Tere, kallid klassikaraadiokuulajad, tere taas. Täna kuulatasid kolmandat saadet sarjast viiva Verdi ja stuudios on endistviisi Arne ja Mart Mikk. Helipuldi taga lebas meie saate eesmärgiks on olnud tutvustada kaheksa saate jooksul järjekorras kõiki Verdi kahtekümmend, seitset ooperit, kui Reekviem nende hulka arvata. Esimeses kahes saates me seda järjekordne omavoliliselt pisut eirasime. Alguses oli juttu Verdi kõige esimesest ooperist Oberto ponifadžograph ning kuningas üheks päevaks. Siis tegime edasi tema 10. ooperi Mcat juurde, kuna just just oli tulemas selle ooperi esietendus Estonias teises saates, kus järjekorras oline Puku hüppasime omakorda tema reekviemi juurde, kuna samal päeval täitus täpselt 100 aastat helilooja surmast. Meenub, et esimeses saates tervitasime klassikaraadio kuulajate poolt juubeli puhul ka plasside domingut ja kuuldavasti oli sellest tähelepanust väga meelitatud ja tervitab kõiki lahkelt vastu. Nii et meil on jäänud veel kuus saadet ja 22 ooperit. Seetõttu puudutame. Tänan tervelt neljateost. Lombardlased Errnani kaks Foscarit, Shandark. Ja läheme nüüd neljanda ooperi juurde, mille nimi oli Lombardia alla priima korroshata ehk siis Lombardlased esimeses ristisõjas. Noh, see oli siis nagu Verdi neljas ooper ja kuna pärast Nabuccot oli ta väga tunnustatud nii publiku kui ka Impressaariute poolt ja kui asuti tegema siis lepingut lon Bartlaste peale ütles Josep piinast repooni kohed. Nõuame rellilt sama honorar, mis oli makstud 11 aasta eest Berliinile, Norma puhul ja direktor sellega nõustus. Mõne kuuga oligi ooper valmis. Võib-olla alguseks peaks kohe selgitama, mis või kus on lambardlased. Igatahes pandimajaga ei ole siin kindlasti mingit pistmist. Lombardia on Põhja-Itaalia üks piirkond, mille pealinn on Milano. Ja, ja tegevus selles ooperis viib meid ajas tagasi esimese ristisõja aegadesse mis toimus aastatel 1096 kuni 1099, muideks ma lugesin neile järele läbi, et see kehtis selle risti sajad teise retke kohta. Esimene retk sai nagu vähe õnnetult lõppes. Sa oled seekord tõsiselt. Ühesõnaga, seal teisel sõjaretkel siis prantsuse, itaalia ja saksa rüütlid lõid Jeruusalemma kuningriigi ja see ooper. Ooperi libreto põhineb Tommaso krossi poeemil. Ja libreto autoriks oli Themistokles Soleram. Kas tee, mis lookles, on äkki Kreeka päritoluga? No seda ei hakka me praegu siin arutame, ma arvan, et läheme ikkagi varsti ka muusika juurde sellel Lombarblaste poolt. Kuulamegi muusikat. No tõepoolest nagu Nabucco puhulgi oli Lumbardlastes väga võimsad kooris stseenid. Ja ühte neist me tahaksime siis kõigepealt mängida mitte algusest, vaid ooperi viimasest vaatusest, see on ristisõdalaste koor, ostsin juurendal detonatsioon ja selle esitavad meile Singes ja Kuninglik filharmooniaorkester, dirigent onlamberto kardelli. See koor mõningal määral meenutab orjade koori nappucost ja mitme teise koorige puhul olid sama rahva reaktsioon. Kui need risti sõdilased laulsid, püha maa peab olema, meile peab olema meie või meile kuuluma siis saalist hõigata, vahele siis ja, ja püha maha peab kuuluma meile. Nii et sellist elavad reageeringud, nagu Verdi ooperi puhul publik ilmutas, rist hiljem eriti palju ei ole juhtunud. Samas lambardlaste süžee line liin ei ole võib-olla nii tugev kui Mäketil hotellal näiteks. Igatahes hinnatud Verdi uurija Francis Toie on selle ooperi libreto kohta irooniliselt väitnud, et, et suure tõenäosusega ei tunne ooperiliteratuuri teist nii saama primitiivset limpratod kui Lombardo oma. Nõiad tõepoolest need suhted ja, ja tegevusliinid on võrdlemisi segased. Võib-olla segasemaks teeb veel see asi, et kui Verdi paar aastat hiljem Ooperi Pariisis lavale tõi siis pidi Lombarlas tasemel leiutama teine pealkiri ja öeldi, et see opero nüüd Jeruusalemm, aga miks on alati Pariisis teine, kas prantslaste maitse või on, kas on, sest tekst ja muusikaaariad ja kõik tehakse prantslaste maitse on kindlasti see, et ka selle ooperi puhul Verdi kirjutas jälle juurde balleti stseenis, sest Pariisi silmad, balletti, ooperit ei saa esitada. Aga pealkirja muutusi põhineb sellel, et kui Lombardlaste puhul algas ristisõit ristiretk Lombardia pealinnast Milanost siis prantsuse variandi puhul see ristiretk algas prantslaste poolt tuluusist lõppes Jeruusalemmast, nii, lõpp-punkt jäi samaks, aga algus oli erinev. Ooperiseisukohast on ikka jama, et kui kui Lombardo puhul algas laskaalajast praktiliselt Milanost, siis oleks pidanud Grand Opera eest algama. Hakkas tulus? No nii on, aga võib-olla paari sõnaga räägid ka siis selle ooperis sisustel, kuigi ta on segane. Sisu on selline, et on üks selline müstiline erak, kelle nimi on pangaonu ja tema püüab armukadeduse ajel mõrvata oma venda, Arv viinud, aga tapab hoopis oma isa. Ja teose lõpuks saab aga paganast kangelane ja ta saab surmavalt haavata, samal ajal pagano lõbudiselda. Soprani roll armub vaenlase armee sõdurisse orontesse kes saab samuti surma, aga enne seda võtab omaks ristiusu. No ma ei tea, niimoodi loetuna ja mehhiko seebikad süzeedega võrreldes pole ju väga vigagi. Jah, muidugi, prantsuse variandis on jälle kõik teised nimed ja nõnda edasi. Aga ma arvan, Verdi muusika parimate leheküljed jäid mõlema redaktsiooni puhul käibele. Ja võib-olla veel saamisloo juurde niipalju, et Milano peapiiskop olevat politseiülemale andnud käsu, et sellisel kujul ooperit lavale lasta ei saa. Et Verdi kiriklike rituaale kujutab laval omavoliliselt, Verdi muidugi oli oma seisukoha eest vapralt väljas ja lõpuks nad ei käi ainult ühe väikese muudatuse nimelt Avema riie asemel ta lasi laulda salve marja ja nüüd kuulamegi seda soprani selda palvet salvemaria, mille esitab Kristiina toiteka. Igal juhul on see väga ilus muusika ja ooperi Tegevus on läbi põimunud kõik suurte romantiliste sündmustega, mida noor Verdit oli sel ajal kolmekümneaastane väga innukalt ära kasutas. Oper Lombardased esietendus 11. veebruaril 1843. aastal Lombardia pealinnas Milanos ja kolm aastat hiljem jõudis ooper esimese Verdi ooperinaga uude maailma. Aga Verdil algas pärast siis Nabuccot Lombardlaste ajal juba tõeline kaleeri orjaaeg, nagu ta ise ütles, et üheksa aasta jooksul ma kirjutasin peaaegu üks kuni kaks ooperit aastas. Ja samaaegselt selle tohutu töötempo juures ta ometi kogu aeg otsis uusi suundi ja tahtis juba uusi lavalisi mõtteid realiseerida. Ühes kirjastajad ütles, ma tahaksin, et libreto oleks grandioosne ning samaaegselt kirgedest tulvil ja et ta erineks Nabucust, lon pardlastest. Olgu temas palju tuld, massiliselt tegevust ja samaaegselt kokkusurutust. Ja ta ütleb, et kui tihti küllaltki pikk retsitatiivi fraas sekvents mis on kaunis raamatus lugeda, mida võib välja kannatada draamas siis ooperis seesama võib osutuda naeruväärseks, sest muusika venitab teda nii et see kokku surutus ja, ja selline seesmine pinge oli Verdile väga oluline, ta juba natukene kassas välja nende esimeste ooperite Stretadest ja ja võib-olla ka lahjadest süzeedest, aga Eestis Lombardlasid mängitud ei ole, ausalt öeldes siin lähitulevikus ka Euroopas eriti näha ei ole. Novembris küll mängitakse Marsseys seda ja selle Pariisi varianti siis Jeruusalemma nime all mängitakse maikuust Dresdenis ja Jeruusalemma nime all on välja antud ka CD-plaat, kus muuhulgas Diseldad laulab Marina Melchior koova, kes on laulnud Estonias kolmes ooperis. Ja ta tegi siin kaasa nii Don Carlos, madan pater, flaysia Pohhimis ja nüüd on ta maailma lavadel Metropolitan is ja nõnda edasi, nii et me teda enam nende väikeste rublade dollarite S-i ja enam ei saa. Võib-olla siinkohal oleks sobiv tänada nii Eesti Rahvusraamatu kogu kui Eesti Muusikaakadeemia raamatukogu, kes on meie saate jaoks lubanud lahkelt kasutada oma ülesvõtted Verdi haruldane matest teostest, mida ei ole meie isiklikes, aga ka Eesti Raadio diskoteegist. See on kahjuks nii, sest ju üle maha ilma on kõik Verdi ooperit plaadistavad, aga Eestisse nad ei ole kõik jõudnud ja me võtame nendelt vanadelt plaatidelt ja ka laserplaatidelt siis üksikuid lõike, mida me kätte saame. Ja põhimõtteliselt me tahaksime igas saates ka võimaluse korral nende tuntumate ooperite puhul Te kandaga neid lõike Eesti lauljate esituses, nii et andke need krõbinad gravinad, andke andeks, aga meie lähme nüüd Verdi viienda Cooperi kallale. Son Ernani ja Jernani. Mis põhineb Victor Hugo näidendi Hernani Kernanii põhjal tuli lavale teatro Lafeniitses Veneetsias üheksandal märtsil aastal 1844. Jälle Francisco Maria peave oli Libretistiks ja nagu ikkagi nende tuntud kirjanike teoste puhul need libretistil seda draamat lühendavad lihtsustavad ja Victor Hugo olevat ütelnud, et Verdi Errnaani on tõelise poeemi üks lollakas imitatsioon. Aga no kuule, meri, koletu puhul, et hiljem, et kuuga oma arvamust muutis Verdi Mursikas suhtes sina ka koduse töö hoolega ära teinud, kas sa muusikaga välja valisid? No muusikat me oleme välja valinud, võib-olla peaks kõigepealt rääkima, c. Tegevus toimub siis Hispaanias aastal 1519. Seal on üks naispeaosaline Elvira kelle kätt ihaldavad tegelikult mitte kaks, vaid kolm meest. Elvira süda kuulub loomulikult Errnaanile kes on kuninga poolt nagu põlu alla sattunud, on seal kusagil mägedes oma bandiitide röövlitega ja vannub kättemaksu. Ell Wiiralt armastab ka vana da Silva ja lõpuks tuleb välja, et ka kuningas ise ja nad saavad selles Silva lossis korra kõik kokku. On selline duelli õhkkond, aga kuna Jernani oli tulnud sinna Silva juurde peaaegu Elvira ja Silva kihlus pulmapeole sellise väga eremiidina, siis Silval oli rüütellik kohustus oma majas vastu võetud külalist kaitsta ja mitte teda teda rünnata. Nii et ta peitis jornani kuninga eest ära, olles siis samaaegselt küllu rivaal. Ja lõppude lõpuks. Ta ütleb, et olgu nii, sa võid siis sellel piirega abielluda. Aga ühel hetkel, kui mina puhun seda jahisarve Ja me näeme ka viimases pildised, siis kuningas on andnud lahke nõusoleku, nagu et Elvira vaid tõepoolest Hermaniga abielluda. Aga Silva armukadedus on ikkagi suurem kui see inimlik ning lubamine, et sa võid võtta küll selle ilusa naise endale. Ja selle hetkel ta laseb puhud oma seda sarve ja romaani peab ennast tapma. Nüüd aga kuulame. Ernani kavaletad koos meeskooriga teleSiljuneldolore, mille esitab Karl oper konsi ja dirigent on Toomas Cipras. Ernani oli kohe hitt, aga ka siin ei läinud kõik takistusteta. Kuna Veneetsia oli sel ajal Austria ülemvõimu all, siis leidis politsei, et bandiitide salassen šarlemangis On liiga irriteerida, kardeti, et see võib viidata üleskutsele, itaallasi vabadusvõitlusse asuma ja samuti oli austerlastele natuke liigse jahipasuna kasutamine, kuna see on austerlastele selline püha instrument. Seda häbistavalt ei kasutada aga sellele kõigele vaatamata Hernani meloodiliselt aariad ning ansamblit võlusid publikut nii siis kui ka praegu. Ma arvan, et Eestimaa lastele ja ka küllalt palju LED-de le teistele on kõige tuntum aaria sellest ooperist Da Silva. Kavatiin. Mati Palm on aastate jooksul seda väga edukalt laulnud paljudel kontsertidel ja seekord me kuuleme teda temas, seda aariad ERSO saatel. Dirigendiks on Peeter Lilje. Hernanit Euroopas on esitatud just alles jaanuari lõpus Osnabrükkis. Tulemas on veel aprillis etenduselt Süürichis juunis Jaagos Tšiilis ja novembris Astoria pealinnas Oviedo Hispaanias. Lähme nüüd aga oma ooperi kronoloogiaga edasi. Räägi, kes olid Foskarid? Foskarid on tegelased tegelikult ajaloolised kujud. Francisco Voskari oli Veneetsia, tood Toots, see oli tollal Veneetsia Genoa riigipea ja varem valiti need terveks eluks. Kuid aastal 1310, kui oli see 10 mehe nõukogu võimul, siis oli juba riigi peale ainult nimeline võim. Tegelikult asju otsustasid juba nõukogu liikmed ja see tegevus toimub kahe Foscari puhul siis aastal 1457 Veneetsias eelmine esietendus oli Veneetsias, aga seekord siis kahe Foscari tegevuspaigaks. Veneetsia. Me teame, Francisco Foscari oli siis troonile tulnud tootšiks saanud. Aga Jakopo LoRe taano oli selle valimise võitluse kaotanud. Ja kummalisel kombel selgus, et LoRe taano lähedased olid surma saanud ja kahtlus langetati Foscari poja Jakobi Foscari peale. Ta saadeti asumisele. Oli veel mingisugune kiri nagu süütõendiks olemas. Ja Jakob oli ju armunud armastanud, armastas veel edasi. Lukreetsija kontariinid. Ta oli tema abielus, neil olid lapsed ja tuli salaja Veneetsiasse tagasi, et oma armsamaga kohtuda. Muidugi võeti jälle kinni, viidi sinna kohtu ette ja mõisteti uuesti asumisele. Aga ühe muusikalise lõiguna me tahaksime võib-olla sellest loost kõigepealt ette kanda. Tertseti teisest juhatus on üsna, meil oli jutuni toosist, Jakoobus kreetsestis kuulamegi, nende Tertseti nel toopaternamplesson, mille esitavad Piero kaputšiilimuse. Carreras, khati Charelli ja dirigent Lambert kardelli. Kaks Foskarid esietendused siis kolmandal novembril aastal 1844 Verdi ise juhatada tas ja teisele esietendus olevat olnud eriliselt soe vastuvõtt, et ta olevat käinud eesriide ees koguni 30 korda ja Paikusse ooper välja tuli oli siis rooma teatro Argen Tiina, kas mingeid skandaale ei olnud seal? Ei, selle ooperiga skandaal ei olnud. Kummaline küll, sest siin on ka oma probleem ju võimu ja vaimu vahel jälle. Aga võib-olla peaks veel täienduseks ütlema, et see kaks Foskarid põhinevad Bayroni teosel samanimelisel teosel ja peabe oli jälle Libretistiks. Ja mida veel öelda Öelda võib-olla seda, et Verdi selles ooperis kuidagi dramat turgina pidevalt kasutas nagu mitut plaani näiteks teises vaatuses toimuv Veneetsia rega kondilaul samal ajal need peategelast on vanglas sees siis viimases vaatuses, kust me tahaksime võib-olla teise lõigudele ette mängida, on see vana auväärne, tood siis oma Ruumis ta mõtiskleb elu üle, saab teada, et tema poeg on lõpetanud elu enesetapuga seal paguluses. Õnnetu minia tuleb sinna ja tuleb sinnaga triumfeeriv rivaal Maal. See Jakob LoRe taano, kes on siis nagu kätte maksnud oma sugulaste surma eest, kuigi vahepeal oli selgunud, et Jacob oli süütu aga Loredanu ütleb umbes ühe repliigiga publikule ükstaskõik, kas Tootsikson, Foscarivi maalid, Piero ja nii me kuulemegi nagu kaugusest San Marco kella löömas ja öeldakse, et sina ei ole enam tootš, sinu kroon võetakse ära. Ja vana Francisco Foscari seda üle ei ela ja ta sureb. Kuulame nüüd Oscari finaali ja Piero kaputšiilile House Carrera sele, Katia Richarellile lisandub nüüd ka neljas solist samblal räimi ja koor ja orkester. Ma pean natuke parandama, sest Carreras enam selles stseenis ei ole, ta on surnud juba paguluses. Okei, Gulaginali. Pärast mänukaid Foscareid etenduse Roomas tuli Verdi tagasi Milanosse, kus ootasid ees parandused Lombardlastele. Aga ta oli lubanud veel samaks hooajaks kirjutada uue ooperi ja ta valis selleks Friedrich Schilleri Orleans'i neitsi, mille põhjal kirjutas libreto soleera. Ajaloo huvides võiks mainida ära ka seda, et ju Orlani neitsi põhjal on ooper kirjutanud Pjotr Tšaikovski Orleans käinud jäävad. Igatahes vaatamata sellele, et Verdil olid kiired ajad, pidas oma sõna ja nii esietendus sky siis Jean Tarke, Joanna Darko 15. veebruaril 1845. aastal, aga kiire on ka meil tänase saatega. Nii et me pikalt ei jõua rääkida sellest, mis selles ooperis Joanna Darko juhtus. Ma tahan ainult öelda seda, et minule oli umbes aasta tagasi väga suur elamuskinos, kus oli kuulsa režissööri lüpessoni variante šantargest, kus Milla Jovovitš kogu filmi vältel karjus nii intensiivse häälega, et mul endal läks hääl kähedaks saalis. Ma arvan, et publikul hääl kähedaks ei lähe, kui me laseme laulda neutrynardade Paldile Carloberguanzil. See salvestus on pärit 1951.-st aastast ja nende krabinatega. Me jätame teiega nüüd seekord hüvasti.