Kanda. Jõudu ja tervist muusikasõber. Programm on jõululauludest, mida saate esimeses pooles esitavad tuntud ja tuttavad ooperihääled. Pärastki jätkame küll samal teemal, kuid siis laulavad peamiselt meelelahutus ja kontserdilavadelt tuntud poplauljad ja kollektiivid. Sissejuhatuseks lauset klaasida Domingo Charles uurija sisse Chirke puu. Lugu oli tradissionaal või maakeeli laul ja kandis pealkirja kellade rõõmulaul. Jaa. Hispaania ooperikultuuri üks uhkusi ja omamoodi kaubamärk kehase Carreras laulis vene-juudi päritoluga ameerika helilooja Berliini 1942. aastal olid inni revüüprogrammi jaoks kirjutatud jõululaulu vaid Krismes valged jõulud. Valgete jõulude igatsus on suurem muidugi nendes maades, kus lumi mitte sageli jõulumeeleolu ei aita luua. Ka seal Kristuse enda maal on lumi vähetuntud. Põhjamaal on lumi ja jõulud olnud lahutamatud. Vahel, kui detsembri lõpp on sattunud olema soe ja lumevaene pole nagu õiget jõulutunnetustki. Mis jõulud need on, kui metsaalune on vihmaselt märg ja hall päev läheb kella kolmest pimedaks. Selliseid jõule oli meil selle aastakümne esimesel poolel. Lumi on see kaubamärk, mis põhjamaadel on jõulusaginas välja pakkuda. Vaata lähemalt ja suvise soojaga kaugemateltki maadelt nautima tullakse. Seepärast ongi aegade jooksul tuntud ja tunnustatud heliloojad oma jõulutoodangus, idealiseeritud lund kui jõulurahu ühte elementi. Kuuldud Ewing, Berliini lugu on üks nendest, mida meelsasti esitavad nii koolitatud ooperihääled kui ka meelelahutustööstuse popstaarid. Võõras on selle laulu salvestanud seitse aastat tagasi. Siis oli ta veel heas vormis ning kurja haiguse järelmõjud polnud tema ilusa hääle kallal veel nii purenud, kui see on tunnetatav viimastel aastatel. Carreras tegeleb küll kontsert laulmisega, kuid ülesastumised ooperis on jäänud väga harvaks kuulakem tema esituses veel ühte meisterlikult esitatud jõululauluaegadest, kui bar tenorihääl oli igati trimmis. See on Johannes Brahmsi hästi tuntud. Tere õhtust. Head ööd. Küllap on ka tänase hilisõhtuse saate kuulajate hulgas neid kes jõuluid kogu pere pidupäevana ning aasta lõppemise kokkuvõtete tegemise alguspäevana võtavad. Ei pane erilist tähtsust religioossetel tõekspidamistele, rituaalidele. Küllap on suur osa jõulukarussellis kaasalööjaid, need, kellel on hea meel sellest ilust, ülevusest, heatahtlikkusest ja rahust, mida jõuluaeg igale ühele pakub. Suur osa inimestest võtab meelsasti vaheaja igapäevas tormamisse ja rahmeldamisse ning pühendab oma lastele ja perele. Laulis kauge Uus-Meremaa maoori päritoluga sopran kiiriteganova. Seegi oli traditsionaal. Neitsi Maarjale oli beebipoiss Assisteerisid bariton Michael George'i kommentaari katedraali koor. Salvestus on tehtud neli aastat tagasi samas katedraalis avalikul jõulukontserdil. Jõulushow on parim ülemaailmne lavastus, mis inimkonnal on välja pakkuda on aastasadu ikka impossantsemaks mitmekülgsemaks ning lõppeva sajandi viimasel kolmandikul üha rohkem kaubanduslikumaks lavastatud. Jõulud ei lähe kellestki mööda, sest kui avatele, raadio või televiisori lööte lahti ajalehe või lähete tänavale, pannad teiega? Jõulude ajal, ei räägita kokkuhoiust ja ratsionaalsest mõtlemisest, vaid Jeesus. Poisi sünnipäeva hakati ikka pillavamalt ja pompöösselt tähistama jättes sünnipäevalapse enda sageli teisele või kolmandale plaanile. Nii see tundub olevat rohkem selles regioonis, kus meie elame maades, kus ollakse huvitatud oma kodanikke võimalikult ohtras tarbimisest. Usklikes riikides on muidugi asjad teisiti. Kuid ka seal on lärmakas kaubandustegevus üles kaalunud vagaduse ja vaikse kirikliku mediteerimise. Tänavatel kaubamajades, kodudes ja töökohtades edendatakse show, mis peab peegeldama ühe või teise kollektiivi, perekonna ja üksikisiku ühiskondliku positsiooni ning nende seltskondlikku staatust. Ja. Ja. Aadu. Ja ta onu. Teine väljapaistev Hispaania tenor, tõsi, Austria päritoluga kraatsiliseks tenoris kutsutud Alfredo aus laulis hispaania helilooja Manuel Alessandro jõulumeloodia sembrarennavydaad. Ka Madridi Barcelona see vilja ja teiste Hispaania linnade tänavad on sama värvikalt ja kaupluse aknad ligitõmbavad dekoreeritud, nagu see on Berliinis ja Viinis, Pariisis ja Londonis New Yorgis ja Torontos. Inglismaal, Prantsusmaal, Kanadas ja eriti Ameerika Ühendriikides võetakse jõulud eriti kammertslikuna. Kaupmeeste aasta peamine läbimüük langeb paarile-kolmele jõulueelsele nädalale. Majandusanalüütikud hindavad lõppeva aasta edukust või ebaedukust jõulude läbimüügitaseme põhjal. Selle kauplemisHazardi taustal pole muidugi Jeesuslapsele ja tema tegevusel kõige vähematki tähtsust. Ameerika neeger sopran või Atlandi tagusega kõnepruugi järgi värviline safran, Leontine Price laulis Ameerika traditsionaali, armas väike Jeesus poiss. Nii mõnigi teist võib väita, et see ameerikalik tähelepanu Jeesusele on sama silmakirjalik nagu nende pidev küsimine ajo okei millele vastus küsijate eriti ei huvita. Aga ta on täitnud oma kohust ja pööranud teile tähelepanu. Ta on hea kodanikuna vähemalt näidanud välja, et ta teist hoolib. Ja siis ta ütleb teile veel kindlasti, et have naist ei, et olgu teil ilus päev. Samamoodi kuulub Atlandi-taguse olemise elamise juurde mitte midagi maksev kinnitamine, et ta ei laviu. Et ta nagu armastaks nii oma lähedasi. Muidugi teid kui head sõpra ja ka ülejäänud kaaskodanike äri ja poliitika alal käib mõistetavalt karm vastastikune mõõduvõtmine ehkki ka seda protsessi raamistab toa elavjõu. Mis puutub aga suurepäraselt laule esitavad CD-ker sopran Leontine Price'i, siis oli ta aastaid Metropolitan Opera primadonna ning üks paremaid Verdi nõudlike rollide esitajaid. Nüüd aga hakkab laulma teine, eelmise põlvkonna maailma tippsopran. Lein, Ranzavelanud. Sadelanud laulis Georg Friedrich Händeli jõulumeloodia Joituda Uueld seal Tuglas Kremli poolt seatud ja viitab tõsiasjale, et jõulud on rõõm kogu maailmale. Endist Inglise Kuningliku ooperi Yeah kommentaarneni juhtivad primadonnad saatis Londoni uus filharmoonia orkester ja Ambroosi ooperikoor. Sazelenud veedab oma pensionäri aastaid väga aktiivselt, korraldades noorte lauljate konkursse ja meistriklasse ning tehes ooperile head propagandat. Kõlas Luciano Pavarotti, hästi äratuntav ja säravalt metalne hääl. Aastakümneid tenoriks number ükskuateeritud itaalia laulja ei ole ooperilavadel enam nii aktiivne kui mõni aasta tagasi kuid seda rohkem on teda kuulda näha, kui tervis lubab kontserdilavadel laulmas koos noorte ja lubavate häältega ning meelelahutustööstuse juhtfiguuridega. Kuuldud laul on prantsuse heliloojad alfa daami sulest. Seda eelkõige tuntakse balleti sisel autorina. Adam on kirjutanud ka mitmeid kantaat, missasid ja muid vaimulikke teoseid, mille hulgas on ka äsja ette kantud 1850. aastal kirjutatud püha öö. See laul oli ligi sajandi unustuses kuid on kaasajal üks enam esitatumaid ja armastatumaid jõululaule. Kui Ameerikas, Inglismaal, Jaapanis ja mujal on jõulud rohkem kommertspühad siis Põhjamaades võetakse selle kõrval Kristuse elu ja tegevust sisuliselt ja tõsiselt. Rootsi, Soome, aga ka Norra ja Taani Jaanlast Saksamaa kõrval kõige innukamad ajaloolismütoloogilise liini järgijad ja propageerijad. Põlvkondade kaupa on inimesi selles vaimus kasvatatud. Küllap oleks Eesti tüüpilise põhjamaana ka samasuguse ideoloogia kandja kui 50 aastat kestnud ateistlik kasvatusmentaliteet, siis poleks põlvkondade vahetamise kaudu oma mõju meie rahva tõekspidamistele avaldanud. Laulis sel aastal manalateele läinud saksa bariton Herman Prei, kes oli üks paremaid Mozarti rollid, eriti Figaro esitajaid saatis Viini poistekoor ja Viinis impoonikud. Kuuldud oli traditsionaalse nahtigal. Meie naabritel soomlastel ja rootslastel on muidugi jõuluküsimuses oma kana kitkuda. Kui jõulud on valged ja lumepühad, siis peab jõuluvana elama kuskil kaugel põhjamaal. Vanade suguseltsielu ja töökoht ei saa olla ameti Kopenhaageni, Berliini või Rooma lähedal. See peab olema kas Rovaniemis või kirunas. Aastat käib kahe sõbraliku naabri vahel äge rebimine, kuhu siis ikka Kesk-Euroopa ja Inglismaa turistama. Lastega peab tulema, et ehedat jõuluvanade ühiskonda näha. Soomlased olid aastaid selles äris liidrid ja tõid lennukitega eurooplasi, eriti inglasi, lapimaale. Sinna on ehitatud arvestatav turismitööstus. Sinna soovitasid nad saata laste kirjalikke soovi kingituste asjus. Kes on Rovaniemis käinud ja sealset jõulumaad külastanud, on kindlasti neid lastekirjade hunnikuid näinud. Nüüd on rootslased hakanud jämedat otsa oma kätte võtma, mis teeb soomlased veelgi rohkem kiivaks. Muide, paralleelselt sellele kahe maa vahelisele rebimisele jõulumaa asjus on hakanud pead tõstma ka mõlema maa naisliikumised. Jõuluvana äri on olnud rohkem meeste asi. Skandinaavias, eriti Rootsis on tublid ja võimukad naisõiguslased väitnud, et on ebaõiglane reklaamida vaid jõuluvana. Tuleb esile tõsta ka punase suundrukus ja valge tuti ning laia äärega kübarat kandvat jõulutädi. Nad ütlevad, et 50 protsenti peavad olema jõulumemmed ja teine pool võib-olla vanad. Juba on märkega, et meiegi siin Eestis pole selles äris ükskõiksed. Eks ole ju, jõulutaat võiks olla pärit kuskilt sealt Otepää kandist. Sinna võiksid inglise, saksa, aga eriti jaapani turistid sisse põigata. Selge see, et jõuluvana majanduse arendamisega saab vähendada väliskaubanduse defitsiiti. Ja üldse pole meil enam vaja neid taate Soomest importida. Riigikogus näiteks on juba 10 aastat käinud oma jõulutaat, ehkki alguses pidime leppima soome keelt kõneleva ja eesti spetsiifilisi olusid mitte tundva eksemplariga. Laulsid Hispaania tenor Placido Domingo ja Norra saplantsisse Jyrki jahu. Kõlastraditsionaal jõulukaksteist päeva. Võib eeldada, et enamusele Eesti inimestest, kes jõulud peavad, on selle maailmaürituse tegelik sisu ja ka tähtsus aegade jooksul muutunud. Selle päeva tähistamise mõte ning eesmärk on kahtlemata erinev nii perekonniti kui ka põlvkondade lõikes. Minu vanematel olid jõulud rohkem vaikse äraolemise ja perekondliku kuuse ümber. Kogunemise aeg. Sõjajärgsel põlvkonnal on jõuludest ilmselt jäänud salapärasuse kartlikkuse pisut isegi keelatud vilja maitsmise põnevuse mälestus. Kuid kinkide ootus on ikka olnud ja salmide laulude õppimine on kõikide aegade lapsepõlvemälestustes sees. Ma ei ole kindel, kas ma omal ajal jäägitult jõuluvana olemasolu uskusin kuid tema tulek oli põnev ja oodata. Minu mälestustes on tallel see kodune sebimine, mis pärast õhtusööki algas. Ikka kadus üks perekonnaliige või mõni tuttav onu mõneks ajaks seltskonnast ja peagi kõlas uksekell või koputus. See on omamoodi rahva komme tänaseni, kui just kuskilt mujalt lastele head kingi onu ei tellite. Minulgi on olnud suur au järgmisele põlvkonnale vanakest mängida ning lastelt laulu ja salmi oodata. Kuid keegi ei võtnud ninast kinni ega deklareerinud, et siiani onu Tiit. Laulis Andrea Bocelli pime sametise häälega tenor, kelle võimed avastas Luciano Pavarotti talle lauluõpetust, organiseeris nii noormehe ooperimaailma käekõrval. Kaasa võttis Andrea Bocelli laulis maailma kuulsaima ladina jõuluhümni adezdefideeles mida tituleeritakse küll traditsionaaliks, kuid arvatakse, et muusika on inglise algupärand. Sellepärast omistatakse vahel selle hümni muusika ja sõnad inglasest ladina keele õpetajale ja muusikakirjutajale Johnueidile kes suri üle kahe sajandi tagasi 1786. aastal. Sakslased on olnud vast üks innukam rahvas jõulutraditsioonide kujundamisel. Nende heliloojad on aastasadade jooksul komponent, pärinevad hulgaliselt jõulumeloodiaid, võtnud kasutusele kuusepuu tuppa toomise traditsiooni ja peavad heaks tooniks teha pereliikmetele kingitusi. Kaugetel aegadel kummardasid siis veel paganlikud sakslased puud ja arendasid puukultust. Nende meelest oli talvistel aegadel vaja tuua kuusepuu tuppa, see ära ehtida ning oma puukultusetseremooniaid niiviisi aastaringselt jätkata. Sealt ongi see komme läinud mööda maailma laiali. Nüüd on suurem osa Kesk-Euroopa metsi maha raiutud ja kuuski veetakse sisse kaugetest maadest. Veelgi hullem. Üks võib endale osta plastmasskuuse, mida saab jälle ja jälle kasutada. Kuid see puu ei lõhna nii nagu mõni kargest metsa, külmast ja vaigust lõhnav puu, mis on toodud kuskilt Alutaguse metsast. Aastakümneid tagasi, kui ema eestvedamisel laule ja salme õppisin, oli üks laul üle teiste seal ju kuusepuu. Olin siis sügavalt veendunud, et tegemist on oma Eesti lauluga nagu hiljem mõnda aega uskusin sama paljude populaarsete joogilaulude kohta. Valdav osa nendest on aga sakslaste omad ja tehtud meile omakeelsete sõnadega vaid suupärasemaks. Kuid need laulud on eestlase temperamendile vastavad ja seetõttu tunduvadki olevat igiomad. Maoori sopran, Kirytegaanawa laulabki, nüüd talle väga populaarse ning aina esitatava kuusepuu laulu kodan Baum. Kaasa teevad BBC sümfooniaorkester ja Soome trompetivirtuoos Joukko harianne.