Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 24.-st aprillist. Stuudios on Kai Vare. Valitsusüksused ei ole vaatamata lubadustele lõpetanud, mis ratta linna tulistamist. Inimõiguslased nõuavad, et ÜRO algataks uurimise Süüria meeleavaldajate tapmise asjus. Eesti inimene sööb 17 kilo kala aastas eelistaks meelsasti otse kalurilt ostetud kodumaist kala. See jaga vajaks kalurite paremat koostööd. Aasta loodusfotograafi suure hundiauhinna pälvis tänavu Sven Začek. Auhinna tõi talle mullu kevadel kopterilt tehtud fotouduses Tartuma maastikust. Začeki sõnul on tehnoloogia areng aidanud huvi loodusfoto vastu suurendada. Õrnus tähistati esimest korda Pärnu linna päeva. Virumaa Toila valla pühajõe küla tähistas täna oma esmamainimise seitsme 100 seitsmekümnendat aastapäeva. Sel puhul tutvustati koduri Olav Vallimäe raamatut küla taludest ja pühajõe sildadest Toila keskkooli õpilaste abiga rajatiaga mõtteline sild üle jõe ja põlvkondade vahele. Ilm on meil see, et öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss viie kraadini. Päeval on sooja 14 kuni 19, rannikul üheksa kuni 11 kraadi. Liiga üles tõusnud, teatasid, et täna hommikul hakkasid Muammar Gaddafi lustavad üksused taas ägedalt, mis ratta linna tulistama. Ülestõusnute esindaja sõnul võeti sihikule kesklinn ja kolm elurajoonid. Venemaa kutsus Liibüat üles täitma ÜRO resolutsioon ja lõpetama rünnakud tsiviilelanike vastu. Venemaa välisministeeriumi teatel pidasid kahe maa välisministrit telefonivestluse, milles Sergei Lavrov rõhutas, et verevalamise lõpetamine on praegu kõige tähtsam. Liibüa aseminister Alec aim on kinnitanud, et valitsusväed viiakse mis ratast ja et kohalikud hõimujuhid saaksid mässulistega läbirääkimisi pidada. Ülestõusnud seda juttu ei usu. Ülestõusnute esindajate hinnangul püüab Gaddafi näidata, et tegemist on mässuliste hõimujuhtide vaheliste erimeelsuste ka ning valimisvalitsusüksused on sunnitud kohalikke hõime lihtsalt mässuliste eest kaitsma. Paavst Benedictus 16. väljendas oma ülestõusmispühadepöördumises kurbust, et rõõmuga päeva varjutab sõjategevus. Põhja-Aafrikas. Liibüast rääkides rõhutas paavst, et relvade asemele peab astuma diplomaatia ning humanitaarabi peab jõudma kõigini, kes seda vajavad. Benedictus kutsus Euroopat üles avama uksi Aafrikast saabuvatele põgenikele. Itaalia on kurtnud, et teised Euroopa Liidu riigid on ta põgenike probleemiga üksi jätnud. Viimastel nädalatel on Lampedusa saarele saabunud tuhandeid põgenikke, peamiselt Tuneesiast, aga ka teistest rahututest Põhja-Aafrika maadest. Eelmisel nädalavahetusel sulges Prantsusmaa ajutiselt piiri, et põgenikerongid Itaaliast riik ei pääseks. Sisserändajate probleem on ilmselt keskne teema algaval nädalal Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ja Itaalia peaministri Silvio Berlusconi kohtumisel. Inimõiguslased nõuavad, et ÜRO algataks uurimise Süürias toimunud vägivallatsemise asjus. Süüria valitsusväed on korduvalt meeleavaldajaid rünnanud ja uudisteagentuuride andmetel on hukkunud üle 120 inimese. Rahvusvaheline inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch julgustab raadioEuroopa liitu Süüria ametiisikutele survet avaldama. Tegelikult Bashar al-Assadi vastased meeleavaldused on kestnud viis nädalat. Reede laval siit julgeolekuüksused meeleavaldajate pihta tule. Laupäeval tulistati aga reedeste ohvrite matustel osalejaid. Verised sündmused näitavad, et presidendi poolt välja kuulutatud muutused ja aastaid, kes kehtinud erakorralise olukorra tühistamine ei tähenda mitte midagi. Kohus andis loa Rakvere politseiosakonna juhti Lembit Kaldat pussitanud ekspolitseiniku vahistamiseks. Viru ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahistati 39 aastane pussitaja esialgu kuni kuueks kuuks, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal. Pussitamises kahtlustatav Ivar vabastati politseitöölt paar aastat tagasi purjuspäi põhjustatud avarii eest. Seni teadaolevatel andmetel pussitas purjus Ivar endist ülemust Kaldat reede õhtul ning andis end ise politseile üles. Lembit Kaldale tehti Rakvere haiglas operatsioon, tema elu ohus ei ole, kinnitas ida prefekt Aldis Alus. TNS Emori poolt läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et Eesti tarbijad eelistavad kodumaist võla, kuid peavad paremini kättesaadavaks kauplustes müügil olevat importkala. Parima hinna ja kvaliteedi suhtega on tarbija arvates aga otse kaluri pakutav eesti kala, jätkab Janek Salme. Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul tarbitakse Eestis aastas inimese kohta 17 kilogrammi kala, mis on tema sõnul Euroopa keskmise taseme lähedal. Toodang ühe inimese kohta on aga aastas umbes 75 kilogrammi ehk suur osa kalandusest on orienteeritud ekspordile. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ütles, et kutseline kalapüük ja kalakasvatus annab aastas kokku umbes 61000 tonni võrra rohkem kala, kui on tarbimine. Poes müügil olevat Eesti kala peavad tarbijad kvaliteetseks, aga hinnalt kalliks, näitas TNS Emori küsitlus. TNS Emori uuringuekspert Katrin. Ta ütles, et suure osa tarbijate arvates on värske kala valik Eesti kauplustes väike või pole värsket kala üldse saada. Ostukohtade soovitavas eelistuses on kaupluse 37 protsendi järel teisel kohal 34 protsendiga otse kaluri või kalakasvataja käest ostmine. Kuid ainult 24 protsenti küsitletuist on seda viimase aasta jooksul teinud. Tarbija ideaal oleks lühike tarneahel, mida näitavad ka teised samalaadsed küsitlused, ütles Männaste. Kõige rohkem ostetakse kala kindlasti kauplusest ja turult aga kui me küsisime ka eelistatud ostukohtade kohta, siis selgus, et on osa tarbijaid, kelle jaoks kauplus ja turg on natukene pealesunnitud ostukoht, ehk need ongi ainukesed kohad, mis on tema kodu lähedal olemas, kus ta saab värskele kalale järgi minna. Aga eelistusest tuleb välja selgelt see, et inimene hea meelega ostaks kala otse kalurilt. Ain Soome ütles, et värskelt püütud kala jõudmiseks tarbijateni on oluline kalurite omavaheline koostöö. Täna on tegelikult olemas nii rannapiirkondades tegevusgrupid kui ka traalpüügil on tekkinud tootjate organisatsioonid, kes saaksid oma kala kokku koguda ja selliste suuremaid koguseid ka kauplustele ja sellistele müügikettidele pakkuda. Minu arvates on väga tervitatav ka see Hiljuti võis lugeda, et Hiiumaa kalurid näiteks on seda teed minemas, et nad koguvad oma kala nüüd kalurite käest kokku ja pakuvad kohalikule turule. Estonia kontserdisaalis tehti teatavaks looduse aasta fotovõistluse võitjad. Aasta loodusfotograafi, suure hundiauhinna pälvis tänavu Sven Začek veel kord Janek Salme. Tänavusest looduse aasta fotovõistlusest võttis osa rekordarv loodusfotograaf 1850. Töid laekus võistlusele 11325. Neid hindas žürii Rein Marani juhtimisel. Võistluse peaauhinna tõi Sven Začeki mullu kevadel Tartu lähedal kopterilt tehtud maastikufoto. Pilt oli selline imelik ja väga hämmastav hommik, kui mai alguses tuli veel miinus neli külmakraadi, Tartumaal, mis on mai alguses tavaliselt väga niiske, üle ujutatud, tõusis siis selline väga omapärane udu ja, ja isegi kopteripiloodid, et ta oli väga-väga üllatunud ja palun sellist vaatepilti varem näinud pilsi sündi sellel ajal, kui nüüd tõusev päike valgustas seda udu ja poolenisti läbi udupaistelises udu muutus siukseid kuldkollaseks ja, ja puude varjud seal mängisid ja see oli selles mõttes väga põnev. Začeki sõnul on tema pilt üks väike fragment suuremast projektist, mille nimi on pääsukese Eestimaa. Sellist nime kandev raamat ilmub juunis ning sisaldab õhust tehtud fotosid Eesti maastikest. Sacheckile on tänavune looduse aasta foto peaauhind. Esimene võistlusele on ta kaasa löönud juba 2005.-st aastast ja pälvinud varem viis kategooriate võitu. ÜRO metsaaastale pühendatud fotovõistluse looduse aasta foto 2011 korraldas looduse omnibuss koostöös mitmete ettevõtetega. Võistlus toimus üheteistkümnendad Jordan ning on üha populaarsemaks muutunud looduse omnibussi ja fotovõistluse eestvedaja Jaan Riis. Kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli 1400 osalejat siis tänavu tervelt kolmandiku jagu rohkem. Looduses liigume seal märkame tõesti ka, kui see seal tasemel kujundeid jäädvustame, siis me tahame seda ju teistega jagada. Tänavuste peaauhinna pälvinud Sven Začek tõi välja, et loodusfotograafiahuviliste ring on kasvanud käsikäes tehnoloogia arenguga. Ma arvan, et esimene muidugi see digifotoareng ja teiseks on muidugi ka see, et igasugused niuksed, suhtluskommuunid ja internetipõhised, mis tihti põhinevadki selles, et näidata seda, millega sa tegeled ja kui sa saad oma tööle, siis looduses käimisele väljendus on nagu foto näol. Et siis on seda hea nagu teistega jagada, et kindlasti see see jagamise lihtsus, mis meil tänapäeval on. Fotode jagamise lihtsus on kindlasti ka üheks motivaatoriks, et miks inimesed rohkem siis oma pilte üldse teevad ja neid, kas näitavad Pärnus tähistati esmakordselt linna päeva. Ester Vilgats annab teada Pärnu päevale, mille tähistamise traditsioonile pandi alus täna oli tänu ilusale ilmale kogunenud väga palju rahvast. Ettevõtmisi oli kavandatud mitukümmend, nende hulgas oli nii meelelahutuslike kui ajalukku vaadata vaid pidulikult sai sünnipäeva alguse südapäeval Rüütli platsilt. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kui me vaatasime, kuidas tähistada Pärnu 700 kuuekümnendat juubelit siis see mõte tekkiski, et miks mitte tähistada Pärnu juubeli just nimelt Pärnu päeva traditsioonid loomisega. See on päev tegelikult, kus me võib-olla tuletame enesele meelde natukene ajalugu, kus me kuulame Pärnu enda lauljaid, tantsijaid, mängijaid, kus me et selle imeliselt kauni linna üle ma soovingi teile kõigile, armsad pärnakad, nautige seda kaunist päeva, nautige üks meist, olge uhked selle üle, et olete pärnakad. Sellepärast et teist nii kaunist linna või pärnu vähemalt mina ei tea, palju õnne neile, head pärnakad, et ilma teieta ei oleks Pärnut olemas. Pärnu nimetas esmakordselt linnaks Saare-Lääne piiskop Henrik 1251. aastal toonasus piiskopkonna katedraali ja kõrgeima esinduskogu Eka biiti asukohaks valitud linn küll praeguse Vana-Pärnu kohal. Uus-Pärnu tähtsus tõusis pärast 1260 kolmandat aastat, kui Leedu paganlikud tsemaidid laastasid ja põletasid Vana-Pärnus asunud linna, mis kandis Verona nime. Niisiis tähistame tänavu Pärnu 700 kuuekümnendat aastapäeva. Linna sünnipäeva otsustati hakata tähistame ülestõusmispühade aegu, sest see oli aastasadu Pärnule väga oluline aeg, kus toimusid raevalimised ja muud tähtsad sündmused. Virumaa Toila valla pühajõe küla tähistas täna oma esmamainimise 700 seitsmekümnendat aastapäeva. Kodurja Olav Vallimäe on sel puhul valmis saanud raamatut küla taludest ja Pühajõe sildadest. Ago Gaškov käis pühajõel. Olav Vallimäe, Te olete kirjutanud raamatu püha küla põlistaludest, asundustaludest, jõest ja sildadest. Miks seegi püha on, selle kohta on väga palju. Legend jagab, legend on ikka legend, nii nagu iga mõisa kohta legend, et mitu talupoega koera vastu vahetada, aga ilmselt kas seal ristiti siis meie esivanemaid üks versioon räägib ja teine versioon, mis on küllalt tõene, et teisel pool jõge katke levinud suure katku ajal neid muid lugusid on veel, aga need on kaks peamist, mis siin räägitakse. Siis võime öelda, et äkki see omaaegne sildade puudumine siis päästiski teisel pool jõge asuva rahvaga võib ka niimoodi mõelda jah, et, et niisugune juhus oli kunagi, aga mis tähendus on sillal üle pühajõe? Need on kuus tükki ja täna siin pühajõe pastoraadi majas vajatakse nii-öelda kirjanduslik sild või mõtteline, seitsmes sild üle jõe. Neid sildasid on siin olnud ja neid on iga valitsus, kes on läinud lahutanud omad sillad, see järgmine on jälle uue teinud. Sõdade aeg-ajal oli tähtis sildadest noh niipalju veel öelda, kui selle Mägara oja peal on üks sild, mis nüüd on remonditud ja mis on kõige vanem sild, mis on esitatud 36. aastal, teised on kõik uuesti tehtud, mitmeid kordi maha lõhutud, see püha ja ürgorg on väga võimas, siin oli ju põhjas aegse Remeedeevee kindlustusvöönd, loodeti kaitset saada, ehkki tegelikult nad pagesid minema siit. Eliise jalanen, sa oled praegu, las eks ole. Kas püha küla ajalooraamat on sinu jaoks huvitav ka või on liiga liiga tõsine? Ei, mulle meeldivad sellised vanad ajad, et ma tihtipealegi siin vanaemalt, et tema Mullega räägiks oma lapsepõlvest ja nii edasi. Vanaema. Jah, on küll. Kas seetõttu kirjutasid sa ise ka külast luuletuse või? Ei, meil tuli selline mõte, et jah, et võiks kirjutada ja siis ma ei tea, sõidunud just sellepärast, et tema luuletajana, aga mulle meeldib ka luuletada. Ma luuletan läbi, et leida neid õigeid sõnu. See pole ju raske töö, et saada ka veidike mõnu. See tunne ongi vaieldamatu. Mida ma praegu tunnen. See pole seesama tunne, kui hüpeta paljana lumme. Meie hulgast on lahkunud Vanemuise teatri näitleja A Peep Aabeebu näitleja teegiebraamima eesti klassikateos Eduard Vilde tabamata ime oma esimesed sõnad lavalaudadelt ütles ta tabamata ime 52. aasta lavastuses seitsme aastase poisina. Viimaseks pilliks jäi organist heinmanni osatäitmine tabamata ime viimases sel aastal esietendunud lavastuses. Au. Peep töötas Vanemuise teatris ligi pool sajandit. Armastas rõhutada, et Vanemuise teatrimajad on kogu elu olnud talle teiseks koduks. Ja ilmast eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega ja sajuta ilm. Kohati võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis, õhutemperatuur on miinus ühest pluss viie kraadini. Homne päev on enamasti päikesepaisteline, saartel ja looderannikul veidi pilvi läänetuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 19, meretuulega rannikul üheksa kuni 11 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.