Eelmise aasta novembris hingedepäeval jõudis Tallinnas Jaani kirikus esiette kandeni Rein Rannap, Indrek Hirve oratoorium Hingelinnud, esimene ja nüüd ülestõusmispühade aegu tuleb ettekandele selle järg hingelinnud teine Rein Rannap mõni sõna teejuhiks nendele inimestele, kes hingelinnud esimest ei ole kuulnud, näinud ei teatanud. Kõige parem teejuht oleks, kui te vestlesite nende inimestega, kes siis käisid, saaksite kahe erapooletu arvamuse, mida te kindlasti usuksite, sest helilooja kõlab ta ikkagi nagu teostab müügitööd, eks siis reklaami raamib oma lugu, et oh, ma tegin, halloo, tulge kuulama. Te ei või seda lubada endale ilma jääda, sellest aga ma usun jah, nende kuulajate käest saaks nagu adekvaatselt pildi, kas on hea või mitte. Aga veel täpsemalt saaks nende käest küsida, et mis vormis, mis žanrisse nende meelest on. Sest ma ise ka ei tea, noh, oratoorium natukene ma kardan seda, seda nimetust, et et ma arvan, et ikka ei ole vist päris oratoorium, et see on küll selline sari seal nagu uue kirikumuusikasari ja tõepoolest seal on kantud ette nagu ratooriumid ilmselt ka noh, vanematest asjadest, mis asi, selliseid asju võib-olla kantaat, et ta nagu Oratturjaalne küll selles mõttes, et seal on tegemist, on koor, vokaalsolistid ja orkester seal nagu see koosseis. Et seal on nagu tekst ja laulja, orkester kõik haaratud, aga tänapäeva inimeste jaoks laulude kogum on mul tagavara Pealkiri, sellele laulude kogum. Et noh, selles mõttes ta kuulub nagu kokku, et ei saa võldnud täitsa suvaliselt üksikud laulud, et ei ole nagu kontsertlauludest, on ikka nagu kuuluvad kokku ja ikka enam-vähem tervik, aga samas on kõik need laulud ka eraldi ettekantavad ja kuulatavad. Mina ei tea, mina lähtun ainult sellest, et kirjutada ilusat muusikat, mis inimestele meeldiks ja võimalikult ka esindajatele meeldib seda siin juba teise koha peal tähtis kuulajaile meeldiks. Ja nagu muudest asjadest ma tavaliselt probleeme, ideed, mis ta žanriliselt on ta tõsine või kerge. Ando oratooriumi laulude järjestus, ma ei tea täpselt. Te võtsite Indrek Hirve luuletused ja need inspireerisid tõid sedavõrd Et te hakkasite kirjutama muusikat ja see idee tuli Tallinna filharmoonia produtsendi Heili pausilt, läkski seda terve selle seeria ilmselt on välja mõelnud ja ellu viinud ja temalt tuli idee ja mina soovitasin tal tellida see tekste Indrek irvelt, kellega meil paaril viimasel aastal on tekkinud väga tihe koostöö. Ja tõesti siis sattus aga heale ajale luuletaja, jookse, May, kevad, tal oli ilmselt vaba aega, nii et ta ütles, et iga hommiku kuskil kell neli viis läks tal uni ära, läks toomemäele jalutama ja muudkui kirjutas neid tekste. Nii et nüüd on kõik ekstra vähemalt nii ma usu ekstra selle heaks kirjutatud. No võib-olla ta kasutas nagu ennegi on juhtunud mõnda oma varasemat teksti ka, ma ei tea, igatahes kõik need tekstid räägivad hingest lindudest, hingelindudest, inglitest, et see on nagu hästi sarnases meeleolus hästi aktne, hästi tohutu kvaliteetne luule, et ma just nagu ma ütlen, et sattus ilmselt talle väga hea periood, kus terroriinspiratsioon talveaega keskenduda. Nii et see on suurepärane tekst. Ja Ta pidi kirjutamagi üheks teoseks, need tekstid ja selliseks rääkisin talle umbes mesilase tegelikult olema ja kõik. Aga mis ta siis tegelikult üle andis, oli 36 luulad? No hea küll, et mõned nendest on väga lühikesed, et seal on palju ridade kordusi on nagu luuletajad ikka teevad korduvatava tagasi, neid panevad mitu tükki järjest sama rida. Aga kuni nagu lugeda neid erinevaid ridu, siis mõned luuletused on ainult paar kolmney. Ülejäänud on juba kõik, mingid paralleelmõtted ja Nad on küll hästi vähe, on kõikidest teksti, aga samas on neid ikka 30 Kuusti. Ja mina mõtlesin, et on kõik nii head nagu millisama välja, jätaks neid ja hakkasin proovima, mõtlesin, et võib-olla mõnel ei oska teha, mõned tundusid küll, mis on vabavärsis ja hästi lühikest, kuidas nendele muusika teha. Aga teisiti teks mul seal klaveri peal, diktofon oli ka kõrval ja nädalate ja kuude viisi muutku. Jälle võtsin ja proovisin, improviseerin see ei tuletõrje järgmise nagu midagi hakkas tulema, nii panin diktofoni käima ja salvestasin, nii et kokkuvõttes, kui mõni siis üles kirjutama ka siin, siis ma ikkagi võtsin need arvutisse kõik kokku ja selgus, et ma olin ikkagi kõikidele teinud muusika ja lausa kolm-neli varianti igale ühele. Nii et ma ei raatsinud ühtegi välja jätta ja muidugi ajaliselt oleks see kestnud liiga palju, nii et me sügisel otsustasime, et hingedepäeval kanname ette siis umbes poole 20 osa umbes tund aega muusikat ja nüüd siis mul on väga hea meel, et, et Tallinna filharmoonia ja kõik ülejäänud asjaosalised leidsid võimaluse juba nii ruttu pärast seda esimest ettekannet leidsid uue vaba aja ja kõik, kõik muud vajalikud võimalused, et nüüd ka need ülejäänud 16 lugu saab ette kanda. 22. aprillil. Eelmisel sügisel esitatud ja kirjutatud hingelindude kontsertettekanne see ei ole mõeldud konkreetselt hingedeajaks kuulamiseks, ettekandmiseks esitamiseks. Noh, kui palju helilooja ikka saab seda mõelda, tähendab loomulikult ma teadsin, kes seda ette kandma hakkavad, et see oli ju mõeldud tellitud kohe Eesti televisiooni, lastekoori ja mudilaskoori jaoks ja lubav seal ühte solisti, kasutada seda ja siis ma kuulasin ikka internetis Bonzo esinemisi ja lõpuks ikkagi leidsin, et tema on kõige õigem ja et aga õigustanud väga hästi seda valikut ja ma teadsin, kus seda ette kantakse. Jaani kirikus ma teadsin, millal seda ette kantakse, aga no mis mõttes ma lähtun ikkagi sellest tekstist ja vormistasid selle inspiratsiooni vastavalt sellele esituskoosseisule, kes mul oli kasutada noh, sinna juurde siis veel Tallinna kammerorkester ja lisajõudu lubati mulle. Nii et seal on siis trompet, harf-kitarri ja löökpillid. Kõik need seadsid oma piir, aga nüüd kirjutada spetsiaalselt spetsiifiliselt hingedepäeva muusikat, seda ma ei tea. Kas niisugust asja ongi olemas? Nüüd see järg hingedelinnud, teine kas see on pigem kannatuse aja valu või see on pigem ülestõusmise rõõm? See on kõik Indrek Hirve käes, mis seal on. Ja kui nii matemaatiliselt öelda, siis lihtsalt 20 järjest tulevad tasa, eks 20 esimest luuletust. Me kandsime ette tookord ja 16 järgmist tulevad ettekandele. Nüüd ma seda järjekorda küll natuke muutsin, aga ei no nagu ma ütlesin, see kõik räägib, präkib hingedest, hingelindudest, vaimsusest, jumalast inglitest. Ja sellest räägib emast, armastusest, lapsest nagu ikka, aga ei noh, ei ole nagu ikka, ta on ikkagi see luule oli ikkagi jah, räägib noh, nagu ikkagi see hingelind on ikka põhikujundid ja loomulikult seal on igasugust meeleolu, seal on ka dramaatilisi ja nihukesi ahastavaid kohti, mis sobivad siis selle kannatusaja mõttes ja seal on ka väga palju helgete rõõmsat, mis sobib ülestõusmispühad. Nii et muusika lihtsalt muusika ilus muusika ja tekst on lihtsalt poeetiline tekst. Eesti televisiooni lastekoori ja mudilaskoor kuuldavasti novembrikuus olid vaimustuses sellest muusikast. Kas te olete kooridega? Jah, ei loomulikult lapsed on väga tublid ja noh, neil on nii suur koormus igasugu muud projektid paralleelselt ja laulupidu tulemas ja mul on nii kahju, et nad peavad nii palju uut materjali nii lühikese ajaga ära õppima, aga varem ei saanud seda ka lõpetada neid kooriseadeid, sest mul olid ju endal soolokontserdid jaanuaris ja veebruaris ja ja noh, nüüd on ka orkestri partituurid valmis, et kogu see muusika, see tund aega, muusikat on ju Aniver orkestrile tehtud ka, nii et ta peaks olema hästi rikkalik ja mitmekesine, helipilt seal sündima, kes dirigeerib. Dirigent on nagu sügiselgi, Toomas Vavilov, kuidas ta kooridega hakkama saab? Poorid on juba leidma tubli töö tulemusel selgeks õpetatud, et kõik see muusika tema lihtsalt viib selle kokkunagi orkestriga, aga küllap ta sõnadega mina spetsiifikat ei pea, minu noote näpus ja kuulan, kas midagi on kuskil? Mõni noodid ei ole valesti, tänapäeval kirjutatakse arvutiga, õnneks seda ei juhtu, mis vanasti käsitsi, et mõni vale noot on vaja parandada ka lastrich, ehk siis kui pikalt mängida, aga seotult eraldi neid asju ma kogu aeg kuulan, siis jooksen mängijate vahel ja palun neil teha midagi täpsemalt. Kontserdid on siis 22. aprillil Tallinna Jaani kirikus ja 23. aprillil Tartu Jaani kirikus. Kas on juba teada, millal seda muusikat uuesti saab avalikus esituses kuulata? No vaevalt et kunagi saab, meil Eestis on ikkagi raudne reegel on see, et iga teos kantakse ette üks kord ja ükskord gigant leitakse, et see on juba suur ime. Ja ma olen väga tänulik, et kõik asja aserid leidsid selle teise poole jaoks ettekande võimaluse nii ruttu, et ma ei pidanud seda aastaid ootama, vaid täitsa ma olen väga rõõmus ja tänulik selle ka uut ettekanne, et ma küll ei usu, et tuleb, aga ma arvan, et eraldi neid lugusid saab ette kanda, et ma usun, et solistid ja koorid ja saavad laulda neid mingitel tähtpäevadel ja mis iganes ja võib-olla mõni kunagi isegi laulupeole jõuab. Mis on küll nüüd plaan ja ja see on natuke rohkem kui unistus, on ikkagi juba plaan, et ära salvesta tase Eesti Raadio stuudios ja siis kuidagi äkki saab ka plaadina selle välja anda, vähemalt jäädvustada see vaev ära, mis on kõik need osalised on näinud seda ära õppides Cabonzolon ju ta on nii tubli, et tal on nii raske ja ta ei ole niuke noodilugeja inimene nagu kõike folk ja rock ja popartistid enamuses kipuvad olema rikka vaatorste nooti, aga põhiliselt on nagu minu salvestatud ettelaulmise järgi on ära endale materjali kohutavalt palju, sest kõigest sellest 16. osas, mis praegu ettekandele tuleb, nüüd on kõik täispikkuses laulud selles mõttes, et kolm kuni kuni neli ja pool minutit seal vahel nagu laulud ikka, on ise 200 300 need, kus laulab koor, ülejäänud on kõikides Bonzo kaastage, need on tohutu hulk materjali omandada ja see ei ole lihtne folklaul, mida saab lihtsalt kõrva järgi järele laulda, vaid seal on ikkagi noh, ma ei teagi, žanrit on nagu pooleldi klassikaline muusika, pooleldi, eks ole, et seal noh, vormiliselt on ikkagi seal on tehtud teatud arenguid ja kontraste ja et ta on ikkagi läbi töötada lutt nagu klassikaline muusika, käib, meloodiad jälle on nagu popmuusikast, aga, aga Bonzo jaoks asja lihtsamaks ei, teedel tuleb väga palju pausi ja sisseastumisjakooriga Ghana neid laulda ja et seal on ikka. Oh, keerukust on üksjagu. Aga kuulajale ta peaks mõjuma ikka hästi sellise lihtsa ja südamlik kui ja emotsionaalse. Ma vähemalt loodan. Me saame siin kuulata praegu hingelindude esimesest kontserdist muusikat, aga teile väga ilusa muusika eest, aitäh, Rein Rannap. Tore oli rääkida, aitäh.