See on raadio kaks, internet ergaks, punkt. Tere päevast, lugupeetud kodanikud, ülekuulamine alustab. Tänane ülekuulatav on mees, kelle kahur paukus üsna teravalt riigikogu valimistel, ent lennutrajektoor jäi paar 1000 häält lühikeseks. Kas ingel või saatan? Seda näitab tänane ülekuulamine. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 173 Kunnas, Leo ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Reservkolonelleitnant Leo Kunnas, valimised on nüüd piisavalt selja taga rohkem kui kuu, et mis tunnetega vaatate tagasi nendele valmistada? Oli see huvitav periood oma elus, et et olen näinud palju võite ja kaotusi siin kindlasti kõige võiduka nendest kaotustest, mis ma siiani olen saanud, et aga õpetlikke paljudes asjades Nad olite terve riigi peale vist 35. mees siis nii-öelda häältesaagi mõttes, kui me mõtleme 35 101 on riigikogu liikmeid, siis noh, mingi selline ebaõiglus, kas pole mitte? Ja ma vist olin 35. või 36. seal oli mingi paaria häälene vahet, algusesse oli seal 3269 häält, arstid 3267, et seal oli üks inimene vahele 68 häälega, et et jah, et selline see tulemus täpselt olid seen valimissüsteemist loomulikult sõltuvat ja et meie valimissüsteemi tegelikult ka üksikkandidaadid ja ka mõned poliitilised jõud näiteks näiteks isamaad on piisavalt kritiseerinud ette, et ma ei tea, kas ma praegu neid põhilisi argumente siin üle hakanud kordama, aga aga selge on see, et kui me võtame näiteks selle valimistulemuse neid lahti, et koalitsiooni minema parteid said natukese üle 49 protsendi häältest ehk siis alla alla 50 protsendi, tegelikult. Et kui meil on, meil on riigis on elanikkond, kellest on 100000 Vene kodanikud, kes noh, loomulikult ei pea ega saagi hääletada, siis on 100000 kodakondsuseta isikud, kes ei tule kõne alla, siis on valimisaktiivsus oli üle 63 protsendi, natuke jäi 63 64 protsendi vahele, siis me ju tegelikult näeme, et et kas, kas valitsus esindab siis tegelikku kvalifitseeritud enamust või mitte, et, et mis mulle tegelikult valimiste juures kõige selline kurvastama või negatiivsem kogemus oli tegelikult see, et et kokkupuude nende inimestega, kes põhimõtteliselt on loobunud poliitilises süsteemis osalemast ja keda jalaga selles küsimuses kuidagi nagu ümber veenda. Et muidugi on palju selliste nagu jalgsi kampaaniat, et ma ei armasta ukselt uksele käimist patsifist, suhtlemist avalikus ruumis näiteks. Ja sa nägid paljusid inimesi, kes lihtsalt lihtsalt ütlesid, et teieta nad ei tule põhimõtteliselt valima ja kui sa ka rääkisid nendega viis või 10 minutit, püüdsid veenda, et, et see oleks ikkagi inimese enda huvides ja, ja no nii on erinevaid alternatiive, siis mund inimest võis ümber veenda, aga palju oli just selliseid, kes põhimõtteliselt ütlesite, et nad on poliitilises süsteemis niivõrd pettunud või, või nad ei näe nende huvisid, võiksid keegi esineda. Et nad on nad loobunud, et nad ei usalda sellest. See oli muidugi kurvastav. Leo Kunnas, kui te valimistele läksite, kas uskusite siiralt, et te saate need hääled kokku, mida vaja oli, ehk siis teie puhul see ka ikkagi oli, veel paar 1000 oli see piir eespool, seal viis, 6000 oleks pidanud saama. Kese üle 6000, kui nüüd vaadata seda osalust Harju-Raplamaal, et see ei olnud selles maakonnas, see ei olnud üldse, eks oligi riigi üks paremaid tegelikult need võimalused täiesti noh, ütleks niiviisi, et pooleksid fifty. Aga mis asjaolud hakkasid vastu mängima, sest ma teadsin, et mul on umbes kaks-kolm protsenti pooldajaid valimisõiguslikest elanikest, et see pooldajate protsent tuligi välja umbes natukese alla nelja lõpuks nendest, kes valima läksid, mis mis olid? Kus see teile teada oli? Jama umbes hingasin seda, et tulenevad sellest, mis ma olen kaitseväes teinud ja kaitseliidus ja näiteks kaitseväelastega kaadrikaitseväelased, nende perekonnad siis kirjanduslike sidemete kaudu. Lõpuks ma olen ikkagi ka ajakirjanduslikult olnud aktiivne juba mitmeid aastaid. Et selle kõigega võis arvestada. Vabandust, ma segan vahele, kas see tähendab seda, et teil oli ka kusagil tegite tõesti tabeli ja enam-vähem arvestasite läbi, et vot selles piirkonnas, kus te kandideerisite, on kaitseväelasi nii palju, noh, kõik võib-olla ei hääleta, kõik, võib-olla ei mäleta kõige parema sõnaga, aga teised sellest vägagi, et sealt tuleb nii palju, sealt tuleb nii palju võite need asjad enda jaoks paberi peal lahti. Ma tegin ikkagi ikkagi loomulikult nii palju analüüsinud võimalikke Exceli tabel, päris mitte nii, aga, aga teatud märkmeid kindlasti. Aga lihtsalt üksikkandidaadil on juba raske sellepärast kandideerida, et et palju sõltub ringkonna suurusest. Ma toon näite, et et Harju-Rapla 14 mandaati ehk see tähendab seda, et on vaja enda poole võita iga 14. inimene. Ehk siis protsentuaalselt tulla, et see tuleb natuke üle seitsme protsendi valijatest. Kui näiteks ringkonnas on ainult viis mandaati nagu Lääne-Virumaal siis on vaja enda poole sama sama arv või arvust isegi isegi väiksem hulk valijaid, aga see protsent on siis iga viies valija ehk siis 20 protsenti, mis seal, mis on näiteks palju raskem. Et juba sellepärast oli mõistlik teha valike selle ringkonna kasuks, mille ma tegin. Siin on teisi faktoreid, on siin loomulikult ka välete, mille kõigega tuli tuli arvestada, tegelikult ma olen ise tegutsenud kogu aeg riigi tasemel, et ma ei ole otseselt nagu olnud keskendunud ühelegi regioonile. Tegelikult. Ma hindan seda, et et enam-vähem see tulemus oleks olnud võib-olla natuke paremini. Natuke halvem kõikides ringkondades, et et paljud inimesed, kes on konkreetselt keskendunud mingile konkreetsele piirkonnale et nad on sellega seotud, et mul ei olnud, mul ei olnud nagu sedagi. Aga miks te Lõuna-Eesti välja jätsite enda kodukandi, et Kuperjanovi pataljon on ju ka piisavalt suur sõjaväeline struktuur, et sealt saada nii-öelda armees töötavate meeste toetust, naiste toetust ja nii edasi, pluss veel kodukandi toetus kõigele sellele ajakirjandusele lisaks, mis te seal veel jätsite? Lihtsalt toetusprotsent, mis oleks olnud vaja saavutada, oli lihtsalt liiga suur, et ebareaalselt suurt seal oli lihtsalt ebareaalselt suur, et et seda ei oleks olnud võimalik saavutada. Muidugi, mis töötas kõige rohkem vastu, oli tegelikult selline ebaaus valimisvõte mida tegelikult mitmete mitmed politoloogid ja suhtekorraldajad ka ja loomulikult ka erakondade esindajad nii-öelda esile tõid, et üksikkandidaadid poolt ei tasu selle pärast hääletada, et et nende hääled lähevad kaotsi, suur partei neelavad need alla. Et neid nagunii ei valita ja kui neid valitaksegi, siis nad ei saa mitte midagi teha, et seda propagandat tuli palju ja seda tuli kolme nädala jooksul kuskil veebruari alguses oli situatsioon väga, kui sa head siis tuli selline periood, kus tegelikult 20.-ks veebruariks oli selge, et, et see vastupropaganda töötab võimsalt ja selle vastu ei ole endal mingeid kanaleid, et et sisuliselt ka sellel ajal näiteks ajakirjanduses sai, sai sellest vähe sõna, mingit sisulist debatti näiteks üksikkandidaatide või siis erakondade vahel ei toimunud, et mina või keegi teine ei, ei debateeri kuskil näiteks härra Ansipi hari või härra mikser siis situatsiooni ja võimalust üldse ei loodudki. Et selles mõttes see, see nii-öelda kõhklejaid enda poole võitmine ei õnnestunud. Aga seesama situatsioon, et lõppkokkuvõttes suured erakonnad, võib-olla ka meedia mängivad üksikkandidaadid sellest mängust välja, kas ei olnud natukene nagu etteennustatav, et kas seda ette nähes oleks tegelikult teil olnud mõistlik siiski valida nii-öelda võitjate pool ehk erakonna pool ja leida endale siis üks, üks erakond, kellega teie maailmavaade teatud määral siiski läheb kokku ja te olete nõus selles seltskonnas selles erakonna supis edasi minema ja Eesti riiki? Seda enam, et Eestis ja see on väga problemaatiline võtta ükskõik millise erakonna põhimõtteliselt ikka leiab midagi kuskil kokku läheb. Võtame või näiteks Juku-Kalle Raidi näitleja, kes enda sõnul nii-öelda juhuslikult ärarääkimise peale sattus Riigikokku, et, et teie nii-öelda šanss, kui me võtame kogu selle mängu arvesse, võiks olla päris suur. Et tee on kahtlemata õigus, aga küsimus on põhimõtetes, et erakonda ei ole mõtet minna omakasu pärast, et väga palju inimesi, kes teevadki seda, et nad lihtsalt lähevad sinna selleks, et saada isiklikku kasu saada valituks või siis esindada mingit oma oma kitsast grupi. Et see ei ole minu eesmärgiks kunagi olnud, et jah, igal erakonnal on oma häid põhimõtteid ja neil on ka tublisid häid poliitikuid igas erakonnas, et selle vastu ei saa vaielda, nii nagu on ka on ka nõrku ebaausaid poliitikuid. No ma toon näiteks, et miks neile või võinuks sobida näiteks IRL, kes on, on vastu siis palgaarmeele kasvõi näiteks teie olete samamoodi seal ideele ju vastu, et palgaarmeed Eestis et tegelikult kolm erakonda langesid automaatselt välja tänu sellele, et nad kõik olid põhiseaduse paranduse poolt, millega siis kaitseväe juhataja on siis nüüdseks põhiseadust välja visatud. See oleks minu puhul on see võimalik, et vastuvõistlejale väga vastu oli ainult Keskerakond ja ka keskerakonda. Ma ei pidanud mõistetavatel põhjustel võimalikuks astuda. Küsimus ongi selles, et jah, igas erakonnas on on teatud põhimõtted, mis on vastu võetud, aga seal on teatud põhimõtted, mis absoluutselt ei ole vastu võetud, et et järelikult momendil Eestis ei ole sellist erakonda olemas, mis vastaks täielikult põhimõttele. Aga roheliste pakkumine kutsuda kõik nii-öelda vabad mehed enda nimekirja ja sedakaudu edasi liikuda, see tundus teiega mõttetu. Rohelised, tegelikult rikkusid väga palju oma mainet. Viimaste aktsioonide sisemised vastuolud olid liiga tugevad plusse Strandbergi käitumine põhimõttelist selles allikakaitse seaduse asjas sisuliselt noh, see, see ei olnud mulle vastuvõetav. No ja veel kolmas variant oli siis see nii-öelda vabalthingavat ja vabalt toimetavate meeste nimekiri siis mida, mida isa ja poeg üritasid kokku panna, aga mis ka jäi nagu suhteliselt hõblukeseks see nimekiri, et, et ma olen täitsa kindel, et eks nad tegid ju teile ka ettepaneku, et paneme kuidagi seljad kokku, kui esineme ühe nimekirja või ühe sildi all vähemalt. Jah, seda nad loomulikult tegid, et meil oligi see kokkulepe, et ei kandideeri üksteise vastu, et loomulikult ma tegin nende ja teiste üksikkandidaatidega koostid. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. Vabariigi valimiskomisjon aeg 24. märts 2011 Pealkiri valimiskomisjon registreeris riigikogu uue koosseisuga. Erakondadele, kes pääsesid riigikokku ja üksikkandidaat Leo Kunnase-le, kes kogus ringkonna lihtkvoodist üle poole häältest otsustas valimiskomisjon seadusest lähtuvalt kautsjoni tagasi maksta. Tagastamisele mittekuuluv kautsjon 162919,72 eurot kantakse riigituludesse. Üksikkandidaate oli sellel korral erakordselt palju ja tõesti on, on, on selle juures räägitud sellest, et, et see on teatud määral nagu selline protest ühiskonnas toimuva vastu on protest valitsemisstiili ja, ja, ja valitsemisnoh võib-olla ka laadi vastu. Ühest küljest aga teisest küljest noh, ei saa öelda, et, et kui me võtame need kas või nende oli 35, kaks V3 kui mälu mind ei peta, need kaks 32 täpselt üksikkandidaati, et ma teen leo teile kohe nagu aktiivselt liiga. Aga see kvaliteet siiski oli suhteliselt, et noh, ütleme keskpärane või, või nõrk kahtlemata jälle mitte teie osas, aga, aga see suurem enamus sellest sellest seltskonnast olid selgelt sellise või noh, sageli vähe läbi mõeldud hajevil kui nii-öelda kampaaniaga, millest ei olnud võimalik enam kui mõista, mis on see selge eesmärk, see, see kõik on demokraatlikus riigis inimesel õigus kahtlemata sellisel kombel sellisel kombel valimistele minna, aga teisest küljest tuleb ju vaadata ka seda, et see võttis ju ka teil tegelikult võimalusi vähemaks. Sellepärast, et nendesamade üksikkandidaatide nii-öelda maine automaatselt laiendatigi kõigile üksikkandidaatidele, millises seltskonnas üldse ka teie, kas see nii-öelda mittejõudmine seitsme protsendi piiri juurde või üle selle 6000 hääle kättesaamine võis olla ka sellepärast, et tegelikult ikkagi üksikkandidaatide hulgas oli sõna otseses mõttes õnneotsijaid. No loomulikult, et kui on, kui on suurem hulk üksikkandidaate näiteks ka minu ringkonnas oli, oli koos minuga kokku neid kuus, et siis siis loomulikult on kõigis kõigis Andid väiksemad tänu sellele. See on ju iseenesest loomulikult. Nii et jah, neid kandidaate oli väga erinevaid, et et loomulikult minu, minu eesmärgiga ülesanne olema, kaaskandidaate kritiseerida kuidagi seda te juba piisavalt tegite minu eest, aga aga jah, nad olid erinevad ja niisugune niivõrd suur hulk võib olla raskendas nende olukorda, kellel kellel muidu olid selgemad poliitilised eesmärgid ja ja läbimõeldud kampaania. Ehk see on nüüd täiesti küüniline küüniline konstruktsioon, aga, aga ma pakun, et vähemalt idee selline Volkses nii mõnegi parteikontori peas, et et tuleb leida neli-viis meest naist ja proovida nad panna ka kandideerima, et seda numbrit võimalikult suureks suruda, sest nii suur see number ei ole varem kunagi olnud ja tegelikult sellest parteid ja mis seal salata, rohkem, võib-olla siis sellised lõpuks ka valimised võitnud parteid tegelikult sellest said tulu, sellepärast et oligi lihtsam nii-öelda näpuga näidata, et ah, üksikkandidaadid, unustage ära. Jah, nad poisid muidugi niiviisi käituda, ma panin ise oma kandidatuuri üldse üles esimesena, et, et näidata, et, et juba see, et tarastada otsustasid ikkagi ka minu ringkonnas paljud nagu veel kandideerida. See on neid motiive võite, tee oli seda, et see ei ole minu ülesannet. Et selle kampaania käigus Ena analüüsi korrastati hiljem mõelnud selle võimaluse peale, kas võimalus teie nii-öelda variantidest lipsas läbi? Loomulikult ja ma olen mõelnud nende võimaluste peale, aga nii selle kampaania käigus kui ka selle kampaania järel ma ei võta oma ülesandeks, aga võta oma suutäis kritiseerimakse ühtegi oma kaaskandidaati. No sa aru saada, sellest makstaks meile palka. Leo Kunnas, mis oli, mida te õppisite selles kampaanias, kas andisse teile veendumused, et kui on järgmise riigikogu koosseisu valimised proovida uuesti? Jah, vähemalt see ei kõigutanud kuidagi nagu minu põhimõtteliselt vaateid see vastupidi vastupidi, konsolideerida neid. Aga loomulikult, kui suhelda sellise hulga inimestega ja teha nii palju kampaaniat tööd, siis tikid ka parem pilte üldisest olukorrast inimestest, et võin tuua lihtsa näitajate sattusin suhtlema sellise grupi töötajatega, kes ootasid ühe tehase värava juures, istusid seal ja ja jõid lihtsalt õlut ja ja kui ma olin nendega vestelnud nii eesti kui vene keeles mõne aja, siis, siis ma mõistsin seda, et on olemas teatud kategooria inimesi, umbes 140 aastaseid natuke vanemaid mehi, keda sisuliselt ei ole väga võimalik ümber kvalifitseerida või ümber õpetada, et et nyyd aitaks ainult hädaabitööd. Ehk siis samasugused nagu bana vabariigi kolmekümnendatel, et et siin palju miski muu ei aita, et või siis kes toimetulekutoetust otse suurendamineerida nad päris nälga ei jääks. Et siis siis nägi selgelt ette, et näiteks praegune töötuse vastane võitlemine ja tööjõupoliitikat ja et ta ei jõua selliste oluliste sihtgruppidele näiteks niisamamoodi, nagu see ei jõua noorteni, et noorte hulgas on, on, töötas päris suured, näeb neid asju lihtsalt lihtsalt koha peale realistlikuks. Aga mis te enda jaoks kõige rohkem enda kohta õppisite kogu selle kampaania tegemise ja selle nii-öelda avalikku ellu poliitikasse sukeldunud? Endast ma veel lisate endas sellise poliitiku kiskja valimiskampaania siis leidsid üles. Ega siis poliitik ei pea tingimata kiskjate, et tegelikult täitsa mulle tehti väga palju etteheiteid, teenimatuid, et ma ei ole piisavalt koostöövõimeline või siis kui selle, selle terrorismi nagu süüdistuseni välja, millele ma muidugi ise nagu naersin, aga, aga inimesi võis jääda nagu segadusse, see näitab ka seda, et et kampaanias tegelikult ei olnud ju suhtumine kandidaatidesse päris päris samaväärne aus, et see puudutab seda. Et mida ma nägin, on see, et minu kampaania tegelikult oli üles ehitatud sellisele puhtalt kodanikuühiskonna printsiibile, et et näiteks, kui ma deklareerisin oma oma kampaaniakulusid, siis mul otsesed kulud olid üsna väikesed, need alla 1000 euro. Aga Ma sain mitmeid mitterahalisi annetusi, näiteks trükiseid tehti tasuta kinoklipid. Siis ma ei suudagi tegelikult hinnata nende inimeste tööd, kümnete inimeste tööd, kes minu valimistrükiseid kandsid laiali ja vestlesin inimestega, et et kindlasti see on tuhandete eurode väärtuses, kui hinnata mingi keskmise tööjõu töötunni maksumuse järgi, et ma ei oska isegi seda hinnata, aga ma viiakse teha. TC lihtsalt netis oli täiesti alternatiive kampaania sellele, et mida siis tehakse maksumaksja raha eest ja toetajate raha eest. Põhimõtteliselt ei reklaami ja PR-firmade abil ja kasutades nii-öelda nii kohalike omavalitsuste kui riigi ressursse halastamatult tegelikult enda jaoks. Aga praegu olete siiski jätkuvalt nii-öelda üksik hunt üksikvõitleja selles mõttes, et kogu see mäng, mida te tõite läbi tegema kõik need teie toetajaid, kes on aidanud, aitasid need voldikud laiali vedada või kuidagi teisiti sellest midagi uut ei sünni sealt aru, inimesed ju ootavad, küsivad, kas, kas tuleb midagi, et kas tuleb uus poliitiline jõud või või kas või nii-öelda kodanikualgatuse liikumine, seesugune, mis, mis järgmine kord võib-olla paneb juba oma nimekirja kokku ja, ja siis saab üle Nendest üksikkandidaatidele seatud tõketest takistusi. Loomulikult, ma ei välista seda, et see jõude võib tulla. Et kui ma ütlesin, et kuna see nimekiri seda ei ole vaja Kunnase nimekirjas võiks nimetada või Kunnasega punase nimega kuidagi seostada, aga loomulikult ma tegelen edasi sellega, et et formuleerida veelgi täpsemalt oma poliitilised põhimõtted ja otsida mõttekaaslasi, kes mõtlevad samamoodi. Et kui riigis on nõudlus, rahvas ja valijad soovivad uut poliitilist jõudu, siis põhimõtteliselt kaitsega tekib, et, et ilmselt niiviisi läheb, aga loomulikult ettevaatlikuks teevad negatiivsed kogemused, mis on uute poliitiliste jõudude loomisel sininimine olnud. Ehk siis Res Publica näiteks rohelised, et et inimesed on selliseid noh nagu nagu nad on. Nende nõrkused tulevad samamoodi välja kogu selle poliitilise protsessi käigus, et et kuidas neid vigu vältida, see on, see on ka oluline küsimus. Aga aga kui ma olen öelnud, et ma põhimõtteliselt ei astu ühtegi olemasolevasse erakonda, siis põhimõtteliselt ma ei välista seda, et et kui tekib uus poliitiline jõud ja see vastab nendele põhimõtetele ja ma saan ka ise neid põhimõtteid mõjutada, et siis ma selles osaleb. Mis tüüpi partei liider, teist võiks saada selles mõttes oletada, selline inimene, kes koguks enda ümber seltskonna siis taustajõude ma ei tea tagatoa, mis, mis iganes või pigem te olete see mees, kes korraldaks Laatu ja arutelusid ja kärajaid kuidagi. Ma ei ütleks, et ma oleksin poliitikuna see või teine. Et näiteks mingi poliitilise jõu loomine on väga kompleksne protsess. Sõjaväes juhtimise kogemus on teil olemas, et kes nii-öelda inimesed, kes teie parteisse astuks, noh poolnaljatlemisi küll, aga nii-öelda igahommikust rividrilli peaks siis eeldama või mitte? No ma saan teie naljadest aru, et ma hakkasingi sellest rääkimate, mingi poliitilise jõu loomine on üsna keerukas protsess, et siin on vaja kõigepealt ideoloogiat. Siin on vaja strateegiat, esimene vaja organisatsiooni. Kõik kolm nõuavad kõva tööd. Et see ei ole nii lihtne, muidu teeks ju igaüks selliseid asju. Nagu ma ütlesin, et eks elu elu näitab. Ja raha on loomulikult ka vaja. Iseenesestmõistetavat. Aga näete te praegu nagu reaalselt üldse mingit võimalust selle, sellise sellise jõu tekkimiseks väljaspool neid süsteeme, mida on kasutatud eelmiste suuremate poliitiliste jõudude tekkimiseks, ehk siis ühel puhul väga konkreetne nii-öelda äritoetuspartei asutamisel, eks ju. Kui me räägime Res Publicas, kus, kus olidki konkreetsed rahastajad, kes tegelesid uue marketingistrateegia kaudu siis poliitiliste vaadete turule toomisega teisel juhul rohelistest rääkides, siis nende liider lihtsalt osutus mitte demokraadiks, vaid ärimeheks ajas asja mitte demokraatia kombel, vaid vaid ärikombel väga laia rihmaga siin praegu rapsides näete, te tegelikult Eestis on võimalik see kusagil suitsu sees või vähem suitsu sees, aga kambrikeses kogunevad mehed, kellel on ühed põhimõtted, kes lähevad seal õhtul laiali, ma ei realiseeri üldse lähevad laiali, võtavad järgmiseks päevaks mingit kohustused, mida nad hakkavad tegema, ajama, tulevad siis uuesti kokku ja nii edasi ja nii edasi. Näete, et seal üldse reaalselt Eestis praegu võimalik. Uute poliitiliste jõudude loomine on alati võimalik. No see ka ei ole ka alati võimalik Ega neid ei saa luua kuidagi teistmoodi, väga palju, kui neid seni loodud ehke loetlesime need komponendid ära, et et järelikult peab ükskõik millisega uue poliitilise jõuprogrammis näiteks olema midagi sellist, mis on, mis on rahastajatele vastuvõetav näiteks et ilma selleta ei saate, et loomulikult mingeid asju ei saa päris põlve otsas teha. Aga selleks ongi vaja kõiki neid kolme tegurit, eks ideoloogiat, strateegiat ja organisatsiooni. Kui need tunduvad usutavad rahastajana, siis ta aastaku selle taha, et nii need asjad käivad, ega siis, kui te ütlesite, et kuidas te üldse teha, et ega seda põhimõtteliselt väga teistmoodi ei saa teha, kui seda seni on. On tehtud. Strateegia ja organisatsioon on need asjad, mida saab osta. Oled sa minuga nõus? Ideoloogiat osta ei saa, ideoloogiline nišš tuleb leida. Ja siin tekibki võib-olla see peamine küsimus, et Eesti nii-öelda laiavoolu, need suurerakonnad on lihtsalt hõivanud kogu selle skaala, mis kas siis nii-öelda kokku Opel või, või või mitte kokkuleppel aga aga on hõivatud lihtsalt ja, ja praktiliselt millegi sellise selge, mõistetava ja vähe radikaalse. Sest loomulikult äärmuste jaoks on alati alati teatud võimalused olemas sellise vähe radikaalse jaoks ei jätkugi lihtsalt jätkugi lihtsalt seda ideoloogilist piirkonda, mis oleks täitmata ja katmata. Kõigepealt äärmuste kohta ütleks ma seda, et ma olen ise alati olnud äärmuste vastane, et tegelikult noh, ka minu ajaloo käsitlus Eestist Eesti nüüdisaegsest ajaloost on see, et meie hukatus on olnudki äärmuslikud ideoloogiad, et et see pöördepunkt oli aastal 34, millal me tegelikult võtsime äärmuslikud ideoloogiad osa omaksete siis me olime autoritaarsed, mis osalt viis selleni, et Nõukogude Liit okupeeris totalitaarses riigis ja nüüd me oleme uue vabariigi ajal edasi läinud äärmusliberaalse neoliberaalse majanduspoliitika ja sotsiaalpoliitikaga, mis on kõik äärmused, ehk me juba oleme armastasid, ma ei ole päris sellega nõus, et, et meile, riis oleks kõike nii-öelda poliitilised spektri värvid nii-öelda täidetud, et kui näiteks Isamaa ja Reformierakond tegelikult püüavad mõlemad näidata ennast rahvuslike erakondade siis tegelikult ja nad ei ole rahvus, et minu hinnangul on nad juba rahvuslased, sest rahvuslus ja neoliberaalne majanduspoliitika ja sotsiaalpoliitika rahvuslusega ei ole kokkupandavad. Et tegelikult meil ei ole praegu tõsist rahvuslikku erakonda, kes oma vaadetelt oleks rahvuslik, kes hoolitseks eesti rahvuse eest ja ka kodanikuühiskonna eest, missis integreeriks mõistlikult ja teised, meil elavad rahvused Eesti ühiskonda, seda tegelikult meil ei ole olemas. Täna ja sotsiaalses mõttes me oleme sisuliselt sotsiaalArvinismi ajastas. Mida võiks võib-olla sajamiljoniline riik endale lubada, et viimane, 10 miljonit kärvakkujate sellest midagi ei kaotaks? Mõjuka ju, tõin ise oma valimis propagandas ja valimisprogrammis esile kõige põhilisemat, kui me ei saa elanikkonna vähenemist vaesumist pidama siis kõik meie muud saavutused on, need jäävad lihtsalt tühjaks ja, ja see tegelikult ei jõudnud piisava teravusega kohale, see, need probleemid kindlasti süvenevad. Nüüd kui tuleb rahvaloenduse andmed, lüüakse kokku, kuidas siis tegelikult on siis alles teada, palju inimesi üldse riigist välja läinud? Inimesed voolavad riigist välja, sest nad ei ole sellega rahul, mis siin toimuvad, paljud hääletavad lihtsalt jalgadega. Et, et see on ka üks küsimus ja teised loobuvad poliitilises süsteemis osalemast. Aga see häiri veel võimuerakondi seni, kuni see valimistel osata protsenti ja lange umbes alla 55 protsendi, millal kogu süsteemi legitiimsus pannaksegi küsimärgi alla, et siniCVd meil ei häiri, et et me näeme, mis toimub edasi, et mis toimub edasi majanduses, mis toimub edasi demograafilistes protsessides. Ja ma olen juba varemgi olnud, et ma ei ole väga optimistlik selles suhtes, et see kümnend on otsustab, et kui me nüüd saame need asjad pidama, siis me saame ja kui me ei saa, siis tsiteerida, olge täna, me libiseme lihtsalt demograafilisse TC torusse. Kas tähendab see seda, et viimastel aastatel ütleme viimase selle meie nii-öelda taasiseseisvunud aja jooksul ta paarikümne aasta jooksul Eesti inimesed nii-öelda kollektiivse ajuna pidevalt otsustanud oma saatust valesti, saan ma aru, et valida seda neoliberalism Et nad on teinud väga olulisi vigu, et inimesed tahavad näha võiteete, et ka võimuerakondade valimispropaganda põhines paljugi võitudele edule, et neil on läinud nii hästi, et meil on paremad kui Läti. Loomulikult me oleme paremad kui Läti, Läti omakorda parem kui Kõrgõstan ja Kõrgõstan on parem kui ginaabisso ja sellest me võime järeldada, et me olemegi parimat, et, et see reaalsus, kuhu me nüüd oleme sattunud selle juhtimisprotsessi ja nii-öelda vigade tulemusena see ongi ainumõeldav ja kõige parimaid. Aga teatavasti see ei ole nii. Te tahate siis öelda, et ühiskonnal puudub selline kuklatunne intuitsioon, mis iganes, seitsmes meel, mis ütleks, et, et kuigi nii-öelda särav plakat kutsub hääletama, siis ma peaksin mõtlema hoopis vastupidi ja hääletama hääletama siis teistpidi, et, et seda nagu ei ole olemas, et, et see on ainult jäänud nii-öelda teatavate intellektuaalide nagu teie ise pärusmaaks sellest rääkimine. Võib-olla tõesti inimesed tegelikult hääletavad oma huvide vastu, et noh, tüüpiline näide on selge, kui küsitluste põhjal näiteks palgaarmee vastu on 93 protsenti inimestest siis selle järgi peaks ju Reformierakonna poolt hääletama mõttelist ainult seitse protsenti, aga see ei ole nii. Järelikult inimesed teevad otsuseid lähtuvalt hoopis. No aga nende varjatumaid teemasid Reformierakonna valimiskampaaniasse, olgem ausad. Samane palgaarmee. Täpselt täpselt nii see oli, et sellegipoolest nad said ka osa nende inimeste hääled, kes, kes kindlalt näiteks seda punkti ei toeta. Aga see nii, nii täpselt niiviisi oli. Kas see põhimõtteliselt see on nii-öelda rahvusliku või rahvuslikul pinnal mõtleva erakonna sünd, mis te ennast, kui kaugel see on eriti peale nüüd Soome Eduskunna valimisi, kus kus sarnane sarnane partei ehk siis rahvuse keskselt oma vähemalt mõtete sõnastamist alati alustav erakond tegi nagu väga tubli tulemuse. See võib anda teatud tõuke ka meil toimuvate protsesside kiirenemisele, eks, et soomlased kasutasid, nii, ma ei ütle, et sellele nagu järele vajadus, võib-olla natukese jõuab siia. No näete, te, kes Eestis võiks olla need need mehed, need liidrid, kes, kes enam-vähem sarnase sarnase populaarsuse võiks saavutada nagu, nagu soomlaste seas tõesti on saavutanud näiteks Soini Et kas ühtlasi tähendab ka seda, täpsustan, lisan juurde, et nii-öelda need, kes praegu on põhiliselt rahvusliini siin oma lipukirjaks hoidnud, et need tuleks ka välja vahetada, sest nemad on nii-öelda oma aja ära elanud nende siis vedru on juba juba tühjaks käinud, välja käinud. No küsimus on selles, et, et me peame loobuma neoliberaalsest majandus, sotsiaalpoliitikast, mida varem me seda teeme, seda parem meile kõigile. See lihtsalt sellist onni. Ja muidugi inimesed, mis veel seda valimistulemust selle selgitab, on see, et ega inimesed ju ei tunneta, kui sa tänaval keelega sa ei tunneta, et meil on 100 või 200000 inimest vähem, seda ei taju ju mitte kuidagi nagu füüsiliselt. No bilanssides seda kohe tajub, kui me näeme lihtsalt, et äriettevõtte käive on väiksem Ütleme siis tajuma, kui põhimõttelist pensionisüsteem hakkab kõrbema, ehk siis siis töötajaid jääb lihtsalt nii palju vähemaks, et siis hakatakse tajuma, aga see ei toimu kohe, et see võtab veel teatud aastaid aega, et, et need protsessid jõuavad sinna, kus, kus igaüks hakkab seda tajuma. Vähemalt igatses võimu võimulolijatest, et et need protsessid hakkavad otseselt mõjutama, see võtab lihtsalt aega, need, need asjad on pika vinnaga. Nad on inimesed, kes püüavad situatsiooni ette näha kaugemale ja on teised, kes lepivad sellega, et aru saada, mis tähendab täna, et siin on ongi erinevused. Et juhte peaks iseloomustama see, et nad püüavad läbi mõelda kõikvõimalikud stsenaariumid, mis hakkab edasi toimuma ja püüda siis leida nendele probleemidele juba lahendusi, mis hakkavad tulema. Ega me enne valimisi meil ju palju ei räägitud sellest, et et Portugali majandussüsteem kukub ja nad paluvad abi, et see oli selgelt näha, et see juhtub. Et siis oli küsimus sellest, et kust me hakkame raha võtma, kus me hakkame raha võtma selleks abiks kui ka stabilisatsioonifondi jaoks, et aga mis siis, kui järgmine samm juhtubki see, et, et Kreeka võlad restruktureeritakse, mis tõuke see annab, et mis juhtub Hispaaniaga edasi või mis, kuidas USA riigivõlg üldse nagu elab USA reiting, et et need küsimused kannataks esitada selles mõttes need protsessid, mis seal toimuvad, võivad ühel momendil jällegi tekitada samasuguse situatsiooni nagu null kaheksa või null üheksa, et näete, et meie tahtsime parimat, aga siit tuli väljast suur kriis, mis mis meil tekitas probleeme. Ma olen täitsa nõus põhimõtteliselt selle juurde tagasi, et näete te täna Eestis isikuid, kes oleksid võimelised sellist sellist liikumist juhtima, sest et esimesel hetkel vajab see ikkagi nagu väga kindlat meelt ja, ja väga sellist suurt tööpanust, et, et et lihtsalt liikumisest saaks sündida partei moodi nähtus. Eks lähemad aastad, kui selliseid inimesi olemas, toovad need esile, teie praegu Kominega tekib, kui neid inimesi ei tule esile, siis seda liikumist ka ei teki. Et loomulikult ükskõik millise poliitiku näiteks, kui te tõite sellesama Soini näite, et poliitiku kujunemine on, on mitmekümneaastane protsess, et sellised asjad ei toimu hetkega, et ma arvan, et, et neid liidreid on olemas ja, ja tekivad aeg, näitab. No aga anname neile natukene abi, et ikkagi nimetage mõned, kes on nagu sellised selgelt mõtlevad. Selgelt mõtlevad tegelased praegu, kelle, kelle puhul on oodata, et et nende seisukohad, nende maailmakäsitlus võiks omada laiema elektoraadi seas toetust. Või noh, rahvuslastele on lihtsalt teatud probleem, mis puutub kodanikuühiskonda ja, ja ka venekeelsete muukeelsete inimeste nagu küsimust, et kui nad suudavad siine leida konstruktiivsema positsiooni sisse siis tõenäoliselt jõudke tekib. Et siin on, on vahel, et kompromissid majanduspoliitiliselt ka see uus jõud peab paratamatult olema suhteliselt lähedal sotsiaaldemokraatidele. Et nii-öelda hoolitseda kõigi elanikkonna kihtide Eestit. Et siit tulevad juba teatud kriteeriumid sellele uuele jõule, et ma ei räägiks nii palju inimestest, kes hakkaks juhtima vaideid nendest kriteeriumitest millest see kujunev ideoloogia peaks siis taktis lähtuv Nüüd, kui ma kasutasin ennem siin tõesti ikka noh, võib-olla lihtsalt kokku langevad suitsutubade retoorikat, siis väga otsene küsimus Leo Kunnas, et kas te praegu liiguta mingis sellises seltskonnas, kus partei võiks sündida, kelle kelle koos mõtlemisest koos tegutsemisest on näha sellist energiat, et sealt võiks tulla. Jah, siin on erinevaid liikumisi, erinevaid gruppe, need on ka küsimus selles, et mis saab näiteks rahvaliidust ja Rohelistest edasi. Isamaas on teatud rahulolematut ringkonnad, ka keskerakonnas on rahul, vähemalt ringkonnad, et mis sellest kõik välja tuleb, seal näitab aeg, aga teatud muutusid kindlasti poliitilisel maastikul enne kohalikke valimisi, siis tuleb. Räägime siis neoliberaalsest maailmavaatest ja selles poliitikas seal enne kui me jõuame kaitseväe juhataja nii-öelda kustutamiseni, siis mis on nagu teie nägemuse järgi just selles samas neoliberaalses käsitluses ja, ja majanduspoliitikas praegu Eestis, meie rahva, meie ühise helge tuleviku kontekstis kõige suurem sigadus, mida, mida sa sellesama neoliberaalse majanduspoliitika viljelejad teevad? Hakkame sellest pihta, et mis meil juhtus üheksakümnendatel, et meil oli sündimuskordaja oli üle kahe, enne kui me iseseisvusime. Ja järsku mõne aastaga langes loetud aastate jooksul 1,2 neid, järelikult me peame mõtlema nüüd sellele restaureerima intellektuaalset kõik need tingimused, mis me siis tegime. Ja me näemegi ette, et tegelikult seesama järsk üleminek suhteliselt äärmuslikule, neoliberaalsest majanduskursile põhjustaski selle selle muutuse pärast muidugi on mõnevõrra nüüd asi paranenud, ehk siis sündimuskordaja niimoodi ühe, ühe koma kuueni. Aga on selge, et, et meie ühiskond praegu on ühes üles ehitatud sellele, et et igaüks saagu ise hakkama. Nii miljoniline rahvus ei, ei saa niiviisi käituda. Lihtsalt. Muide, enne kui me veel kaitse, aga see juba juhatab teemat sinnapoole, et kuidas teie näete, kas just nende samade asjade samade probleemide lahendamiseks sotsiaaltoetuste abimeetmete rahastamiseks võiks aeg-ajalt või mis aeg-ajalt võiks mõneks aastaks murda siis NATO-le antud lubadust kulutada kaks protsenti SKTst oma oma kaitsevõime tagamisele, et see oleks üks koht, kus saaks reaalselt raha võtta. See raam, mis oleks selleks vaja, on liiga väike, et see päästaks. Et see nõuaks üldse riigitulu ja kulubaasi väga põhjalikku ülevaatamist, kogu maksusüsteemi üle vaatamist, kaasa arvatud ka ettevõtte tulumaksud ja muud, et sellest võiksid majandus meetile paremini rääkida kui mina. Loomulikult mina olen ka nendelt õppinud palju, et kuidas, kuidas saaks asjast. Korraldega printsiibis, kas te oleksite nõus printsiibis ka nii-öelda tõmbama seda kahte protsenti näiteks 1,6 peale viieks aastaks, selleks et Eesti kaitsevõime kasvaks hoopis rahva heaolu ja, ja, ja rahva enesekindluse kaudu näiteks. Nagu ma ütlesin, et see summa, mis saadakse, ei päästaks See muidugi mõned muud asjad veel lisaks, aga, aga ka see muuhulgas. Seda, seda põhimõtteliselt ma ei teeks. Ma toon teile Läti ja Leedu näite, et siin on seda tehtud, et et mõlema riigi kaitsekulutused on praegu alla ühe protsendi SKTst. Mõlema riigi puhul me ei saa rääkida enam esmasest isenesest kaitsevõimelistest sest nende eks Läti rahu ja relvajõudude suurus on umbes 4400 inimest pluss siis nende kaitseliit. Leelol on 8900, et see on kõik sisust, mis neil on. Et me ei saa selle peale minna. Et ma olen alati olnud seda, et on võimatu ette ennustada ka 35 aasta perspektiivis, mis, mis julgeolekupoliitiliselt toimub, rääkimata pikemast ajast, et et sa relvajõude üles ehitama nii nagu meie üles ehitame, on, on väga pika vinnaga asi, see on 20 30 aastat, on see niisugune nagu seal kuskil katkestada siis siseste laename üles ei lapi, et näiteks lätlastel, leedulastel oleks seda väga raske teha, isegi kui nad tahaksid praegu parandada seda, mis nad on teinud. Et julgeolek on liiga tõsine asi, et, et selle hinnaga proovime midagi muud üles. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Allikas. 12. riigikogu stenogramm esimene istungjärk. Aeg 13. aprill 2011 kell 14 null null sõnavõtja Reinsalu, Urmas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja. Sisu. President Lennart Meri ütles 14 aastat tagasi Eesti põhiseaduse viiendal aastapäeval, tsiteeris. Siin on tegemist tõsise vastuoluga meie põhiseaduses, mis ei tulene poliitilise kultuuripuudulikkusest. Pean silmas XZ vahekorda kaitseministrite ja kaitseväe juhatajate vahel. Võin teile täie vastutusega kinnitada, sõdur võib olla kuitahes hästi välja õpetatud. Ta võib olla kui tahes moodsalt relvastatud ja ometi, kui käsuliin on ähmane, mitmeti tõlgendatav ja venib nagu härja ila vajub ka kõige parem sõjavägi kokku nagu kaardimaja. Lennart Meri tsitaadi lõpp. Aga räägime sellest põhiseaduse muudatusest, mis riigikogu siis möödunud nädalal kolmapäevasel päeval, kui ma ei eksi, vastu võttis, selle puhul ütles president Ilves. Lubage, ma tsiteerin. Tänan, ja tunnustan riigikogu, kes otsustas tänase põhiseaduse muutmisega, et demokraatlikus parlamentaarses riigis, NATO liikmesriigis allub Kaitsevägi täitevvõimule ning siin ei saa olla ruumi erinevatele tõlgendustele. President on, on väga rahuldus, teie nii rahul ei ole ja teie tunnustust ei avaldanud. Ei, miks ma peaks selle üle tunnustust avaldavat, president ise selle esitas, õigemini küll tema julgeoleku nõunik ja muud, kes selle taga olid ja välja töötasid, et siis nimeliselt näiteks Indrek Kannik. Et et loomulikult, kui ta sai oma tahte läbi, siis ta peaks selle üle olema rõõmus. Kas sisuliselt on siis nüüd on olukord selline, et meie kaitseväe juhataja on umbes samasuguses positsioonis nagu ütleme, politsei peadirektor Jah, ta on praegu selles positsioonis, et tema positsioon kahtlemata tulevikus veelgi halveneb, et et mida ma just toon selle, selle paranduse puhul nagu kõige olulisemate probleemidena. Üks probleem ongi see, et see ei lahendanud kuidagi riigikaitse juhtimise küsimust, president jäi nominaalselt riigikaitse kõrgemaks juhiks edasi aga tal on veelgi vähem võimalusi juhtimist kuidagi mõjutada. Laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamist ehk totaalkaitseehitamist ei juhi endiselt keegi, et seda saaks teha põhimõttelist ainult peaminister, sel juhul peaks olema, kas oleks hea, kui see oleks põhiseaduses kirjas või siis vähemalt põhiseadusest, tulenevatest, seadustest seni kuni seda paika ei saa, ei hakka ka selles osas ei midagi juhtima ja me oleme endiselt selles seisus, et tsiviilelanikkond ei ole kriisikse sõjaks valmistud. Järgmine asi jälle, kuidas juhtimine otsi üles ehitada, kas seen, sõja või rahuajajuhtimiskeskne, praegune süsteem ehitatakse üles selgelt Rahuoja juhtimise kestsid. Loomulikult kui ma arvan, et, et Eesti territooriumil seda mitte kunagi ei tule ja meil tuleb sõdida ainult väikestesse sõdades väljaspool riigi territooriumi, siis me võime tõesti sellise juhtimissüsteemi üles ehitada ja mitte midagi ei juhtu. Aga Lätis on ja Leedus on seal 10 aastat umbes selline süsteemne taevas pole seal alla kukkunud, ei kuku ka, aga kui me eeldame seda, et kriisi või seda võib tekkida ja meil on vaja seda juhtida ja neil on vaja kaitseväe ülemjuhatajat, siis kuidas te kujutate seda protsessi ette, et et see käsuahel siis presidendist mingite katkemistega disjookseks läbi peaministri ja kaitseministri, siis juhatajale, kes peab sisuliselt kümneid tuhandeid mehi ja suurt osa riigi ressurssidest juhtima seda, see ei ole ju selles situatsioonis kuidagi ette kujutada. Nii et ühesõnaga südamest sõdurina ta siiski tunnete kainelt mõeldes et praegu, kui tuleks sõda ja teie peaksite olema kuskil kaevikus või, või liinil sõdima, siis kuskil mingil hetkel on teie jaoks käsuliin väga hägune, segane, katkendlik. Toomegi selle väljate, näiteks lugupeetud Sven Mikser tõi oma kõnes riigikogus välja, et Meri tsitaati, et kui käsuliin venib nagu härja ila, siis, siis noh, see on loomulikult halb. Aga nüüd on probleem selles, et et presidendist kui riigikaitse kõrgemast juhist see käsuliin isegi ei veni enam nagu härja ila lihtsalt katkeb, et president ei, ei anna korraldusi peaministrile, kes omakorda annab neid kaitseministrit, siin ei ole isegi nagu mingit liini pärast seda isegi olemas. Ja loomulikult ta omal ajal, kui me tuletame meelde näiteks president Meri ja kaitseminister röövli konflikti, siis kaitseminister Öövel kujutasin ette, et tema on ka riigikaitse kõrgem juht, nüüd ei ole ministril enam vaja seda ette kujutada, sest sest põhiseaduse järgi president on riigikaitse kõrgem juht, edasi, aga rahuaja riigikaitseseaduses on, on juhataja allutatud kaitseministrile, kaitseväe juhataja ja sellisest kaitseministrist on tehtud riigikaitse kõrgem juht. Praegused isikud võivad omavahel väga hästi läbi. Aga ma arvestama, et nii president Meril kui president Rüütlil oli siiski ambitsioon olla erinevalt president ilvesest riigikaitse kõrgem juht, siis me ei saa eeldada, et järgmise presidendi seda ambitsiooni ei teki. Ja loomulikult siin on juba probleemid sisse kodeeritud ka sellesse, et kaitseminister et nüüd tal ei ole vaja, nüüd ongi siis teine riigikaitse kõrgem juht. Et see juhtimissüsteem, mida taheti korrastada, on minu hinnangul praegu praegu väga palju, palju segasem, et rahuajal. Ja see toimib, see elab üle. Aga kui kuidas kriisi või sõjaolukord tekkima, siis, siis mul on raske ette kujutada, kuidas see hakkab toimima. Võib-olla on õigem lahendus lihtsalt see, et me ei peagi enam presidenti riigikaitse kõrgemaks juhiks, et võib-olla see ei peagi olema president, kellel tõepoolest ei ole ju noh, kellel on nagu väga vähe funktsioone väga vähe võimu tal tegelikult ei ole teatud ressursse see oli üks nii-öelda reaalsemaid poliitika suunamise või kuidagi nagu võimalus või kohustus, mis presidendil oli pandud. Et me tegelikult ei olegi presidentaalne vabariik ja president ongi tseremoniaalne tegelane, kes tuleb meiega ilusti pildi peale, kui on vabariigi aastapäev. No põhimõtteliselt oligi võimalus teha näiteks peaministrist riigikaitse kõrgem juht, aga, aga seda ei tehtud. Ma küsingi, et mis mõte siis sellele põhiseaduse parandused üldse oli, nagu kui nominaalselt president jäeti, elasid seal ei ole ju põhiseaduses kirjas kuskil, et vabariigi president on riigikaitse kõrgem juht ja see on sulgudes sümboolselt nagu. Kas sa lause ikkagi kehtima, ühesõnaga ta on kõrgeim juht, aga, aga, aga ilmselt siis olukorras, kus hobusel tuleb lihtsalt sõita, käes, juhtida rünnakut, et ainult sellised sellises piltlikult tähenduses. Küll võrdlus muidugi. Nagu ma ütlesin, et, et see ei lahendanud kuidagi riigikaitse juhtimise probleeme, mis meil on ehk siis totaalkaitse või laiapõhjalise riigikaitse juhtimise probleem, mis on meie võtmeprobleemi, see ei lahendanud ja kui nüüd on see juba vastu võetud, siis keegi ei hakka sellega tegelema. Aga kas te olete nõus, et see muudatus vähemalt tõmbas nii-öelda siis kaitseväe juhataja poliitilisest mängust välja, mis muidu võis tekkida, kui riigikogu teda ametisse nimetas riigikogus, tuletage meelde seda kuulsat Tõnu Kaubajuhtumit KUS Tõnu Kaubanuppudega mängides lõpuks siis otsustas ühe inimese ametisse pääsemise või mitte? Ma ei arva seda, et nüüd kaitseväe juhataja oleks kuidagi vähem politiseeritud kui enne, ma arvan, et vastupidi, et kaitseväe juhataja on edaspidi palju rohkem politiseeritud, kuna tõenäoliselt nüüd tema määramine jäetakse vabariigi valitsusele. Vabariigi valitsus, kui soovib, võib kaitseväe juhatajaid vahetada nagu kindaid. Nii nagu tehti näiteks politseijuhtidega üheksakümnendatel aastatel, et vastupidi, et et selleks, et üldse juhatajaks saada, peab olema nüüdsest ja nii-öelda palju rohkem rohkem sidemeid poliitilistes ringkondades. Varasemal ajal pigem pidi meeldima presidendile, kes selle nimetas ja presidendi meeskonnale pidin pigem avaldama seal muljet, nüüd lihtsalt võib see muutuda koalitsiooniläbirääkimiste kontekstis, et kes siis selle koha saab, kas meie mees või teie mees? Varasemal juhul selli sõltumatu president esitas riigikogu kinnitas, et seda kaubajuhtumit on nagu mitu korda toodud esile, aga seda ei tasu kontekstist välja rebida, et tsiviilkontrollist peaks olema võimude lahusus ja igale võimuliigil oma kontroll, et mida põhjalikum tihedam seal kontrollas endale parem kõigile. Ehk siis presidendile viisin oma funktsioon. Riigikogul oli oma funktsioon. Nüüd need funktsioonid kaovad. Kas kuidagi tugevdav kontrollima, küsin teilt. Kas see tähendab ka seda, et me võime hakata tulevikus nägema rohkem kaitseväe juhatajaid, kes pärast oma ametisoleku siis kaitseväes hüppavad üle poliitikasse? Tarmo Kõutsi me oleme küll näinud seda rada on sisuliselt astunud, aga kuivõrd rohkem üha rohkem ja rohkem peab olema kaitseväe juhataja nii-öelda koalitsiooni oma mees siis ühel hetkel, kui ametipost saab täidetud, on hea tuua parlamenti või mõnel muul positsioonil juba valitsusse, näiteks. Kaitseväe juhataja määramisel peaks põhiline kriteerium olema tema professionaalsust, mitte miski muu ja kahtlemata selle kriteeriumi osatähtsus nüüd, kus see määramine muutub, palju kitsamaks langeb või te tahate minuga vastu vaielda selles küsimuses. Ma ei taha vaielda, ma tahan küsida hoopis, millal Eesti riik saab oma esimesed vitsad siis tänu sellele, et nüüd on see muudatus tehtud. Millal saab tule, tõsised vitsad siis, kui me loodame kõik, et kriisi ja seda ei tule, siis siis need litsakad nagu tulevad, et et muidugi ebakindlust on nüüd palju selles mõttes, et, et kaitseväe peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan ja mida madalam on juhataja staatus, seda madalam on ka peastaabist vaates. Varasema süsteemi juures peastaabi kaotamine oleks saanud siseselt võimatu. Nüüd on see väga lihtsalt võimalik, et kaitseväel on nüüd probleem nii tugevate ministritega, kes näiteks kui tekib minister, kes on esmane esmase iseseisva kaitsevõime vastane või arvab, et, et üheprotsendilisest, kaitsekuludest ja millest iganes, piisab viiki selle läbi ja siin ei ole jõudu, kaitseväe juhatajal ei ole millegile apelleerida enne ta võis apelleerida ka riigikogule, presidendile kutsuda üles mõistlikkusele, et et milleks need konfliktid tegelikult on, kaitseväejuhatajatel on, on ka olnud, siiani on see, et need on tulnud professionaalselt pinnalt, et nad on öelnud lihtsalt, et selleks, et riiki sõjaliselt kaitsta, oleks vaja teha seda teist või kolmandat. Ta loomulikult. Kui seda ei kuulata või ei huvita kedagi või tehakse risti vastupidist, siis kaitseväe juhataja, kes vastutab sisuliselt kaitseväe ettevalmistuse eest sõjaks. Ja ka sõjategevuse nii-öelda võtmise eest, et kuidas ta siis saab seda teha, et, et siin on ju see, see ei ole mingi kellelegi meeldimise või koosti või millegi muu küsimus ega siis minul ei olnud ka kaitseministeeriumi ametnikega ühtki konflikti isiklikel pinnal veel pinnal, et mida meil on vaja teha sõjalise riigikaitse ülesehitamisel, sest professionaalse sõjaväelase ma ju tean seda, minu kohus on seda esitada, et mulle öeldakse, et see ei ole hoopis nii, vaid et kõik asjad hoopis teisiti, et neid asju ei ole vaja, siis loomulikult tekiks konflikt. See on siin täiesti loogiline, sest mul ei ole ka võimalus, näiteks kui mingi ministeeriumi Muttika ütleb, et ei, et et mida me hoopis teisiti sõdima näiteks, noh kui kui ma ütlen, et, et siis meil on tanke vaja selleks või selleks teine ütleb, et ei, et neil ei ole, vajad siis loomulikult on konflikt, ma tõin lihtsalt kõige lihtsama näiteniide konflikti põhjuseid on väga palju. Ärme neid tanke helikoptereid, nimeta, sest et see oleks tõeliselt nii-öelda kepiga herilasepesa kallale minek, eks ole. Praegu võib-olla ei ole, ei ole see teema olnud, aga et aga mis puudutab helikoptereid, siis, siis nende vastu tõesti meil ei ole mingit sõjalist vajadust ja me lihtsalt hävitaksime oma ressursid, paneksime need kinni ja me ei saaks teha neid asju, mis meil oleks vaja. Kui te juba teema selle sinna nagu kepi herilasepesad tortimise viisite. Ülekuulamise toimik number 173. Kunnas Leo toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.