Tere taas kallid klassikaraadiokuulajad, tere päevast. Head vabariigi aastapäeva. Sel nädalal. Võib-olla tuleks Vigo Verdi asemel hoopis öelda viiva Veerpalu? No ma arvan, et veerpalu auks Me võimegi lugeda sele aidaa triumfistseenis sissejuhatus on? Jah, aga kuna meie Ta ei ole nii otseselt päevapoliitiline ja saate siis spordisaade, et siis me siiski täna üritame põhiliselt rääkida Verdist ja me oleme oma saates ärevi jõudnud täpselt poole peale rääkida on veel jäänud 18-st ooperist, eelmisel korral oli jutu flombarlastest Errnanist kahest Foscarest Johanna tarkust. Meie jutt jäigi pooleli. Sellega Joanna tarku esietendus toimus la skaalas 15. veebruaril 1845. aastal. Pärast seda oli kahjuks Verdi pikemat aega haige, aga ometi tegi koos Salvatore gamma rahnoga tööd libreto kallal, mis põhineb poolt vääri Alt siirale. 30. juulil kirjutas Verdi ühele oma sõbrale. Lõpetasin ka ooperi orkestreeri mise lavastus hilineb, esietendus toimub tõenäoliselt üheksandal augustil. Sellest ooperist ei oska midagi arvata, kuna kirjutan teda peaaegu märkamatult ilma pingutusteta. Kui ta ka läbi kukub, pole just eriti valus. Valesti arvastaga esietenduse kuupäeva suhteliselt eksis tervelt kolme päevaga, sellepärast et esietendus toimus põlest teater San Carlos 12. augustil 1845. aastal sellise samal aastal, kui ta kirjutas ka Johnny Joanna Darko, nii et tempolises kaks ooperit aastas, hiljem tal vist natukene rahulikumaks tegelikult, kui me vaatame tema ooperiooperite loetelud, siis tegelikult tuleb välja enam-vähem aasta kohta üks ooper. No vaatame nende terviseprobleemidele, mis te üldse tal olid, kõhuprobleemid pea. Ma arvan, et meil ei ole tema meditsiinis toimikut käepärast ja külmetsed või, või ka vahel stressiprobleemid, mis selle töötempoga kaasnes, teda ilmselt natukene tõmbasid tagasi, aga ta puhkas ja oli taas aktiivselt. Siira tegevus toimub vähemalt itaallaste jaoks sellises eksootilised kohas, kui seda Peruu ja sisu siis umbes selline, et Hispaania kuberneri poeg peaks sellise rahu märgiks, abiellume inkade tütrealt siiraga. Ja noh, nagu ikka selline armukadedus ja lubadused ja, ja lubaduste murdmised. Verd ise on selle ooperi kohta pärast öelnud veel Quelle proprebruta, et see oli üks päris jube teos. Aga minu arvates, ega me keegi ei ole kunagi kaitstud selle eest, et kõik meie ettevõtmised oleks väga õnnestunud ja, ja kui, kui paljud muusikateadlased on ka öelnud niimoodi, et kui vaadata seda Verdi Alt siirad paberi peal või noodipaberi peal, siis siis ei tundu see üldse mitte midagi, aga kui see lava peal esitatakse, siis ei olegi väga viga ja, ja võib-olla Verdi kohta võibki öelda, et kui ta ei kuulu maailma võib-olla parimate heliloojate hulka üldse, siis maailma ooperiheliloojate juures on ta hulgas, on ta kahtlemata üks parimaid. Ta on ka see, et selleks, et kirjutada kunagi hotellota heidad või Don Carlost pidi Verdi ikkagi need vahepealsed ooperid kõik ära looma, veenduma ise nendes puudustes voorustes. Sellest ooperist meil palju muusikatele mängida ei ole. Ja üleüldse Eestis seda ooperit kunagi esitatud ei ole ja me ei leidnud ka kõiksugused, sest muusika ja internetiväljaannetes seda, et Alt siirata ka käesoleval nii-öelda Verdi aastal kuskil esitatakse. Aga me mängime teile ühe katkendi Al Shira avamängust mille esitajatele las skaala, orkester ja dirigent Riccardo Muti Nõnda kõlas siis avamäng Verdi ooperile Alt siira, mis on siis muusikateadlaste hulgas selle poolest tuntud, et on Verdi kõige halvem ope. Aga seejärel tuli juba Attila ja mõte kirjutada aktilat eksperdil tegelikult juba pärast ternani esietendust. See tähendab enne, kui lavale jõudsid nii šantarkaks Oscarid kui Alt siira aga 1844. aasta 12. aprillil oli ta kirjutanud teavele. Mulle tundub, et sellest võiks tulla hea teos kuid tegelik koostöö leidis aset hoopis Themistokles soleeraga. 1845. aasta hilissuvel pärast seda, kui Napolis oli siis esietendunud Alt siira kuiverdist oli saanud majaomaniku seto ess, kirjutab ta 12. septembril. Lähematel päevadel alustan Veneetsia jaoks Attile. Milline imetlusväärne teema, soleera kirjutas värsid ja ma olen nendega rahul. Ja detsembri keskel siis Verdi koliski Veneetsiasse alustas proovidega, kuid soleeram ei olnud jälle rahul sellega Verdi lasi tal mõningaid lõike ümber teha. Jättis sverdi Veneetsiasse, istume, sõitsid Hispaaniasse puhkama ja aastavahetusest kavandavad esietendus leidis aset hoopis seitsmeteistkümnendal märtsil 1846. Ja Attila on vist eesti publikule, olgugi et ta on maailmas vähetuntud, on ta eesti publikule siiski tänu Estonia teatrile vägagi tuntav tooper. Meie lavale jõudis ta ju aastal 1976 ja näitasime teda mitte ainult Tallinnas, vaid ka Moskvas, Leningradis, Helsingis ja Stockholmis selle vist üldse esimene Attila lavastus Nõukogude liidus tollal küll ja ma ei tea, vaevalt, et teda pärast Burjaatias solistid käisid seal korra. Aga ma arvan, et ka meil oli ikkagi ühe esimese vaatuse projektiga publiku jaoks sama menukas lugu nagu kunagi esietenduse ajal teatrollefiniitšes. Et kui eetius Rooma väepealik ütles oma vastasele hunnide kuningale, atjalale Tabrahidul universsa ristil, Itaalia meed, saagu sulle terve maailm, kui vaid Itaalia jätad mulle ja, ja siis publik karjuski, saalised itaalia jäägu meile, jäägu meile. Muidugi Eestimaal ei ole kunagi ooperi publik sellist varjatud mõtet otsinud, ma mõtlen näiteks kui nõukogude ajal tuli lavale Tormide rand. Ega keegi ei arvanud, kui lõpuks lauldakse, veel on mehi Hiiumaa rannas, kes võitlevad õiguse eest, et siin võiks ka mingi varjatud isamaaline mõte olla peidus, kuigi Ernesaks kunagi ütles, et aga kas sa arvad, et mis vahe Petrov laulab Volgast ja kui mõni väljas saadetud eestlane laulab Emajõest, et see on sama kodumaa mõtte, aga, aga ta ise tõlkisid seal ooperi, kas sul ei tekkinud ka mõtet, et panna, et saab sulle terve nõukogude liit, kui ainult meie maha jätta? Meil ei ole sellist võimalust, ei olnud, aga selle tõlkimise juures mul oli üks väike detail küll. Naljakas nimelt, kuna see Werner sakslane, kelle põhjal on, on see libreto, kirjutavad Attila hunnide kuningas tema oma nägemusega paneeli Bretosse. Sellise teksti ET hunnid kiidavad jumalast jumalust. Ootan ja mul sellel perioodil oli ka tore kontakt kõige targema eestlasega. Uku Masinguga, ma ütlesin talle, et minu jaoks on kuidagi kummaline, et hunnid kiidavad footonid ja Uku Masing kirjutas täielik tobedus. Et ma võiksin pakkuda ühe mongoli türgi nimetuse välja. Sellise, mis sobiks hunnide suhteliselt tängry. Ei jah. Leningradi ja see, see nimi oli niivõrd vapustav ja värvikas, et me panimegi siis hunnide jumalaks tängreni nii palju. Me oleme Verdi libreto muutnud, nagu mul oli see Attila ooper endale väga hingelähedane, kuna see oli praktiliselt mul ka esimene ooperidebüüt, kuna seal on. Aga selle juurde jõuame pärast, praegu peaksime selle totiv. Sa tegid ka sealsel poistekooris koos paljude kolleegidega, aga enne kujutuetini jõuaksime, peaksime ütlema, et siis mis duetile eelneb nimelt Attila väed, siis ründavad Akvi, leia linna ADC või leia üliku tütar. Oda Bella on koos teiste kaaslastega vaprod linna kaitsnud, aga Attila tappis tema isa ja oda. Bella vannub kättemaksu. Attila see julge tüdruk meeldib, ta võtab koos teiste vangidega, siis odab jälle oma lähedusse ja seejärel toimub kohtumine Rooma väepealiku Jeltsiniga. Kes siis läbirääkimiste jooksul pakub seda võimalust, et võtta terve maailm endale, aga jäta Itaalia minule. No et selles rollis on Tiit Kuusik ja hunnide kuningas Attila Teo Maiste, ERSO juhatab Eri Klas. Selline oli Attila ja eetsuse duett operaatile esimesest vaatusest, mis on omamoodi triumfi marsinad toonud palju kuulsust meie Estonia teatrile mujalgi peale Eesti. Aga kes üldse oli? No ajalooliste faktide põhjal me võime öelda, et olid hunnide hõimu Liimudu liidu juht. Millal ta sündis, keegi täpselt ei tea, aga ta suri aastal 453. Ja ta laiendas hunnide võimu Volgast ja Kaukaasias treenini ja toonauni välja. Sai küll Kataloonia lahingus lüüa ja taandus Panooniasse ja sellel aastal 452, millal ooperi tegevus toimub? Tahtis ta tungida Rooma peale, aga nägi unes, et üks vana roomlane, hilisem paavst Leo tuli talle vastu ja käskis tal taanduda aktile kuuletuski ja taandus muidugi ooperi süzee järgi. Lõpuks ta saab surma sedasama odabela käe läbi, aga vist mitte igal pool maailmalavast. No see on üks kummaline asi. Ma tean, kolmandaga samamoodi ma tean, et meie lauljad Tiit Kuusik, Mati Palm ja Hendrik Krumm koos dirigent Eri Klasiga käisid külalisesinemistel Rumeenias klushi linnas Ungari ooperis. Nad esimest ka siis ati, las ja ootamatult selle ooperi lõpul, kus oda bella peaks siis ta ära maksma kätte oma isa eest. Selle Attila haarasid sõdurit odabella käest pistoda ja Attile jäi ellu ja ma ei tea, mismoodi see tekstis oli ümber tehtud, sest odabela laulab, et isamaa, ma hakkasin sinu eest kätte, aga Attila loon ungarlaste jaoks eriline koht? No tõepoolest, Ungari ajaloo vältel on Attilasse suhtutud austusega rokkooper kirjutatud Attila teemal, et on selline rahvuskangelane ja tema positsioon tänapäeval on sama kõrge kui varematel aegadel ja praegu täiesti tavaline eesnimi. Ungarist. No kes tahaks Attila kohta pikemalt lugeda, on väga tore võimalus, äsja eesti keeles ilmus väga tore raamat Patrick Howardi sulest. Attila muide, Budapesti masid raamatutest Loned Budapesti muistse kastelli rekonstrueeritud kaitse rinnatis meenutab öelda masti Attila. Kõiki aga rohkem kui 1500 aastat on püsinud erinevus Lääne-Euroo oblasti ungarlaste suhtumise sättilasse. Tundub, et vaimus Kataloonia lahing alles kestab seal ungarlaselt Lääne silmis rebatile selliseks agressoriks hävitajaks, barberiks. Siis saksa traditsioonis on ta mõnevõrra neutraalsem kuju ja Ungaris peetakse Attilat valgustatud valitsejaks rahvuskangelaseks. Seniajani pole nende arvamuste vahel promissi leitud. Siit raamatust loen veel, et võiks ju käsitleda lepitusse žestina ühe Hollandi tulbikasvatajate firma tegevust aretanud uue tulbisordi otsustasid nad anda sellele nimeks Attila. Uus tulbisibul jõudis esmakordselt turule 1945. aastal. Siia ma võiksin ühe detaili juurde lisada, kunagi ostsin mina amsterdami lennujaamast tulbisibulad stardi ja need väiksed tulbid kasvavad praegu mul aias. Aga nüüd Attila juurde tagasi tulles me tahaksime esitada ühe lõigu päri esimese vaatuse lõpust. See on see hetk, kus just Attila kogus oma sõjamehed kokku ikkagi Rooma peale minna. Kuid ootamatult ilmub siis leos sinna oma saatjaskonnaga, poistekoori lauljad poistega või on seal, odab Ella for resto. Ja Attila ja ta hirmunult tunnetab, et ta ei suuda seda sammu võta muideks kummaline on see, et Verdi ooperites tihti need võimsad finaalid ei ole kõige lõpus, vaid just esimese või teise vaatuse lõpus. Lõpus toimub vahel lahendus väga kiiresti, aga selles ooperiarendus on siis tavaliselt jah, varem. Ja selles lõigus siis Attila osas on Rutšerr, Raymondi Oda Bella, Kristiina toitekomm ja dirigendiks on Lamberto kartelli ja Forrest osas veel. Peab ütlema, et Attilat mängitakse sel hooajal maailmateatrites võrdlemisi palju. Ja nii näiteks teatrokoloonis Buenos Aireses, augustis Chicagos, Frankfurdis just on mängitud kaks etendust. Kontsertettekandes Sis Montellieris, kus laulab peos Julien Konstantinoopol, pulgarlane Jet Zürichis mängiti samuti sellel nädalal ja, ja seesama Roger Raymondi laulab peaosa Zürichis. Veel eile leidsin sellise informatsiooni, et, et Verdi esimest ooperit jutud, mida lavadel kohtab võrdlemisi harva, mängitakse märtsis Sarasotas, nii et kellel on võimalus Floridasse sõita, siis kasutage seda igal juhul ära. Attilast järgmine ooper Oliverdil Mckbet, aga sellest me rääkisime päris esimeses saates ja ma loodan, et kõik kuulajad on seda Estonia viimast uuslavastust ooperižanris juba näinud ja kes ei ole, teeb seda esimesel võimalusel, kuna nüüd on vist pikem paus tulemas. NõiaMckbeti on võimalik vaadata veel kolm korda sellel hooajal, 22. veebruaril juba oli see ära, siis on veel neljas märts märtsikuu lõpus üks etendus, kuidas etendus on läinud, muidu? No ei sa ise kiita, aga mulle tundub, et et meil on väga sobivad osatäitjad ja publik on etendused rahule jäänud. Nüüd läheme siis järgmise ooperi juurde, mille nimi oli immazanadieri ehk röövlid. Ja see ooper on väga eriline Verdi loomingust selle poolest, et see oli ainukene Verdi ooper, mis sai esiette kantud Londonis. Üleüldse tundub, et kui me vaatame, kas Mozarti Verdi elu siis seisnes paljuski pidevas ringi reisimisest ei olnud sugugi nii, et töötasid kogu elu ühes teatris ja sellega asi piirdus, tuli esiteks õpilasena mitme meistri juures selline olla ja riigist riiki rännata. Verdi jaoks oli see reis Londonisse üldse esimene sõit väljaspool oma kodumaa piire. Ta läks sinna muideks läbi Prantsusmaa ja, ja siin teadlaste andmetel peatus ta seal juba enne Londonisse jõudmist pikemat aega sugugi mitte kunstilisel kaalutlustel, vaid külastas hoopis oma armastatut piinast repoonid. Aga sinna jõudis veel pärast tagasi on kirjutatud ka seda, et miks Verdi kirjutas Londoni jaoks just sakslase Schilleri teose põhjal oopri. Röövlid olevat olnud kavatsus varem isegi Mäketi Londonisse pakkuda või või koguni Shakespeare'i kuningas Liir kunagi valmis teha ja seegi talle kirjutamata, aga samas ka Bayroni mereröövel oli vist esimene, mida ta üldse sinna pakkusega siis kuidagi. Kui ta hakkas selle ooperi libreto ka põhjalikumalt tegelema, siis ta siiski otsustas masodeeri kasuks. Ehkki publik oli Londonis Verdi oopereid võrdlemisi hästi vastu võtnud, kirtsutas siiski Briti intelligents üldiselt tema teostele nina, sest nende arust hellitas uue muusika osas sellel ajal kõrvavaid mister Mandelson poolt kirja pandud. Täname nendel soneni kuninganna Victoria juures suures soosingus. Aga see, et Verdi oopereid Inglismaal üldse esitati, oli suurel määral Impressar Benjamin Lamli teene, kes asus 1840. aastal juhtima Hei, marketi ääres. Veel tänaselgi päeval alles olevat tema majesteedi teatrit. Härra Lamli seadis endale eesmärgiks avardada seda Viktoriaanliku ahta meelset arusaamist kunstist ja üheks selliseks vahendiks oligi noore andeka Verdi ooperite importimine teoks. Lamlil tellis ooperis spetsiaalselt Londoni jaoks ja Verde oli selleks ajaks võrdlemisi hästi läbi töötanud suure hulga Euroopa draamakirjandust ja põhiliselt ja ja see ta lõpuks pöördus Schilleri poole. Võib-olla oligi selline, ma ei tea, võib-olla kulli ja kirja heitmine, aga me ei tea, sest samal ajal ju oli näpet, mis läks siis hoopis printsesse nagu sel ajal kombeks, kirjutati palju muusikat just konkreetseid lauljaid silmas pidades. Ja juba avamängus oli ka ja kaunis kurvameelne tšellosoolo nimelt mängis Londoni orkestris ükse itaallasest tšellist Alfredo Byatti aga uhked traagilised anomaalia aariad on aga kõikide põhjamaalaste suureks rõõmuks kirjutatud esiettekande tähtsupranile kuulsale Rootsi ööbikule Ženni lindile. No Ženni lind oli debüteerinud just aasta varem Londonis Meyer perioodil ooperis Robert, kurat ja uskumatu faktina olevat noor kuninganna Victoria ise oma toosist Ženni lindile heitnud lillekimbu ja jäänud ka kogu eluks Ženni, lindi siiraks imet lihaks. Magnodeeri esietendus Londonis 22. juulil 1847. aastal. Siis Friedrich Schilleri draamaröövlid järgi kirjutas sellele ooperile libreto Andrea maffia, kes oli itaalia keelde tõlkinud teisigi Schilleri teoseid. Ja ooperi tegevus toimub Böömimaal 18. sajandi alguses ja kuulaksime siia ühe lõigu õigemini selle ooperifinaali plaadilt üks vana kahiseb vinüülplaat Philipsi firmalt, mis vähemalt siia peale on kirjutatud. See on üldse esimene terviklik salvestus magnodeerist, kus siis laulavad Monseracabajee Carober konsi siis juba surnud Frans fon moori osas Piero kapotchiili ja Ruther Raymondi. Ja viimane stseen sellest ooperist ja seal on selgunud, et see Carlo on ikkagi tõeliselt veel elus kohtub oma armastatu anomaaliaga ja ta ei suuda elada edasi röövlina oma maalia kõrval, et ta ei ole mõni Robin Hood, vaid pigem selline Hamlet ja, ja ta tunnistab üles, kes temast on vahepeal saanud ja lubab ennast kohtu kätte anda. Maali ei ela seda üle, palub, et Carlo ta tapaks. Ja nii see toimubki. Siis Karla enne kohtu kätte või tapalavale minekut. Surmaka oma armastatu ja Carlo sõbrad, röövlid on muidugi sellest hämmastunud, et ta niimoodi käitus ja ikkagi laienenud ooperilaval võib sellised erinevad meeleolud ja erinevad rühmad samaaegselt koos laulda ja neid lauljaid, lauljate rühmi dirigeerib Lambert kardelli. On teada, et Bernard Shoo, suur Verdi austaja hoidis masenandeeri nooti oma klaveri läheduses ja ta oli seda muusikat mänginud ja laulnud veel 94 aasta vanuses ja võib olla seda ooperit tõesti teenimatult vähe, maailmas esitatakse seal tõepoolest täis kauneid meloodiaid ja ka sisu poolest täiesti võimas lugu millele võimalus seda ooperit näha 1998. aasta suvel, kui seda Savonlinnas esitas kuningliku ooperi kommentaar neid trupp, kus siis Massimiliano laulis noor Bulgaaria passi Julien konstantiinov, keda 27. jaanuaril Verdi surma-aastapäevalt teljest nägime Berliinis reekviemi laulmas ja Francisco rollis Dmitri Burozdovski. Pärast röövlite esietendust Londonis hakkas Verdi kodu poole sõitma ja loomulikult pikemaks ajaks taas Pariisi kohtadest piinast repooniga ja ühendaks meeldiva kasulikuga ja kirjutas siis Pariisi grand opera jaoks Lombardlastest uue redaktsiooni Jeruusalemm. Ja see järel hakkas kohe kirjutama siis lord Bayroni teksti järele peaveli Bretole, ooperit, mereröövel-il, korssarov. Sellel teemal oli tegelikult kirjutatud ka varem juba kaks muusikateost ja mõlemat esietendust la skaalas 26. aastal ballett ja hooajal 31 32 Giovanni Patšini ooper. Võib-olla selle loomisperioodi ajal puhkes Pariisis revolutsioon, kuulutati välja vabariik, see haarasega Verdit. Ta sõitis kiiresti koju, sest ka Milanos revolutsioon ja Veneetsia kuulutas vabariigiks. Ja seetõttu mõned võrdlevadki seda mereröövi tegevuste jälle ka itaallaste patriootilisega liikumisega. Kui Egeuse mere saarel olevat röövlid lähevad türklaste vastu sõtta siis see on peaaegu sama kui itaallast austerlaste vastu ja Corrado mereröövlite pealik oleks nagu Garibaldi itaallaste jaoks. See oli muidugi natukene väline sarnasus, sest ooper, kus esietenduse läbi Triestes Verdi sinna isegi kohale ei läinud. Ja kogu lugu oli nagu tellimustöö, kõige lühemast Verdi ooperite hulgas muusikat ainult poolteist tundi. Aga ikkagi mõned võrdlevad, et selles ooperis on olemas juba tulevased Ruba tuuri alged ja süsi eest võib-olla nii palju siis piraatide kapten Corrado läheb türklaste poole vallutama, paša linna ja langeb, vangi pääseb küll eluga tulema, sest paasa lemmiknaine kuld, naera tapab selle pasha ära ja aitab siis Corrado põgenema. Kui Corrado kodusaarel tagasi jõuab, avastab ta, et tema armastatu medooran võtnud mürki ja sureb ja korra tuli ja ega muud üle, kui hüpata kaljult merre. Tänase saate lõpuks võiksimegi kuulata Mendora aariat säraka fuajee esituses. Stuudios olid helebaas Arne Mikk, Mart Vaik ja kuulame seda aaret siis prantsuse raadio orkestri esituses. Dirigent Frank oma siini ja sea-aaria on tegelikult veel ooperi esimesest vaatusest, kus meie Doora oli elus veel oli elus ja tunneb mingit kahtlust ja mõtleb oma armastusest Corrado vastu. Suur tänu ja kuulmiseni.