Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 27. aprilli Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Riigikontrolli hinnangul on perearstisüsteem tõhus juhul, kui perearstid osutavad kõiki teenuseid, sealhulgas protseduure ja uuringuid. Vanad seaduse kasutama peavad. Probleem on ka selles, et ei ole täpset tööjaotust pere- ja eriarsti vahel. Eesti Panga hinnangul on meie finantssüsteemi suurim risk jätkuvalt võlakriis Euroopas, valitsus seniste eelarve poliitikat jätkama ja jõudma 2013.-ks aastaks taas riigieelarvega ülejääki, kinnitab keskpank. Päeva maailm peidab endas hoopis teisi, ei julge kui riske, kui kümnendit tagasi. Suurimad ohud ettevõtlusel ja inimestele on energiast ja infotehnoloogiast lähtuvad ohud, tõdeti tänasel majanduskonverentsilt. Paar aastat tagasi avatud Tartu tähetorn avati täna muuseumina. Piduliku sündmuse tähistamiseks toimuvad õhtul Tartus ka linnarahvale mõeldud pidustused. Väike-Maarja keeletammikusse lisandus Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Tiit-Rein Viitso nime Tamm. Tallinna lauluväljakul ja maarjamäe lossis paati noorte moodsa kunsti triennaali Eksperimenta žürii esimehe Sirje Helme kinnitusel on noortetööd ootamatult professionaalsed. USA uueks kaitseministriks saab praegune luure keskagentuuri direktor Leon Panetta. Luure keskagentuuri Asubaga juhtima armee kindral David Petrous, kes praegu juhib Afganistan Taanis rahvusvahelise julgeolekujõude. Afganistani õhuväe piloot tappis kaheksa NATO sõjaväelast ja ühe tsiviilisiku. Tavalist nende pihta tule Kabuli lennuväljal puhkenud vaidluse järel. Ja ilmast. Ma olen Eestis sajuta ilm, puhub põhjakaare tuul ja sooja on 11 kuni 16 kraadi. Riigikontroll hindas, kas perearstid osutavad teenuseid, mis on seadusega neile pandud ehk kas perearstid ravivad ja jälgivad ennekõike ise oma nimistu krooniliste tervisehädadega patsiente. Margitta otsmaa jätkab. Eesti perearstide selts on seisukohal, et tervishoiusüsteem on eriarstiabi poole kaldu ning perearstiabi on muutunud ebaoluliseks. Praegune finantseerimine ei arvesta perearsti praksise patsientide koosseisu, personali kvalifikatsiooni ja pakutavate teenuste mahtu CVT arstide pettumisele, süsteemis ja läbipõlemisele. Riigikontroll hindas perearstide tööd ja leidis, et süsteem ise on tõhus, kuid ei suuda täita talle pandud ülesandeid. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Perearstid ei osuta alati kokkulepitud teenuseid ja põhjendamatult sageli saadavad patsiente eriarstide juurde ning samuti ei ole kõikjal Eestil tagatud siis perearsti hea kättesaadavus. Põhjust tuleb Olgo sõnul otsida perearstikorraldusest ja rahastamisest. Rahastamise mudel on perearstidel selline, kus neile makstakse tasu sõltumata sellest, kas nad täidavad kõiki ülesanded või ei täida kõiki ülesanded. Et selline kvaliteeditasu või neil täiendavate ülesannete tasu perearstil ainult kaks protsenti riigi poolt makstavast tasust ja teiselt poolt ka järelvalve täna riigi poolt ei vaata väga põhjalikult seda, kas perearstid ikkagi teevad neid asju, mis nad peaksid tegema, mis on kokku lepitud. Perearste on vähe, nende nimistud on suured, tegeleda tuleb võrdselt nii patsientide kui bürokraatiaga. Tarmo Olgo sõnul tuleb lahendada ka pere- ja eriarstide vaheline tööjaotus. Arstid teevad ise valikud, et kui mul on võimalus mõnda patsienti saata, siis eriarsti juurde mitte ise ravida, siis miks mitte, raha ma saan ja selle võrra hoian aega kokku, mis see lahendus siis võiks olla? Vastases mudelit tuleb esiteks muuta selliselt, et kui perearst teatud teenuseid ei osuta, siis selle eest raha ei peaks saama ja suurendada perearstide motivatsiooni teha või nii-öelda paremat tööd panna seal kaks protsenti, mis on justkui täna nii-öelda kvaliteeditasu tõsta siis 20 või 30 protsendi peale ja teiselt poolt kindlasti riik peaks tegema sisulisemat järelvalvet perearstide tegevusele. Audit näitas ka, et paljud kergemate hädadega patsiendid pöörduvad erakorralise meditsiini osakondadesse 39 protsenti nendest põhjendamatult. Ja mis nad põhjusena välja tõid, et esiteks perearsti juurde kohe ei saanud ja teiseks see, et aga ma ei osanud isegi mõelda sellele, et võiks perearsti juurde minna kõik see, kui inimene liigub kõrgemasse meditsiini ehk eriarsti juurde erakorralise meditsiini, et see on riigi jaoks oluliselt kallim. Eesti pank esitles täna majandusülevaadet ja Tõnu Karjatse, vahendab. Eesti Panga sõnum oli positiivse alatooniga, majandus on taas taastumas ja mullu jäi riigieelarve ülejääki, mis oli ennustatust parem tulemus. Oluliseks muutub sisenõudlus, mida hoiavad all madalal püsivad palgad. Et toormehinnad on maailmaturul kõrgel, on tõusnud ka hinnad, meil palgad pole aga sellele järgi jõudnud. Keskpank rõhutab, et tähelepanu tuleb praegu pöörata konkurentsi suurendamisele siseturul. Palgad peavad aga jääma seotuks tootlikkusega. Eesti Panga president Andres Lipstok. No, ega meil on oluline, on see kogu majandusega oma jätkusuutlikule rajale jõuda, eks ja, ja siin on hästi tähtis see, et me ise oleksime konkurentsivõimelised, riik oleks konkurentsivõimeline ja siin on oluline hoida see tootlikkuse kasvu ja palgakasvu õiget vahekorda. Kui loomulikult tootlikkus kasvab, siis on ka õigus ja koht küsida palgakasvu. Aga kindlasti ei tohiks palgakasv minna tootlikkuse kasvust ette. See, et riigieelarve jäi aasta lõpuks plussi, on ühelt poolt hea eelarvepoliitika tulemus. Samas on siin palju ka ühekordseid tegureid, nagu saastekvootide müük ja arvatust väiksemad investeeringud ning töötushüvitised veel kord. Andres Lipstok. See, et ütleme, eelarve või iseenesest oleks ülejäägis 2013 nagu riik on omale eesmärgiks võtnud, on hirmus arusaadav eesmärk, eks, ja see eeldab ühelt poolt äärest kindlasti samasuguse rahanduspoliitika jätkamist, nagu riik täna teinud on. Aga kindlasti eeldab ka teatud struktuurireforme, teatud kulude ümbervaatamist ka eelarve enda ülesehitamist selliselt, et oleks jätkusuutlik. Meie finantssüsteemi võivad ohustada Euroopa võlakriisiga seonduvad riskid, samas on Euroopa keskpank ja teised institutsioonid võtnud ette neid maandavaid samme. Halbu üllatusi ei tohiks tulla ka Rootsist, kus on meie kommertspankade peakorterid räägib keskpanga finantsosakonna juhataja Jaak Tõrs. Ma arvan, et need riskid olid märksa teravamad, olid eelmine aasta, kui see määramatus näiteks mitmete vahemere riikide nii-öelda fiskaalpoliitika osas olid üleval ja keegi ei teadnud, et millised lahendused on, et tänaseks on nii-öelda lahendusi leitud, et tegelikult need, need riskid vaikselt nagu vähenevad, aga mis on nagu mureks, et nad ei ole nagu selgelt kadunud, et nad on jätkuvalt üleval, aga õnn on, et nendega on, tegeletakse ja praegu ei ole näha, et nad nii-öelda otsest mõju meile nagu oma. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole Vene Föderatsiooni Tallinna Suursalut, kuna tänane avaldus suunatud Eesti-Vene suhete parandamisele. Välisminister paeti sõnul on saatkonna poolt provokatiivne kirjeldada Tallinnas 2007. aasta aprillis mitu päeva kestnud vägivallatsemise märatsemise lõhkumist rahumeelse protestina. See avaldus õhutab valed abil taas poliitilisi kirgi ega ole suunatud Eesti-Vene suhete edendamisele, lisas Paet. Vene saatkonnas tänases teates on öeldud, et pronkssõduri mahavõtmist ära hoida püüdnud avalikkuse ennekõike venekeelse rahumeelne protest suruti politsei poolt julmalt maha, mis pingestas veelgi protestiaktsioone, mille käigus hukkus Venemaa kodanik Dmitri Ganini. See oli siis öeldud. Vene saatkonna tänases teates. Jätkame sõnumitega välismaalt, ülevaate teeb Janek Salme. USA uueks kaitseministriks saab praegune luure keskagentuuri direktor Leon Panetta, teatas uudisteagentuur Reuters. Luure keskagentuuri uueks direktoriks saab aga armee kindral David Petreus, kes praegu juhib Afganistanis rahvusvaheliste julgeolekuabijõude afganistani rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude uueks ülemaks Abaga kindralleitnant John Alan. USA praegune kaitseminister Robert Gates on varem teatanud, et ta lahkub ametist sel aastal. Uudisteagentuuri Associated Press teatel teeb president Barack Obama muudatused teatavaks homme ning mehed peaksid uude ametisse asuma suvel. Obama otsuse peab heaks kiitma ka senat. Afganistani õhuväe piloot tappis kaheksa NATO sõjaväelaste ühe tsiviilisiku tabas nende pihta tule Kabuli lennuväljal puhkenud vaidluse järel afganistani. Kaitseministeeriumi teatel oli tulistajaks ohvitser, kes oli teeninud õhuväes piloodina 20 aastat. Tulistamises sai haavata kaviis afganistani sõjaväelast ning ka tule avanud mees sai surma. Nato pole avalikustanud oma surma saanud sõjaväelaste päritolu. Euroopa Liidu riikide suursaadikud arutavad reedel Brüsselis Süüria-vastaste sanktsioonide kehtestamist. Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Catherine Ashtoni pressiesindaja Michael Manni sõnul on võimalikud kõik variandid. Ta mõistis hukka Süüria võimude tegevuse protestide mahasurumisel ja ütlased. Protestijate tulistamine on lubamatu. Saksamaa teatas täna, et toetab Süüriale Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamist. Saksa valitsuse pressiesindaja sõnul võivad meetmed ulatuda reisipiirangutest ja varade külmutamisest Euroopa majandusabi peatamiseni. Ka Prantsusmaa on teatanud, et soovib ÜRO ja Euroopa Liidu jõulisi meetmeid selleks, et Süüria lõpetaks vägivalla. Kreeka kaheaastaste võlakirjade intress tõusis täna 25,10 protsendini, mis on uudisteagentuuri Bloomberg andmetel eurotsooni rekord. Kümneaastaste võlakirjade intress oli samuti väga kõrge 16,07 protsenti. Kreeka võlakirjade intressid tõusevad turgudel levinud oletuste tõttu, et Kreeka on sunnitud oma võlad ümber korraldama. Kreeka mõjul on kerkinud ka teiste võlgadega kimpus olevate riikide Portugali ja Iirimaa võlakirjade intress. Portugali kahe aastaste võlakirjade intress oli täna näiteks 11,87 protsenti. Ja uuesti Eestist. Inimkond on üha suurenevas sõltuvuses energiast informatsioonist, energiakandjad, energia, transport ja andmeside on viimastel aastatel ka Eestis muutunud igapäevaseks kõneteemaks. Tänasel majanduskonverentsil otsitigi vastust küsimusele, kas julgeolek on liiga kallis. Margitta otsmaa käis kohal. Riik energia- ja sideettevõtted kavandavad strateegiaid ja investeeringuid, tuumajaama uusi põlevkivitehnoloogiaid, kogu maad katvat fiiberoptilist, andmesidevõrku ja neli g mobiilivõrku. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõdes, et praegune moodne ja uusi tehnoloogiaid täis maailm kätkeb endas uusi ohte, et eelkõige siis energeetilisi ja infotehnoloogilisi. Klassikalised rahvuslikud julgeoleku riskid on tagaplaanile jäänud, vastasteks füüsiline hävitamine on asendumas oma huvide pealesurumise ja realiseerimisega. Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Erkki Koort rääkis Eesti valmisolekust taristu riskideks. Taristud peavad olema head. Ebasihipäraselt kasutatud taristu on juba realiseerunud risk. Kui 98 protsenti vabatsoonidest tehakse internetis, siis on selge, et kurjategijad vähemalt kasiino raha. Elioni juhatuse esimees Valdor Laid tuletas meelde Elioni läinud sügisel juhtunud ulatuslikku võrguriket. See oli ju mõjutatud sündmustest, mis toimusid teisel pool maakera Tasmaania saarel. Erkki Koort kinnitas siin, et riik jälgib eriliselt teatud ettevõtteid. On selge, et nii andmesideteenus kui energia on meie ühiskonna toimimise seisukohast välja et ettevõtted ühtlaselt mõtleks selle peale, kuidas tagada p olu, mitte ainult siis, kui seda teenust on hea pakkuda tagalasse teenuse olemasolu, kui selle pakkumine võib-olla on natuke eba. Millised taristuriskid siis sõltuvad meist, millised välismõjudest? Läänemeri on suures osas Euroopa Liidu sisemessida, pool olevast kaldast lähtub suhteliselt suur naftatransiit. 29. märtsil sellel aastal oli Soome lahes teel Venemaa sadamatesse või sealt tagasi 135 laev. Laevade, mis enamasti naftatankerid lass on võrreldav Mehhiko lahest välja jooksnud naftaauguga. 200 aastat toomemäe nõlval seisnud Tartu tähetorn avati täna muuseumina, kus näeb ajaloolisi teleskoope, haruldasi tähekaarte ning saab ülevaate astronoomia arengust, jätkab Mirko ojakivi. Mullu detsembris möödus 200 aastat päevast, mil ehitaja andis toonasele Tartu Ülikooli rektorile üle Toome mäel asuva tähetorni võtmed. Tartu tähetorni võib ilma igasuguste mööndusteta pidada maailma nabaks. Seda seepärast, et seal töötanud Eesti astronoomid on teinud vähemalt kolm väga olulist teadusavastust. Tartu tähetornis tehtud maailmatasemel avastuste rida võiks alustada Wilhelm Struve nime mainimisega, kuid milles peitus tema ja ülejäänud kahe väljapaistva teadlase avastus, räägib Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik. Struve mõõtis esimesena tähe kauguse. Öpik oli esimene, kes ütles, kui kaugel on need kauged galaktikad, mida me näeme udukogudena ainult taevavõlvil ja siis Jaan Einasto avardas seda universumit veelgi ja näitas, et universum on sellise struktureeritud loomuga, kus galaktikad ja galaktikate parved on kogunenud niimoodi sellistesse tihenditesse ja vahepeal on tühikud. Milline on Tartu tähetorni roll maailma astronoomias tervikuna, selgitab Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi teadusdirektor Lea Leppik. Tartu tähetorn on olnud absoluutses maailma tipus 19. sajandi esimesel kolmandikul, kui siin töötas Struve. Aga kindlasti võib ära märkida ka seda, et sõdadevahelise Eesti vabariigi astronoomid olid ka täiesti maailmatasemel. Tartu tähetorn pole enam teadusasutus, küll aga on Tartu tähetornist saanud muuseum. Ennelõunal tutvustati Tartus tähetorni ajaloos kolmandat asutuse ajalugu käsitlevat ülevaateraamatut. Viimane taoline raamat ilmus muuseas 50 aastat tagasi, siis oli ülikooli aulas täna pidulik aktus ja seejärel suunduti juba tähetorni enda juurde. Pidustused. Seal kestavad veel südaööni välja, räägib tähetorni projektijuht Reet Mägi. Kella seitsmest algab tähetorni juures välilaval Urmas Sisaski ja Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri kontsert ja Urmas Sisaskil on valminud üks teos, mis tegelikult lõplikult valmibki seal rahva ees. Meie kõigi nähes. Muuseum jääb külastajatele avatuks teisipäevast pühapäevani, 10-st 18-ni. Mirko Ojakivi Tartu. Väike-Maarja keeletammikusse lisandus Wiedemanni keeleauhinna tänavuse laureaadi Tiit-Rein Viitso nimedam. Ago Gaškov käis Väike-Maarjas Wiedemanni keeleauhinna laureaadid on Väike-Maarja rahvamajas rääkinud keelepoliitikast ja keele arengust seinast seina. Tänavune keeleauhinna laureaat Tiit-Rein Viitso on ilmselt üks nendest, kes kritiseerivad liberaalset keelepoliitikat. Miks see teie arvates on eesti keelele ohtlik? Küsimus pole mitte niivõrd üldisest keelepoliitikast, vaid küsimus on kirjakeelest, selleks riik võiks korralikult tegutseda, peab riigil olema selline kirjakeel, selline riigikeel, mida on võimalik lihtsalt õppida, järgida oleks kohustuslik. Me ei saa kasutada kirjakeelena sellist keelt mis ei ole selgepiiriline, kus tähendused hajuvad, kus on võimalik sõnu käänata-väänata nii nagu keegi soovib. Tähendab, me ei või kasutada kirjakeele asemel tänavakeelt. Me oleme. Hakanud rääkima õiguskantsler Tederist ja peapiiskop Põderist, kuigi Eesti traditsioon nõuaks, räägiksime tedrest ja põdrast, kas selline peenutsev või liiga juristidele järele andev keel on ka halb, selle tulemuseks on see võib-olla, et mõni ei oska üldse neid sõnu käänata, kui me praegu räägime venelastele eesti keele õpetamisest, kas sellega seoses teataval määral eesti keel ei vaesu, sest ilmselt me ei suuda venelastele õpetada kõiki nüansse niimoodi, nagu eestlased neid tajuvad, kas seal on ka mingisugune oht? Mingisugused ohud on ju olemas, aga see on igal pool niimoodi, esimene põlvkond b korralikult, järgmistel läheb paremini. Aga kui me lükkame kogu aeg edasi, see on kõige hullem, mis võib-olla üldiselt me, riigi kohus on õpetada oma kodanikele riigikeelt, see on esmane kohus. Ja siin ei saa olla ka mitut pidi lahendamist. Tallinna lauluväljakul ja maarjamäe lossis avati täna noorte moodsa kunsti triennaali Eksperimenta Tõnu Karjatse käis kohal. Nõnda põristas meie oma noortekollektiiv Trumm-It triennaali avamisel lauluväljakul saalis kahele korrusele ja maarjamäe. Lossi on paigutatud väljapanekud 13-st riigist, sealhulgas ka näiteks Lõuna-Koreast, Kanadast ja Türgist. Moodne kunst on siin esindatud kogu oma kirevuses ja ideelt ega ka vormistuselt ei jää see alla väljaõppinud kunstnikele. Seda kinnitas ka triennaali zhürii esimees Sirje Helme. No üldmulje on isegi natuke liiga professionaalne selles mõttes, et on ikka tunda, et kunstikoolid ja õpetajad on erinevates maades väga tugevad, ega mis me andsime Soomele kui sellele parimale ekspositsioonile just sellepärast, mis seal taga on, noh, niivõrd hästi tunda, et õpetatakse ka selliseid asju nagu, ütleme, materjali tundmist ja me just mõtlesime, et kontsentreerume sellele väga raskele ajale. Nad Eesti 14 15 16 17, see on niisugune plaaniline aeg inimese elus või noore inimese elus, et see pole nagu kusagilt eriti abi loota, sa tegeled nende protsessidega iseeenese sees ja ega ega see kerge aeg ei ole. Raisa Turpeinen Jyväskylä maalikoolist osales ühisprojektis Läti ja Leedu kunstikoolidega ja nende põhimõte oli luua uus riik ja näidata selles toimuvaid muutuseid. Raisa arvates vajavad mõned asjad praegu uuendust või isegi revolutsiooni. Näiteks on Soome poliitiline olukord kujunenud praegu selliseks, et kõigile see ei meeldi, märgib noor kunstnik Neiud Türgist Ankarast. BDG Cheilja juhivad oma väljapanekus tähelepanu aju kui meie tegevust suunava mõttekeskuse tähtsusele. Ajuta ei saaks me teha midagi ja oleksime ilma ka sellest ruumist, mis meile on antud, mängib pedekad. Pealegi võtavad mõtted rohkem ruumi kui meie kehad. CD sõnul mõtlevad inimesed tihti liiga suletult, sarnanedes, sealjuures lambakarjale. Inimestel on aga võimalus olla isiksus. Oma maailm, neid oma maailmu on triennaalil ligi 800. Eksperimenta direktor Annely Köster. Ma arvan, et nii mõnestki neist äkki saabki professionaalsel kunstiväljal tegutseja, aga ma usun, et neist kõigist saavad loovad oma peaga mõtlevad inimesed, kellel on oma seisukoht ja kes julgevad seda ka välja öelda. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on ka vähese pilvisusega Ta ilm. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 16, rannikul kohati seitse kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.