Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku neljapäeva, 28. aprilli. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti energia maksis USA-s ostetud põlevkivi välja eest 29 miljonit eurot. Aastani 2016 kulub selle projekti arendamiseks 77 miljonit eurot. Jätkatakse Jordaanias ettevalmistuste tegemiste sealsete põlevkivi varude kasutuselevõtuks. Rahanduse korrashoid on valitsuse peamine ülesanne. Nii kinnitas peaminister Andrus Ansip täna valitsuse pressikonverentsil. Juba enne jaanipäeva päeva esitab valitsus tulumaksuseaduse muudatuste paketti, millega alandatakse tulumaksu ühe protsendi võrra. 2000 igal aastal registreeriti 223 korruptsioonikuritegu. Enim on suurenenud altkäemaksu vahendamine. Jaandmine korruptsiooniga võitlemise aruandest selgub, et eelmiseks aastaks valitsuse kavandatud 10-st plaanist täideti vaid neli. Tartu ettevõtted on majanduslangusest kosuma ja tuleviku suhtes positiivsete vaadetega, nii selgub värskest Tartu ettevõtlusuuringust tulevikku. Vaateid hinda heaks või väga heaks 62 protsenti ettevõtetest. Investeerimiskliimat on juhtide hinnangul enim mõjutanud Tartu lennujaama avamine. Süüria valitsevast parteist on lahkunud paarsada liiget protestiks vägivalla kasutamise vastu meeleavaldajate suhtes. USA kaguosa tormides on hukkunud üle 170 inimese. Kõige rängemini on tormid räsinud Alabamat. Lastearstid arvavad kindlalt, et vaktsineerimine on parim nakkuse vastane kaitse. Täna Viimsis toimunud lastearstide konverentsil kinnitati ka, et eesti lapsi lapsi ei vaktsineerita. Liiga palju. Kultuurimõisas lugesid täna koolilapsed võrukeelset Artur Hatsoni kirjutatud luulet ja ilmast ka seal päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, puhub põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on sooja 11 kuni 15, meretuulega rannikul kuni kaheksa kraadi. PricewaterhouseCoopersi auditi kohaselt olid Eesti Energia kontserni 2010. majandusharu seda äritulud 799 miljonit eurot. Kontserni ärikasum oli 147 miljonit eurot ning puhaskasumiks kujunes 115 miljonit eurot. Kontserni investeeringud moodustasid möödunud majandus aastal 217 miljonit eurot. Möödunud aastal müüdi põhivõrguettevõtte Eleringi, osaliselt avanes elektriturg Jordaania valitsusega kirjutati alla kontsessioonileping. Täna tutvustas Eesti energia oma selle aasta esimese kvartali majandustulemusi. Ettevõtte kasum on langenud, samas jätkatakse suurte investeerimisprojektidega Eestis, Jordaanias ja ka Ameerika Ühendriikides. Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Eesti energia esimese kvartali ärikasum oli 44 miljonit eurot, seda on 27 protsenti vähem kui aasta. Tagasilanguse taga on eelkõige vabaturu elektri madalam hind ning veidi soojem ilm. Kui 2010. aasta talvel avalikustati ka USA-s Utah osariigis ostetud põlevkivivälja maksumus. Selle eest maksis Eesti energia 29 miljonit eurot. Ettevõte jätkab tegevust ka Jordaanias. Jordaanias, õli ja elektritootmise eelarendus maksab 26 miljonit eurot. USA põlevkiviprojekti arendus aastani 2016 maksab aga ligi 77 miljonit eurot, ütles ettevõtte finantsdirektor Margus Kaasik. Sinna sisse lähevad siis kõik vajalikud tegevused selleks, et jõuda selle projektiga faasi, kus piltlikult öeldes saab lüüa kopa maha ja hakata seda tööstust ehitama, seal on vaja teha ja ära väga suur hulk uuringuid selle maavara kohta, mis seal on erinevaid keskkonnaalaseid uuringuid, need tehased tuleb reaalselt kõik projekteerida, kaevandused projekteerida, kogu see asi tuleb välja töötada, et see on see, kuhu see raha kulub ja noh, sama põhimõttelist ka Jordaanias ütleme noh, mõlemal juhul meil on tükk maad, mille sees on põlevkivi ja kõik tegevused, mis on vajalikud selleks, et sellest maa sees olevast põlevkivist saaks hakata ehitama üles tööstust. Lisaks välismaistele suurprojektidele jätkatakse Ida-Virumaal suure tuulepargi ja uue õlitehase ehitamist. Kuidas jääb aga tavalise kodutarbijaga, kas augustist kerkiv kuue protsendiline elektri hind võimaldab maainimestel lõpuks loota, et tormiga elekter ära? Ka selles lahendamise suutlikkus on noh, nii-öelda ühest küljest hinna küsimus, teisest küljest ka see küsimus, et kas reaalselt on võimalik see hulk, mille ehitustöid lihtsalt füüsiliselt ära teha, et tõenäoliselt ei ole. Ületulevast aastast peavad ka väiketarbijad ostma elektrit vabaturult. Kui reaalne on, et üldse Eesti Energia kõrvale mõni teine konkurentsi pakkuja tekib? Täna nendel ettevõtetel, kes on avatud turul, noh, et tarnijaid on siin reaalselt neli, viis juba, aga noh, need neli-viis tarnijat on tekkinud siin suhteliselt väikese kliendiarvu pealt, kui ikkagi kliente tekib pool miljonit. Ma ei näe küll põhjust, miks ei peaks teised elektrimüüjad, noh, ma ei tea, võtame näiteks Fortumi, kes Eestis on ju esindatud siin väikese võrguga. Soomes on suur elektri jaemüüja, miks ta ei peaks Eestis näiteks hakkama pakkuma elektrit ka jaeturul. Valitsus kinnitas täna mitu väga olulist dokumenti, mis on omavahel tihedalt seotud. Need on valitsuse nelja aasta tegevusprogramm konkurentsivõime kava Eesti 2020 ning riigieelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm. Peaminister Andrus Ansip andis valitsuse pressikonverentsil ka kiire ülevaate, mida valitsus ennekõike sel aastal kavatseb ära teha. Rahanduse korrashoidmine on jätkuvalt valitsuse peamine ülesanne. Juba enne jaanipäeva esitab valitsus tulumaksuseaduse muutmise paketi, mis sisaldab siis tulumaksu alandamist ühe protsendi võrra ja see rakendub siis 2015. Tööga seotud tasemehariduse erisoodustus, sest vabastamine tulumaksumuudatused metsanduses tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamine 1920 euroni. Sellel aastal viiakse läbi ka erimärgistatud kütuste maksustamise reform ja ja maamaksureform maamaksureformi puhul, siis on jutt koduomanike maamaksust vabastamisest. Tööturg käivitatakse eripensionite reform ning soodustingimustel vanaduspensionite reform. Alustatakse tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse loomisega. Vanemapensioni sisseviimine eelnõu peaks minema valitsusest Riigikokku siis käesoleva aasta kolmandas kvartalis. Hariduses kõrgharidusreformiga üritamine, kvaliteedikriteeriumite rakendamine, riikliku koolitustellimuse ülevaatamine suurendamine väga suureks ülesandeks on üldharidussüsteemi efektiivsuse suurendamine ja maakonnagümnaasiumide loomine energiajulgeolekus juba alustatud gaasituru reform. Võrkude omandina lahutamine eelnõu peab valitsuses olema 2011. aasta sügisel taastuvenergia toetuste reform. Energiasäästuinvesteeringute jätkamine riigi valitsemises tugiteenuste tsentraliseerimise reformi jätkamine. Justiitsminister Kristen Michal esitas valitsusele aruande korruptsiooniga ütlemisest, millest selgus, et 2010.-ks aastaks kavandatud 10-st plaanist on täidetud vaid neli. Vastu jäi võtmata näiteks korruptsioonivastase seaduse eelnõu omavalitsuste rahaliste vahendite läbipaistvuse suunas pole mingeid arenguid. Endiselt on lahtine eetikanõukogu tulevik ja olulisi arenguid pole toimunud korruptsiooni juhtimisel ka juhtimisõiguse taotlemisel, tehnoülevaatusel ja sõidukite registreerimisel. Korruptsioonina on selles arengukavas laiemas mõttes silmas peetud just ametikoha ärakasutamist avalikus sektoris. Korruptsioonioht on ju selgelt ohuks riigi julgeolekule. Ohuks sellele, et ettevõtjaid, elanike inimesi koheldakse võrdsete ametnike poolt erasektoris korruptsioon põhjustab, ütleme, majanduslikke moonutusi põhjustab seda, et poodides või kuskil mujal on hinnad kõrgemad, kui nad muidu oleksid nende kokkulepete tulemusena. Võrreldes varasemaga on hoiakud korruptsiooni suhtes muutunud Downi omaks, et inimesed mõistavad korruptsiooni olemust. Rohkem mõistetakse, mis on korruptiivne tegevus. Näiteks hüpoteetilises olukorras on 2010. aastal uuringus vastanud 34 protsenti inimestest, et nad oleksid valmis ametnikule pakkuma. Varasemas uuringus, mis siis tehti, 2006. aastal oli see 10 protsenti kõrgem, nii et korruptsiooniga kokkupuude on vähenenud. Nüüd 2010. aastal oli korruptsioonikuritegusid 223, mida on natukene rohkem kui 2009. aastal, mida oli 203. Aga võrreldes 2008. aastaga on see oluliselt langenud. 2008. aastal oli neid 326. Kõige rohkem on suurenenud altkäemaksuandmine. Ei altkäemaksu vahendamine. Meil on plaanis siin lähikuudel koostöös rahandusministeeriumiga üks selline üsna praktiline veebiabimees teha, et ametnikud, ettevõtjad, elanikud, kõik saavad vaadata, et milline käitumine on mõistlik, milline on lubatav ja milline võib olla niuke, eetiliselt kaheldav või korruptiivne käitumine. Rohkem kui pool Tartu ettevõtetest plaanib oma tegevust laiendada, nii selgus värskest Tartu ettevõtlusuuringust ja Liisu Lass räägib edasi. Varasemad Tartu ettevõtlusuuringud on toimunud majandusliku tõusu ajal. Selle aasta uuring kajastab esmakordselt majanduslanguse perioodi. Uuringust selgus, et kõige raskemad ajad ettevõtjatele on möödumas ning rohkem kui pool ettevõtete juhtidest plaanib lähitulevikus oma tegevust laiendada. Uuringu juht, Tartu Ülikooli sotsioloog Rein Murakas selgitas, et laiendusplaanid on siiski valdavalt Tartu-kesksed. Võiks öelda nii, et säärased ettevõtteid on väga erinevates valdkondades, aga samas ma rõhutaksin seda, et see tegevuse laiendamine ikkagi on vägagi keskne, nimelt selliseid võimalusi nagu avada uusi filiaale mujal või siis laiendada üldse oma tegevust teistel territooriumidel. Ettevõtted ei näinud. Tulevikuväljavaated Tartu ettevõtluses näitavad positiivseid märke ka tööjõu osas. Eelmise aasta lõpu seisuga ei planeerinud juhid enam ettevõtete sulgemist või tööjõu vähendamist. Võrreldes 2006. aastaga leiavad ettevõtted ka oluliselt lihtsamalt tööjõudu. Vaid 10 protsenti juhtidest tõi välja, et sobiva töölise leidmine on probleem. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on oluline nihe toimunud ka ettevõtete struktuuris, rääkis murakas. Võib-olla kõige kõnekam muutus on see, et kui me vaatleme ettevõtteid suurusrühmade lõikes, siis üldiselt ettevõtete suurus me mõõdame seda töötajate arvu kaudu on vähenenud. Väikeettevõtete osakaal on suurenenud, võrreldes näiteks 2006. aastaga. Tegevusvaldkondadest ei domineeri enam ehitada ehitus- ja kinnisvarasektorisse kuuluvad ettevõtted. Nüüd kasvab Tartus hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuseid pakkuvate ettevõtete osakaal. Selle põhjuseks võib muraka sõnul olla see, et just nendes valdkondades liigub palju välisraha. Tartu ettevõtlusuuring põhineb 250-l intervjuul eri suurusega Tartu ettevõtete tegevjuhtidega. Uuringut korraldas Tartu linnavalitsus koostöös Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaaltöö instituudiga. Liisu Lass, Tartu stuudio. Viimsi spaas olid täna koos lastearstid ennekõike vaktsineerimise valdkonna spetsialistid. Üks põhiküsimusi, mida arutati, oli see, kas lapsi vaktsineeritakse, liiga palju. Mall Mälberg käis arstidega rääkimas. Rääkisin Irja Lutsariga Tartu ülikoolist ja Eesti lastearstide seltsi presidendi Kaja Julgega. Mõlemad arvasid, et lapsi ei vaktsineerita liiga palju. Kui lähtuda maailma terviseorganisatsiooni soovitusest, et alla kaheaastastest lastest oleks vaktsineeritud 95 protsenti. Niisiis me oleme päris heas seisus. Probleeme on mõistagi sammuma. Irja Lutsar, tegelikult meie kõigi unistus oleks, et me suudaks kõiki haigusi vältida, aga seda ma kardan, minu silmad ei näe, aga sinnapoole kindlasti töötatakse, nii et meil oleks tegelikult palju raskeid haigusi, mida oleks hea, kui lapsed ei põeks. Lisaks sellele, et kõiki haigusi ei saa vältida, teeb Irja Lutsari sõnul lastearstidele muret veel see, et väikeste lastega ei tulda kordusvaktsineerima. Lastevanematel kipub meelest ära minema, mitte et, et nad ei tahaks, aga esimesel eluaastal käiakse hoolega arsti juures, aga siis, kui laps juba on suurem, jookseb ise ringi, siis läheb ka meelest ära, et, et peaks minema ja vaktsineerimise saama. Ühel päeval on tõenäoliselt nii, et arvuti tuletab lapsevanemale meelde revaktsineerimise, aga siis, kui meil on e-haiguslugu, ütleb Irja Lutsar. Kaja Julgele teeb mõnevõrra muret ka see, et esimesele vaktsineerimisele tullakse pisut hilja. Lapsevanematele on ka suhtumine, et las ta kasvab natukene, las tema immuunsüsteem natukene küpseb. Vaktsineerimisega on ikka kaasas käinud kahte moodi suhtumine on neid, kes peavad vaktsineerimist absoluutselt vajalikuks ja on neid, kes ei lase oma lapsi mingil juhul vaktsineerida. Doktor Kaja Julge on seisukohal, et vaktsineerimine on ka üks sotsiaalne ütlemine. Ma võin mõelda niiviisi, et kui kõik teised on vaktsineeritud, miks peaks minu laps ka olema, ta niikuinii ei saa seda haigust, see on selline jagatud vastutus, vaktsineeri, ennast, vaktsineeri, oma last ja ära loota, et teised peaksid seda tegema. See ei ole sotsiaalne käitumine. Kas arstide hulgas on siiski neid, kes mõtlevad, et vaktsineerimine pole ikka 100 protsenti vajalik teistmoodi mõtlejaid inimesed on väga erinevad. On igasuguste imedieetide pooldajaid igasugustele imedele lootjaid ja kui on kellelgi lähedasel olnud mingi väga raske kogemus, ka see mõjutab lastearstid on kindlal seisukohal, et vaktsineerimised on parim nakkuse vastane. Kaitse. Nüüd aga vahetame teemat ja välisuudistega on stuudios Riina Eentalu. Süüria julgeolekujõudude rünnakutes on hukkunud vähemalt 500 inimest, teatas Süüria inimõigusorganisatsioon saba siia. Peale selle on tuhandeid inimesi kinni võetud ja paljud on teadmata kadunud. Valitsevast paat parteist on lahkunud paarsada liiget, et protesteerida meeleavaldajate suhtes vägivalla kasutamise vastu. Venemaa kutsub Süüria võime üles andma kohtu alla isikud, kes on vastutavad meeleavaldajate tapmise eest. Sajad süürlased põgenesid täna jalgsi üle piiri Põhja-Liibanoni, sest piirilinnast Al kalakeses puhkesid rahutused. Piiri lähedal asuva Liibanoni linna kai Blair endine linnapea Mahmoud ka saal ütles, et põgenenud on umbes 700 inimest, kes otsivad peavarju Liibanonis elavate sõprade ja sugulaste juurest. Ametlik piiripunkt on kai pleest kilomeetri kaugusel, aga inimeste sõnul on sinna viiv teekivide ja autorehvidega tõkestatud, et autod piirini pääseks. USA kaguosas on tormid ja tornaadod viimastel päevadel mitmeid linnu laastanud ja hukkunud on vähemalt 172 inimest. Kõige hullemini on tabanud Tarmo labamat, kus hukkunuid on 131 ja arvatakse, et see arv kasvab. Surmajuhtumeid on olnud ka Mississippi Georges Tennessee osariigis. Alabama ookeanso ja Tennessee kubernerid on välja kuulutanud erakorralise olukorra. USA president Barack Obama lubas, et Alabamas saadetakse abi ja ollakse valmis kõiki tormis hätta jäänuid aitama. Euroopa meedia on homse briti kuningliku pulmalummuses Saksamaa poliitika. Ajakiri Der Spiegel ei mõista, miks on Suurbritannias jätkuvalt palju monarhia pooldajaid. Briti päevaleht Guardian möönab, et pulmapalavik on tabanud ka USA ajakirjandust, kuigi avalikkuse huvi seal on sündmuse vastu väike. Kadri Kukk jätkab. Kuna Euroopas möödub ka käesolev nädal suuresti ülestõusmispühade ja puhkuste tähe all ning poliitikas midagi eriti ei toimuv, on ajakirjandus langenud Suurbritannia kuningliku pulma lummusesse. Saksamaa poliitika. Ajakiri Der Spiegel kirjutab, et prints Williami ja geid Militani pulm on ülepaisutatud sündmus. Ajakiri ei mõista, kuidas on Ühendkuningriigis jätkuvalt nõnda palju monarhia austajaid. Der Spiegel Londoni korrespondent Marko Evers kirjutab, et see pole õige, kui riigipea saab olla vaid ühe perekonna ehk siis vintsarite liige. Nii nagu ei ole õige ka see, et seda perekonda peetakse maksumaksjate kulul üleval, võimaldades neile luksuslikku eluviisi. Korrespondent kirjutab, et miljonid britid tahavad monarhia lõppu teiste hulgas päevalehed The Guardian, Independent. Ent kõik nad on ikkagi vähemuses, sest läbi aegade püsib monarhia vastaste vabariigi pooldajate hulk Suurbritannias napi 20 protsendi juures. Avaleht Guardian kirjutab, et kuninglik pulm on Suurbritanniasse meelitanud USA meediatööstuse lipulaevad kuigi avalikkuse huvi Ühendriikides pole sündmuse vastu just märkimisväärne. Mõned USA meediakanalid on käinud välja sadu tuhandeid dollareid, et osta kuninglikke pulmi kommenteerima tunnustatud Suurbritannia telenäod. Uuest idaranniku aja järgi toimub Briti kuninglik pulm homme kell viis hommikul lääneranniku aja järgi kell kolm hommikul. Telekanali MPC News peaprodutsent Mark Kirsten tunnistab, et USA televaataja jaoks oleks parem, kui pulm on mõned tunnid varem. Samas on ta kindel, et üritus toob telerite ette miljoneid vaatajaid, vahendab The Guardian. Ajaleht toob välja sellegi, et USA publikul on raske mõista, et midagi seoses võimuga saab olla päritav. Nii nagu see on ühendkuningriigi riigipea puhul. Päritav seostub USA-s ennekõike päris Hiltoniga, selgitavad kommentaatorid avalikkuse arusaamu. Belgias on reedega poliitikaelus tähtis päev, sest järjekordne vahendaja annab Belgia kuningale aru koalitsioonikõneluste edendamisest riigis, kus viimased 11 kuud pole olnud tegusat valitsust. Siiski on ka Belgia meedias lugusid, mis uurivad, kuidas tähistavad kuningliku pulma Brüsselis elavad britid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel. Sänna kultuurimõisas lugesid täna koolilapsed võrukeelset luulet, tegu oli kirjanik ja luuletaja Artur Otsonile pühendatud Kaheteistkümnenda luulevõistlusega, millest võtavad traditsiooniliselt osa koolid üle terve Vana-Võromaa. Igor Taro käis pärlijõe kaldal luulet kuulamas. Artur Adamsonile pühendatud võrokeelse loomingu ettekandmise võistluse mõte on meenutada esimest suurt võro luuletajat ning lugeda ka teiste kirjanike võrokeelset loomingut. Nii valis noorema vanuserühma parimaks tunnistatud Eliise Marin Sepp kääpa põhikoolist Rahmanijanni luuletuse läbi Võromaa. Vanema vanusegrupi parimateks said Kreutzwaldi gümnaasiumi kolm õpilast Liis Kikas, Kristen saarepuu ja Martin Paap, kes esitasid tänavuse ainsat soni. Pala vanaorg ja tema poeg. Nii vallingi paine koaani emapiima Kloode pooli. Võistluse asukohaks on aastaid olnud maaliline Sänna pärlikaldal, kus Addison veetis suurema osa oma lapsepõlvest, räägib korraldaja Allase Tiia võro instituudist. Ja oma mälestusi, raamatuid ja luuletusi Namsisaste palju Sännad ja pärliseen. Ja tuu pärast situltaski maha juba kaheteistkümnendat kõrda pärist Sännale. Holdas siin ja ja loetas. Sama jõe kaldalt vaid kaheksa kilomeetrit ülesvoolu pärit kirjanike žürii liige Kauksi Ülle meenutab, et tema lapsega koolipõlves Adsoni ega kellegi teise võrokeelset loomingut üldse ei pruugitud. Nii et tollega võrreldes võru kiilumseski avustad kiil nii palju kooli Oppaja umbava noortega tüüten ja Niiluste lugema Mopati, seal on ka koduces umbava soosivalt tulu etku Ladze Niiluste lugeva, nii et mul on küll väga rõõmus kullel, taheti palju latsid Niiluste lugesin, et paljudele sole aktsenti osadel sane nagu olemusse tabatu, et kui sa lugesid, mitte raamatulikult ja mitte nii nagu luulet loetaksegi, loomulikult nagu võrulased kõnelased. Üks sooles mõistlik Tiid sõda kui pomm, kui latikas. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Ja nüüd veel ilmast öösel on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub põhja kaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Ka homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, õhtul võib aga kohati veidi vihma sadada. Puhub valdavalt põhjakaare tuul üks kuni seitse, õhtul Lääne-Eestis kuni 10 meetrit sekundis. See on homme 11 kuni 15, meretuulega rannikul kuni kaheksa kraadi. Selline oli tänane Päevakaja. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa kuulmiseni.