Tere, head kuulajad. Seda kohtab Eestis paraku harva, kui ühe asumi elanikud räägivad ja löövad aktiivselt kaasa oma elukeskkonna kujundamisel ja ei vaata riigi või linnavalitsuse tegemistele ja tegematajätmisele passiivselt kõrvalt. Üheks positiivseks näiteks on läinud nädalavahetusele kümnendaid Supilinna päevi pidanud Tartu Supilinna selts ja Supilinnaelanikud. Alanud saate materjalid ongi salvestatud reedest pühapäevanikümnendatel Pi linna päevadele. Aren Arp Müller ja käisin mikrofoniga nii linnaosa ekskursioonil. Käisin külas Supilinna elanikel. Olin koer rikku mälestusmärgi avamisel platse kontserdil ning muuhulgas usutlesin ka Supilinna külastanud president Toomas Hendrik Ilvest. Kuna vähem kui 2000 elanikuga supilinn on paljuski tuntud seal elavate või elanud kultuuriinimeste poolest siis alustangi saadet ühega neist ajasin festivalimelus juttu, poeet Kristiina Ehini. Ma olen supilinnas elanud meloni tänaval, herne tänaval, Tähtvere tänaval, Emajõe tänaval, et peaaegu et juba vähem on tänavaid, kus ma ei ole elanud. Et see on su kodulinn, see on see, kus on minu suur osa minu kogukonnast. Ja Supilinna päevad on selline elav näide sellest, kuidas kogukond toimib ja kuidas vabaneda vabast tahtest loov ja ja kutsub kogu Tartu kokku selle kaudu kaugemaltki. Ja supilinn on see koht, kus lastele näidata, et näed siin veepinna all elavad kukred ja näed siit praeguse peanupuke, kes seal ujuks saarmas päris elav saarmas kui peale juhtid lihtsalt näidata Kiili näidet. Konni erinevaid ja nende väga huvitavaid laulu ei pea kuulama plaadi pealt, vaid otse otse akna tagant. Ja supilinn on koht, kus igas majas elab palju sõpru ja ja igaühega nende nendest on oma lugu ja oma asju heade oma. Oma osa sellest elust jagada. Te alustasite kaks korda üles ka Supilinna päevade raames oma loominguga. Kui palju see on supilinnaga seotud? See nelja aastat, kui ma jään supilinnas elanud, on mul olnud hästi palju loomingu jaoks aega ja kirjutamise joonistamise ja ja selles mõttes ma kannan supiline endaga osas, et praegu ma elan Viljandis, aga siis praegu mul on kohale jõudnud, et, et see on selline supiline. Ja Eestis on veel palju kohti, kus selline mõnus rahulik, natukene külalik agulielu saab äkki sellise kõrgema askeetlik ja samas aga sõbraliku kogukondliku väetise. Et selles ei ole majanduslik, selline suur õitseng või nagu nagu praktilised rääkisid nii esiplaanil, aga seda enam on seal Vainsaid väetisi ja, ja sellist aega enda ja pere ja sõprade jaoks. Milline seltsi liikmete Mart Hiiobi ja Liis liiniga kas tegemist on esimest korda Supilinna päevade ajaloos, kui ei ole külm, ei 100 lund ega vihma, vaid on sooja enam kui 18 kraadi. Ei, see ei ole kaugeltki nii, meil on need asjad läinud nii ja naa, aga nii kõrget jõge nagu tänavu on meil küll üliharva alla. Tegelikult esimestel supiline päevadel oli ka väga-väga ilus ilm, täpselt samasugune ilm nagu täna oli, päikest oli sooja ja isegi õhtul oli üsna soe. Nii et, et on ikkagi olnud oluline, et igasugust ilmaga vihma on tõesti vist Nende 10 korra jooksul olnud, ainult üks kord on olnud külma ilma, aga, aga vihma pole siiani meile väga antud, nii et, et on läinud hästi, sellel kevadisel ajal Supilinna päevade korraldamisel 10 aastat tagasi need esimesed Supilinna päevad ajendas. Noh, mitmed inimesed, kes supilinnas kas elasid või olite siin siin käimas või, või Supilinna armastasid, olid juba juba pikka aega mõelnud selle peale, et võiks teha mingisuguse festivali supilinnas kultuurifestivali oli nende hulgas Inboil Merka, Toomas Kalve Aleksander Sünter, tookord valitsuses projektijuhiks nende inimeste eestvõttel siis 2002. aastal saigi, saidki teoks esimesed päevad ja mõte oli just nimelt see, et et seda omapärast elukeskkonda väärtustada tollel ajal sugugi veel nii palju ei, ei räägitud supilinnast ja üldse vanadest puitasumites Diaaja, siinsest elukeskkonnast väärtustamisest. Ja selle kultuurifestivali peamine mõte oligi väärtustada seda elukeskkonda siia inimesi kutsudes ja näidates, et, et, et kui tore supilinnas on ja samuti kui palju huvitavaid inimesi siin elab, et anda neile võimalus ennast väljendada linnarahvale. Millega Supilinna selts siis tegeleb, kui te ei korraldas linnapäevi päevadel? Ilmselt on väga väike osa ju inimeste tegemistest. Jahtunud supilinnapäevad on see nähtav osa et ülejäänud aasta me tegeleme põhiliselt nii Supilinna kui ka laiemalt. Ajaloo, miljööväärtuse, inimväärtuse, tolerantsi, vabaduse selliste asjade edendamisega. Ja põhiliselt käib see läbi meie avaliku tegevuse dialoogis linnavalitsusega ja koostöös teiste mittetulundusselliste asutuste seltsidega. Mis oleks Supilinnas teisiti kui supila seltsi ei oleks kümmekond aastat tagasi loodud, mis on ära tehtud ja mis on ära hoitud? No eks need, kui oleks, poleks küsimused, on alati rasked vastata, aga ma arvan, et suurim, mida Supilinna selts on saavutanud, on inimeste eneseteadvuse ja keskkonnateadlikkuse tõstmine. Et inimesed on väga palju aru saanud, kus nad elavad ja, ja kui väärtuslik see tegelikult on see meid ümbritsev ümbritsev keskkond. Kas võib olla, et paljud inimesed, kes muidu oleksid ette pannud plastaknad, siis tänu teie selgitustööle ei ole pannud plastaknaid ette omajale? Pisidetail, et alati saab neid plastaknad ju tagasi vahetada, et sa ei saa muidugi tagasi neid 100 aasta vanuseid originaalaknaid kunagi. Aga, aga sellistesse pisidetailidesse ei maksa kinni jääda. See, kas inimesel on plastaknad või ei ole, et see ei pruugi veel näidata tema teadlikkust. Aga kõige olulisem on jah see, et inimesed ise proovivad mõista asju, mitte neile on öeldud, et nii tehakse, vaid nad ise saavad aru, et nii on õige. Ka Supilinna välisilme ikkagi oleks teistmoodi, kui kodanikud aktiivselt ei oleks sõna võtnud kasvõi Supilinna peatänav, herne tänav algselt oli hoopis teistsugusena planeeritud. Seda küll jah, et neid saavutusi, mida, kui otsast lugema hakata neid nähtavaid saavutusi, siis neid koguneb omajagu. No tooge raadiokuulajatele mujalt Eestist näiteid. Kõige värskem näide on meil möödunud aastast Emajõe tänav, mis oli mõeldud üherealise puude alleega. Kuigi originaalis ja ka senine puuderida oli kaherealine, siis me suutsime dialoogis linnavalitsusega saavutada selle, et projekt tehti veel. Pärast ehitaja leidmist tehti projekt ringi ja rajatigi kaks rida sügiseks uusi puid. Ja seesama herne, tänav ja herne tänav on samamoodi jah, näide sellest, kuidas seltsi algatusel ja initsiatiivil. Seal rajati kõnniteed just sellisel kujul, nagu nad täna on. Ja ka ja ka teised detailid tänaval on suuresti ja seltsi pealekäimisel muudetud miljöösõbralikumaks. No mis praegu seltsile muret valmistab, mis on need seisukohad, mille eest te seisate, mida te kaitsete nõupidamistel ja aruteludel linnavõimudega? Mis need valukohad, diskussiooni punktid on kõige tähtsamad. Kui me kõige rohkem arutame Supilinna teemaplaneeringu üle, mis peaks määrama Supilinna arengu üldistes piirides, järgmiseks aastakümneks või paariks aastakümneks, isegi et see teemaplaneering on praegu tegemisel ja võib-olla siin aasta pärast juba enam-vähem koos. Et see on üks niisugune pikema perspektiiviga teema, mida me käsitleme lühemaid või vahetumaid asja on siin lepiku tänava munakivi tee katmine, mille on üles võtnud lepiku tänava enda elanikud sõltumata Ta seltsis ja, ja ka näiteks marja tänava treppide ümberehitus selliseks, et sealt oleks võimalik ratast üles-alla, mäest ja lapsevankrit lükata ja muud sellised pisemad kuid loomulikult elanikele äärmiselt olulised olulised detailid. Siiski miski supilinnas on kadumas või ohus nagu näiteks Supilinna väga suured aiad, mis olid supilinnale iseloomulikud. See, et tänavaääred olid hoonestatud, aga kvartalite sisemus oli väga suur hoonestamata ala, kus lapsed said mängida, taimed kasvada. Mis suunas arengud liiguvad? Seal me, me tunneme, et me oleme saavutamas linnavalitsusega läbimurret, kokkulepet, et need tõesti need suured kvartalis aiad, et need on niivõrd supilinnale iseloomulikud asjad, et need tuleb alles hoida ja seda peaks siis koostatav teemaplaneering juba määrama, et hoonestus endiselt koguneb tänavate äärde ning nii, et siseõued jäävadki selliseks roheroheluse väljaks. 10 aastat tagasi nii ei arvatud, see ongi ilmselt seletuste vilinat. Jah, see on tõesti selline läbimurre, kus, kus 10 aastat tagasi koostati samuti Supilinna teemaplaneeringut ning seal just nimelt kõik need Aiad olid ette nähtud hoonestada, läbi vedada uued tänavad ja täielikult muuta seda ajaloolist krundistruktuuri, tänavate struktuuri. Kuid kuid tänaseks päevaks oleme me jõudnud oma arengus sinnamaani tõesti, et et me näeme, vaata seal, kus me neid võib-olla 10 aastat tagasi ei osanud veel märgata. Rääkisid Mart Hiiobi alis liin. Läinud nädala teise poole ligi kahtekümmend soojakraadi pakkunud päikesepaistelised kevadilmad olid otsekui loodud linnaosapäevade korraldamiseks. Nende raames peeti koristustalguid, jagati Tartu raekoja platsil, supi avati mälestusmärk, koer, rikule peeti avatud hoovide päeva. Peeti luuleõhtut lõkkevalgel ja pühapäeval toimus suurplatsi kontsert. Pühapäevaks oli üles seatud suur lava, ülesastujaid vähem või rohkem supilinnaga seotud esinejad seal ümber kaubeldi nii omavalmistatud kui ka vanakraamiga. Lapsed osalesid töötubades, jõel sõitis viikingilaev ja murul külitasid sajad osalejad. Läbilõige Supilinna elanikkonnast, punkaritest professoriteni, beebid ja pomsid, tõeline vastandite ühtsus. Muide ka Olev Remsu selgitas Supilinna päevade avamisel Supilinna võlu just oksüümoronis, mida Supilinn endas kätkeb. Supilinn on ühtaegu maaja, linn rikas ja vaene, madal ja kõrge. Jätkan koha peal salvestatud usutlustega. Tere, härrad, kas te olete Supilinnamehed või täh teile teravalt? Tulite telekaupleva, mida müüte valaklaami mis kätte sain, kuna ta ka kõikide jõua tassid, ained ja tummad jätab. Näed vaata, nühkinud relv oli vanasti kurat. Käsi trell ja Age Sirel. Paar-kolm raamatut ei oma tassida sa pead, muidu oleks. Trell on töökorras, töökorras ikka. Kas te olete terve elu elanud supilinnas? Kuidas elu supilinnas muutunud on, 67 aastaga, kuule, no tead, siin on rohkem noori olnud, aga muidu ei ole viga, tead, aga noored on noh, tead. Keeruline natukene ei klapi kokku, tead, võib-olla siis. Siis sinna tahan ma teada, kas nad harjuvad. Meie katsume, tead ikka veel vanaviisi teedega nemad ei taha ju vanaviisi. Mida tähendab vanaviisi? Näiteks ma aastaid tagasi oli palju peenraid näiteks supilinnas enam ei ole. No on praegu ka veel, aga aga noh, nüüd on, lähevad loomulikult. Kell ka olid loomad ja oli. Kuhu te nad siis karjamaale saatsite? Siin tähtis siin oli. Ja Ropkas tegime seina ja siin olid jätsi siin siis olid, et see Läheb mööda Tähtvere tänaval oli sinna koha peale ja nii, et nii palju lehmi olid, need siis oli teadlik loomapidamine, lubatud, aga neidki, siis löödi lauapidamine ära ja need ei ole suuri üleujutusi ka. Mäletate. Tähtvere tänavani kunagi ulatanud Erle terad mööda selle paadiga sai sõit, mis aastal 50. kandis seal uuendada ja midagi ja 52 56, nii et midagi uut. Aga siin tehakse, mis ta, kuna ta oligi loa peal, ma tegin nagu vanasti piltidelt sinised papud poisid teatud, aga nüüd ei saagi poissi teha, teil ei olegi nii palju vett, ei olegi nii palju teha ja ütlevad küll, et sinna-tänna, aga ei tänapäevane suurvesi on naljaasi ja see on juba ei ole see. Raha ära soovin teile head kauplemisõnne, suur ainult ise teha, tulid ikka jutule, tead, aga mina olen vikerraadiost. Arp Müller, kellega ma rääkisin Leo. Teen nüüd juttu Tartu linnaarhitekti Tiit sillaga. Kas Supilinnainimesed on Tartu linnaarhitekti ja üldse arhitektuuriga linnavalitsuses tegelevate inimeste jaoks sellised kõige rohkem tegevust pakkuvad inimesed, kuna nad aktiivselt räägivad kaasa oma keskkonnas, korraldavad koosolekuid ja, ja kutsuvad, teebki alati? Võib öelda küll jah, nii et tegemist on ühe sellise, sellise kolmanda sektori aktiivse sekkumisega ka nii-öelda meie avaliku võimu teostamise. Selles mõttes on igati tegemist positiivse sellise aktiivsusega, kuigi kuigi võib-olla päris alati päris sama meelt ei ole. Planeerimistegevust puudutavast. Selle inimeste rühma eesmärkideks, kes on Supilinna seltsi kogunenud, nemad tahaksid võimalikult palju säilitada seda Supilinna vana hõngu, vanu hooneid, vana hoonestust, vana tänavastruktuuri, nad ei näe hea meelega, et siia tuleb uusi tänavaid ja uusi kinnisvara arendusi. Kuidas siis seda vastuolu ületate nende kinnis arendajate plaanide ja, ja siis supila seltsi inimeste soovide vahel. Põhimõtteliselt võib selle küsimuse jagada kaheks, et kõik see, mis puudutab tegelikult vana olemasolevat keskkonda, tegelikult ma olen üsna ühel nõul supiline seltsi inimestega, et, et me oleme kõik nõus sellega, et see vanakeskkond on väärtus, et see moodustab siin teatud sellise väga erilise ja, ja väärtustamist vajava miljöö. Aga mis puudutab nüüd uusi uut sellist poolt uut arendustegevus, siis, siis siin tõesti lähevad, lähevad need osapoolte arvamused lahku, et noh, tegelikult ei saa ka üheselt öelda Tartu linnavalitsuse poolsed nii-öelda ametnike seltskond näeks seda küsimust kuidagi erinevalt, kui Supilinna seltsi inimesed tegelikult Nad on pigem nagu noh, siin on neid osapooli hästi palju, et sellepärast ongi, ongi Tartu linnal käimas uus teemaplaneering, mis puudutab siis tervet Supilinna ja Supilinna arenguid sealhulgas ka uut hoonestust, et milline just nimelt peaks olemas uue hoonestuse tihedus, millised peaksid uued tänavad olema kas üldse ja et keerulised küsimused. Paljude inimeste arvates, kes on nii-öelda vana supilinaga harjunud, nende arvates on need uued hooned, mis on Supilinna kerkinud esiteks liiga tihedalt telliga lähedal üksteisele ja võib-olla ka mahult liiga suured. Kuidas te seda siis selgeks hakata, vaidlema, kas tulevikus ehitatakse juurde samasuguseid suuremaid hooneid või mis tulevikus saab? Me oleme teineteisele nii-öelda lähenenud kahelt poolt, et ühelt ühest küljest noh, ütleme selline ajalooline planeerimisprotsess on üldse selline huvitav, et kui me näiteks jälgima või vaatame, mis toimus Eesti esimese Eesti vabariigi ajal Tallinnas, Pelgulinnas, mis on ka miljööväärtuslik, hoonestusala, siis seal on praeguseks miljööväärtuslikud, neljakordsed, kivihooned, mis on selle puithoonestuse vahel ehitatud, et ega me arengut nagu seisma või kinni panna ei saa. Aga noh, võib-olla tõesti, et siin nagu, kui me vaatame neid selleri tänava maju näiteks või neid kirju laudis fassaadiga või või siis mõnesid teisi arenduse, need noh, võib-olla on natukene siis liiga suured või supeline, jooksed, hakkame võib-olla ajadal kitsamaks teha ja natukene võib-olla ka madalamaks, aga aga ilmselt mitte ka väga palju, et siin küsimus on tegelikult mõnes meetris võib-olla sellises kompromissid või kus need kaks poolt, siis võiksid omavahel omavahel sellise kuldse kesktee leida, et selge on ka see, et et kõik need inimesed, kes tegelevad arendustegevusega supilinnas, ei soovi siia ehitada nagu väga väikseid ühekorruselisi eramuid, et küsimus on ikkagi, et milline see, see mõistlik korterelamu maht olemas. Peaks sel aastal saab tulema päris palju selliseid inimeste kokkusaamisi, asjast huvitatud inimeste kokkusaamisi, kus siis arutatakse Supilinna uut teemaplaneeringut. Minu jaoks oli hea üllatus, kui ma just vaatasin ühte. Siin siis on suplina selts ka ise aktiivne olnud ja küsinud raha siis kodanikuühiskonna sihtkapitalist. Et et just nimelt selleks, et neid neid workshop või, või töötubasid selliseid arutelusid korraldada, et see on, see on selles mõttes väga tore ja positiivne, et neid on, neid on siin rohkem rohkem tulemas, et võib-olla ka võib-olla ka selles suhtes rohkem avalikku arutul arutelu kindlasti, kui, kui eelmise üldplaneeringu tegemise ajal. Aja jooksul on Supilinnahoonestuse väga palju auke tekkinud, vanu maju on ära lammutatud või on nad lihtsalt maha põlenud ja ja nad on kadunud, kuidas neid auku tuleks täita, millega neid auke tuleks täita, kas tuleks pigem vana hoonestust vanu maju matkivaid puitmaju sinna ehitada või ei peaks sellest vanast puitmaterjalist kinni hoidma, tuleks ikka kaasaegsetest materjalidest ja tänapäevase väljanägemisega hooned sinna ehitada? No iseenesest põit on igati tänapäevane kaasaegne materjal, et pigem vastaks sellele küsimusele nõnda, et olulised on nende majade mahud. Et tegelikult väga vähesed. Kas need inimesed tänapäeval eeldavad seda, et kui me ehitame uusi maju, et need uued majad peaksid oleme vanade majade koopiat, ehk siis on selline nagu kitsi peale üles ehitatud ideoloogia, mida rakendati näiteks teise maailmasõjajärgselt Varssavi linnas, et et aeg on edasi. Liikunud, et tegelikult tegelikult on Eesti arhitektidel ka üht-teist välja pakkuda, siin ja oma lahendusi välja töötada. Pea tingimata seda, seda nii-öelda väga-väga sellises ajaloos kinni pidevalt tegema, et küll küll ma olen nagu nõus sellega, et võib-olla need uued hoomahud ei peaks olema nagu sellised asjad iseenesest või kirikut keset küla, et. Et nad peaksid olema selles mõttes ikkagi oma välislahenduselt tagasihoidlikud ja siia keskkonda sobivad, aga kindlasti mitte vanas stiilis. Ja siin on välja käidud ka lausa näiteks lepiku tänava tänavamuuseumi idee, selleks tuleks kindlasti taastada seal ka see tee sillutis, mida linnaarhitekt sellest lepiku tänavamuuseumist ja tõepoolest selle 100 aasta taguse ilme taastamise ideest ettepanekust arvab. Lepiku tänava näol on tegemist, nagu selles mõttes täiesti valmis keskkonnaga valmis linnaosaga, et tegelikult. Loomulikult ma, ma pooldan nagu sügavalt seda, et kõik need majad saaksid korda, korralikult restaureeritud ja ja see on, see on võib-olla tõesti üks niisugune koht, kuna, kuna tegemist ei ole ka läbiva tänavaga, et võib-olla see läbivate autode ja siis maapinna nii-öelda väristamise Teema ei ole seal seal niivõrd nagu problemaatiline, siis see võiks vabalt olla see koht, kus tegelikult ka ajalooline sillutis taastatakse õpilasaeg-ajalt ka sellist praktikat devitud, et kinnisvaraarendaja ostab mingi vana maja jätab selle hooletusse, võib-olla tõmbab isegi katuse maha, et hoone ruttab ära mädaneks et siis survestada linnavõime sellega, et hoonet ei ole võimalik taastada, et saada sinna täiesti uus tänapäevane hoone ehitada võib olla märksa suuremas mahus, mida saaks siis kõrgemate hindadega rohkem maha müüa kinnisvaraturul. Mida sellise praktika kohta linna poole pealt vaadates öelda? Tegemist väga keerulise, keerulise tegelikult ju pahatahtliku suhtumisega tegelikult meie keskkonda, et aga meil ikkagi on mitmeid maju suvilas mitmeid selliseid negatiivseid näiteid on, kus maja seisab aastaid juba katuseta sihilikult katustelt maha tõmmatud. Ma ise olen ka Tartu muinsuskaitsekomisjon liige ja olemas ta muinsuskaitsekomisjonis arutanud, et kui, kui on selge selline pahatahtlik suhtumine võib-olla need oleksid need juhud, kus peaks nõudma siis, et taastatakse vana Maja originaalkujul ehk siis ka nagu palkseintega nagu originaalselt oli või selles mõttes nagu andma selgelt mõista, et see ei ole nagu meie poolt või, või ütleme linna ega, või siis ka kohalike inimeste poolt aktsepteeritav lähenemine, et noh, tegelikult niimoodi üldplaanis, kui ma vaatan Tartus ringi, siis miljööaladel majad ei põle õnneks väga tihti, et pigem on see praktika iseloomus Stand ehitustegevust või sellist arendustegevust Tallinna miljööaladel, et Tartus õnneks ei ole, see oli see nagu levinud praktika Rääkis Tartu linnaarhitekt Tiit Sild. Kummalisemaid sündmusi Supilinna päevade raames oli mälestussamba avamine ühele koerale krants rikule. Selle foto avatud mälestusmärgist panime üles ka vikerraadio kodulehele, saate sealt vaadata. Tartus on ka varem loomale üks ausammas pandud, see on turuhoone ees ja see on ausammas seale. Ühelegi koerale paremaga mälestusmärki püstitatud pole. Viinud teid nüüd helipildis laupäeva lõunasse Tähtvere ja Marja tänava nurgale kuhu oli kogunenud sadakond inimest ja mitukümmend koera, sest Supilinnakogukond oli otsustanud väärikalt mälestada ühte krantsi. Tseremooniat pidas Tartu Ülikooli ka jõud ja Supilinna elanik Heiki Valk. Just tänu sellele, et rikku oli siin olemas aastatel 2002 2007 tuligi siis mõtese kuju panna, nii et need, need aastaarvud, mis siin lavale tulevad, mõne aja pärast neid ei ole siis mitte Reku rikku eluaastad. Aga need on aastad, kui ta pidevalt siin v laua peal istus ja tegi ta seda iga ilmaga, tegi soojaga, tegi külmaga oli ta siis märg või oli ta härmas, aga ta oli kogu aeg olemas, et midagi, midagi nagu päevad, millele võiks toetuda siin sellises ebapüsivas eksistentsi soli rikku, naersin rikku näol, supilinnus pidevalt olemas ja tänuks selle eest, et ta olemas oli, see väikene mälestusmärk saab siis talle täna ka avatud varsti. Aga nüüd kõige suuremad asjaosalised selle asja juures on, on kindlasti rikku pererahvas kahjuks ei. Peremees ja perenaine mõlemad peavad olema olema tööl vahetustega ja ei saanud täna siia tulla. Aga Tähtvere 25 lastest äkki keegi siis ka ütleb mõned sõnad just juste rikku kohta. Kõneleks. Et palun. Kallisõbraliku öelda oli ainult kolinud nende vastu, kes talle kunagi midagi teinud. Kui me elasime maal, siis ta oli üks kindel inimene, kelle peale ta kogu aeg urises. Sellepärast see oli talle midagi halba teinud. Ja pikkust nagu ei ta ei hammustanud kedagi. Kunagi jah. Alanud vist juba uus võrdne kõned. Paneme mikrofoni lähemale. Sõnavõtt on elanud koerte poolt. Aga valmis ta nüüd on siin lina all. Ja ega siin, ega siin väga pikka pidu enam ei olegi, et kas on äkki keegi laps või mitu last või kohe palju lapsi, kes tahaksid selle lina pealt ära võtta. Olid Erki poja, vaata nüüd sina ka. Näide siis EML õhture Tiider, vaata, usun, näed, kutsu vaatlusele. Nõndovatelis laupäeval mälestusmärk, krants rikule ja seda saab uudistada maja Tähtvere 25 küljes. Aga läheme edasi. Supilinnaseltsil on traditsioon austada igal aastal ühte eriti eeskujulikult renoveeritud maja. Ja see maja saab siis parima maja tiitli. Seisame nüüd rahvasummas marja tänav üks kaunilt kollaseks värvitud laialaudvoodriga kahekorruselise hoone ees mis on endale vahepeal ees seisnud sobimatute uute akende asemele saanud sellised kahe raamiga traditsioonilised puitaknad räägib Supilinna Seltsi esimees Mart Hiiob. Me seisame siin Maria üks maja ees, mis on sel aastal mida ühe reaalselt, aga siiski väga suurte suure häälteenamuse või väga suurel toetusel on tunnistatud. 2011. aasta supilina parimalt parimaks renoveeritud majaks Sis Supilinna parima maja konkurss ongi raku siukse renoveerimise suunaline, mis ühest küljest on tervitatav, et majad kokku ei kukuks, teisest küljest me loomulikult peame hoidma ka pidurit natukene, et, et meil ei tuleks sellised ainult ainult uuena paistvad majad siin piirkonnas, et mõni maja suudaks juba vananeda selleks ajaks, kui järgmine maja jälle võtab ja hakkab ennast uuendama. See, mida me tahame selle maja parima maja tiitli andmisega rõhutada, on teadlikkus, et inimesed teaksid, kuidas nad oma maju remondivad. Et maju saab remontida paremini ja halvemini saab remontida selliselt, et sa võtad välja sealt ka selle sisu, muudad selle täiesti uueks majaks. Et sellisel juhul on väga raske leida seda, seda hõngu sealt seda vana maja sealt seest. Et väga paljud majad vajavad põhjalikku remonti ja sellepärast ei saa. Loomulikult ei saa, ei saa lasta, nagu kui on tegemist elava keskkonnaga nagu halb või, või ei ole nagu õige kummardada varemeid puhtalt, nii nagu nii nagu restaureerimise, selline absoluutne suund tegelikult soosib, et parem olgu varem, et kui, kui olgu-olgu uued hooned või renoveeritud hooned supina rakendada ei saa. Et sellepärast on vajalik remont, kuid alati tuleb silmas pidada seda tasakaalu, et kuidas teha ja antud juhul on tehtud seda niivõrd tasakaalustatult, kui see ilmselt selle maja puhul on olnud võimalik üldse. Et ei ole palke. Siin ristpalkmajaga on tegemist, et neid palke ei ole asendatud moodsamate, kuid mitte niivõrd hästi kokkusobivate materjalid nagu fibo plokk või äärmise noh, on inimesi ka, kes betoneerivad nagu neid auke kinni, mis palkidest on jäänud. Mis loomulikult muudab järgmiste palkide elu väga keeruliseks ja määrab nad kiiresti hukule. Fibo ploki puhul vast mitte aga just see beto betoneerimine. Et, et asendada sama sorti materjaliga on üks, üks selliseid põhimõtteid. Ja loomulikult üks või kõige suurem põhimõte on see, et ära asenda, kui ei ole tarvis asend ainult hädavajalikku, noh, antud selle puhul muidugi oli, kahjuks olid uksed aknad on juba vahetatud eelnevatel kümnenditel, et ei olnud enam alles 19. 20. sajandi alguse. Neid originaalaknaid, kuid ja ilme on tegelikult pööratud tagasi 100 aasta tagusesse aega nagu elegantse mal kujul, kui ta oli seda, noh, ütleme mingi 10 aastat tagasi, kui tal olid needsamad vahetatud aknad ja laudis oli krohvi vastu vahetatud vene ajal, mis, mis noh, mis väga sellist tüüpi majale siiski ei ole sobilik lahendus. Aga saatan, on sul see puuri asi vä? Et tegelikult me võitsime selle parima maja märginud üles panna pidulikult? Nõnda sai supilinn endale veel ühe parima maja aadressil Maarja üks. Linlastel kui ka külalistel oli reedel võimalus Supilinna avatud hoovide päeva raames käia Supilinnainimestel külas. Oma uksed olid avanud 13 hoovi või korterit. Ja meie läheme kõigepealt külla ühele toredale soomlasele. Sander juntila, teie olete avanud oma lepiku tänava tsaariajast pärineva korteri uksed Supilinna päevade avatud hoovide raames. Miks te kutsusite Supilinnainimesi endale külla? Ma tahtsin näidata ühte korterit, mida on püütud Ühte kodu, mida on püütud taastada selles algupärases vaimustus 100 aasta tagusesse stiilis, mis aastast see maja korter pärinevad. 1910 on umbes see valmimisaeg. Kui kaua teie olete siin korteris, elad korteri, hankisin siia juba ammu, sellest on juba üheksa aastat, aga, aga siin elan ise alles, et eelmise aasta algusest sellepärast et remont võttis. Ütleks, et hästi kaua ja võtab veel, ega kõik ei ole valmis, millest te olete lähtunud, kui olete remonti teinud, siin? Võti on see, et kui on niukene stiilne, Jugendi sugemetega maja siis ikka tahaks seda siia sisse pole ka. Näha on, et te olete üritanud taastada ornament, siin on vist vanade ahjude eeskujul üleseid. Jutud ahjusid ja nii edasi. Krohv on, lubikrohv on algupärase seina krohvi järgi tehtud ja samuti on see värv, mida on kasutatud, on, on lubipahtliga värvitud ja ja ornamendid siis jäetud väiksed jupid, seda, mis on, mis on vana, ülejäänud on noh, kopeeritud Saplomine sablaaniga ja siis igasugused väiksed detailid, et näiteks aknad remoonid olid õnneks kõik säilinud tagaukse käepidemed ma leidsin, mul õnnestus leida algupärase koopia mis tõid Supilinna, tõi, mis tõid Supilinnas, võlus ja võlub vana milja, need vanad majad ja hoovid ja tärav ise ja samas ka see, et noh, see ongi, see on peaaegu juba Tartu vanalinn. No te olete Soomest pärit, kas Helsingis samasugust õhkkonda, samasugust rajooni, samasugust? Vana puitarhitektuur ei leia. No mitte päris sama on ta, aga siukseid, vanu puu, puitmajade alasid on hästi palju, jah, ja nad on, on väga siuksed hinnatud ja sellepärast sellepärast olnud ka väga kallid alad elada. Aga siin on nagu rohkem seda isetegemist. Et siin on palju rohkem tegemata kujumisel, kuidas te iseloomustaksite inimesi, kes elavad Supilinnas? Supilinnas elavad väga targad inimesed ja siin elab väga palju ja erinevaid, väga palju erinevaid sorte inimesi, aga, aga nagu nüüd tundub, et meil oli alles siin lepiku tänavakoosolek ja üle pooled koosolekule. Tulejad olid siin elanud viis aastat või vähem, siin on palju uusi inimesi ja need uued inimesed on tavaliselt kas ülikooliga seotud või siis või siis muide siukse kõrgharidusega inimesed, kes, kes just nimelt tulevadki siia sellepärast, et et et meeldib see keskkond ja, ja need vanad majad tahavadki korda teha. Kumb nendest vanadest Maarjast hoolib, kas need uustulnukad nagu teie või need, kes on siin kogu aeg elanud? Ai, seda ma ei tahaks võrrelda, see iga pigem see sõltub sellest, et kui palju on nagu elanikul jaksu ja, ja kui palju on finantse, et. Väga palju, väga palju on siin ka neid elanikke, kes on siin hästi kaua elanud ja kes tahaksid tunnevad oma maja väga hästi ja tahaksid Keke ilusasti teha, aga kellel kahjuks ei jätku jõudu selleks. Teie olete ka lepiku tänavamuuseumi idee autor. Mil moel võiks või peaks lepiku tänav olema muuseum? Lepiku tänav võiks olla nagu tänavamuuseumid maailmas on, et kui taastada algupärane Tänavasillutis ja taastada moned näiteks vanad noh, need majasildid ja, aga eelkõige see, et et, et saaks paremasse korda ja, ja, ja siis võiks olla muuseumi külaliste jaoks olemas mingisugune infotahvel ja tänava otsesele infotahvel ja siis internetis üleval ka see noh, igasugune huvitav info lepiku tänava kohta. Kui kaugel see idee praegu on? Praegu me kogume allkirju pöördumisele linnavõimude poole, et saaksime selle oma ilusa tänava algupärase sillutise taastatud. Aitäh Sandri hundile. Marge nelk on üks neist, kes on Supilinna päevade raames ka oma kodukülastajatele avanud. Miks. Kuna ma olen loomu poolest natuke laisk, siis selleks, et läitustava ei tahtnud kodust välja minna ja otsustasingi teha näituse kodus. Kui palju inimesi on käinud kodust näiteks tänase päeva jooksul, siis külastamas. Praegu vist juba oma 40, umbes. Nii, et päris palju. Millised inimesed need on? Täiesti erinevad igas vanuses inimesi on käinud minu arust kõige noorem oli vist umbes kaheaastane ja kõige vanem oli oli umbes 80 põhiliselt noh, põhiliselt ikka noored. On need inimesed, kes on nägupidi tuntud siitsamast, supile, tänavatelt või, või poe juurest või olid nüüd täiesti uued inimesed. Paar tuttavat nägu oli küll aga Eino ehk täiesti täiesti uued inimesed, keda ma ei ole näinud. Täitsa tädid annelinnast. Mida nad küsisid, millest nad rääkisid, millest nad rääkida tahtsid? Mõned tahtsid rääkida kodu sisustamisest, tahtsid uudis uudishimutseda, et vaadata võõra inimese kuju sisse. Milline see kogemus siis oli? Tõepoolest, kui täiesti võõrad inimesed tulevad, sinu koju, ootavad, küsivad uudistavad. Tunneli natuke nagu mardipäeval. Uksekell kogu aeg käis ja selle vahega, et kommi ei pidanud varuma enne. Linnas käib palju mardisante ja kadrisante, kui need päevad on. Oja neid tänavad on täiesti täis, ma arvan, siin elavadki põhiliselt mardisandid ja kadrisandid. Ohoo, mille poolest veel elusupilinnas erineb mõnest teisest linnaosast. Selle poolest, et see on natuke nagu muinasjutulinn nagu põlu võlulinn. Et mina kujutan seda sellise suure nõiakatla, kus elu natukene pulbitseb ja keeb ja jumal teab, mis selles katlas kõik olla võib. Kas inimesed Supilinna ajaloost sulle rääkisid? Näiteks üks onu tuli siia, kes oli selles samas majas üles kasvanud, oli siin elanud vist mingi 60 aastat ja tundis siin noh, näiteks minu korterielanikke, kes elasid siin siin 60 aastat tagasi, et temaga me leppisime kokku, et ta tuleb veel mulle eraldi külla, sest siin on parasjagu nii palju rahvast, et et siis ta andsin talle telefon ja siis ta tuleb homme või ülehomme tuleb siia teed jooma ja siis ma saan pikemalt kohe selle maja ajaloost rääkida. Kas erinevat, ka inimesed, kes elavad Supilinna vanades majades ja siis uutes kinnisvaraarendustest, mis on kerkinud vanade majade vahele? Noh, kindlasti erinevad need, kes hetkes elavad nendes vanemates majades, et nad on nagu natukene noh, nad ei, võib-olla ei armasta nii palju mugavusi ja neid ei häiri mingid ämblikud ja hiired ja sellised asjad, et mind näiteks üldse ei häiri, meil on siin oma isiklikke ämblikke päris palju. Meil ei ole mingit eurovannituba ega midagi, et me külmetame siis, kui me ei küta ja meil akendest puhub tuul natuke sisse, aga aknad on puidust, mitte plastmassist, ikkagi. Nii et natuke erinevad. Nii kõneles kunstnik Marge nelk Supilinna avatud KOVide päevale, aga jätkame ringkäiku. Teie olete ka tulla Supilinna päevade avatud hoovide päeva raames ringi jalutama ja teen juttu praegu siin meloni tänav kolm hoovis. Mis teid siia tõi? Te olete ka siinkandis elanud. Abikaasa on siit-sealtkandist niane, siia tulnud. No ma pean maja, mida praegu enam ei näe, see on juba aastaid ära lõhutud, aga minu lapsepõlve siit mööda käinud 45.-st aastast kuni 74. aastani elatud. Ja noh, peab ütlema, et palju muutunud seda asja selle aja jooksul osa majasid, on maa sisse vajunud, osa majad on korda tehtud, üles rõõm vaadata või seal valmis tehtud. Aga muidugi kahju on nendest inimestest, kes võimelised oma majasid taastama. Kas omal ajal oli siin ka peenramaid ja isegi loomi? No oli ja ma mäletan väga hästi, kuid tähtede tänavast käis loomakari Tähtvere eest otsast. Kui pidada, käis loomakari sinna taha lauluväljaku taha. See on tähtis asi, aga, aga nüüd on ta lauluväljak sinna taha käsitluses karjas, nii hobused. Mäletan, üks hobusepedaali kassi valliks kutsuti. Ta oli tore mees, selle puhastaja, tema õue peal oli kiikus, tähtedena lased, said kiikuvas käia. Ja teine tema ja omadus oli. Võttis oma hobusele iga kord, kui ta hobus järg läks, andis tükisuhkrut veikastesse, hobune oli niivõrd ära harjunud. Ei olda kunagi mitte ühtegi nööri kaasas. Kõndis nagu sõber tal kogu aeg kõrval. Kus neid loomi siis toona peeti? Noh, mingisuguseid nihukesi ka. Suurem suurem osa kuskil loa köiteid oli nagu öeldakse, ise tehtud. Tallid ja kanu peeti ja lehmi peeti. Aga mida peenar kasvatati, siis? Põhiliselt ikka kõike häda raekasvatataks, aga, aga, aga siis oli neid aedasid aiatööd, nagu suuremad. Suur aitäh teile, saame lõpuks tuttavaks ka, kellega me rääkisime. Tootsi Feodor. Linna tulevikuperspektiivid pole viimase 60 aasta jooksul kunagi olnud nõnda head kui praegu. Mart Hiiob meenutas tänavaekskursioonil ajalugu rääkis just nimelt sellest, mis saanuks supilinnast siis, kui arhitektide ja planeerijate paarikümne aasta tagused mõtted oleksid teoks saanud. Väidetavalt oli olemas generaalplaan, kus siia pidi tulema ülikooli campus koguni uus peahoone. Et kui palju sellest õpilast oleks alles jäänud, kui see oleks realiseeritud ja kust see konkreetselt näiteks oleks Tartu Ülikooli uus peahoone, siis selle plaani järgi. Peahoone vist on liialdus peahoone, et ma ei ole kuulnud, et oleks tulnud, aga noh, 76. aasta Tartu generaalplaan väga modernistlikus võtmes. See on kõigile kättesaadav tänapäeval linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonna arhiivis, kõik võivad seda vaatama minna, kahjuks ei ole ta kuskil võrgus üleval. See nägi ette, et see tänav siin kaob ära. Selle asemele tuleb üks tänav, mis jookseb oja hernevahelt kuskilt siit, noh, siitpoolt natukene jookseb kaarega suhteliselt tahaotsa ja keerab sealt kaarega tagasi ja tuleb kuskilt siit keskelt jälle omakorda tagasi kroonuaia tänavasse, mis ka oli muidugi kavas ümber ehitada, ümber tõsta. Ja kogu see ala, mis oleks jäänud nüüd selle uue tänava ja ja Oa tänava vahele, et see oleks nagu olnud ülikooli hooned. Ja lisaks veel kroonuaia tänava äärne osa oleks olnud ülikooli hooned, et põhiliselt siis ma olen aru saanud, et või noh, seal on kirjas põhiliselt ühiselamud, aga siis ka üksikud niuksed, teadushooned ja kogu kogu Oa ja Emajõe vaheline ala oli kavas jätta haljasalaks, muuta haljasalaks ka. Et üks. Nii et see oli seal 76. aasta generaalplaanilahendus ja noh, muidugi need uued uus uute hoonete kompleksid, need oleks tulnud, noh, sellised Narva maanteel on need ühiselamud sellises võtmes, et jah, selline selline dokument on iseenesest olemas. Sellest ei jõutud mitte grammigi realiseerida õnneks supilinnale õnneks. Ülikool nüüd eks ole, kolib muidugi kahjuks osaliselt sinna teise mõisa põllule või tähendab Maarjamõisa põllule, et, et sellest on muidugi äärmiselt kahju, aga aga, aga kas see oleks parem lahendus olnud, kui ta, kui oleks nagu siia kolinud, see, seda ma ka ei usu, samas nii et ega ka Tartu linnale tervikuna poleks parem lahendus olnud, ma arvan, kuigi ülikool oleks kesklinnas säilinud? Jah, et selles mõttes, milles on asi nagu õige, et et sellist lammutamist soovi on olnud siin läbi aegade, et see on alles viimase kümnendi või viimase 20 aasta leiutised, midagi võiksid alles hoida Supilinnas. Seitsmendate lõpus hakati taipama, et võib-olla üksikud kohad nagu lepiku tänav on suhteliselt nagu terviklikke unikaalne teatud majad Tähtvere tänavas teatud maadi tänavas on sellised, aga, aga keskkond tervikuna või see miljöö see on alles jõudnud jah, nüüd meie ajal inimeste teadvusse Supilinna päevadele on ikka käinud ka tähtsaid külalisi. Nõnda ka sel aastal. Kohal oli president Toomas Hendrik Ilves. Ta ütles lavalt tervitussõnad, kuid ta käis ka supilinnas ringi. Talle näidati Supilinna taga hoove, tutvustati toredaid peresid. Ma küsisin presidendilt, miks ta tuli juba teist korda Supilinna päevadele. Härra president, te olete Supilinna päevadel juba teist korda, mis toob teid tagasi? Mulle alati meeldib külastada Salts või kohti, kus inimesed ise võtavad midagi ette ja ja teevad oma elukeskkonna paremaks ja ilusamaks ja see on üks parimaid näiteid üldse üle Eesti. Te olete teinud täna ka väikese ringkäigu siin Supilinnas. Te olete näinud nii positiivset parimat maja, mis sai kõige paremini renoveeritud maja tiitli. Samuti olete näinud neid maju, mis ei ole korras, mis on lagunenud. Milline üldpilt teile on jäänud? No üldpilt on ikka hästi armas ja, ja siin seda tõelist Eestit, mis ei ole siis üles viksitud Jeklandsitud, aga samal ajal, kus inimesed ise hoolivad ja hoolitsevad selle eest, et nende keskkond oleks mõnus, et sinna oleks tore elada. Lepiku tänavas ka allkirja ühele petitsioonile lepiku tänava inimesed nimelt taotlevad, et võiks taastada ajaloolise kivisillutise lepiku tänaval. Miks teie sellega ühinesite? No ma usun, et see on hea idee selles, et eks see kivisillutise on niikuinii etem kui muda. Ma usun, et et kui, kui linnaisad tulevad sellele soovile vastu, siis siis elu muutub veelgi mõnusamaks siin Tartus ja see on ju ka Tartu maksubaasile kasulik, kui rohkem inimesed tahavad siin elada. Saata kümnendates Tartu Supilinnapäevadest ja supilinnast üldse tõi teieni Arp Müller. Õnneks on kogukonnaliikumine elavnemas ka mujal Tallinnas uues maailmas, kalamajas, Pelgulinnas, Tartus Karlovas ja teisteski paikades. Loodan, et head eeskujud innustavad.