See oli siis ei aita kee rahva omakaitse viieteistkümnendat sünnipäeva pidustustel ja meil on külas armastatud kirjanik Andrus Kivirähk. Tere, Andrus. No kuidas siis kuuled seda lugu, kas tuleb jälle meelde see mõnus möll, tuju heaks oli jälle vägev sünnipäevapidu. See oli tõesti väga tore pidu ja ja, ja noh õudselt lahe oli jah, ma ise laulsin seda laulu ka seal pärast JMKE, kui ma olin juba paar pitsi viina saanud ja siis mul ka selline esmakordne kogemusele tegelikult tookord, sest mina ei ole ju mingit bändi kunagi elus teinud, aga siis Me olime seal rõdul mardiga ja siis mina nagu laulsin siis ootamatult, rahvas hakkas kaasa laulma, et ma esimest korda tundsin ennast tõelise rokkstaarina, et kes, kes laulab ette ja siis alt. Mina saan öelda, et ja nüüd kõik koos ja siis ongi kõik koos ja see oli unustamatu elamus. Võimas ja Tõnu teab seda, tema. On harjunud jah, jah, igapäevane jah, et ma mõtlesin, et midagi huvitavat räägiks ka. Kuidas, Andrus, kuidas sul praegu, kuidas sa praegu töötades, eks sa oled vaba mees, sa liigud ringi nii nagu ise tahad, et noh, siin on see toimetusse Päevalehe toimetuses pole ka siit kaugel. Et oled sa sihuke täitsa vaba graafikuga vanamees või, või kuidas sul need kohustused on, et sa praegu niimoodi keset päeva saad meile külla tulnud, mis on suur rõõm muidugi. Sinu kurvastuseks üldse kõikide töökate inimeste kurvastuseks, kes praegu töö juures kuulavad raadiot, ma pean ütlema, et jah, ma tõesti olengi vaba mees ja käin tööl siis, kui tahan ja ehkki sel viisil, et Päevalehe toimetuses on siin lähedal, on ta minu jaoks siiski liiga kaugel ja sageli ei jõua sinna, sest et tegelikult minu tööpäevalehes piirduda sellega, et ma pean korra nädalas kirjutama artikli ja seda ma võin tegelikult teha ka kodus, aga ma siiski enamasti käin toimetuses. Sest et mul on seal ka laud ja et see laud ära ei mädaneks. Minuga ei kattuks, et ma käin siiski istamise, tuletan meelde inimestele, et ka selline inimene nagu Kivirähk töötab tegelikult Päevalehes, nii et aeg-ajalt on vaja näidata Milline see laud seal välja näeb, vaata, Lenin oli see, et sa pidid pliiatsid teritatud olema. Kuidas sulle. No mul pliiatseid seal ei ole, tegelikult on selline tühi laudad seal muidugi, kuna ma käin korra nädalas tõesti sinna vahepeal satub sellist suvalist kraami, sest noh, mõned inimesed kasutavad seda võib-olla minu äraolekul ja siis on veel alati mingeid kõrvalisi esemeid vedeles lükanud ühte nurka kokku, sest ega mul ei lähe ka kauem kui paar tundi seal laua taga, nii et ega ma väga ei protesteeri, kui seal mingit mustust peale Mulle meeldis, kuidas maaleht rääkis, kuidas neil on nagu siuke noh, Igor Mang on selline põhitegelane maskott, kes ju igapäevaselt tööl ei käi, eks ju, aga korra käib vist korra kuus, minu meelest ta ikkagi käib selle siis ka tellitab kõik läbi, et kas sul on samamoodi, et lähed noh, kas ei näe, kui sa lähed seekord nädalas, sest kõik on nii elevil, siis sa käid kõik korrused läbi, tervitad kõik inimesed läbi. Kahjuks ei ole nii sellepärast et esiteks ma käin üsna hommikul, enamus ajakirjanikke pole tööle tulnudki selleks ajaks, sest ma olen selline hommikune kirjutaja. Ja teiseks, tänapäeval ei ole seda, nagu mäletan, varaski ajakirjandusmajas oli tõesti see inimesed vedelesid oma tubades ja sai kõiki tervitada, kõigil oli aega, et tänapäeval kõik on ninapidi arvutis, teevad midagi. Ja ega ainult minu ümber istuvad inimesed märkavad minu ilmumist, nii et ei jah, lustlikud lustlikud seiklemist seal toimetuses ei ole, mäletan jah, vanasti oli alati nii, et kaasautorid tulid, õlu kaasas, istutisel ööbiti võib-olla isegi seal toimetuses vahele jääb praegu kahjuks kõik see ilusam möödanik. Räägi natuke sellest, kuidas sa kirjutad, et kas sa oled hommikune kirjutaja, kas sul on mingid oma sellised rituaalid, mida sa teed alati ma ei tea, tassi teed või kohvi või paned pliiatsid ritta või noh, ehki ma oletan, et sa kirjutad vist aru. Pliiatseid mul kodus vist ei olegi, et lapsel on mingid värvipliiatsid, mul endal ei ole midagi. Ma olen hommikune kirjutaja, sest et siis on nagu kaelast ära käsin, et lapsed lähevad kooli või lasteaeda, naine läheb tööle, siis ma nagu koju üksinda ja siis siis ongi arvuti sisse lülitada, seal paar tundi nikerdada, siis noh, siseneb juba kõht tühjaks, tahad lõunat süüa, siis tulevad lapsed koolis, siis on vaja neile süüa anda ja siis on juba talle linna peale minna ja niisama hängida kuskile. Et DVD peal on läbi, aga noh, ütleme, et iga iga päev ma ei kirjuta, ega mul ei ole sellist Trump ja et ma neid iga päev mingi mingi hulga tähti paberile panema või arvutisse täna näiteks pole mingit tööd teinud, täna hommikul ma käisin hoopis näiteks reaalkoolis lastega kohtumas, mul oli niisugune kena kena hommik, täna me ei räägi sellest, mis nad küsivad, mis neid huvitab. Oh, no mis seal ikka, küsivad lapsed, küsivad, mitu raamatut sa oled kirjutanud ja kui vanalt esimese kirjutasid ja mis su lemmikraamat asja küsivad, on juba traditsioon, eks need vastused tulevad mult nemad. Noh, natuke nagu plaadilt või õpetajad, lohutasin mind ka, et, et nemad on harjunud sellega, et nad pidevalt räägivad üht ja sama juttu. Mul oli ka täna kaks kohtumist, algul olid esimene, kolmas klassis, teine, neljas, aga ma pidin ka kaks korda tegelikult ühtesama juttu rääkima, samadele küsimustele vastama, aga no mis seal ikka, auditoorium on erinev, eks ole, et näitlejad samuti õhtutest räägivad, ühtedeks. Reaalkoolist rääkida, sest vaatasin kas eelmine nädal või üleeelmine nädalaid, see on vist see kool siis, kuhu siis kõige rohkem noh, lapsevanemad tahavad oma nii-öelda maimukesi toppida, et seal on siis ühele kohal, ma ei mäleta, kui palju, hästi palju oli 13 lausega midagi sellist. Et sellist nagu meeletult-meeletult rünnatakse, siis seda, seda kooli. No kuhu sina, kuhu sina siis kaari. Andrus oled Andrus, jah, oled saanud oma oma tütred need suruda, et sa, sa pead ka, vaatame, mis need trendid on, eks ole, võib-olla mille või mis järgi sa vaatad kuhu siis need tütrekese viia. No nad on mulle võra viidud, üks on lasteaias veel, teda pole veel viidud. Kuulge, aga kaks tükki käivad kenasti prantsuse lütseumis. No ega mul ka ei ole ju selles mõttes suuri valikuid, et ma olen kesklinnaelanike paratamatult kesklinna koolid peaaegu, et ongi katsete, et ega mul ei ole seal nagu võimalik öelda, et manipan hoopis kodu lähedale ja ei hakka siin eliitkooli suruma, et eliitkoolid ongi kõik kodulähedased koolid. Aga ma ise käisin hoopis mustamäel koolis, nii et mul on nagu endal kogemus sellisest väga tavalisest koolist olemas, aga see polnud ka midagi hullu. Et siin ongi see, et sa ei näe nagu midagi vahetevahel kirjutatakse uh, et, et mis nüüd saab, et, et vanemad nagu tahavad rohkem iseennast teostada, võib-olla jätavad selle nagu lapse hoopis lapse huvid tegelikult arvestamata ja nii edasi, et, et sinul endal ei ole muidugi midagi salongis. Kool on kohe noh, võib-olla samas kvartalis. Aga tunned, sa ütled mingi nagu häda on kuskil liikumas siin kas siis pealinnas või üldse vabariigis, et inimestel lähevad nagu lolliks peast oma maimukeste pärast ja mõtlevad sealjuures rohkem iseenda pääle. Me ju lapse peale mõeldakse ka tegelikult, et eks need on head koolid, kõikidele saab seal hea hariduse ja kohtud toredate inimestega ja nii edasi, aga, aga kindlasti lapse jaoks on ilgelt väsita, kui ta peab tulema kuskilt Viimsist kesklinna iga hommikul õhtul tagasi minema. Et kui mina elaks kuskil noh, ega kesklinnast väga kaugel, siis ma arvan, et ma ei hakkaks lapsi kesklinna kooli Üheski panema sellest ikkagi tore on, kui laps amine jala kooli mul autot näiteks perekonnas ei olegi, nii et ma ei saa teda autoga ka veidi teab, et seal ütleme, nad lähevad mingi 10 minti kodunt jala ja on kohal ja see on nagu väga-väga normaalne minu arust. Sa mainisid enne, et lastega kohtumisel, et nad küsivad neid ühte samu asju, et kuidas on siis, kui sa kohtad oma täiskasvanud lugejatega, et kindlasti saad juhtunud ju maalad, kohtun linnas selliste, võib-olla lihtsamate inimestega intellektuaalidega, et kas seal ka nagu korduvad samad asjad, et mis su lemmikraamat on. Põhimõtteliselt ka kurdavad, et ega ma nüüd selliste täiskasvanutega kohtutakse, suhteliselt vähe kohtutakse keskkooli õpilastega, seda küll, jah, noh, kes lähevad ka täiskasvanute alla peaaegu juba, aga, aga sellised päris raamatukogus, kus täiskasvanud tulevad, täiskasvanud inimene ilmselt ei viitsi tulla kohtuma kirjanikuga, kui ta ei ole vana ja haige ja noh, et enam ta millekski muuks kõlbeline ei ole, selliseid tähtsate naps ei paku, et no jah, et siis ta komberdataks selle kodunt välja, vähemalt raamatukokku vahib seda kirjanikku natukene ja tekst on selline. Raamatukogudes kohtutakse pensionäridega põhiliselt. Anu neile on muidugi omad mingid probleemid, et nemad, nemad küsivad, et miks eesti kirjanduses ropendatakse, aga küsimused muidugi kordavad, et ega seal ei ole selliseid väga originaalselt küsimusi kunagi, aga aga no mis siis, et iga kohtumine on uus ja ei, ma käin, ma käin hea meelega ja ma näen väga kummalisi, mitte kummalisi, vale sõnaga igast kohti, kuhu muidu ei satuks. Et ma olen selline puhtalt Tallinna inimene ja, ja siis ma näen, et nagu Eestimaal igal pool elu mulle alati üllatuseks. Ja siis sa saad kindlasti noh, võib-olla natukene ka mõtet, mida jälle noh, võib-olla kuhugi ridade vahele panna. Ära, seda nüüd loodan, et sealt mingit mõtet sa, et see on ikkagi rohkem selline mingis mõttes rutiine mingis mõttes nagu noh, hea tahteavalduse ja viisakas ka, kui külla kutsutakse, siis tuleb ikkagi minna, kui vähegi võimalik on, et kuidas ma nüüd ütlen, et ma ei viitsi teile külla tulla. Pärast lahkun siit ja siis jälle needsamad küsimused iga. Aja maha ei võta, mõtleme, mõtleme, mõned originaalsed küsimused ja siis lükkame viisigeta veerema. Meil peaks olema Miki hiire ootel. Loodame pommi kirootel. Artur Rinne laulis siis maailma kuulsaks saanud Miki hiirest ja Andrus Kivirähk on ka meie oma Eesti väikseid Miki hiire siis tegelasi teinud, et vähemalt Lotte on üks, üks küll minu meelest selline, kes on, kes on juba siuksed mastaabid alla saanud, igas mõttes on ju, et et nüüd tuleb ju ka veel. Vist Lottemaa, oled sa Andrus, sellisest asjast? Kuulunud ja täiesti tropp kuskile Pärnumaal, et ma ise sellega küll kuidagi aktiivselt ei tegele, sellepärast et mina ei ole ju mingisugune arhitektidega lõbustuspargi ehitaja ja noh, tegelikult Lotte kaubamärk on hoopis suurem ja vägevam, kui sa nüüd minu Lotte raamatud, et Lotte kaubamärk kuulub ikkagi Eesti joonisfilmile ja tema tegeleb kõikide nende jäätiste ja voodilinade ja kõige muuga, et mina olen lihtsalt sihuke noh, ka üks Lotte kaubamärgi edendajates lihtsalt, aga, aga. Elo Andrusega, kas sa sealt mingi kopikaga saad, kui sa ikkagi tuleb? No ei, no mina saan raamatute pealt jah, voodilinade pealt ma küll ei saa, et see on, ma ütlen, et Eesti joonisfilmi filmifilmid filmivärki Miks nad toetavad üht, 11 ka nii-öelda jante ostad seal nuku ja linu ja nänni, et siis mingi hetk aastased raamatuid. Mis uudiseid siis LOTE rindelt on, noh, räägitakse, et tuleb film, kuidas eile sellega seisukohalt selle sellega rohkem seotud juht. Noh, filmiga ma olen sealt, sest ma olen üks stsenaristide ja kirjutan dialoogia film tuleb kindlasti jah, ja ja võib öelda, et siis augusti lõpus on esilinastust Lotte ja kuukivi saladus, et ma usun, et tuleb pris päris kena film huvituma sele Miki hiire juurde korra tagasi, et huvitav, et kas Hollywoodis või Disney kompaniis ollakse ka teadlik, et Artur Rinne laulab nihukest, laul on lauldud laule, Miki läks Piritalt merele, et väga huvitav oleks teada, et kas nendeni on jõudnud info, et Miki on väikses Eestis selline laulutegelane. Jah, ja omal ajal juba nii populaarne on, iseenesest võiks täitsa seda edendada, et et viia need nagu kuidagi kokku, et saaks teada siis selle reaktsiooni. Ja ei tea, sealt tulevad suhtelised raha nõuded, võib-olla et ma ei tohigi seda laulu lasta. Võib-olla nõuaks neilt, et me oleme teie kaubamärki promoned siin juba aastaid, et hakake papp. Ära arva, seal tuleb kodule Ameerika advokaatidega ei maksa küll hakata norima. Oi jah, vaata, kuhu me oleme nüüd jõudnud, aga, aga noh, põhimõtteliselt Lotte ikkagi on niisugune tegelane, kes on, kes on nagu igal pool küpsisepakil ja potiku peal ja telefonide peal isegi kuidas, no mis tunded sul see tekitab? Et, et ta nüüd tõesti noh praktiliselt igal pool. Jah, ei, ta ei tekita selles mõttes mingeid erilisi tunded, sest vaata, ta tõesti ei ole nüüd puhtalt minu tegema, nii et meil on, me oleme ikka harjunud, on kolm isa, eks ole, peale minu veel, Heiki Ernits ja Janno Põldma, kes me oleme kolmekesi välja mujal, on need noh, mina isiklikult ei ole isegi seda nime Lotte välja mõelnud, eks ole, et kuidagi sündis seal, kui me neid filme hakkasime tegema, siis kuidagi sihukestel vestlustes aruteludes sündis. Et ta ei ole päris nagu minu tegelane, et kindlasti kui, kui mingi minu minu päris enda tegelane kuidagi nii kaugele jõuaks, kes on päris alg algselt minu oma, siis see tekitaks emotsioone suuremalt, aga lotte ongi niisugune noh, kaubamärk, et no kasvõi see Detektiiv, Lotte muusikal, tegelikult minul ei ole selle ka mitte mingit pistmist, eks ole, selles libreto kirjutasid Janno Põldma ja Heiki on ainult kahekesi, nii et Lotte on nii suur kaubamärke, teda teenindab terve meeskond, seal ei ole enam nii, et üks või teine inimene ainult. Ma lihtsalt tahtsin küsida, vaata selle sisu poolest just et Lotte on selline tüdruk, on ju, kes noh, aga ma olen saanud aru, hästi-hästi positiivne on ju lahend oskab nagu näha asju, siuksed nagu helgema poole pealt ja on selles mõttes nagu leidlik ja üldse kogu see asi. Et kas on sinu, ütleme noh, ka lastekasvatuses niisugune nagu filosoofia, et toidumäe, eks ole, noh vägivallast ja, ja oskab alati näha, on üks nagu nagu positiivselt kuidas oma laste peal ka rakendada, õieti, et ikkagi vitsa ei anna. Mitte küll ei anna, jah, see on tõsi. Aga Jaano Lotte ideoloogia on jah muidugi see, et, et seal ei, tulistate ei löö tekstidele labidaga pähe, ei panda pomme aluspükstesse, et kõik toimub niimoodi sõbralikult ja, ja ka need tegelased, kes algul tunduvad kuidagi kurjakuulutavad, siis mingil hetkel selguda, et nad on väga lahked ja sõbralikud, aga lihtsalt kuidagi näevad, näevad teistmoodi välja või et neid kohe ei mõisteta alguses. Et mingis mõttes sarnaneb ideoloogia selliseid muumitrollimaailmas tuntud ideolooge, kus ka ei olnud selliseid pahasid tegelasi tegelikult, et mõned olid tüütud, koduvana mõjus tüütult, eks ole, aga ta ei olnud ka paha tegelane südames oli, ta ju tahtis kõigile head ja Lotte maailmas on samamoodi, et võib-olla need minut minut teistes raamatutes, lasteraamatutes noh, võib-olla nii jäägitult vägivallatu ei ole, aga üldiselt ka ega seal mingit tulistamist ju ja kaklemist kaklemist ei ole. Ma arvan küll, et lastekirjandus võiks olla selline helge ja ja mitte tegeleda mingite väga masendavat rusuvate teemadega, et las ta olla selline veidi Esscapistlik, et laps saab muredest ära põgeneda, sinna lugeda toredaid vahvaid lõbusaid muinasjutte ja ei pea seal noh. Et kogu maailma traagilisest tajuma Jah, see ülejäänud taak tuleb talle ilmselt hiljem. On jah, küll ta saadab sulle mujalt, et on niisugune õige, Skandinaavias on siuke filosoofia laste lastekirjandusest peab olema nagu elu tingimusel, tuleb kirjutada surmast ja sõjakoledustest ja midagi muud, et miks me neid lastele anname siukest pudi süüa, et kirjutame ikka nagu asi on, aga ma arvan, Te ei pea nii tegema, et kas sulle kelgia lõbus, et mulle noh, minu lapsepõlves lugesin Lindgreni Riplomete Karupoeg Puhh ja seal ei olnud küll mingit sõda ega ega tapmistega ega tagaajamist, et kõik oli selline hubane, armas. Seda eristub ka ja võib-olla tõesti jah, nagu sa ütlesid selles foonis, mis niikuinii on hästi vägivaldne, aga samas ta ei ole linnule. No vaata, ma lugesin ise ka näiteks kaka ja kevad. Et seal on küll, noh, ta on noh väga, väga nagu eluline selles mõttes kusjuures kusjuures oli oli, ma olen kuulnud noh, lasteaia mõned tädid leidsid, et, et seda raamatut meie ei jõulupaki pane, sest et noh, ikkagi noh, kuidas sa paned lapsele sellise raamatu, mille pealkiri on kaka ja kevad, see oli ikka täitsa. Eks mõned sellised tädikesed on nagu pahased, aga iseenesest sõna kaka, isenesest veeeffevism, eks ole, et ei ole peal grafena sitt, kakahange, lastekeelne sõna ja, ja mis siis selle pealkirja veel panna. Noh, eks ta on mingis mõttes selline tähelepanu võitmiseks ka see pealkiri võetud, et oleks võinud ju muidugi seal on mingi 30 juttu, umbes ainult üks nendest on kaka ja kevad oleks võinud panna mingi teise pealkirja, aga noh, eks raamat läheb ju riiulilt kuidagi välja ka paistma ja tõesti nendest karukeste oravakestest nii palju kirjutatud, et täiesti kõrini neistajatel võiks kilosele just nimelt mingitest teistest elukatest, kes siiamaani raamatusse pole pääsenud. Jah, seda probleemi, et sinu raamatut riiulilt välja ei paista või lugejateni jõua, ilmselt ei ole, et seda ma täpselt ju numbreid ei teagi, aga ma kahtlustan, et sa oled üks menukamaid kirjanikke, üldsed, Rehepapp Pi müüdi 32000 ja ülegi eksemplari vist kuskilt andmetest Tuinaga palju on müüdud näiteks teist väga-väga menukat asjamees, kes teadis ussisõnu. Sammas auku läheb nagu Rehepapp, et ega ma nüüd täpselt ei tea, seda läheb kirjastaja käest küsima. Jah, see huvitav asi on veel, kui, et noh, eesti kirjanik ikkagi üldiselt piirdub noh, omaenda selle keelepiiriga, kus meil me oleme, meid on vähe, eks ole ja, ja Andrusel on selles mõttes ikkagi õnnestunud päris mitmed asjad ikkagi ära tõlkida, ma nägin seda kakaaja kevadet nägin ka, et kuidas see oligi, Visnakaka vihkad. Ka soome keeles loota mingites keeltes ja läti keeles ja, ja, ja, ja ka vene keeles, aga no ega jah, on üht-teist tõlgitud tegelikult vastupidi ma pean ütlema, et eks ma olen ikka pigem ikkagi selline rahvuslik kirjanik, et väga paljud tekstid noh, võib-olla lasteraamatud välja arvata, aga kas need Rehepappi mees, kes teadis ussisõnu, on ikkagi üsnagi üsnagi eesti raamatud, et neid, ma usun, ei ole väga lihtne teistesse keeltesse tõlkida ja kas need teised rahvad nendest aru saavad, et pigem ma olen ikka selline nii-öelda sisesalakirjanik noh, umbes nagu Oskar Luts siis näiteks või keda ka ei ole eriti ei võimalike tõlkide ja ei olegi vaja, et noh, tingimata ei pea ei ole ju oluline del Ameerikas mind loetakse Prantsusmaal ei pea isegi Eestis loetakse aru, saadakse. Sest ma ise mõtlesin ka sama asja, et millise tagasiside on olnud, et just just sellepärast, et, et kuidas see tõlkimine on õnnestunud ja nii edasi, et ma ei tea, kas soomlastel võib-olla järsku paremini õnnestunud sulad, oled mingeid nagu tagasisidet saanud, et mida nagu nagu arvatud peale siis nagu ümberlöömist. No ma just käisin, käisin Ungaris Budapestis, oli mingi raamatu meisse, seal on ungari keelde tõlgitud Rehepapp ja siis on tõlgitud lasteraamat Sirli, Siim ja saladused ja viimasel ajal Sirli, Siim ja saladused ikka täiesti mind üllatas, et oli nii populaarne, et oli mingites koolides juba sattunud peaaegu kohustuslikuks kirjanduse sekka ja ma andsin seal autogramme ja mingid ungarlased ikka käisid ja võtsid autogramm, ütlesid, et see on nende laste lemmikraamat ja nii edasi, et Ungarisse kuidagi väga-väga kenasti läks. Sirli, Siim ja saladused peale neile, nii et mul oli väga hea meel, ma tundsin end muide välismaal tunnedele ikka nakatumis. Pagana kirjaneks ikka oled keegi siin ju siin tegelikult ei tea, et noh, võib-olla midagi on tõlgitud kõige lugenud ei ole, siis Öeldakse suure suuga, et näete eesti kirjanik siin. Aga seal ma ikka tundsin, et olengi kirjanik, et nad ikka on lugejaid ka mul. Ungaris Sõgeli Mägedi maal, kes tundsid end mingi ugrimugri värk on ka ikkagi kuidagi nagu õhus või noh, keegi käega siis nagu patsutas tajusid mingid niuksed, ürgsed, ugrimugri värinaid või vibratsiooni. Ema ei tajunud, et ega siis ma valetan, ma lapsena kapten Tenkeš vaatasin, ma ei tundnud seal küll mingit ugrimugri ära või. Või kui lugesin Pal-tänava poisse ja midagi sellist, aga noh, selles mõttes Ungaris on muidugi tore jah, et seal on ju see ülikoolis on eesti keele kateeder, nii et seal neid noori, kes noori, ungarlased, kes õpivad eesti keelt, on, on päris palju ja see on nagu alati tore ja nemad siis tõlgivadki. Kuulame vahepeal mussi on ootel, vaatame, mis seal, mis seal ootel on, siis arvake ära, laulan Teeveni. Meil on külas armastatud kirjanik Andrus Kivirähk ja Mille kirjutasid siis ma ei tea, abituriendid, neid oli vist üle ühe 11000 kirjutasid küpsuskirjandit ja, ja noh, mis jällegi näitab ühtlasi, et Eesti rahvas on kirjaoskaja rahvas, kõik oskavad kirjutada, eks ole, põhimõtteliselt kõik olen potentsiaalsed kirjanikud, täpselt samuti, kui igaühel tuleb häält suust välja, et kõik on ka lauljaid ja nii edasi ja nii edasi. Et mis seal siis vahet on, eks ole. Oskan vedada, nagu öeldakse, neid tähti kokku lükata edasi kust, kust sünnib siis see nii-öelda suur kirjanik. Andrus, kuidas sina aru said, et, et, et, et sinu sihukesele noh, tähtede kokkuseadmisel võib-olla sõnade lausete kokkuseadmisel on mingi mingi nagu suurem tähendust. Millal sa sellest aru said? Oh, millal oja ekse kirjanikuks saamine ongi selline katsetamise asi, et kirjanikuks ja kuskil ei õpita teatavasti eks ole, et arstiks õpitakse Tartu Ülikoolis näitlejaks, konservatooriumis, aga kirjaniku puhul ei ole seal mingit muud meetodit ei olegi, kui, et hakkab lihtsalt vaikselt mingeid jutte ühesõnaga mida iganes kirjutama ja saadad need kuhugi ja, ja kui siis trükitakse ja ja ta nagu ei aktsiad sellega edasi tegeleda, eks sa siis ühel hetkel nagu saadki kirjanikuks, et noh, minu jaoks nagu ainult mina hästi kaua häbenesin ennast kirjanikuks nimetada elukutseks panna seda ja praegu ka natuke veel kuidagi kõhe on, aga nüüd ma juba ikkagi julgen, et kirjanikuks olemine pigem on nagu selline tiitel, mida teised peaks sulle andma, mitte, et mina nüüd tulen, ütlen, et ma olen Andrus Kivirähk kirjanik ja siis teised küsisused, kirjanik, keda, mida ta kirjutanud on, pigem peaks olema see, et ma olen Andrus Kivirähk ja selle peale teised ütlevad ja me teame kirjanik ja vahvat, vot niimoodi peaks asi käima jätta. Sest väga palju muidugi rahvast, kes on kirjutanud raamatu, mida eriti keegi lugenud ei ole, aga kes juba uhkelt siis oma visiitkaardile või artikli alla või kuhu iganes, siis märgivad, et kirjanik noh, ega keelata ju ka ei saa, et mingis mõttes on, muidugi ongi kirjanikud, kui nad raamatu avaldada. Mis sa arvad sellest, et praegu ikkagi kõik, kes vähegi käed-jalad otsas, nii-öelda nukk natuke nokib ja näpud klaviatuuri toksivad, kirjutavad reisiraamatut, kokaraamatut, mis iganes raamatuid, et väga-väga palju kirjutatakse raamatuid, et ta on levinud ka käibefraasid, igaüks peab ikka elu jooksul ühe raamatu kirjutama ja igast muid asju tegema. Et kas see on pigem tervitatav nähtus või? Ma arvan küll, et mis selles ikka halba on, et ega see ju, kui keegi, kui kõik inimesed hakkaks varastama või tapmata, oleks paha, aga kui kõik hakkavad raamatut kirjutama, noh mis seal ikka, ega ma ju kõiki lugema ja et, aga samas eks ole, mida rohkem kirjutatakse, seda suurem tõenäosus on, et sealsest tekib ka mingeid väga-väga häid tekste ja pealegi bluusikirjanik ja nii edasi. Minu arust see on, see on väga vahva, et las kirjutavad, et loomulikult mul ei ole jaksu kõike seda läbi lugeda ja kõigega kursis olla, aga, aga põhimõtteliselt see ei ole, see ei ole mingi paha hobi. Kirjutamine, see on positiivne, positiivne. Kas sa mäletad ka, mis esimene artikkel või lugu või? Jah, kirjutis sul oli, mis ilmus? No põhimõtteliselt ma panin päris täpselt ei mäleta, aga ma alustasin loomulikult nagu iga noor humorist, ajakirja spikker, mis tollal oli kohutavalt populaarne, ilmus kaks korda kuus ja Te kohe poelettidelt putka lettidelt ära, kui ta müügile tuli. Minul oli ta küll tellitud, sellega alati suur asi, et käia postkasti juures, vaatame, ka spikker on juba tulnud. Ja sinna siis saatsin need jutt juba kooliajal ja muidugi alati ei avaldatud, aga aga aeg-ajalt mõni jutuke läks sisse, siis jah, ja ja nii ta hakkas, et siis siis juba, kui ma ülikooli läksin, siis ma hakkasin pikris praktikal käima suviti ja sealt pikris kirjutamine nagu pihta hakkasime. See oli minu lapsepõlve ikkagi yks lemmik ajakiri, minu lemmik ajakiri oli ta raudselt ka ja seda ei ole. See jäi, miks ei ole teda on ju renomee reanimeeritud Norra ja ei ole enam tagasi. No ilmselt ei ole võimalik, kõiki asju ei saagi ja Iraani-meelne mingi raamatukogus lugeda, neid vannub, mingid asjad nagu lõppevad, mingid bändid lähevad laiali ja sportlased lõpetavad karjääri. Jaga piker on lõpetanud oma karjääri ja las ta siis olla sihuke ilus mälestus. Kuidas on, kuidas on eestlastega, kas eestlaste karjäär lõpeb ka otsa, tähendab, vaata, seal inimesed on, arutavad seda, noh, Andrus kirjutas raamatu mees, kes teadis ussisõnu ja seal siis on ikka inimesed nagu arvanud, et, et nüüd on asi ikkagi teiste niimoodi, et eesti rahvas oledki nagu pillid kotti. Kas? Kuidas, kuidas on, kas tunneli lõpus ei ole isegi mitte üht väikest seasilma kuskil tähendab selle raamatu alguses? Nojah, no vaata, asi on selles muidugi, mida pidada selleks nagu rahvuse lõpuks, et et see kindlasti ei toimu mingi no umbes nagu Siroshimased käib pauk ja kõik on kadunud, et see saab toimuda väga pikalt põlvkondade vahetudes ja kahtlemata toimus üldse valulikult. Et noh, mingis mõttes inimesed lihtsalt omandavad juba varakult näiteks inglise keele, eks ole, praegu juba aegsele ülikoolides on noh, Inglise keelest tugevad lektorid, eks ole, paratamatult sa pead oskama seda keelt ja nii ta vaikselt-vaikselt tekib nagu mingi muu muu keel kõrvale ja eesti keel jääb vähemaks, et see ei ole üldse valulik protsess. Ma arvan, et võib-olla 100 aasta pärast tõesti on nii, et eesti keelt eriti ei räägita enam, aga keegi ju siin Eestis kahtlemata elab ja, ja nii et noh see see nende inimeste jaoks, kes nagu kes nagu tulevikus elavad, see on täiesti loomulik ja midagi hullu, selles ei ole nii, samas võib hoopis teistmoodi minna, et eesti rahval oli mitu korda olnud selline hetk, kus kus nagu mingi teine keel hakkab nüüd vaikselt alla neelama, et omal ajal oli saksa keelega, nii, oli vene keelega nii ja ennustati ju jumal hoidku juba ammu, et eestlased saksa astuvad või Ado Grenzsteini ennustus, et eestlased peavadki sulama vene rahva ometi jällegi juhtus midagi ootamatut ja seda ei juhtunud ja need, mis mitte, ennustame, et noh, loogiliselt võttes siis iibe järgi vaadates loomulikult rahvas, hanepea ja mis siin öelda, et sa ei näe Noh, ütleme, ma ei tea, seal vend on tuntud sotsioloogia. Kas te olete arutanud, võib-olla võib-olla on mingi selline asi nagu mõned teised rahva all, et soomlased tulid, valisid omale Perussuomalais, et parlament, et võib-olla on vaja eestlastel mingit sellist rahvuslikku erakonda luua, kes hakkaks kogu tõugu uuendama. Kas, kas sa näed mingeid niukseid selliseid vahendeid, mis tänased inimesed võiksid nagu selles mõttes nagu ette võtta, kui nad seadsid eesmärgiks sihukse rahvusliku päästa mingisuguse? Plastiline vahend on, muidugi on näiteks need piirid kinni ja ja sundida inimeste sünnitama, ma ei tea, seitse, seitse last, eks ole, vastasel korral umbes lüüakse tal pea maha turuväljakul, kui tal ei ole õigel ajal nagu piisav hulk lapsi sünnitatud, et noh, loomulikult mingi terroriga saaksime midagi midagi tekitada, eks ole, aga seal pole nagu mingit mõtet. Seda, seda ka ei anna nagu korda saata sellist asja, nii et. Ei, ma ei noh, mis see nüüd, kas üks või teine partei on võimul, sai nüüd küll ei määrasus iivet midagi, muuseas hoopis mingitest teistest asjadest kinni. Allakäigumärgid siiski on täitsa olemas. Noh, miks me ei hakanud allakäigu märge, äkki meist saab niisugune rahvas iirlased, eks ole, enesson iirlased, iirlased ometi nad räägivad inglise keeles omavahel, et noh, mine tea, mis tulevik toob, ma arvan, meie silmad, seda kindlasti ei näe seda eesti rahva väljasuremist eesti keele välja suremisest, nii kui meie oleme, me räägime ikka eesti keeles ja nii ta on. Jah, kuulame vahepeal ka eestikeelset muusikat, ootel on Artur Rinne, kohe hakkab ta laulma. Sellest, kuidas nutab viiul. Oota ja nuut appi hüüda. Nii toredasti laulis Artur Rinne. Meil on külas Andrus Kivirähk ja meil on tulnud ka küsimusi. Kuulajatelt. Foorum on laht raadio kahe kodulehel veel on natuke aega, kui teil on midagi kipitab, pakitseb südamel, siis andke aga tuld ja üks küsimus on selline, et kas teie, Andrus, siis koos Mart Juurega kommenteeritega kuningliku pulma. Kuninglikku pulma ei kommenteeri, et seda kommenteerib, ma tähendab ETV-s vist kirikuõpetaja Gustav Piir ja meie kuningliku pulma ei kommenteeri paraku ainult kommenteerime Eurovisiooni, et meil on ainult üks, üks üritus aastas, mida kommenteerima ja sellest meile piisab, et ega meie tervis ei ole ka, ei pea vastu nii palju. Aga see ei ole mõtet, äkki praegu siis juba ette kuulajate rahustamiseks paar kommentaari ikkagi selle pulma pihta öelda, et siis inimene saab kuidagi sellest murest ja meelehärmi süle, et vaat et ei kuulegi, teie kommentaarid peab seal jumalasõna kuulutajad kuulama. Ei, no ma arvan, et jumala sõna kuulutaja kommenteerib pulm siiski, et vaevaldata hakkab seal nüüd jutlus tugeva ette otse-eetris, aga noh, mis seal öelda, pulmade kohta kibe, ega seal muud ei olegi ju, et tahaks ikkagi, noh pulmas on alati tore, ühesõnaga meiklasele kutsutud ei ole. Aga eks igaüks kodus tõesti vaadata seda ja ka pitsi viina võtta noorpaari auks, ega seal nii tore kui kaks noort inimest leivad ühte kappi panema, nii et see on ju väga vahva muidugi selle pulma puhul, alati on see huvitav, et esimest korda abiellub prints nii-öelda lihtrahva esindajaga, et seal tulevikus ämmad, äiad, probleem kindlasti tekib väga-väga võib-olla teravalt, et kuningannapäev siis hakkama läbi käima oma nende püübliga ööbliga jahe, ühised sünnipäevad ja ja muu säärane ja naga pulmas, eks ole, lihtrahva pulmakombed on võib-olla sellised labased, et ma ei tea siis ämma toitmine äkile salatiga, Kuu lõhkumine. Nojah, mille see on veel peigmehele, aga ka ämbade laiadele aeg-ajalt pulmas mõeldakse midagi väga alandavat välja, nii et vaheks siis Elizabeth peab, peab vastu pidama. Või tema muidugi on ju vanaema, prints Charles on see, kes peab kõik inertsed läbi tegema. Parastel. Selle selline traditsiooniline pulmamänge, kuidas siis peiu ja pruudipoolsed sugulased teevad oma riietest kit? Ja kuidas kaugemale vanaema Elizabeth oma kleidi seljast ära võtma, siduma selle toolikad? Printsipiaalselt tuleb meelde, see oli mees, kes topib igale poole oma nina, need, et põhimõtteliselt ma arvan, et tal ei ole miski inimlik võõras, eks ole, ta vist isegi oma selle naise kohta vist kuskil ütles, et tahaksid oleksid, või siis vastupidi, kumb see tampoon oli minu sees, et see mees, kellele lihtsalt lihtrahva kombed, nagu öeldakse, on väga-väga, nii-öelda meeltmööda pole pole kardetaksegi, et hakkab liialt lihtrahva kombel valitsema, kui vana Elizabeth kord ära sureb, aga lähme nüüd Andruse juurde jälle, Andrus, mis on siis ikka küsima siis selle selle ka ikka ära, et mis seal siis nagu lemmikraamat on. Oi kui vot see on täna seal kunagi kohtumus algklassi õpilastega siis küsiti ka seda ja ma jäin vastuse võlgu, noh, jäi vastuse võlgu, sest vaata, lemmikraamatut enamasti suudavad nimetada Need, kes on lugenud läbi umbes elus neli raamatutes üks meil on kohutavalt meeldib satuvad vaimustusse, loevad ja räägivad sellest igal pool, kui tore raamat see on. Aga kui sa loed nagu iga nädal paar raamatut või noh võib-olla ka mitte nii palju, aga umbes nii, et siis nagu ei suuda nagu valida selle hulgast, et on kõik toredad. Aga mis viimased sellised elamused on olnud ja mis välja tooksid, mida võiks võib-olla kuulajale? Ka viimati ma lugesin ühte, mida me oleme Marttiga siin oma saatilisest viimati kajastasime, oli raamatuis Leonid Brežnev vist, millest me pikalt rääkisime ja ma nüüd lugesin ka läbi teise raamatu, mis Gabreeznemistele ilmunud eesti keeles. Selleks, et päevalehte väike looke kirjutada kahest raamatust kokku ja noh, Brežnev on muidugi selline minu lapsepõlve iidol, aga siuke tegelane lapsepõlvest umbes nagu krokodill Gena ja potsataja sealtsamast sama kaliibriga isik, et et oli väga haarav lugemine, eriti just nyyd Pleczini raamatuid, seda soovitan kõigile soojalt. Võib-olla täna õhtulgi veel rahva oma kaitses jätkama seda teemat Mardi. Ja kui sa enne mainisid pensionäridega kohtumas käies küsivad, et miks Eesti tänapäeva kirjanduses ropendatakse, mida sellise asja peale siis vastad, tavaliselt? Ma esiteks arvan, et väga ei ropendada, et on, on mõned raamatuga hapendatakse, mõned ei ole ja ja noh, ma arvan, et kõik kirjanik kajastab mingite mingite konkreetsete isikute või mingi grupi elu ja, ja noh, on näiteks kirjutab näiteks kurjategijatest või siis paratamatult kui kurjategijad ropendavad, ehk siis sa pead ka raamatus veidi ropendama, et ega sa ei saa osa nagu kirjeldada mingit slängi, kui sa, kui sa nüüd kirjutad puhtalt kirjakeeles, et eks seal muidugi tulevad sisse mingid mingid ropud sõnad, aga, aga sellist noh ma ei saa üldse aru sellest probleemist, eks ole, miks ühte sõna tohib kasutada neid raamatus ateistlik ei tohi, et see on nagu selline väga imelik pseudoprobleem. Andrus noh, vahel on öeldud, et raamatukaante vahel veel, aga just kuskilt püüne peal teatris kõva häälega räägitakse rappusi, et seal nagu eriti nagu hirmus ja sina oled ju inimene, kes on teatriga väga seotud. Et kas, kas on siis nii-öelda noh, see, et kui kuskil teatris lava peal öeldakse või vaikselt nii-öelda noh, punastes kaante vahel lugeda, mis vahe seal on? Eks ta väike vahe on muidugi jah, et kui laval kõva häälega see välja öeldakse, siis ta natukene mõjub võimsamalt küll tõsi, aga jah sellega liiale minna ja see sõltub jälle kõik kontekstist, eks ole, et, et noh kui on, selline karakter on nagu näiteks šveiki kõrtsmik valivaskil iga teine sõna oli sitlebersena, siis ta on selline karakter, midagi ei ole teha, eks ole, aga aga noh jah, sõltudes sellest tegelasest, kes seal näidendis on ja ka minul väljendatud on, on mõned sellised isikud olnud, kes on asutanud võib-olla mõnda roppu sõna laval, aga aga mis teha, ka elus on nii. Teater on ka nagu Elujum. Kui sa teatri jaoks kirjutad, kas siis sul hakkab peas nagu vaikselt ka juba etendus kuidagi tiksuma, et tekivad mingid tegelased, mõned näitlejad, keda sa tahaks näha siis selles rollis, iseasi, kuidas selle pärast välja tuleb, aga lihtsalt kirjutamise käigus, et et kas, kuidas see sul siis peas parasjagu on, kuidas visualiseerida? Mul oleks vähem mingis mõttes peas ikka lavastada veel nagu näen kirjutamisajal laval laval toimu vana, aga konkreetseid näitlejaid vahel tekivad ka, aga see on muidugi niisugune ohtlik tee, sest et sageli ei saa neid ja siis see nagu segab ja parem on, parem on kui sa nagu, mitte ette ei kujuta neid. Ehkki vahel on läinud ka nii, et tõesti need, keda ma olen ette kujutanud, need on ta mängima hakanud ja, ja vahel hobusega teada olnud, et mingi konkreetne näitleja hakkab seda mängima ja siis siis kirjutajatega nagu teda tema ampluaa tema isikut silmas pidades. Ja see on muidugi väga-väga hea, kui, kui niisugune eelteadmine on, et see aitab teatri. Sest noh, teatris sulle vist meeldib, eks ole, aga filmile seal on, nii väga ei ole nagu tahtnud õlg alla panna. Jah, noh, välja arvatud siis kogu see joonisfilmimaailma lotele, seda ma olen usinalt ja lepatriinu jõulud ja mis me oleme kõik? Libapasside kooljand libarebasele koolid, jah, no see oli selline. See oli juba mängumine, veidi erandlikum, aga üldiselt jah, ma, ma. Ma ei kirjuta jah mängufilmidele stsenaariume tulema ka selline põhimõte, et mult on neid tellitud, oi kui palju ja ma alati olen keeldunud, et kunagi nooruses olen kirjutanud mõned need, mis ei ole käiku läinud. Mõned mängufilmistsenaariumide mängufilmi stsenaariumi kirjutamine, päris suur töö. Ja kahju on, kui see tee nagu noh, raisku läheb, sellest asja ei saa. Paraku kipub ju Eesti filmis nii olema, et mitte kõik stsenaariumid ei lähe käiku ja siis on nendega igavene häda. Veel tuleb käia Eesti filmi sihtasutuses, mingeid raha lunima, seal tuleb seda ümber teha ja lakkamatud arutelud ja mingeid arenduskoosolekuid oma selliseid asju nagu ei talu. Et ma eelistan kirjutada romaane, novelle, näidendeid. See variant, mille ma kirjutan, seal on ka lõplik variant, seal midagi ümber ei muudeta. Näidendit käiku lasta on lihtne, see sõltub ainult teatri juhtkonnast, seal ei pea kuskil kelleltki raha Luima eksale. Näidendi tegemine ei ole nii kallis, teatris sellele mingeid miljoneid vajas, on kõik teatrites raha olemas, näitlejad palgal, teatril olla hoopis mõnusam kirjutada ja, ja ma nagu ei näe põhjust, miks ma peaks oma aega raiskama mängufilmistsenaariumite peale. Lõppude lõpuks, ega mina ka kõiki asju üksi või kirjutama, et Eestis on inimesi, kelles teised kirjutavad, siis filmidele paljudele kohutavalt meeldib kino ja filmistsenaariumite kirjutamine. Kuule, meil küsinud, et millal sa jälle järgmisele ekspeditsioonile lähed. Jah, minust on jäänud mulje nagu mingist tohutust rännumehest, et ehkki ma olen niisugune mugav, laisk inimene, aga aga jah, tõepoolest, nüüd sel neljapäeval endalgi Moldaavia maale ja olen seal siis siis päeva külastan seal põhiliselt põhiliselt nii palju, kui ma olen uurinud seda haavakava, meil on kahte sorti kahte sorti vaatamisväärsused, veinikeldrid ja kloostrid. Nii et on, on papp ja, ja siis kahetseme või paastuma ja ja ma usun, et tuleb selline tore reis, et meil on niisugune traditsioon juba käia esimese mai paiku melise, laiema laiema sõpruskonnaga kusagil ida idaaladel, siis endise nõukogude liidu territooriumil mingil mingil reisil, et alati jääb sinna sisse ka siis esimene mai, siis alati osaletakse ka kohalikul kohalikul maidemonstratsioonil, et eelmine aasta näiteks Me olime Sevastoopolis esimesel mail, kus oli ikka väga võimas maidemonstratsioon punaste lippudega ja tänaval. Väraval üürgasid need mügofonid ja rahvas ordenid rinda bande kõndis ja ikkagi väga-väga uhke, väga uhke üritus oli see aasta, me oleme vist esimesel mail Odessas. Nii et tundub ka palju tahta. Kus sulle veel meeldib reisida, kas sa üldse sõitsid, oled mugav, mõnus sihukest elu armastav inimene, et ma saan aru, et ka käid tavaliselt selliste nii-öelda taksosõidu kaugustel kohtadele, et väga mindi. Seljakotid tihti reirändur ei tundu, aga kui sa kuhugi lähed, et kuidas, mis tüüpi reisijad sulle meeldivad, et kas pigem selline kõik on organiseeritud, sina lähed rahulikult ja naudid või meeldib sulle ka mingi, ma ei tea, aasia eksootika näiteks. Ma päris niimoodi seljakoti ja telgiga küll ei talu nagu reisimist, et mulle mulle tõesti meeldib, kui on kui on, voodi, on dush ja sellised sellised asjad. Muidugi mulle selliseid väga pakett, reisimine, talu, et ma nüüd lähen, ma ei näiteks näiteks Pariis ja niimoodi talitatakse kirikuid, et sellises Euroopa suurlinnas ma arvan, ma suudan ise hakkama saada. Et ma siis lihtsalt ostan lennukipiletid ja broneerinud tellija, küll ma siis ei tea, mida ma vaatan ja kus ma käin. Aga noh, konkreetselt see see reis, kus olid Moldaavias, lähen, et seal on tõesti kõik nagu ära organiseeritud, aga, aga selle vahe on nagu see, et seal tõesti kõik inimesed, kes sinna lähevad, tunnevad 11 juba varasematest reisidest, et see on, see on nagu midagi muud ja siis on tõesti tore, kui sul tõesti kõike ette ära otsustatud, et juba ka söögi, kordan, ütleme härra tellitud, et sa saabud kuhugi juba tuuakse mingid toidud ettusele, Pütsi mitte millegagi vaeva nägema, et seal on ainult mingid kellaajad, kus sa pead bussi kobima ja siis komidele maha ja sööd vahepeal ja siis seda veel edasi ja vot see on nagu Ka väga armas, täielik puhkus. Puhkus Andrus, ütle veel lõpetuseks, et mis, mis need asjad on, millega sa praegu toimetad, mis sul käsil on, et Haapsalus valged daamid on üks märksõna vist sul suveks suveks? See on, näitemäng on juba valmis ja tema esietendus oli juba ära siin. Tallinnas hobuveskis Merle karusoo lavastuse mängisid Katrin Saukese, Liis Haab, see on siis selline lugu. Haapsalu valgest daamist, kes on jäänud vanaks ja siis satud sinna nemad tema tema valdustes. Üks siis ühe noore tüdruku vaim, mis on just kes on, kuidas vaime peab nimetama, kes, kes on just autoõnnetuses surma saanud, nii et siis kaks valget daami nagu kohtuvad seal. Ja seda siis jah, juunis mängitakse, Haapsalu saab, ta ongi noh, põhimõtteliselt ikkagi nagu Haapsalu jaoks kirjutatud ehki teda ilmselt mängitakse hiljem ka üle üle Eesti, mujalt sügisel ja talvel, ta ei ole nüüd mingi puhtalt suvetükiks kirjutatud ka. Aga ei, ma arvan, et see on päris tore tükk, et karusoo nagu ikka on selline põhjalik ja tubli lavastaja ja sihuke ühevaatuseline kahe näitlejaga tükk. Aga nagu ütlesin, see on juba valmis, aga praegu mul on käsil nagu üks uus uus, näitame draamateatrile, mis peaks siis kõnelema Oskar Lutsust, kellel järgmine aastasaja 25. juubel ja ühtlasi on ka 100 aastat saab täis kevade sünnist. Kevade romaan saab sajaaastaseks. Võimas. Sedasi selle Draamateatris Draamateater ongi, see on üks teine kodu. Nojah, võib nii öelda küll, laisk inimene, ma ei viitsi sõita, teise linnaraame jätan oma kodule kõige lähem teater. Suur aitäh sulle, Andrus Kivirähk. Kõike head. Ja seni kak.