Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku suure reede, 22. aprilli olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Tallinn sai tänasest kultuuripealinna risti, selle kinkis eelmine kultuuripealinnaruumi ja selle sümboolse žesti. Eesmärk on aidata meeles hoida seda, millal tänapäeva Euroopa kultuur põhineb. Tallinna Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu kinnitusel saab sellega Tallinnast alguse omalaadne traditsioon, kus koos kultuuripealinna tiitliga rändab järgmisse linna kaarist. Hiina huvitub meie põllumajandustehnoloogiast, samuti kogemusest minekule, riiklikult korraldatud põllumajanduselt eraomandile, baseeruvale põllumajandusele. Eesti huvi on meie ettevõtjate toodangu viimine Hiina turule. Euroopa Parlamendis käib juba mitu nädalat järjekordne kampaania igakuistest spuri sõitude vastu. Põhjenduseks tuuakse, et reisimine sinna on keeruline. Samuti pole Strasbourgis piisavalt hotelle täiskogu istunginädalal. Tal on hotellide hinnad seal neli korda kõrgemad kui tavaliselt. Kulu põletamine on Eestis keelatud, ka suurema lõkke tegemisel tuleb päästeametit teavitada. Sel kevadel on päästjad saanud kulupõlengutega seoses juba üle 200 väljakutse. Üks inimene on ka tõsisemalt viga saanud. Päästeameti inspektorid teevad sel nädalavahetusel kontrollreide kulupõletamise kontrollimiseks. Vanast Alo Mattiiseni viiekümnendat sünniaastapäeva tähistatakse helilooja sünnilinnas Jõgeval öölaulupeol ja Alo klaveriklassi avamisega. Muusikakoolis toimub ka traditsiooniline koolinoorte vokaalansamblite konkurss. Nigula metsloomade taastuskeskuses möödus talv rahulikult, tohterdada tulivaid, mõnda händ ja kodukaku, oli ka üks kotkas ja talveund maganud siin öösel ja homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, vaid öö hakul sajab Kagu-Eestis vähest vihma, kohati võib tekkida udu. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss neli, homme päeval on sooja 12 kuni 17, meretuulega rannikul seitse kuni 10 kraadi. Täna peeti kirikutes üle Eesti suure reede jumalateenistusi, Tallinnas toimus ka ristitee rännak. Tõnu Karjatse vahendab. Tallinna Jaani kirikus, kust said alguse kahe ja poole tunnine suure reede protsessioon mööda pealinna kirikuid. Suure reede protsessioon Ronja on Eesti evangeelne luterlik kirik koos Tallinna kirikute Lasteaiategijatega on korraldanud juba mitu aastat. Tänavu ilmestas seda aga tõik, et selle rongkäigu käsitleti linnarahvale ka ligi pooleteise meetri kõrgust risti, mille kinkis kultuuripealinn Tallinnale eelmine kultuuripealinn Ruur. Tallinna Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu. Sealsed kristlased on leidnud, et nad võiksid sellega nüüd aidata ka meile meelde tuletada, kust meie kultuuri juured pärit on, millele me toetume ja nii edasi, kui me üldse kultuurist räägime või vähe, näiteks kirikutes toimub kultuuripealinna üritusi, räägime Euroopa kultuurist ja kirikutesse ei ole jõudnud peaaegu mitte ühtegi kultuuripealinna sellist tippüritust, välja arvatud siis üks Tallinna missa esiettekanne, mida Raskrossane Pavlov praegu Inglismaal valmistab ja, ja mis tuleb siis Tallinna Jaani kirikus esitamisele, aga meie kiriku enda projektil näiteks kellade helin, kellade muusika jäi sisuliselt ilma rahata ja nõnda, aga täna ma ei taha rääkida rahast. Tahan rääkida sellest, et Ruuri kristlased on siis arvanud, et täitsa võiks saada traditsiooniks, et see risk, mille nad on teinud, see on väga kaunis rist, võiks liikuda kultuuripealinnasid mõõda et kõik, kes ei häbenenud risti, võiksid selle vastu võtta ja tuletada sellega meelde meie alust juurt. Sadakonna inimese osavõtul liikus rongkäik Jaani kirikust Kaarli kirikusse, sealt toomkirikusse nelipühi kirikus lõpetati Oleviste kirikus. Igas pühakojas mängiti läbi ka Kristuse ristitee peatused. Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu kinnitab, et see protsessioon seob nii kirikuid kui ka usutunnistusi. Väga ühendav ja Eesti, aga Tallinn on selles suhtes täiesti harukordne-Euroopa paik. Et siin suudavad kirikud väga hästi koos teha asju ja ilusaid asju koos teha. Ja kui sel aastal õigeusu protestandi ja, ja katoliku ja juutide paasa ühele päevale langesid saamist 560 aasta jooksul üks kord, siis võib-olla räägib sellest, et tasuks nagu kokku hoida. Sõnum on ju ka nende pühade ajal üks vaatamata erinevatele konsultatsioonidele Haapsalus, et Kristus on surnud meie kõikide eest, et meil oleks. Mullu detsembris Aegviidus reisi- ja kaubarongi kokkupõrke põhjustanud ning õnnetuses hukkunud reisirongi vedurijuht oli ekspertiisi andmetel purjus, nii vahendab BNS põhja ringkonnaprokuratuuri. Joobeastme suurust prokuratuur ei avalda, samuti kommenteeri prokuratuur, kas versioon vedurijuhi enesetapust on kinnitust leidnud. Hukkunud raudtee töötaja ei pidanudki rongiga sõitma hakkama, vaid tema Anne oli rongi öösel soojana hoida. Tehnilise järelevalveamet lõpetas Aegviidu kokkupõrke uurimise juba tänavu jaanuaris tuvastades, et õnnetuse põhjustas reisirongi liikuma pannud vedurijuht. Rongiliikluse juhtimiseks kasutatavad seadmed ja raudtee infrastruktuur olid korras. Raske, kui õnnetus juhtus 23. detsembri öösel, kui graafikujärgselt sõitnud kaubarong lähenes aeg viidule. Sellele sõitis otsa vastassuunas suurel kiirusel kihutanud reisirong. Ja täna toimi pankadevahelised maksed, sest on riigipüha suur reede, kuna vahepealsed päevad kattuvad nädalavahetusega, ei saa pankadevahelisi arveldusi teha tänasest tuleva nädala esmaspäevani. Pankadevahelisi makseid saab sel perioodil küll algatada, kuid saajani jõuab makse alles 26. aprillil ja alates 26.-st aprillist ehk teisipäeval toimuvad kõik maksed taas tavapäraselt. Eestit külastav Hiina põllumajandusministeeriumi 20 liikmeline delegatsioon otsib kontakti Eesti põllumajandusettevõtetega. Täna käidi Kadarbiku talus toidu- ja fermendid, juuni tehnoloogia arenduskeskuses, Eesti tõuloomakasvatajate ühistus ja osaühingus Estonia. Meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk rääkis Eesti Hiina suhetest põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga. Milline siis on hiinlaste tegelik huvi Eesti põllumajandussektori vastu, tahavad nad meie kaupa Nad siin maad osta, investeerida. Hiinlastel paistab siiski päris suur kruvi olema, sellepärast et viimase nelja-viie aasta jooksul on see minu teada juba kolmas Hiina delegatsioon. Ja kõik nad on olnud päris kõrgel riiklikul tasemel esindatud ja samal ajal ka ettevõtjad on alati delegatsioonis olnud ja huvi tunnevad nad väga tehnoloogiliste teadmiste vastu. See, millist tehnikat me kasutame, tunnevad huvi, kuidas on organiseeritud meie põllul. Majanduskuidas on organiseeritud kontroll ja järelevalveorganite töö samuti meie lähiajaloo kohta, kuidas me läksime riiklikult põllumajanduse korralduselt üle eraomandil baseeruvale, põllumajanduslikule tootmisele? Hiina turg on põhjatu, kas Eesti toidukaupadel on ka lootust pääseda Hiina turule? Jah, Hiina turg on niivõrd suur ja Eesti on hästi väike riik ja meie tootmismahud on väga väikesed. Meile piisab missidest Hiina turgudel ja see on kindlasti kõige suurem meiepoolne huvi, et meie ettevõtjad saaksid eksportida tulevikus sinna toodangut. Kas selle visiidi tulemusel võib hakata midagi juhtuma ka? Ma loodan küll, sellepärast, et selle visiidi raames oli neil ka ettevõtlusseminar, kus mõlemalt poolt ettevõtjad omavahel kohtusid rääkisid läbi ja ma tean, et, et meie ettevõtjad liikusid juba päris jõudsalt edasi ja jõudsid nii-öelda konkreetsete läbirääkimisteni, olgu see siis siin salvest või mitmed teised ka Liviko ju on juba täna pani turul nii et sealt edasi Hiina ei ole enam kauge minna, nii et meil on konkreetsed huvid ja nii suurel turul nagu hiinas, kindlasti tekivad ka võimalused. Euroopa Parlamendis käib juba mitu nädalat järjekordne kampaania igakuiste Strasbourgi sõitude vastu. Euroopa Liidu aluslepingute järgi toimuvad europarlamendi plenaaristungid just seal. Kampaaniat juhtiv Briti eurosaadik Edward Mcmelan Scott usub, et Strasbourgi sessioone saab vähendada, kui kavaldada üle nende tuline toetaja. Prantsusmaa Kadri Kukk jätkab. Iga plenaaristungi eel korjavad 40 kolijat Euroopa Parlamendi Brüsseli hoone tühjadest koridoridest kokku 2500 plastmassist kohvrid et need Strasbury toimetada. Dokumente täis kohvrid kaaluvad kokku umbes 350 tonni. See on siiski vaid osa raskustest, millega Europarlament silmitsi seisab. Kui kord kuus ühest linnast teise kolib briki euroga. Raadik. Edward Mac Milan Scott algatas europarlamendis järjekordse kampaania Strasbury sessioonide vastu. Õnnestus läbi suruda otsus, kus Euroopa parlament toetas Strasbury reiside vähendamist. 2012. 2013. aastal. 12-lt 11-le jätkab Edward Milan Scott. Rongiliiklus Brüsseli ja Strasbourgi vahel on kohutav. Euroopa parlament toetab seda 700000 euroga aastas. Vaid viiest Euroopa pealinnast saab Strasbury otselennuga, nii et reisimine sinna on keeruline. Mis puutub hotellidesse, siis neid pole Strasbourgis piisavalt. Täiskogu istunginädalal on hotellide hinnad seal neli korda kõrgemad kui muidu ja hotellipidajad väidavad, et see ongi õige hind. Seal on lihtsalt allahindlused, see on täielik jama, kõneles Mc. Millal Scott Eesti eurosaadik Indrek Tarand leiab, et europarlament peakski asuma Strasbourgis? Põhimõtteliselt tuleks lahkuda Brüsselist nii nagu Eestis on, olgu haridusminister Tartus või välisministeeriumi kõrged ametnikud Islandi väljakul. Nad tulevad parlamenti, mis asub Toompea lossis ja mitte parlamendi liikmed ei sebi. Kui parlament asuks Strasbourgis, oleks parlamendi reisikulud märksa väiksemad. Euroopa Parlamendis on tehtud sadu kampaaniaid Strasbury sõitmise vastu. Miks peaks seekordne kampaania õnnestuma? Briti eurosaadik Mac Milan Scott usub, et Strasbury tulise toetaja Prantsusmaa saab üle kavaldada. Üks kord ajaloos on see õnnestunud. Kui täiskogu istungeid lühendati viielt päevalt neljale nädalas. Oletasime parlamendi töökalendrit aastateks 2012 2013, kui viimasel hetkel tehti muudatusettepanek, et vähendada Strasbury istungeid. Ma arvan, et sel moel ka Europarlament kindlasti muuta asju, mis on kokku lepitud Euroopa Liidu aluslepingutes, ütles lõksip rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel. Ilusad ilmad ja pikad pühad meelitavad inimesi aiatöödele. Päästeamet palub inimestel aga prahi põletamisel järgida tuleohutusnõudeid, et ei seataks ohtu keskkonda ja naabrite vara. Sel kevadel on päästjad saanud kulupõlengutega seoses juba üle 200 väljakutse. Üks inimene on ka tõsisemalt viga saanud. Varasematele aastatel on kulupõlengutest inimesi ka hukkunud. Päästeamet juhib tähelepanu, et muutunud on ka tuleohutuse nõuded lõkke tegemisele ja grillimisele. Seejuures kulu põletamine on keelatud. Päästeameti esindaja Reimo raja. Kulu põletamine on kindlasti keelatud, seda teha mitte mingil juhul ei tohi. Aga päästeameti statistika näitab, et enamus kulupõlenguid nüüd juba tegelikult saavadki alguse just hooletust lõkke tegemisest. Et ka eile oli üks juhtum, kus siis vanaproua põletas lõket hoovi peale sellest süttis kulu, ta läks seda kustutama ja praegusel hetkel on ta raskes seisundis. Haiglasse kulupõletamise eest võib keskkonnainspektsioon nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. See juba sõltub kahju ulatusest ja lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse trahviga. Aga sellised lõkke tegemise kuldreeglid on. Kõigepealt tuleb valida lõkke tegemiseks tuulevaikne ilm. Tuule kiirus võib olla maksimum 5,4 trit sekundis, aga kes seda ikka mõõta jaksab, et siis vaadake, et oleks selline tuulevaikne ilm. Ja kui on alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoht, siis see peaks paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest, metsast ja igasugustest põlevmaterjalidest, olgu see siis oksahunnik või puurid. Ja ühe kuni kolmeni meetrilise läbimõõduga lõkke siis juba 20 meetri kaugusel. Alati peavad siis lõkke juures olema ka esmased tulekustutusvahendid. Väiksema lõkke puhul näiteks üks ämber vett ja suurema lõkke puhul siis juba kaks ämbrit vett. Ja alati peab keegi inimene olema lõkke juures seda valvamas. Lõket ei tohi mitte kunagi jätta üksinda kuskile hoovi peale põlema. Nigula metsloomade taastuskeskuses on sel kevadel abistatud vaid ühte siili Kessempituumeniga oli määrinud Ester Vilgats. Nigula metsloomade taastuskeskuses möödus talv rahulikult metsloomade rehabilitatsioonispetsialist Kärti Aarma ütles, et ohterdada tuli vaid mõnda händkakku ja kodukaku oli üks kotkas ja Siilgi magas taastuskeskuses. Talve on, praegu on metsloomade taastuskeskuses samuti üksiil Kärt ja arma. See siil ärkas talveunest üles ja õnnetuseks juhtus kõndima kas siis bituumeni või asfaldi, siis kõik kõhualune ja parem külg oli asfaldiga koos. Siis nüüd ma pesindada, millega siili pestakse, sooja toiduõliga õli õli vastu, nii-öelda. Bituumen tuli maha ja ilusasti, et hakkas kohe just nimelt sooja toiduõliga, et see on tähtis soojas kohas. Ja siis bituumen läks ka vedelamaks ja kui sooja toiduõli peale valades ta voolas ilusti maha siilile. Kuidas siiliga üldse ümber käia, siis siil tõmbub kohe kerre, kui temaga midagi teha tahad. Tõmbas jahe, et abiline oli, kes hoidis teda niimoodi ta kerra tõmbaks. Või olete selle siili juba loodusesse lasknud? Kavas on täna lasta, et ta nüüd puha, seda on hetkel veel lihtsalt jälgimise all. Aga ta on juba hästi ergas, jookseb karbis ringi, sööb hästi kõvasti. Ja siis ei jäägi teile sinna ühtki looma. Praegu. Hetkel jah, mitte minu töö ongi selline huvitav, et kunagi ei teata. Täna õhtul kell 10 algab Jõgeval öölaulupidu öölaulupidu on üks üritustest, millega Jõgeval tähistatakse helilooja Alo Mattiiseni viiekümnendat sünniaastapäeva. Jõgeval käis Toomas Kelt. Sellise ühislauluga algas Alo Mattiiseni pühendatud koolinoorte vokaalansamblite konkurss viieteistkümnendat korda toimuval üritusel osaleb sel aastal üle 50 ansambli ja pea 400 noort lauljat. Peakorraldaja Maret Oja sõnul on sel aastal repertuaaris rohkem Alo Mattiiseni laule kui varem, muidu on osalejad oma repertuaari valimisel vabad, kehtivad vaid mõned reeglid. Peab olema eesti keeles ja üks laul peab olema, hakkab bella, ehk siis ilma saateta on aastaid käidud peale, et ikka siis ei saa laulda džässi ja erinevaid muusikastiile, et kui on eesti keele ainult, aga ma ei anna järgi, kui on Alo muusikapäevad, siis. Me laulame eesti keeles. Kuid laulukonkurss on vaid üks üritustest. Õhtul kella seitsmest on kõigile avatud ka Alo klaveriklass Jõgeva muusikakoolis. Klaveriklassitoimkonna liikme Maie Puusepa sõnul tekkis klassi idee enam-vähem täpselt kaks aastat tagasi. Suurem töö tehti ära aastaga. Ta on spetsiaalselt mõeldud Palole kujundatud arhitekt Hannes Arro poolt klassi värvilahendus on saanud alguse Alo kabinet Dohast ehk siin on samad värvid, musta punane mustvalget siis selle klassiruumi lage kaunistab helilooja noodikirjaga tapeet, siis on ta saanud püsiekspositsioon, roni vitriinide näol, kus on alu isiklikud asjad ja muidugi klaver ja muidugi klaver, kuna klaver oli muusikakoolis ehk juba jõge laval mõnda aega olemas ja ta pidi esialgu saama Betti Alveri muuseumisse muuseumis oleksid olnud eksponaat. Ma arvan, et see tänane lahenduseta on muusikakoolis muusikaloo klassis. Täna on pill korda tehtud ja õpetaja kasutab seda töövahendina oma tundides. Alo klaveriklassiga saavad kõik soovijad tutvuda õhtul kella 10-ni, siis on aeg minna natukene maad edasi öölaulupeole Jõgeva kesklinnas. Selle idee autor on Maret Oja. Lauldakse ära kõik tuntud isamaalised laulud, laval on tuntud solistid, artistid, koorid, bändid, et kuna me ju kõik tegelikult eesti rahvas mäletame alati läbi öölaulupidude ja läbi laulmise, et miks siis miks siis mitte just nimelt tema kodulinnas ja tema õigel päeval. Öölaulupeole oodatakse tuhandeid inimesi kõikjalt Eestist. Toomas Kelt Tartu stuudio. Ja nüüd veel ilmast, öösel ja homme päeval on vähese ning vahelduva pilvisusega sajuta ilm, vaid öö hakul sajab Kagu-Eestis vähest vihma ning kohati võib tekkida udu. Öösel puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval puhub valdavalt põhja kaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, sooja on 12 kuni 17, meretuulega rannikul seitse kuni 10 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.