Tere õhtust, hea klassikaraadiokuulaja. Tänasest sünnipäevateemalises saates ajame juttu kava ekse Vanemuise teatri solist, vanamöldri ka, kes eile tähistas oma kuuekümnendat juubelit meie kõigi õnnesoovid temale. Lisaks laulmisele teatrilaval on Eevi Vanamölder esinenud ka kontsertlauljana nii Eestis kui ka välismaal. Praegu õpetab ta Heino Elleri nimelises muusikakoolis noori lauljaid ja samuti jätkub tal energiat ja silmade sära ette anda soololaulutunde Tartu kultuuriülikoolis. Kuidas aga sattus Eevi Vanamölder laulmise juurde? Sellest räägib meile juubilar ise tänases saates peale esimest muusikapala, milleks on Villem Kapi soololaul ilutegija, sest lauljad on ilutegijad, head kuulamist. Lapsepõlvest on niimoodi, et ma ei saa öelda just otseselt, et ma lapsepõlves oleks tingimata öelnud kohe, et ma tahaksin lauljaks, aga niisugune tunne oli küll, et väljendusliku tegevusega oli nagu eriline kokkupuude juba koolipõlves, et ma olin agar minema näitemängu, kui oli võimalus agar ühinema laulutegevusega, kui olid võimalused kahe ja nii võib siis öelda, et mul õnnestus isegi saada näiteks koolinoorte üle tõuse laureaadiks, see oli seitsmenda klassi lõpetamise peale on viis, siis hakkas ka mingisugune mõte liikuma, et laulmise poole ja sest koolinoorena ma ühinesin tart, too ametühingute kultuurihoone laste lauluringiga ja seal oli üks proua juhatas väga kenasti seda aktiivselt ja siis ma olin nii 12 13, öeldi, et ilus lauluhääl ja võeti mind sinna ringi ja mõne aasta pärast õpetaja Jõks, Rudolf Jõks vaatas üle ukse, kui ma harjutasin ja ütles, et ma tunnen huvi, kes siin laulab, et kas laps ka tuleb juba minu juurde ja siis küsis muidugi vanust jama veel tema vanuseklassi kuulunud ja ta lubas silma peal hoida ja tõepoolest, kui ma sain 16 sisse kelgutada, kus ja ta kutsus mind nii-öelda enda juurde tundi, nii et ma võin ütelda, et lauluhäälekujundamise õppimisega alustasin tõesti 16 aastaselt, aga kust tuli või kust saite selle laulupisiku laulupisiku sain ma oma vanematelt. Ema oli mul väga aktiivne, lauluhuviline käis Vanemuise segakooris laulmas. Ta oli väga aktiivne teatrikülastaja ja käis koos minuga teatris ja muidugi eelistas muusikalavastusi, nii et minu iidolid olid kohe teatris. Aino seet, Endel Ani, Johannes Kruuda, Truve, kõik muusikalavastused saiale ära vaadatud ja ma olin väga vaimustunud muusika etendustest. Olite 16 aastane neiu, millised olid unistused siis maa küla ooperilauljast elukutsest veel joonistanud, aga õppimine oli, mulle küll väga meeldib, ma tahtsin väga laulmisega tegeleda. Ja no kuueteistkümneaastaselt olin ma tõesti hästi noh, alustaja ja nii edasi, aga minu õpetaja oli siis Rudolf, kas keskkooli ma lõpetasin muide seitsmeteistkümne aastaselt, nii et tekkis küll niisugune mõte, et noh, mis edasi teha. Aga ma olin õpetaja Rudolf Jõksi arvates veel liiga noor laulu õppimiseks ja sellepärast mind nagu muusikakooli ma ei saanud veel ja ma nii-öelda peale keskkooli lõpetamist jäin nukkuma niimoodi ja mõtlema, et mida ma siis nüüd edasi teen. Ja siis minu ema, kes töötas haridustöötajate ametiühingus, pidas nõu Tartu Pedagoogilise kooli õppealajuhataja. Ta jagab ja tema soovitas, et meil on väga muusikalembeline kool ja ida saaks algklasside õpetaja elukutse. Paar aastat õpiks meie koolis mõtleks järele, mida ta tahab ja pandi mind sinna õppima, seal oli solistide ring, mida juhatas Linda Danny Vanemuise ooperiprimadonna. Nii et ma sattusin paratamatult jälle väga meeldivasse keskkonda, kus laulmisega iseenesestmõistetavalt tegeleti. Koolis õppisin kaks aastat, siis ma mul õnnestus sattuda selle protsendi hulka, kellele lubati edasiõppimise soovitust ja ma sain selle protsendi hulga hea õppeedukuse eest. Ja siis minu kursusekaaslane, lud millas, holo, sebra ovaali, minu kursusekaaslane, pinginaaber, tema ütles, et sina mine õige konservad tooriumisse, seal on kordusvastuvõtt lauluosakonna ettevalmistusse. Ja tõukas tagant. Mina läksin sinna kohale ja õnne peale ja mina sain siis. See oli muidugi see trammis pani asja paika ja sealt algas selline tõsisem laulmisega tegelemine. Jah, jään, ma sattusin rõõmuga tänu Linda Danny soovitusele, tema soovitas mind soovi avaldamas, et ma sattuksinud pima Linda Sauli juurde lauluklassi ja seda ma tegin. Ja ma arvan, et see oli väga tähtis samm minu jaoks ja kordaläinud sam, sest ma sattusin suurepärase pedagoogi juurde, kellel olid suured kogemused sopranite õpetamisele ja pedagoogina. Väga erudeeritud, tark, mitmekülgne teatrihuviline, vähemalt minu jaoks õnnelikult väga hea pedagoog, ma õppisin tema juures seitse aastat ja kogu aeg, ma unistasin Tartusse tagasitulekust, ma olen tähendab kolkapatrioot ja unistus oli saada Vanemuisesse just laulma. Me jõuame veel Vanemuise juurde, praegu kuulame laulu, see on Johannes Bleive õhtu kodutalus. See ongi nagu viide sellele, et kojuigatsus saatis kogu õpingute protsessi, aga ühtlasi helile hoianio Tartust pärit. Veel õpingutest Tallinnas konservatooriumis, mida tahaksite veel meenutada? Mul on aja jooksul kujunenud arusaam. Laulja kujuneb oma tegevuses heaks tegijaks siis, kui tal on elu jooksul õnnestunud omada head laulupedagoogi head kontsertmeistrit, head dirigenti. Ja kui muusikateatrit silmas pidada, siis kohtuda elus ja lavastajaga. Kui me niimoodi alustan nüüd õppeprotsessi, siis mul läks korda, et ma sain, ole hea pedagoogi, mul läks korda õppeprotsessis, mul oli hea kontsertmeister Therese raide sealt edasi dirigente ja õppeprotsessi aegu ma kohtusin Roman Matsoviga ooperiklassi dirigendiga. Suurepärane muusikaanalüütik. Analüüsisime temaga seal selliseid oopereid, mida ma elu jooksul laulda ei ole saanud otseselt ja siis edasi õppeprotsessis. Ja minu lava ristiisa, kas ma pean Udo väljaotsa ooperiklassi lavastajaks sattus esimeseks mulle just Uudo väljad. Kas mäletate ka seda, milline oli see esimene lavastus ja esimene lavastus, millesse tema mind sisse viis, oli minul kolmandal konservatooriumi kursusel? See oli hea õnn. Ma sattusin lõpetajatega koos kolmandal kursusel juba nii-öelda lavastaja käe alla. Mozarti Cosi, fan tutte stes piinana. Ja see on vapustav mälestus, sellepärast et ma niisuguse vaimustusega tormasin selle rolli kallale. Et mul oli see esimesteks proovideks pähe õpitud muusikaline materjal ja kui me läksime, siis nii-öelda tegevuse proovi esines, siis mina olin valmis kohe tegutsema hakkama ja Uudo väljad taipas seda otsemaid, et ma tahan hirmsasti tegutseda, ma kohe nagu sütel seal istun ja pani muidugi meid näidake, mis te siis tahate teha ja kuidas teil see asi, kuidas te ette kujutad. Ja siis ma lasin seal ringi nagu nagu tuulepööris ja ta sai millegipärast kukkus nii hirmsasti naerma selle peale ja siis ütles, et see oli marru, see oli vahva, aga see ei olnud üldse kontserdiga seoses. Ja vaat siis sealtpeale ta hakkas nii-öelda mind juhatama sellele rajale, mis tähendab olla siis Mozarti karakteri, muusika võimuses muusika raamistuses ja laulda Mozartit. Alati räägitakse sellest, las laulda Mozartit, kui mul õnnestus Soomes kallil stagnaajal üle Eesti Raadio ja Eesti ühisülekandes osaleda paaril korral solistina Vanemuise esinduses, siis kui ma sattusin esimest korda nii-öelda Soome ja Mozartit laulsin, siis öeldi mulle kohe, et sa oled Mozarti laulja ja siis ma seal nende lauljate käest küsisin, aga miks te arvate, et ma olen Mozarti laulja? Karakter olevat Mozarti oma kerge ja silmade särades. Hääl olevat kellukese moodi sillerdav niimoodi, et kergelt liikuv helisel ja sõna olevat lööda. Mozart on tõesti nähtavasti see Krakteriste looduse poolt nagu programmeeritud ja alati, kui ma Mozarti muusikat olen laulnud, siis ma olen tundnud, nagu see läheks mulle häälelihastele hästi peale lennuk, kui võib nii väljendada, tähendab seda kõik käib sujuvalt. Mis on noodis kirjas, et see on kõik võimalik nagu häälega tekitada sujuvalt ja muusikalised reeglid tuleb nagu ainult dirigendi ja kontsertmeistri abiga nagu vormistada ja sisse juurutada kõik tervikus, ilusasti kulgeks arengus aga tehniline hääle tekitamine kui tuleb iseenesest. Meil on hea võimalus kuulata ühte helisalvestust Mozarti ooperis ja see võiks olla sulanna retsitatiivi aaria ooperist Figaro pulm. Vanemuise orkestri saatel Toomas kapteni, juhatades. Teie soov oli kindlasti tulla tagasi Tartusse, oma kodulinna ja Vanemuise teatrisse. Kas mäletate, mis aasta see oli, kui te lõpetasite konservatooriumi ja tulite Vanemuise teatrisse? Mõtlesin konservatooriumi 1968. aasta kevadel, aga Vanemuise teatris ei olnud sellel ajal vaba kõrge soprani kohta ja sellepärast ma läksin tööle oma endisesse kooli, tar too Pedagoogilise kooli hääleseade pedagoogikas valvata otse teise mäe otsast Vanemuise mäe peale, kuna see koht vabaneb ja kogu aeg andsin endast märku, et mina olen siin Tartu linnas ja ootan, kuna saada Vanemuises laulma. Nii et nii, nagu see võimalus tekkis, Margarita Voites läks ära Tallinnasse Estoniasse solistiks anti mulle märku, et nüüd on see koht olemas ja võib tulla laulma uuesti. Ma läksin ette laulma, see oli 69. aasta kevadel, aga siis oli huvitav juhtum, et härra Kaarel Ird oli hirmus pahane lauljate peale, et nemad kasutavad tart, too teatrit hüppelauaks Tallinnasse ja ta valas kogu oma meelepaha sellest vaatenurgast vaadatuna omamoodi minu peale ja ei andnud mulle kohta, vaid sõlmis minuga lepingu. Prolli lepingu sain nii nagu tänapäeval, nii et mina ei ole saanud kergelt solistiks. Ma tulin teatrisse läbi rollile. Lepingu esimene roll oli Alan Bushi ooperis koha ja annad Jonny sumintra roll ja siis see algus ei olnud ka kerge, sellepärast et Kaarel Ird oli väga kõvakäeline lavastaja, see oli tema lavastus ja ma käisin väga tugeva lavastus tegemise kadalipust läbi. Ema ei olnud trulli peal ka üksinda, minu rolli peal oli ka ainuseep ja ta ütles mulle niimoodi, kui sina, roheline ei saa selle rolliga hakkama, siis mul on vana kahurvägi, kes selle igal juhul ära teeb. Samal ajal olin ma ka teise rolli peal, seal oli indiaanineiu, mille peal oli veel kaks inimest, ma mäletan, ühel proovil oli millegipärast niisugune juhus, et ma laulsin sumintra rolli, ma olin põhikoosseis lavaproov, põlija korraga vastad nii, et seda indiaani neid ei ole ja härra kõlar ütles talle. Tema oli Erich Kõlar, oli selle tüki dirigent ja ütles, Akajevi oskas seda laulda sellel proovi ilma tõesti seda rolli ka siis laulsin. Ja vot sellest momendist peale ja nagu teadvustas minu tohutut entusiasmi ja, ja tahet kinnistuda teatris, töötajana ja vot tänu selle rolli läbiviimisele mul õnnestus sumentra rollis üles astuda sellest hargnes, siis edasi tekkisid uued lavastustesse sisse minekut, näiteks mustlaspadrunisse. Ja siis 1970. aastal sain täiskoosseisuliseks solistiks Vanemuises tänu seal aktiivsele hoiakule, et ma kõik proovilepanekut nagu vastu pidasin, ta ütles, mustlasparuni kontrolletenduse tegi, minul on, et tänane proov näitab, kas ujud välja või upud kuju ujud välja, saad rolli ja oled teatris, aga huvitaval kombel ma tundsin, et tema nagu oli küll nii ülinõudlik, aga tagantjärgi ma mõtlen, et ta käivitas minus tohutu tahtekindluse ennast ületada. Ja selles mõttes ma võin öelda, et see oli hea. Ta sundis mind ennast arendama väljendusrikkuse suunas, kui noor laulja tuleb teatrisse tööle, ta õpib osadesse sisse, rollidesse sisse, kas noorel lauljal oli unistusi, mida ta tahaks laulda? Kui Mac tooriumis õppisin oma armsa Linda Sauli juures, siis ta ükskord ütles, kui ma laulsime rovisiinaga vatiini, harjutasime klassis, ütles, et kallis. Et kui sa seda rolli kunagi oma elus saad laulda, siis sa võid ennast õnnelikuks pidada. Ja loomulikult noh, niimoodi sünnivadki unistused täitsa loomulikult ma hakkasin unistama Rosin rallistest oma. Ta kinnitas, et, et see võiks olla minu perspektiiv ja iguma teatrisse tulin siis kindlasti see oli niisugune unistus, istus minust kuskil seal mälusoppides kannan mälusoppides, mul kindlasti oli näiteks rosina unistus. See unistus täitus 1981. aastal ja siis arvestage, kui ma tulin teatrisse kui 70. põhikohale, siis kui palju ajada. See unistus täitus, aga enne seda on näiteks ma sain väga palju ilusaid rolle laulda, väga kaunis roll oli sellesamaga Kaarel Irdi-lavastus, mon mandrikannike Violetta osa. Helilooja, Rossini, heliloojat, Rossinit olen mina pidanud nagu Itaalia moodsakiks, kes laulab Mozartit, see võib ka laulda. Rossini tõenäoliselt. Ja mul on läinud korda mõndagi laulda Rossini heliloomingust ja mulle meeldib väga Rossini muusika. Ja sellepärast võiksime muusika näiteks tuua hoopis Fanny aaria ooperist Abielu veksel. Vanemuise orkestri saatel dirigeerib Toomas kapten. Väga tähtsad on muidugi unistused, aga me ei tohi ära unustada ka neid, kellega koos neid unistusi täita. Lavapartnerid, kes olid Eevi vanamöldri lapsel närid. Kui ma teatrisse tulin, siis oli mul suur õnn selles mõttes, et ees olid veel minu iidolid. Ainus Endel Ani, Evald Tordik, Lehte Mark, oli seal, Leida Jürgen. Alguses ma olin näiteks ainult seebiga ühiste rollide peal. Mäletan, olin Mozarti armastuse aed. Me olime ühe sama rolli peal niisugune õppimise vanematelt. Õppimise hoiak oli väga tähtis nõue Irdi teatris, laulja peab olema laulev näitleja. Olin lapsest saadik vaatanud Vanemuise, imetlenud Vanemuise muusikalavastusi, imetlenud neid lauljaid ja valmis igat hetke tähele panema, kuidas nad seda teevad, protsessi nüüd läbi viivad. Ma arvan, et ma ei ole mitte päris traditsionaalne laulja, mitte ei heas ega halvas mõttes. Minu õpetaja ütles mulle, kui ma olin juba konservatooriumi lõpetanud, et teie ei ole nii, ei olnud mul niisugune õpilane nagu teised ei saanud aru, mida selle, mida ta täpselt sellega mõtles, ütles, aga nüüd ma oskan nagu endale aru anda, et ma tõesti nagu ei olnud päris otseselt niisugune tüüp, õpilane, ma olin väga pühendunud. Ma arvasin, et õppeprotsess on tööprotsess püüsi minna tagasi hüviti. Ma käisin tunde kuulamas, püüdsin tähele panna, vat seal juba ka, mida õpetaja iga hetk ütleb, igat võimalust klassis kasutasin nii-öelda teadjaks saama, kuidas see protsess toimib, kuidas sõna elustub peos ja nii see on, see tähendab süviti mineku eeldus. Nüüd teatrisse tulles ma täpselt samamoodi sattusin selle reegli mõjusfääri, et, et süviti peab. Et ei ole ainult hääle tegemine ei ole ainult gepsutaminela oled sa jooksed ühest punktist A punkti B see minek tuleb täita, mille najal mõtete najal tekstina ja lird ütles küll läbi teksti palju, aga minule jutustas jo muusika, tiri klient aitas mul muusika dramaturgiliselt arengut tunnetada. Ja vot see nüüd see protsess, ma nautisin seda tegemise juurutamise protsessi. Olite Vanemuise teatris 20 või natukene üle 20 aasta, 23 aastat olin Vanemuise teatris ja kaks aastat olin nii õel. Ta kutselise laval kaasa tegi ja juba ka Estonias, nii et kutselise teatrilaval olen 25 aastat õnne tunda saanud ja laulda. Aga seda ei tehta Jõksi kuskil siin ütlesime, et partnerid on ümberringi. Nüüd samal ajal, kui ma imetlesin vanemaid partnereid kelledel Dali laval olles kõrvuti olles tohutu tult tunnetuslikult pida, näiteks unustamatud hetked olid minu jaoks evalt tordikuga koos olla laval samal ajal olid partneriteks enbay Ivo Kuusega aga mitmeid rolle koos oleme laulnud väga roiline säraväel kõrval ja siis Tenuritest veel Väino Karo ja Eugen Antoni. Ega Vanemuise trupp ei olnud väga suurlauljaid oli kas oli maksimum 25 ja see sisaldas alati väga selge piirilisi häälde tüüpide valikuid, mille najal siis teater ehitas oma. No kuidas öelda repertuaariteatrit, kas teile ehitati mõni ooper, mõni repertuaari lavastus? Vot sellele küsimusele ma ei oska vastata, aga kui kuskilt rääkisime, et, et unistus et Linda Sauli poolt ette öeldud unistus, et kui ma see viljast saan laulda rosinat, siis ma võin õnnelikuks inimeseks pidada ennast. See unistus täitus, seda lavastust lavastas Ago-Endrik Kerge, kellega on mul väga hea koostöö olnud, vähemalt mina olen tundnud suurepärast naudingut sellest koostööst ja ma kasutan võimalust, kui ta praegu võiks kuulata seda saadet, siis öelda talle südamest. Ma olen väga tänulik ja tänan saatust, et mind on niisuguse lavastajaga elu kokku viinud Ago Hendrik Kerge ega on olnud mitmeid väga meeldivaid koostöö võimalusi. Võib-olla ta pidas ka midagi siis juba silmas, kui vaat kui ma kahtlustan kedagi, siis võib-olla tema natukene ehk pidas silmas, et niisugused lauljad meil on, et Eevi võiks seda või teist laulda. Otseselt seda mulle öeldud ei ole, aga kedagi teist ma ei oska kahtlustada selles patus. Et noh, näiteks kui teatri repertuaari võeti Mozart, D Figaro pulm, siis tõenäoliselt ikkagi seal arvestati, teeb ja on olemas ja Evi võiks mingisugust rolli laulda. Kui siin unistustest räägime, siis ma unistasin teatrilaval osaleda mõnes eesti operetis. Päris selles üksüheselt see unistus ei täitunud, aga mul õnnestus, osaleb ta näiteks kontsertlavastuses, mis oli nagu eesti operetile pühendatud ja sellest võiks nagu näitena tuua Nelly laulu Boris kõrveri operetist laanelill pealkirjaga näitleja tahaksin olla Vanemuise teatri orkestri saatel dirigendina Endel Nõgene ja soliston Eevi Vanamölder. Vanemuise teatri kõrvalt hakkasite tegelema aga pedagoogitööga ja seda aastast 1974, kui ma õppisin, siis minut pedagoog Linda Saul oli teadlik, et ma omasin algõpetuse, pedagoogi, hariduse ja juba siis ta andis mulle võimaluse tegeleda pedagoogilise toodikaga, tähendab tunni andmisega seal oli ka selline aine lõpupoolsetel kursustel, aga tal oli väga palju igasuguseid eraõpilasi ja metoodika, õpilasi ja näiteks Helvi Raamat pead mind oma esimeseks õpetajaks, sest tema oli metoodika õpilane minule. Linda Saul oli minu õpetaja ja siis ma sain selle õpetamise eest nii-öelda hinde. Nii algas see pedagoogiline töö laulu erialal, et õpetaja käekõrval. Ja kuna teatris kohta kohe ei olnud Vanemuise teatri, siis ühe aasta juma töötasin puhtalt pedagoogina, siis kaks aastat kohustuslikult. Küsisin muusikakoolis, 1974. aastal küsisin, kas oleks vaja, ja minul antis esimene õpilane ja niimoodi olen ma siis tänase päevani truuks jäänud Tartu muusikakoolile lauluõpetajana. Mõelda, et varsti juba 30 aastat olete tegelenud pedagoogi tööga. Kas olete ka mõnikord mõelnud, palju on olnud neid õpilasi? Ma arvan, et neid õpilasi on üks koori jaguuest, näiteks kammerkoori jagu kindlasti. Ma ei mõtle ainult niimoodi, et ma olen, et soololaulu osas soololaul soo osas saaks kindlasti ühe mõnusa ansambli segaansambli kokku, aga aga ma olen ka mitte ainult soololaule õpetanud, vaid lauluerialatsüklisse kuuluvaid teisi aineid, kus saab edasi anda nagu teatrialaseid kogemusi. No kui seda kõike kokku liita, siis saab üks mõnus koor. Niimoodi ma näiteks töötan ka juba aastaid Tartu kultuuriülikoolis soololaulu kursuse juhatajana. Vot see on see kultuuriline töö kus annad nõuandeid inimese inimestele, kes on huvitatud laulutegevuses osalemisest, laulavad koorides, tahavad seda kvaliteeti parandada. Esimese hooga, kui näiteks niisugused, kes on natukene tulevad mujalt, näiteks Tartusse tulevad õppima, on väga üllatuslikud, esimesed tunnid nendega seal kultuuriülikoolis õpilased tunnistavad, et Ma ei ole laulmisest nii mõelnud nagu teie seda minu eyes. Avate laulmine on palju avaram mõtteviis, olemise. Kas väljendus on ka laulda, kammermuusik kat, mida olete teie teinud? Väga-väga palju teid peetakse heaks kammerlauljaks? Nüüd mina olen laulmise, ausalt, tunnistan, lõpetanud kuna sain 55 aastaseks, panin mina oma noka kinni. See noka kinni panemine lõppes väga ilusa reisiga Norrasse koos kauda hammus meeskooriga ja see oli minu viimane nii-öelda sooloesinemine. Ja ma olin endale kunagi lubanud, sest stagnaajal oli, et laulja läks 50 viieselt naus, naislaulja läks ikkagi pensionile ja kuna elukäik kulges niimoodi, et teatritegevusest aktiivsest teatrisse kaasa tegemisest loobusin ma 92. aastal siis laulda ma sain jahvat kammerlauljana edasi. Aga mida annab lauljale ooperilaulmise kõrval kammerlaulja? Ilmselgelt annab võimaluse filigraanne töötluseks. Ooperilaul on suurvormi laulmine ooperilaulmise, mis on seotud tegevusega, võib olla kasvõi pööratseljagi, võib-olla kuulaja jaoks muudab laulu häälekuul, mis situatsioon ja seal oled otse nägupidi kuulaja poole ja ta kõik kuuled ära, kuidas see asi toimib, kas on emotsionaalne, kas on ilmekas ja püstitab väga suuri nõudmisi, et see oleks kvaliteetne. Ja vaat nüüd kammerlaul hea vorm ja seal ei ole tund aega ega sul või pool tundi isegi aega kujundada seda muljetread pooleteise minutiga, võib-olla kahe minuti tiga muljen looma ja see paneb lauljat muusikalis dramaturgiliselt tehnoloogilist tegevust väga tõsiselt võtma harjutama tunde, mis ei ole kuskil kirjas, mis täidab kõik vabad ajad, kui on näiteks olu, kontserte, vorm, mis ta, neid olen ma ka teinud ja mul on, vaat nüüd on õnn häid kontsertmeistreid omada. Ti usk oli esimene väga pikaealine kontsertmeister, kes spetsiaalselt aitas soolot kontserte teha ja heliloojad nendega koostööd teha, Tartu heliloojate loomingulisi kontsertes kaasa teha, nende algupärandid heliloojate liidus ette laulda ja ja see kõik on väga huvitav ja arendav tegevus. Meil on hea võimalus ka nüüd kuulata, laulame shot, Leoshot teri, laulu karjapõlv oli kadakane ja klaveril saadab kontsertmeister Tiiu usk. Karri on kartulis kurrat. Me võiksime rääkida siin veel tunde ja tunde, aga ikkagi tahaksin lõpetuseks küsida, millised on unistused veel praegu me eelpool rääkisime, tunnistused on väga head, kui nad liituvad ja siis võib teha inimese väga õnnelikuks. Aga kahtlemata mõned unistused jäävad ka täitumata, tähendab lava inimesena kindlasti on nii mõnigi, mõtlesin juba eesti opereti, mul ei õnnestunud laulda. Väga lähedal oli ka unistuste roll mas nei ooperis Manoon lausa käskkiri seisis juba teatritahvlil ja võeti see käskkiri maha ja asendati teise lavastusega, küll sai samas seal ka rolli, aga unelmate roll haihtus niimoodi, mis põhjustel? See isegi küündinud minuni, aga ma arvan, et unistused on edasi viivad nähtused ja läbi nende unistuste teostuvad mingid niisugused samade lähedaste asjade abil mingisugused taotlused või areng. Näiteks minu jaoks oli eesmärgiks laulda mitte alla oma võimete laulda, mitte alla vabariigi keskmise ja laulda nii, et ei oleks häbi teinud eelkäijate tasemele ja taotledes neid testi mitte unistuste rollide läbi, vaid teiste rollide läbi. Millised on teie unistused praegu? Aeg korrigeerib unistusi. Ja ma olen tõdenud, et suuresti on väga suure perioodi, oli elu käivitavaks sisuks teatritegemine aga ma olen meeldivalt avastanud, et, et elu inimlike elu on palju mitmetahulisem kui ainult teatritegemine. Õpetamise protsess on oma kogemuste edasiandmise protsess. Väga huvitav ja keerukas ja elu säilitab oma põnevuse. Ta viib meid pidevalt iga päev, mis meil elada on antud kokku väga huvitavate inimestega. Aga kui seda meeles pidada, et iga kohtumine on ainulaadne ja võib meie ellu tuua ootamatut ja erakordset, siis on meie jaoks väga huvitav protsess arenguks kuni viimse tunnini. Mis on teie jaoks õnn? Ma arvan, et see on õnn, inimene on oma õnne sepp, tähendab, kui ta ei maga maha temale antud elada antud tundi minutit sekundit, siis ta kohtab oma õnne. Kas just seda, mida ta on unistanud? Unistus muudab ju oma kvaliteeti, võib muutuda teiseneda. Aga ta võib olla tunda ennast õnnelikuna. Ma tänan teid, Evi, et tulite stuudiosse minuga vestlema oma elustama tegemistest. Soovin teile palju-palju õnne veel kord juubeli puhul. Aitäh, mis jääb meie saadet lõpetama? Häiri? Kontsertlauljana armastasin ma ka kaasaegset muusikat ja teatrilaval õnnestus mul ka laulda kaasaegset muusikat, esimene osa või noh, nagu me märkisime Alan Bushi ooperit ka üheksakümnendatel aastatel laulsime Vanemuises Faleke ooperit kelmuste kool ja laulame siis sealt koos Vivian Kallasega hüatsindi adverbi netti, duetti saatjateks on Vanemuise orkester Toomas kapteni juhatamisel.