See on raadioga Ta Korb ei tee Ei see p sees kael, Uude. Härra, kui ta ütleb Läks maha. Kell on kaks läbi seitse minutit käimas on saade siin olemas, stuudios endiselt peekia Pedaru ja meie tänane külaline Kati Saara Vatmann. Tere kati. Tere. Räägi nüüd kõigepealt algatuseks kuulajale seda, et kuidas sinu nimega siis nüüd täpselt lood on, need sündisid vasarana olid murtud, tarsi sõid murdma. Nüüd oled Vatmann. Üldiselt teatakse ikka Kati Murutar ja et selle murdmiseks läheb ilmselt mingiaeg ja Murutar murdmiseks läheb aega igal juhul murdma. Murdis selle Murutar ai murdnud sisulisel Murutar Murdmaa oli olnud kirikut oli niimoodi vedanud. Ma panin kirja. Pane vaata, paber on minu vanaisa, oli Aleksander. Pold Vatmann pole jõud. Võtsin tema nime tagasi. Nii jääb punkt. Nii kirjas põhjused, põhjused, miks sa seda teed, sa tahad vana juudi nii-öelda kuidagimäega kas siis nagu öeldakse läbi lüüa maailmas kuskile nii-öelda osaleda siis sellises noh, kuidas öelda juutide ülemaailmses vandenõus või, või mis, mis mõtted sul on, liiguvad selle nimega seoses? Tead sa, ma ehitan kodus tegelikult kirikut, kus kus on ühendatud kõik rahvused. Aga ma võin sulle haavana kilet laulda. Tahad muidugi, loomulikult nii, kuula. Said sa ja pärast tasakaaluks on, me peame vist midagi niukest ürgeestilikku ka leidma, et madal tasakaalus, võtame Lauri Saatpalu, kes esimesena laulis, ei oleks seda, seda juba. Ja ma mõtlesin, et sa laulsid siin kaasa, samal ajal tekkis küsimus, kas sa oled ise ka kirjutanud laulu sõne, palju oled sa laulnud ise ka linti, midagi palju oled onu kellaga? A. Ja tõenäoliselt. Punklaulupeole lähen laulma. Aga see on vist saladus veel? Väga hea, aga meie meie kuule, vahel ära muretse võimsusele. Mida, mida ma laulan edel Vaisaniks lugu punklaulupeol ja, ja teine lugu on Moloppilonktsioni. Väga huvitav, nii, aga asume korraks veel nende teemade kallale, mis meil siin enne tunni lõpus pooleli jäid, nimelt täna on siis küpsuskirjandi lõpukirjandi kirjutamise päev, 10 teemat on ette antud, palusime kuulajatel siis väikseid, vabas vormis värsse, haikusid meile postitada foorumisse järgmiseks loetasingi ette peetia, kes, kellel siis ilmselt on haiku, selline muutub ajalugu vastavalt vajadusele. Nii katki ja tead mis tema probleem on, nii, ta on vene poiss. Ta on tulnud Eestisse. Tal ei ole veel lugu. Aga värk? Kas me, kas me paneme siukse nagu toetava hinda ikkagi selles mõttes, et eks ole, et aitäh järele järeleaitamise hetk võiks olla, paneme siis 84,5. Laia tuleb Eestisse, jah, jah, jah, võtame vastu. Kas meil on veel ja siis keegi, kes nimetab ennast jaapaniks, kirjutab, nii, ei saanud ka sellest jagu, kuidas täägida oma nägu. See on, läheb siis ilmselt kategooriasse sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele, tähendab täägida, see on feissilist hinnasilt külge panna, et seal pildi peal, et aa, see on see, mis varba küljes on ja surnud inimese küljes ja jätke järgi. Nii, kas see on siis, sa lähed kategoriseering kuhugi musta huumori valda äkki vä? Ma ma ei tea ausalt öeldes, et siin ongi noh kuidas öelda, võib-olla peaks uuesti üle lugema ja siin ongi see Noh, ja ma võin lugeda ei ole, väga raske, ei saanud ikka sellest jagu, kuidas täägida oma nägu aga näo külgase saagi panna seda tõusegi. Jah, aga võib-olla tal on siis seiste, tead seal tõesti halvasti. Jah, see on. Ei, minu meelest seal loob midagi, et kas sa vaikselt mõtled, et võib-olla tegelikult ongi niimoodi ja sealt ta vist ühendanud ühe teise teemaga, et igal ajal olgu või mingi selline asi, et ta ühendab sihuke ja sinuga stress, meedia väga keeruline, see ta peab peaks jääma ühe teema piiresse, kus sa kirjutad kahest teemast, et soetele igal ajal on oma nägu hinda ja ei saa aru, kumba all siis siin on, siin ongi see asi plompest ja otsustas, et et asi on ikka päris hull, et kas me kukutame läbi selle inimese hele lapse narmendama küll Anvar kukutama. Läkey järgmine aasta veel kirjutada on veel üks, viimane. Kirjutab ei ole mul asja, teatrisse muuseumi pole, uuri vesti, ammugi kuld, uuri monokli on asendanud binokkel, naudin kehade kultuuri. See on ilus kuuse, siis läheks kultuur meis ja meie ümber ilmselt. Täiesti selge, pysti, sisukas ütleme niimoodi, et, et seal on võib-olla niuksed klišeed, aga, aga päris uus valdkonna arengu võti. I Aidus vahet pole, tähendab, tänase teemaga tõesti nii laiad, et sa võid sellesama jutu tõsta ühe või teise või kolmanda teema alla, et paneme siis sellele poisile ka niuke, jah, täpselt jah, et ilusti läbi saadud ja täitsa täitsa nii-öelda päev korda läinud. Kati, sa vaatasid mind neid teemasid, kümmet teemat, et milline, millisel teemal sina näiteks oleks, kui seal noh, eks ole. Kell 10 oleksid keelatud teada saanud, et milliselt siis teemas oleks hakanud ise arendama? Mina oleksin võtnud Kultuur meis ja meie ümber seal teema number kaheksa. Nii, ja mis, mis sa siis oleks siis seal nagu põhiprobleemiks esitanud, kuidas mingi probleemi lahti rääkinud või teema avanud, kuidas? Ma oleksin rääkinud, et jah, ma läksin rääkinud sellest, mismoodi inimloom elab koos teiste loomadega. Mismoodi käiakse teistel planeetidel? Mismoodi inimkultuur võiks jääda alles siia planeedile? Vot seda oleks rääkinud. Laienda kasvasite, et kas, kas näiteks lainejänesest oleks nagu abi olnud näiteks ses mõttes, et tahaks kultuuri jäädvustada või kuidagi noh, selles mõttes meelde vaata need viima ja ma näen küll, et ma tean küll, et sa teed grimassi ja löötlejad käega otsaette, eks ole. Aga noh, sihuke küsimus nagu oli, noh, mis siis? Ei, mul oli eile väga ilus kogemus. Meil oli külas üks väike poiss. Tal oli hing, haige. Tuli koos minuga, vaatan, et mulle otsa, nii. Tuli koos minuga hobuse selga. Heitis koos minuga hobuse selga selili, kohtus oma vennaga. Ta ei teadnud, et tal see vend oli. Kus vend oli nendel surnud? Ja mina mõtlesin, et räägime lihavõttejänkudest natuke või midagi sellist. Aga nii see on, et elu ja surm onju. Klimbi pähk, see poiss ei teadnudki, et, et tal see vend oli. Olime temaga koos hobuse selles selili. Ta leidis oma venna üles. Kohtus. Ja ma olen väga tänulik, et nii juhtus. Kuidas tal see kohtumine siis tekkis, kas oli tänu sellisele hobusele, et hobused kasu tänase hobuteraapias väga palju täpselt nii käibki, aga kuidas see siis toimib, et kas hobune nagu kutsub esile mingi teistlaadi oleku ja siis hakkab ilmnema peas või? Ei midagi nagu mingid mälestused või kohtus nagu vaimuesindajaga aa, okei, ma ei ole käinud hobuteraapias, ma ei tea, kahjuks ei tule. Jah, aitäh Ma tulen. Mina, tunne on selline. Ja et ma heidan selili hobuse selga võtan lapse, kes vajab abi. Võtan ta endale rinna peale. Ühendan ta läbi oma rinna kosmosega. Me käime kuskil lendamas, nii et ma ei teagi isegi, kus siirimise Bergist. Kati, kuidas sa seal sellise hobuse peale oled hoopis libe ja ühesõnaga see kuku hule, sa hoiad jalgadega kinni, sistel kaelast kuskilt või, või kuidas sa selle. Sadulas lapson seljas, hoian kinni küll loomulikult ja samal ajal hobune seisab või liigub vaikselt seisab ikka on ja hoiab ja ühendab kosmosega. Nii põnev, räägi veel, kus sa siis sa oled käinud kosmose, sa mainisid siiriusel ka see, kui sa enne ütlesid, et teistel planeetidel käimiseks, kas sa pidasidki seda silmas, et sellised nagu vaimurännanud? Kas sa tahad teada, missugune siiras välja näeb ja planeet maa on sinine aga siirjas on helekollane, seal on hoopis teised värviku veel. Närvid okei, aga milline see nii-öelda atmosfäär või elu või kes? On seal on. Kadunud hinged on kõik seal. Ma toon neid sealt aeg-ajalt tagasi. Miks? Et nad on ära kadunud, et siis, kui inimene otsib oma hinge ja just emad nutavad Emad ja vennad jäävad kohtuma nendega, kes on siiruse peal. Ma tean ise ka, et, et kui ma sellest räägin, see on nagu sonimine või midagi sinnakanti. Aga täpselt sellepärast ma elangi oma talus koos jänestega ja. Lammaste hobustega keegi peab pühendama planeete. Vaadake, kuidas te elate Tallinnas siin. Kadi lisaks jänkudele ja issand seal nimetasid, sul on ju nüüd uus sulane, terminaator või, või vahetsad jüripäeval juba mingi teise sulase vastu, kuidas seis on praegu? Vanasti oli jüripäeva paiku vist soovitatud jalaga versabi. Kuidas kuskil mõnel pool võib-olla mitte. Teeb edusamme nii-öelda arenemisvõimeline mees. Ja aga ma ei tohi rääkida. Kroonika ütles, et ma pean suu pidama. Ah, sa oled oma Looviva kroonikale maha müünud oma eluloo tulemas elulooraamat. On ja see on kirjastuses. Petrone Print. Sealt tuleb lapsepõlve lugu. Stella borealisele teen praegu suurt kriisiabiraamatut. Kroonika valis mind aasta tegijaks ja seoses sellega Pedaru sa oled olnud kroonika toimetaja. Aga tegevtoimetaja? Roberta küll, kuidas kroonika. Päeva võiks pidada võimed, häält, glamuuri lendab iga hoole Soloniagaavjärje, kõik sädeleb, ma teen ettepaneku kuulata vahepeal muusikat. Lugu jah, ja seejärel rääkida edasi kõikidest nendest vägevatest asjadest, mis sul on käsil, tehtud, teoksil. Kas ma saan õieti aru, praegu hakkab mängima sinu isa lugu Harriva, Harri Vasara või Nokia. Tahad äkki öelda paar sõna ka omas, mis tunded sul selle looga? Ma elan seda lugu laulnud Tallinna loomaaias Estonia teatri laval. Ja kui on võimalik, siis jätkemik mikker lahti, ma laulan kaasa isaga ja. Aitäh, see on tõesti, võta, mulle meenub näkkinkowljad ja tema tütar Natali. See duett. Räägi koti tähendab oma isa, noh mis, mis koht? Siis Harri Vasara isa oli minu jaoks olemas olnud või sest et ma sain aru, et tegelikult noh, ta ei olnud alati nagu olemas, et ta oli kuidagi sul lihtsalt hinges ilmselt kaasas ja, ja, ja nii edasi. Me saime isaga tuttavaks siis, kui ta oli Umbes nii vana kui mina praegu. Ma läksin ise tema juurde. Kui vana sa ise oled, siis? 16 16. Ja ma läksin isa juurde sellepärast et. Et ma käisin Tallinnas ERKIs, ettevalmistuskursustel käisin, töötasin Babad. Temast suguti oli uuel tänaval uus tänav üks. Iga kord, kui tulin, olin siin. Isal olid lontis dressipüksid ja ta oli hästi kuri. Oh jälle see muid. Aga ta ütles mulle, et ma olen kõige mehise mees, keda ta elus näinud. Vot need teisele teemale Mis tähendab jah, mina võimelised edasi ohjad üle võtta. Ta on tõesti eino, aga khati on tõesti mehine mees, vaata noh, khati on ju praegu lühikesed. Katil on püksid jalas ja lühikesed püksid juba suviselt siis tõmmatud. Särk, vaata nii nagu mulle meeldis ka kunagi siduda sellise sisse, vaatan tõesti kati astus sisse meil stuudiosse suvi, suvi saabus sisse, kuigi noh, minu meelest ei ole veel nii soe. Et kust kuskilt sa selle poweri igal juhul võtad ja, ja nii edasi ja nii edasi me hakkamegi nüüd nagu rääkima, üles lugema, mida sa kõike teed. Loomad tuleb talitada, lapsed kantseldada ja jestas ikka sa mitu raamatut korraga tuleb välja, noh, see on see tüüpiline nagu küsimus, et kuskohast saab üheksa noh, et kust, kust sa võtad, et seal mingid maagilised rituaalid. Kui sa räägid nendest hobustest võib-olla siis sealt tulebki see see power või istud hobuse selga ja siis laadimast ära. Nii lihtne see ongi. Kas sa oled kuulnud midagi jumalast? Siiamaani kellaaega olema kaetud et ära Eino Pedaru Kal nüüd lugu selline, et, et kui sa teinekord Pedaru saadet saadet teed, eks ole. Kanti. Vaat sellest ma suinsale ütles sellest rääkida. Nii, aga, aga need on tõesti noh lood, nemad nägid. Ja okei. Ära karda mind. Vaata, sa oled ikkagi kõige mehise mees, eks, et et ka sama suured mehed löövad korra võbelema, et kui me jõuame tagasi selleni, et kuidas sa kõike seda jõuad, et kas sa oled karastunud juba varases lapsepõlves, millal sinust selle nagu julgus ja nagu mulle on jäänud mulje, et sa ei lõika mitte millegi ees risti ette ja sa lähed läbi ükskõik millest, et kas see oli sul juba lapsepõlvest või kuidagi hakkas arenema siis kui su isa siin tõesti noh, see võib väga vägev ütlus olla, et kui su isa ütleb, et sa oled ikka kõige mehisem mees. Et millal sa tundsid, et ah, ma suudan kõike. See näeb välja niimoodi, et hommikul voodis ma teen endale töökäsu. Täna ma teen seda, seda, seda ja seda. Ja ma teengi. Nizzas. Helle Karis Karkisinud miks? Ma panin temaga koos mööda mööda serpentiine ja ta tõesti kattis mind ja ma ütlesin talle. Mina ei jäta kunagi midagi pooleli jättagi. Täpselt nii ongi. Ükskõik, kas see on pesuäravedamine nööri pealt või see on haige inimese aitamine või see on teksti kirjutamine või see on. Jumalaga suhtlemine ei jäta mitte kunagi midagi pooleli. Jõnge. Katkestused ikka tuleb, tulevad ette, eks ole, ma saan aru, et noh et mingid mingid asjad on ikkagi pikemad protsessideks. Ja aeg-ajalt jookseb lammasime üle jala. Jah. Üsna üsna, ma lihtsalt noh üsna ebameeldiv on jätta pull näiteks urineerimist, eks ole, et aga ma saan aru, et Jumalaga suhtlemine, see võiks kesta nagu kauem aega. Aa, see ei peaks olema pidev teema, huvitab ja räägi endast jumalast sinu suhe jumalaga, kuidas te suhtlete ja saab kirikuõpetaja A rääkis. Tühjaks. Läheb paar nädalat, siis saab minust ratsutamistreener. Siis ma lähen doktorantuuri ja minu arust sat kirikuõpetaja. Mehitan kiriku oma koju. Mis kirik see on siis, mis kõigi usundite, jälle sa kallistad ennast kõigi joontega. Miks ei läinudki kätte säärasesse, ise silitada ennast mõnusasti, kui ma ütlesin, et ma olen täitsa nagu? Ei, ei, ma ei, ma lugesin just äsja uudist šimpanse uurit, eks ole, ja šimpansid käituvad ka niimoodi, et nad vaatavad, kes vaatavad, selgitavad, kes on kõige dominantsem ruumis ja võtavad eeskuju, eks ole, ja võtavad sealt üle, nagu öeldakse. Nii aga räägi oma kirikust, et sinust saab siis nagu nii-öelda päris kirikuõpetaja, kes on siis paberite, kuid korraldada teenistusi, aga kirik ei kuulu ühegi konkreetse religiooni alla, vaid mingi sümbioos, siis kõige juust, see on samasugune. Kirik nagu Haifa San praegu Haifa on Iisraelis. Seal on kõigi usundite kirik. Mina teen samasuguse. Minu hobused teevad. Räägi sellest lähemalt, kuidas hobused teevad, kas hobuste kaudu tuleb mingi info, milline peaks siis see kirik olema? Rolling kannab just. Aga räägi natuke kuulajale võib-olla laienda seda mõtet, et mis, mis sinu kirik endast kujutama hakkab? Täpsemalt, nagu kirjelda, kuidas see võiks seal olla. Mind küll huvitab. Kõik teed viivad siis nüüd lõpuks ikkagi sinna. Kuidas seda nimetada, et hobukirik, hobureligioon, hurik. Lõpetage ära. Ei, aga selles mõttes nimetama, sa pead ju asja, kuidas sa seletad teisiti, et mis, mis asi see on, et sa hakkaks sealt pihta selle asja nimi on ilmakoda ilma kodo. Just niisugused ette. Moslemid ütlevad kogu aeg alla Akbar. Juudid, ütlevad Salam. Kristlased ütlevad. Aamen, halleluuja. Aga sellele ei ole mitte mingit vahet. Jumala ongi üks. Ma teen kõik endast oleneva, et et jumala olekski üks. Aga kuidas need sinu jumalateenistused välja nägema hakkavad, et kas sa võtad siis kõikidest religioonidest mingeid elemente kombineerida? Siis kuku tunde järgi. Aga ma teen seda praegu juba. Mul käivad iga päev inimesed. Et sellel ei ole keelatud, eks ole, tulla siis ka mingit noh, ikkagi eri religioonide esindatud sinna, et osa saada sellest, et võib-olla teha lihtsalt omalt poolt ka samm nagu nagu lihtsalt tutvustati, mis seal teistega. Aro, saite aru? Ei ma mõtlen, halleluuja asemel tuleb sisi. Ei noh, kuidas öelda Ihahhaa või kuidas hobune ei tähelda alla paar niisama kaelne täht foonia. Kõik ütlevad ja nii peabki. Sest me kõik oleme loodud jumala näo järgi, sina ka, kallis. Jah, väga tore. See on tõesti tore, kuule, selle peale võiks muusika, mis meil on ootel. Nii hineda, Gunnar? Connor, vot tema on ka sihuke, kas niidil see oli katoliiklane, eks ole, on ju siis ta pani kuhugi rastafaarisse või kuhu ta pani, ma ei tea, kus ta ka praegu on jõudnud, et mingil määral nagu, eks ole, mehena läks ka vahepeal jah, lõikas juuksed ära. Kuulame sineda Konerit, kuuleme laiseminelli, lugu, kabaree, miks sa selle valisid? Sellepärast, et, Kabaree või kirik, vahet pole. A näiteks. Tallinna Hollywoodis ma lähen seina peal. Laisaminelliks tehtuna. Ja ma olen seda lugu laulnud nii palju. Ma olen selle looga esinenud ja, ja me oleme hingesugulased tervisi sulle laisa. Selliseid laide minellik kabareekell on kaks läbi 36 minutit, käimas on saade, siin me oleme ja me räägime Kati Saara Vatmann iga elust maailmast ja kõigest, et see lugu noh, oli ka selline täi suure jõuga Baueriga. Et kas on mingeid selliseid asju, mis sa veel unistad, et mida veel ette võtta, milleni pole jõudnud, et kui sa oled teinud raamatutega, on kõik hästi, kui kirjutad ja neid tuleb talu õitse, puhkeb hobused, varsti saad ratsutamistreeneriks, sul on oma kirik tulemas õpite seda, et kas on veel mingid sellised unistused, mingid suurejoonelised plaanid, mida sa tahaksid teha, milline see veel ei ole jõudnud? Ja ma lähen tagasi ülikooli. Minust saab doktor. Teaduste doktor. Mis, mis teadusid, sisid, ütleme, selles usuteadus. Vaata millegipärast on nii, et, et inimesed ei usu seda millel ei ole paberit küljes. Paberid on vaja ja paber saab külge. Ja siis tõenäoliselt on meie taga anglikaani metodisti luteri katoliku Krišna kirik, Oikomeenikud ka. Tõeline kombo ikka sellega seal ei ole küll seda probleemi sinu kirikust keegi endale midagi ei leia, et see on nagu ükskõik mida, kas, kas mingisugune maa usulisus ta vabalt kõik. Kui ma ikkagi haldjaid usun, siis võin tulla sinu kirikusse. Haldjas on ingel. Aga kas ei ole niimoodi kuidagi peaks ikkagi piiritlema, kui sul on öelda Enything tõus, et, et kõik kõik kõik tuleb ja kõik läheb ja nii edasi, kas, kas siis nagu, kas sa ei ole nagu kao kuhugi ära? Et nagu kuidas siis seda nagu kätte saada, kui sul on kõik, kõik võtavad vastu, kõik on lubatud ja nii edasi. Vahel juhul lihtinimene küsib, et mis teil seal üldse lubatud olgu, küsib mingi sekti kohta või mingi kiriku kohta. Et sa eeldad, et siukseid noh, kuidas öelda avara siis nii-öelda pilgu ja hingega inimesi on meil siin. Kes tahaks nagu ühineda sinu kirikuga. Enamus inimesi ongi. Tead, miks ei ole inimese kirikus praegu? Sina ütled? Neid häirib see, et, et kirikud on piiratud kitsad kirikud ei ole jumalate nägu, kirikud on. Kirikud on suletud inimeste ees. Sellepärast inimesed ei lähegi kirikusse. Sina tuled ka kirikusse, kui kirik on sinu nägu? Mina olen hea meelega, käin kirikutes ja, ja üldse pühakodades, et, et noh ei ole nagu noh hing on vaba, aga, aga samal ajal noh, ma täitsa nagu käinud siin ja seal, et, et ei ole nagu probleemi, et sa ikkagi leiad, et on inimesi, kes vajavad ikkagi sinna pühakotta tulemist, et, et see niisugune inimesed vajavad. Ateistid. Maailmas ei ole ühtegi head Eesti inimesed, kõik on näoga jumala poole. Nad ei tea seda. Sina ka oled. Kate, mis, mis sa sinna oma kirikusse veel, seda, sellist siuksed nagu tõmbenumbreid, nagu üles saad. Et just just sinna sinu poole võiks nagu tulla. Et seda ma tahtsingi mõeldud sinna külge Circus tuleb, eks ole, ja leib leiba ka veel natukene, isegi küpsetad leiba, ma kujutan ette ja ei kunagi. Ta on minu abikaasa, küpsetab nii terminaator järele, hakkab Low sinna kohale tuleb tuule genekas peale tulevad päikesepatareid. Ja kõik inimesed, kes, kes vähegi vajavad abi võivad tulla meie juurde nad juba käivad. Täna hommikul oli meil termikaga üks päris tõsine vestlus. Kui inimesed tulevad. Ma sõidutan lapsi nende hobuste seljas, ma sõidutan. Neid inimesi iseenda seljas. Ma lõikan nende juukseid. Siis. Ma ennustan neile täitsa kujuta ette, Pedaru, see võiks olla. Tead niisugune teenistus, üks ennist ennustamine, tonni teine ennustamine, tonn lapse sõidutamine viis sati teise lapse hipoteraapia, tonn. Ema juuste lõikamine kaks sotti. Ja ma ei suuda raha küsida. Enne kui luule Viilma ära läks, enne kui ta mulle teatepulga üle andis. Ta rääkis, et tal oli täpselt samasugune jamps. Inimeste käest ei suuda raha küsida. Kas luule Viilma andis sulle teatepulga üle? Ei teadnud või ei räägi tulema juurde, vaata, milline see teatepulk välja nägi? No ma saan aru küll, aga küsida ikka võid. Olidki Ena okei, oli siis? Ei ebasmaalselt muidugi ma saan aru, aga võib-olla oli mingisugune kokku pakitud asi, mis seal andis üle võtta. Ei. Pigem. Sa võid seda vaadata, näe, tee käe lahti. Ja seal on käte vahel õrn violetne tall. Selle andiski. Nii, aga kuidas sa ennustad, kas sa kasutad taro kaarte või, või pruune või mis ennustusmeetodit? Kaarte ma kasutan selleks, et, et inimesi petta. Petad inimesi? Võtad luule, Viilma pulga üle, tegelikult hipoteraapiaga. Siis ma saan aru, et see on kõik nagu mõtet, et lihtsalt inimesed usuksid sind nii nagu paber riigi puhul, et inimesed peavad õppima selleks, et saada pabereid, muidu nad ei usu ja ennustamisega sama asi, et, et seal on lihtsalt kaardid räägivad muidu seal lihtsalt silmade jaoks, et saaksid aru, et toimub see. Ja Tõnu, mida, mida teevad mustlased, vaatavad sinu silmist. Kuidas sa tahaksid õnnelik olla? Ja nad ehitavad sulle. Positiivse projekti. Ja, ja nad räägivad sulle, mismoodi see olla võiks. Nii siin ongi just see, et vaata, noh, meile, eestlastele üldiselt nende mustlased juba mainis muide ta hai kurat nüüd läheb naha üle kõrvade tõmbamiseks, eks ole. Et see ongi see, et mingist sa räägid nendest positiivsest projektist, see kõlab nagu väga paljulubavalt. Ja ausalt öeldes üllatavalt, sest et noh, olgem ausad Mingid Eesti inimeste positiivne üleslaadimine. Inimesed ei oska ennast ise positiivselt üles laadida. Nii, sul on seda vaja, sul on vaja seda alati. Aga kuidas tiivselt üles laadima, täna äratada? Kogu aeg järelikult päris positiivsed üles laetud juba üles, aga ikkagi kui sa ennustad, inimene tuleb, eksju tal on noh, räägi ja päriselt ka, et tänapäeval on meie ennustus šarlata enam palju, sa ütlesid, sa ise kasutad kaarti, kui pette vaja nii-öelda või teha mingit seda, mida siis ma saan aru, inimene tahab, aga kuidas pärib võtan karmilt kätte. Aga tegelikult vaatan inimesele silma ja võtan ühendust jumalaga. Tule, ma teen sulle seda. Ma ei tea, ma ei ole kindel, et ma tahan ennustused ennustatud saada. Kõik inimesed on omavahel sarnased, kõik tahavad ühesugust õnne. Kõik tahavad, et. Et nende hingekeeled oleksid õigesti timmitud. Ma teen kõik endast oleneva, ükskõik, kas ma kirjutan artikleid, kas ma kirjutan raamatuid. Kui ma kirjutan. Facebookis sõpradele või ma ennustan neile, kes, kes tulevad mulle koju ma teen kõik endast oleneva, et inimestel läheks hästi. See on hästi tore ja muidugi siis, kui kuulajatele ka Katiga kokku saate, tema ise ei taha küsida rahanid, pange talle siis kuhugi sinna, noh, ma ei tea, voodi või kuskil tehakse koht, kuhu võiksid nagu panna, siis tähendab ütleme põhimõtteliselt kui noh saan aru, küsida on tõesti ebameeldiv. Aga siis on sul kuskil söögilauas mingisugune koht, kus sa lina alla või kuhu võiks panna, et sa üles ka leiad pärast, eks ole, muidu majas. Nii. Hobused söövad ära valesti pandud raha. Tead, niisugune asi võib ju täiesti olla, aga kuulame nüüd vahepeal. Kuula muusikat meile, noortelt Synerakonnale, Nothing kompers, miks sa selle loo valisid? Me oleme temaga sarnased ja sellest mulle midagi rääkinud, kuulama. Sheni, Doc Honor laulis siis vist printsi sulest tulnud laulu nahvinkam preestri jõu, testi khatiga sinuga ei saa küll võrrelda mitte kedagi. Ja aga üldiselt on lugu. Me rääkisime Hiinaga ka, mitte nagu majas ja kedagi ei saagi tegelikult lõpuks kellegagi heina võrrelda saab, aga, aga ma arvan ka, et kõik on erilised ja unikaalsed. Samal ajal kui suures osas on nad ikkagi ühesugused pässid. Aga, aga lihtsalt see, et khati natuke, tegime juttu sellest tõstet, et noh, meeletud massid ründavad sinu poole. Kõik tahavad saada abi. Ennustus hipoteraapiat rääkida, oma mured kommenteerivad, nutavad rinnal. Ühe kati, mis päev järgmisest nädalast ikkagi hakkab see asi olema nüüd niimodi astavan minu päev, esmaspäev on sinuga esmastavale maksa khati juurde, nagu siis enam minna. Esmaspäevast. Jah, et kõik kuulajad Abivad vajajate respekteerige seda, et inimene, kes teiste, ma tahan esmaspäeval kodu koristada, Apple, kes on pühendunud teiste aitamisele, siis ta vajab ka ühe päeva, mil ta ennast laeb ja Kati Saara Vatmann, puhkepäev on järgmisest nädalast alates esmaspäev. See nii on, aga kas see ei ole water, tulevad abi vajavad, et sa pead võiksid neile siukest tegevusteraapiat pakkuda, peseme nõud ära. Kaevab aiamaad, range taimed maha. Hobusesitt hobusesitta korjamine näiteks koplist. Teraapiline selline tegelenud saatejuhid ei kujuta ette, kui Kati on need inimesed, kes tulevad. Nad lihtsalt istuvad ohivad tahavad nutta ja rääkida. Neil ükski käsi ei tööta. Aga äkki siis, kui sa kaevad seal maad, tahad, et seal nagu ka füüsiliselt ja vaimselt ennast elada ennast välja, et ongi sihuke nutu, kaevamisteraapia, nutu, kaevamisteraapia, et lähed, oled viis vagu ära kaevanud, siis on väike paus, nutad samale, siis saad nina nuusata, saad ära rääkida, mis see vahepeal välja nutnud ja siis jätkad ja siis õhtuks on korras. Põlluga ma mõtlen. Eks inimpõld on ikka suur künda niikuinii. Räägi tähendab ühesõnaga paar last, nüüd nooremad lapsed on sinu juures, sinul on viis last ja saan aru, et vanemad juba vanemaid lapse ise lendavate, aga noh, praegu mul tekkis niisugune mulje, et ka siis tegelikult need nooremad lapsed, üks on seal nelja-aastane ja kaheksane, et ka nemad teevad ise kasvavast, et sul on vaja kõigi teistega tegeleda. Või ongi hea, kui nad ise kasvavad, eks ole, või kuidas see kasvatusmeetod. Milleni kaheksane sõidavad iga päev kolm hobust. Nad kasvavad koos jänestega, elavad mul kaisus. Elan papagoid, neil on koerad, kassid. See on täpselt selline lapsepõlv, nagu sina tahtsid. Ja no miks sul ei olnud sellist? Ei noh, ma vaatasin hobuseid kaugelt, et kui sa lähed lähedale hobusesse, vaadati üle suur loom ikkagi kaugele, kaugelt on hästi ilusa profiiliga täiesti noh, nagu laguneks jumala loodud loom ja siis vaatad lähedale, siis ta hakkab puristama ja ausalt öeldes, kui tema selga istuda Ta nuusutab, mis lõhnaga, sa oled? Teada, kes sa sihuke oled? Korra hüppan, võib järgmisele teemale vaata meile aiakene, hakkasin otsa saama, et ma tahtsin veel lõpetuseks küsida sellist asja, et selles mõttes on hiljuti kirjutanud mis hiljuti eelmisel aastal ka selliseid kogu aeg, kas jah, ma tean, ma tean, aga lihtsalt vaatasime selle konkreetse arvamusloo kuupäeva valesti, et sa oled rääkinud siin sellest, et rahamaailm ei saa kesta saagi. Kuidas siis see, et noh, raadiokuulaja, kes ei ole võib-olla lugenud su kirjutisi viimasel ajal, et kuidas see siis ideaalmaailm siis olema hakkab või mis siis nagu? Tulevik toob, vahetatakse seda, mida meil kellelgi on. Mul mõtted, olla vägi, sul on sõnad, tallam, vaimukus. Pärast räägin, siis ma arvasin, et see on teistpidi, aga noh, head head. Jäme. Täname kõiki neid asja vahetame. Vilja Me vahetame Et keegi toob pätsi leiba ja ma annan vastu vaimukusi Ja täpselt, kusjuures see inimene, kes sulle toob pätsi leiba see vajabki, sinu vaimukusi. Tal on seda vaja metsikult, sest tal endal ei ole. Ja hea diil. Tehtud. Kati kas, kas sinu hobused noh, palju neid ikka loomulikul teel või kunstseemenduse? Hobused või? Käpib ära, me ei saanudki seda, ma mõtlesingi, et loomulik värk, ma ise mõtlesin ka midagi sellist, nalja tee lihtsalt vaata ainult küsimus on loom ju tänasel päeval ikkagi piinatakse, et kunstlikult käivad need asjad. Ei, see oligi see teravmeelsus, millest sa räägid. Õige, see on see, mida sina vaheldad leiva vastu. Räägi parem tegelikult. Et jäärad teevad ikkagi tallesid ja tegutsevad varssasid väga lihtsal kombel sade lapsiga. No on ju üht-teist ka tehtud, see ei ole päris niimoodi, et ausalt öeldes ei ütle kati, kas, kas maailm on ikkagi vajalikke tunne on, et maailm on nii uhke. Tahate orgiat, milleks neid lapsi siia üldse teha on ju, et sina ikkagi ütlevad, et põhimõtteliselt, et laske käia, et las las piinlevad ise ka. Mina võtan küll lapselapse tähtsa maailma. Planeet maa ümber lendab nii palju hingi, kes tahavad siia tulla. Sa tunned ise ka seda ju. Las nad tulevad. Mina tahan küll olla vanaema. Mõnuga. Mul on selle jaoks ostetud kolm poni. Ühel ponil on kohe sündimas varsake, palun tehke mind vanaemaks. Ma püüan kõik hinged kinni, kes siia tahavad tulla. Nii ilusad mõtted lõpu eel, mitte siis maailma, vaid saatetunni lõppu. Kas kati, ütle kuulajale veel ka seda, et mis sul praegu käsil on, et sa ütlesid, et sa kirjutad kahte näidendit ja kahte raamatut, et need, kes on sinu loomingu austajad, et nad kibelevad, tahavad millalgi poodi tõtata, et millal ja siis mida nad seal saaks? Ja just nimelt see, et mitte Kati Murutar nime all, siis äratan. Saara, Vatmann, ma kujutan ette, praegu võib-olla isegi noh, sa kuulad raadio just nimelt khati Saaravad. On end jätke meelde ja nii, aga mis sa kirjutad? Ta on tulemas Rakvere teatrisse üks apokalüpsis siis ega seotud tükk siis on tulnud tulemas, tähendab VAT teatrisse. Tüks, mille tellis Aare Toikka. Stella borealis saab oma asja ja siis. Kirjastus Helmatar. Röövlirahnu Martini. Sellest tuleb raamat ja tuleb. Ohtlik lend kaheksa ka. Nii et ma oma käsa üldse arvutist välja ei saa. Seda on tõesti palju. Kui ma seda loetlen, siis ma saan ise ka aru, et appi. Sa oled ikkagi võimas naine, ikkagi kõige mees, aitäh. Suur tänu sulle, Kati Saara Vatmann, et sa said aega oma kiirete tegemiste juurest meile külla tulla, vaata, võib-olla ongi hea. Noh, nüüd ma vaatan, kell on juba nii palju, et me võimegi rääkida, viimase minuti kast, uudised ja laps on vaja lasteaiast ära tuua, et võib-olla ongi hea, et sa täna siis alustasid selle traditsiooni, kus sa esmaspäeviti ei võta hädalisi vastu, tuled külla, räägid ise tegeleda oma asjadega, muidu pärast saadet oma hädadest rääkida tahad vä? Ei taha? Ei taha, ei taha, ei taha või ei, ma ei taha isegi mõelda nende peale, et ta aadri on, ei, saate ajal kindlasti saade minu jaoks niisugune mõnus nauding. SKP põgened ära kõige häda, vaimukad aimu liigesed, oo jah, täpselt enne siis veeren, väljasid. Kati praegu. Tal läheb kuninglike pulmade tähel, et sinul ikka jumalast kuninglikud pulmad petsiga ühesõnaga murdma. Täitsa meedia kajastas võimsaid asjad. Kuidas nüüd jääb, et tuleb jälle, tulevad ka, võib-olla tulevatel tulevad, jah, muidugi tulevad. Ma ei ole mingi lips, et ma elan, mingid pato, ela. Arvad, et istad litsiga, vastastik, asime isse või nende lüli arvas ei mina? Ei absoluutselt. Jah. Selles mõttes on sul õigus, täna esimest korda. Oi ei, ei ole Roleni helde kiitusega igatahes. Kati Saara Vatmann. Suur tänu, et sa tulid, aitäh, nimi jääb samaks ja õige meelde, nimi jääb samaks, ootame kutset pulma ja ootame põnevusega sinu raamatuid ja etendusi. Aitäh sulle kõike head. Loga. Seni.