lauludest ma kuulsin rohkem neid rääkis ka sellest miks ta elaks pigem Trinidadist kui kusagil mujal, need olid nii armsad, selles mõttes nadi solvanud teisi omadusi, hindad ja armastusega ka see armastus oli nii ehe ja nii vaimukalt väljendatud. Ja muidugi see, kuidas kalipsot lauldakse, see ei ole mitte ainult see muusika, mis seal sees, mitte ainult rütm ja rütm võib väga mitut moodi olla ja rütm pole isegi mitte väga kindlalt määritletud, aga kalipso on sellepärast oluline, et ta on sõnaline, improvisatsioon selle meloodia peal. Ja see tekst noh, võib häkkida poliitilistest asjadest ja võib rääkida elu olustikust. Ja õieti on niimoodi, et ilma seal elamata ei saa poolest tekstist arugi, ta on hästi pisikesed vihjet tehti ja miks need vihjed on nii tähtsad ja tütar oli nendega natuke juba rohkem kursis ja sai natuke kommenteerida, aga palju asju jääb ikkagi külalisele saladuseks. Aga muidugi saladus ei ole see, kui hästi nad ennast väljendavad. Muusikaliselt tähendab see kohutavalt aktiivne eneseväljendus ja seal kui ka nagu seitsmekümneaastast juba või kahte isegi niisugust vana ja ja nad tegid oma etteasted väga heal tasemel ja publik võttis need vastu, noh, võib-olla veel suurema sihukese vaimustusega, sellepärast et publikul on meeles kindlasti need aastate tagused väga head esinemised. Ja noh, näiteks ma vaatasin plaadi peal üks laul, mida ma kuulsin sellelt mehelt, kes ütles, et ta paremini riidas kusagil mujal. Siin on tekst ära toodud. Aga, aga saalist kogu see tekstile, mis plaadi peal laulis veel juurde ja ta küsis publikult, et kas teie season ameeriklasi ja kõik need, kes olid, need vastasid jah, ja siis ta ütles, et Ameerika nii tore maa, aga ma parema meelega läksin Trinidadi. Kas teie seas on inglasi? Jah. Inglismaa? Nojah, ma mõtlen, mis ma teeksin Londonis kell kolm öösel silma, teaksin, mida teha, ma tahaksin elada trümmi tarvis. Ja ja noh, austraalia kenama, aga mul on kahju neist, kes seal elavad, mul on kahju neist, kes elavad Poolas, kahju neist, kes elavad Saksamaal. Ja samal ajal veeta töötluse üldse mitte ühtegi neist või meist ei soola vanuse, ta ütles, et armastab, tema tahab siin elada. Ja siin on üks valik nende selle aasta panni, orkestrit või ma ei tea, kas eesti keeles nimetada plektrummide või repertuaaris siin on üks, seitse ansamblit peal, kes kõik esinesid konkursil ja siin on nii esimese koha võitja kui ka seitsmendale kohale tulnu või isegi tõesti jah, on võimalik vahet teha selle kvaliteedi vahel ja need trummid ise on toredad. Ma täpselt seda ajalugu ei tea, need on just riidadi päritoluga see traditsioon ja küllatanud parem mängisid lihtsalt mingisugused bensiini tünnidel või ma ei pea. Aga kui meil ainult pingipillid ja muud. Aga nüüdseks on see arenenud nii kaugele, et nähtusse, trummise metallpind on pingestatud, niimoodi saavad sellel meloodiat mängida, väliselt ei ole midagi muutust näha selles plekiribas, aga, aga terve Heleridel on seal Peal endas peidus, nii et on, on võimalik meloodiaid mängida, kuigi mitte grammatilisi meloodia. Nii. Ja neid trumme seal võistlevad ansamblites on meeletult palju seal umbes 50 siplektrummi ja 50 tavalist trummiasetsevat kolmes reas ja son täitsa kindel kohe, noh. Niisugune asetus, kuidas nad on pandud ja mõni inimene mängib kolme kas plekktrummi või eriti madalamate pillidega või kuute tavalist trummi ja noh, igasugused võimalusel seal Ja muid pille nende koosluses selle orkestri koosluses ei olegi, ainult on. Need löökpillid ja ja nad said ilusti hakkama, noh, see, kuidas nad kaasa elavad, mängides on tõesti fantastiline, nii et see annab selle mõnu ja kõik, see on väga kõva siiski ja ilmavõimet andmata. Eino Tamberg, kas lähete veel Trinidadi tagasi? Noh, põhimõtteliselt miks mitte, aga malet, et selle 10 päeva jooksul Pildi, et väga palju nüüd enam ei muutu, nii et pikema läheks ning praegu mõnele teisele maale ja ja sai pildiga mitte ainult sellest, vaid üldnende saarestiku tavadest ja kuigi igal pool on tõesti seal sugused, aga piima midagi on siiski ühtlaselt, nii et võib-olla läheks siit. Teiseks. Ma väga tänan teid, et jagasite oma meeldivaid muljeid, aitäh. Aitäh. Kuulsite saadet, kui meil on talv oma muljeid äikesereisist Trinidadi ja selle värvikast karnevanist jagas meiega helilooja Eino Tamberg. Muusika, milles ta jutustas ja mida kirjeldas kõlaska saates.