Tere õhtust, kell sai kuus päeva. Ta teeb kokkuvõtte aprillikuu viimasest laupäevast. Mina olen Tõnu Karjatse. Meie hulgast on lahkunud Eesti kunsti üks legende vanameister Evald Okas. Ta on jäädvustanud end meie kultuurilukku mitmekülgse kunstnikuna, nii maalis kui ka graafikas. Evald Okase temperamentne loomiskirge elamine kunstis jääb eeskujuks paljudele, seisab kunstnike liidu järelhüüdes. Eesti lastekaitseliit rõhutab oma lähiaja põhiülesandena, et laste kehaline karistamine kasvatusmeetodina on lubamatu. Ja teiseks seda, et lapse sisukas suvi ei tohi sõltuda vanemate rahakotist. Süüria armee avasteraal Innostaastule president Assadi vastaste pihta rünnati mässulistega käesolevat mošeed. Valitsusse pürgiva euroskeptilised Partei perussoo, Malaisia juht on valmis tegema järeleandmisi Portugali päästepaketi vastuvõtmisel. Kaitseministeeriumi andmetel õpib käesoleval õppe aastal riigikaitseõpetust ligi 2800 õppurit kahe 126-st koolist. Pärnu kahe kooli õppurid said vastavad tunnistused kätte Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris. Tallinnas Skoone bastionis avatakse täna teatri NO99 põhuteater, kus saab viie kuu jooksul näha väga head teatrit, muusikat ja kunsti Eestist ning mitmelt poolt mujalt maailmast. Ligi 1000 mootorratturit kogunes täna Tartusse, kus avati paraadiga mootorrattahooaeg. Ilm on jahe, vahelduva pilvisusega ja vihmane öö, tuleb olulise sajuta ning külma võib tulla kuni üks kraad. Homme on taas oodata sooja kuni 12 kraadi. Alustame kurva teatega meie hulgast on lahkunud üks meie kunstielu, suurkujusid vanameister Evald Okas. Ta on jäädvustanud end meie kultuurilukku mitmekülgse kunstnikuna, nii maalis kui ka graafikas. Evald Okase temperamentne loomiskirge elamine kunstis jääb eeskujuks paljudele, seisab kunstnike liidu järelhüüdes, räägib galeriist Juta Kivimäe. Tõepoolest on lahkunud väga suur isiksus Eesti kultuurist kui mõelda ainult sellele, et tema esimene avalik esinemine oma maalidega näitusel Tallinna kunstihoones toimus 72 aastat tagasi aastal 39 viimati eelmise aasta hilissügisel, Vabaduse Riis ja arhitektuurigaleriis olid väljas tema erinevate perioodide tööd, nii et niisugune läbi elu kestev kirglik loomismaneer tõepoolest midagi niisugust on raske leida üldse Eesti kultuurist. Ei ole vist ühelgi Eesti kunstnikul sellist üldrahvalikku tuntust nagu Evald Okasel tema näitused olid eelmisel aastal. Ta on erakordselt rahvarohked. Ta on igasugustel aegadel Eestis suutnud olla suur kunstnik. Ta tõi Eesti kunsti mitmeid muutusi tema graafika kuuekümnendatel aastatel võib-olla ka tänud tema mitmetele välisreisidele, ta oli ju nõukogude liitu ja, ja näiteks ka Firenze kunstiakadeemia auliige. Rohkem ei olegi meil selliseid kunstnikke Eestis. Demograafiko tekitas mitmeid muutusi Eesti graafika üldpildis ja, ja tema maalimaneer oli ka hoopis teistsugune kui Tartu Pallase põhjaga maalijatel. Tema graafika, mis on kõikides Eesti kunstimuuseumides paljudes erakogudes eemaldub. Sest ta on suutnud üles kasvatada kõikidest oma kolmest lapsest suurepärased Eesti kultuuritegelased ja ka lapselapsed. Ka nendest tundunud Ja teiste teemadega edasi. Eesti lastekaitse liidu üldkogu seab uued ülesanded ja laste õiguste tagamisel. Riina Eentalu räägib edasi. Üks, millele tänavu ja ka lähemate aastate jooksul põhirõhk pannakse, on juhtida tähelepanu, et laste kehaline karistamine kasvatusmeetodina on lubamatu. Lastekaitseliit rõhutab, et last saab kasvatada ka kehaliselt karistamata. Liidu juht Alar Tamm. Lastekaitseliit rõhutab, et on olemas kasvatusvõtteid ja lapse kehaline karistamine ei ole õigustatud tegelikult laste õiguste või inimloomuse vastu, millele me tahame tugevalt rõhutada ja sinnamaani välja, et tõesti selline väärtust reguleeriv paragrahv ka seadusandluses oleks ka selgelt nagu fikseeritud. Loomulikult on karistusseadustikus ja lastekaitseseadus ütleb ju ka seda, aga me just näeme, mitte ainult, et seadus üksi, vaid just inimeste oma hoiakud ja suhtumine, et sellele aitab lastekaitse liit kaasa. Teine oluline suund, mida me täna siin rõhutame, on, tuleneb laste suvepuhkuse korraldamisega, mis on kohe-kohe ees. Rõhutame, et lastel peab olema tingimusteta võimalik olla, osaleda laagrites ja siin on vaja siis meie sõnumiga, et nii riik oma strateegiates aitaks lastelaagreid enam tugevdada. Ja siis on just see koostöö omavalitsustega, et lapsed, kes näiteks peredes, kus on, ütleme, toimetulekuraskused, et need lapsed ikkagi neil oleks võimalik, siis nendest suvelaagritest osa võtta. Kas see laste suvine vaba aja veetmine on ka teie selle avaliku pöördumise? Sisu see on ka meie avaliku pöördumise sisu ja üleskutse me niivõrd ei räägi siis nii-öelda tagajärgedest, me räägime ikka nagu varajasest ennetamisest ja sekkumisest eelkõige. Üks, mille arenguga liit rahul on, kuid mis ikka tähelepanu keskmesse jääb, on lasteombudsman. Oleme väga rahul sellega, et ressurssi laste õiguste sisu mõistmisel ja arendamisel on juurde tulnud partnerlus siis õiguskantsleriga vastavate osakonnainimestega. Meil on juba plaanid ka järgmiseks aastaks ka, et siin ma näen ka suurt osa kohtunike koolitamisel ikkagi, mis puudutab just laste perede küsimusi kindlasti omavalitsuste võimekust laste õiguste sisu mõistmisel, nii et ma arvan, et Eesti ühiskond on ikkagi muutunud mõistvamaks. Süüria armee avas riigi lõunaosa linnasteraas taas tule meeleavaldajate pihta on ka ohvreid. Pealtnägijate sõnul ründasid valitsusväed soomukite ja helikopterite toel mošeed, mis on olnud president Bashar al-Assadi vastaste käes. Eilsetes kokkupõrgetes sai Süürias surma üle 60 inimese. Valitsusse pürgiv euroskeptiline partei, perussoo Malaisia juht Timo Soini on pehmendanud oma seisukohta rahandusraskustes Portugali abistamise suhtes. Usutluses Soome rahvusringhäälingule YLE ütles Soini, et on valmis selle üle läbi rääkima. Soome vajab uut enamusvalitsust, ütles Soini ning muutust võrreldes varasemaga. See ongi tema sõnul läbi rääkimiste teema. Kaitseministeeriumi andmetel õpib käesoleval õppeaastal riigikaitseõpetust ligi 2800 õppurit 126-st koolist. Pärnu kahe kooli õppurid said vastavad tunnistused kätte Eesti sõjameeste mälestuskirikust Toris. Ester Vilgatsi kaastöö. Kahe Pärnu kooli ülejõe, gümnaasiumi ja sütevaka humanitaargümnaasiumi riigikaitsekursuse lõpetanud kogunesid Torisse Eesti sõjameeste mälestuskirikusse, kus neile anti kätte vastav tunnistus ja Riina. Märg traditsioon on pärit veel sellest ajast, kui Pärnus tegutses jalaväepataljon ja pataljoni ohvitserid koolides riigikaitseõpetust õpetasid. Nüüd on pataljoni selle asemel Lääne kaitseringkond ja õpetamine käib edasi. Parimad lõpetajad olid tänavu üle jõe gümnaasiumist. Minu arvates peaks iga gümnasist selle läbima, sest see annab väga kasulikke kogemusi eluks ja valmistab ette sõjaväeks, mille peab läbima. Iga poiss meie riigis ei tulnud või ei tahtnud seda teha, millest nad ilma jäid, kõige rohkem. Laagrist, mis kestis kaks päeva, see oli kindlasti üks olemas. Madis Ploompuuonnis hea kogemuse ja ülevaate sellest, mis tulevikus ees ootab enam-vähem igat noormeest. Sa pead silmas sõjaväeteenistuse teenistusse kõike moodsalast. Angela Smirnov. Kindlasti püssilaskmine. Ja sa valisid selle kursuse, miks kogemust saada? Et ma leian, et iga tüdruk võiks selle läbi teha? No eluks annab see ka midagi, kindlasti metsas ellu jäämine näiteks, et siis ei teki raskusest, tegite läbi? Jah? Lääne kaitseringkonna teabeohvitser ja riigikaitsekursuse kuraator Priit Rööp. Kuidas need lapsed üldse kokku saavad, kas tuleb käia ka selgitustööd tegemas või nad tulevad, kui ise välja kuulutada? Selline kursus? Tegelikult tulevad ise sellepärast, et noh, neil on üheteistkümnendas klassis võimalus valida siis seal omale kaks lisateemat, üks saab olla sõjaline ehk militaarne, niisugune algne ettevalmistus ja Pärnus on see käinud aastaid, õpetavad nii praegune kaitseringkond, omaaegne Pärnu pataljon kui ka siis kaitseliit erinevates koolides. See on juba kujunenud niimoodi, et me ei pea reklaami tegelikult tegema suurt, väga paljud noored on juba seotud kaitseliidu või siis Kodutütardega, neil ei ole midagi sellist äärmuslikult uut, et seda peaks selgitama. Meeldivad siuksed, praktilised asjad, muidugi metsalaagrid, orienteerumised, mis enamik on esimest korda metsas sellisel kujul tulirelvaga lasketiirus, tulemuste peale tulistamine selliseid teadmisi, kuidas hakkama saada metsa eksides, et inimene ei satuks paanikasse, kuidas on võimalik ööbida ja kui sa oled eksinud, sa ei saa metsast välja, kuidas on võimalik tuld üles saada, kõik sellised asjad, noh, eluks vajalikud tegelikult. Tunni aja pärast avatakse Tallinnas Skoone bastionil teatri NO99 põhuteater Riina Eentalu käis vaatamas. Tallinnas Skoone bastionil laulavad linnud paistab päike ja teatri NO99 põhuteater võtab täna vastu oma esimese publiku taas üks neid esmapilgul hullumeelseid ideid, mis ikka Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasooga seostuvad ja mis alati ka teoks saavad 2000 põhupakki ja valmis on kõige ehedam ja sõna tõsises mõttes black box must kast. Ene-Liis Semper. Algas sellest, et tekkis tahtmine teha siis mingi väga suur installatsioon, samast on nagu väga suur installatsioon on, mis tema funktsioon võiks olla. Ja siis kuidagi märkamatult muutuski see selleks põhuteatriks, mis ta praegu on, aga samas on see, et meie jaoks hoone bastion on ka kuidagi hästi armas koht, et see on nii ilus park ja see oli tükk aega täiesti kuidagi hüljatud ja me mõtlesime, et siis võiks ju tegelikult tekitada sellise keskkonna, kus inimesel oleks ka muul ajal mitte ainult teatrietenduse ajal tore olla. Siit saab laenutada raamatuid. Siin riik, siin on võrkkiiged üles, mäe peale tulevad pinksilauad, seal on juba praegu olemas male, mida saab mängida, me tegime koostööd Kunstiakadeemiaga, seal on toredad tootedisaini üliõpilased, kes mõtlesid meile välja sellised meetri kõrgused malendid, siis on meil siin keks, siis on sind triple ja erinevad mängud, et kutsuda inimesi üles lihtsalt olema ja aega veetma, nii et ei peaks tingimata midagi ostma. On, mis suitseb, see on ahi, see on teil niinimetatud ökoahi. Ahi on praegu nii uus, et ta alles Öeldakse sisse. Aga loodetavasti ta õigustab ennast suvel 100 protsenti sellepärast et meie üks nägemus oli ka see, et tore oleks, kui kohvikus oleks midagi, mida tehakse kohapeal. Meie oleme praegu teinud valiku siis nagu eranditult sellistest asjadest, mida me ise oleme kuskil näinud, mis on meile väga meeldinud, et siin on väga head kaasaegset teatrit Saksamaal. Siin on väga head kaasaegset tantsuteatrit Belgiast, siin on väga hea trupp Ameerikast. Siin on väga hea kaasaegset teatrit ja muusikat Eestist ja meie jaoks on nad kõik võrdselt armsad. Nüüd on ta valmis. Kuidas tundub seal sees olla, sees on väga mõnus, lihtsuses peitub võlu praegu minu jaoks, et see saal on selline väga hea proportsiooniga black box, mis ongi siis põhust seintega, mis on küll ühekordselt krohvitud, aga need põhututid paistavad igalt poolt välja ja ta on selline väga, kuidagi hubane, et see ongi lihtsalt see must kast, jah, see must kast, mis hakkab siis nüüd täituma teatri, võlumaailmaga või mis iganes muusika, kunstiga. Tartusse kogunesid mootorratturite, et avada ametlikult mootorrattahooaeg, jätkab Mirko ojakivi. On loogiline, et kui kasvab mootorratturite arv, kasvab ka nendega juhtuvate liiklusõnnetuste arv. Eesti mootorrattaklubide ühenduse president Aare Kõutsi sõnul peaks aga autojuhid arvestama märksa rohkem mootorratturitega ning ka mootorratturid ise peaksid liikluses mõtlemisvõime säilitama. Kuid kuidas parandada mootorratturite turvalisust? Aare kõuts. Eks seda tuleb muidugi mootorratturil olete ise teha, et eelkõige vastavalt enda võimetele vastav ratas valida, kõigepealt siis kindlasti turvavarustus sinna juurde, mis ka oluline. Turvavarustus peab olema tähtsam kui see mootorratas ise, eelkõige ma arvan. Ja eks kui need asjad paigas on, siis ülejäänud seadusandlus on meil ju tegelikult kõigile üks, et ole sa mootorrattur või jalgrattur, et ega sellest ka midagi midagi, midagi viltu küll ei ole. Kuid üks mure siiski mootorratturitel on ja seda seoses uue liiklusseadusega kõutsi sõnul ei saa ei tema ega paljud klubisse kuuluvad inimesed aru sellest miks jalgratturid saavad tulevikus ülekäigurada ületada, rattalt maha tulemata. Tänavune mootorratturite paraad paistis silma ka üsna arvukalt naismootorratturite esindusega. Iseenesest pole selles ju midagi harukordsed, et naised nahktagi selga ja nahkpüksid jalga ajavad, juuksed tuules lehvima lasevad. Kuid miks? Vabaduse tunne, nagu öeldakse, üldse huvi mootorrataste vastu. Kui hästi te tunnete ennast mootorratta seljas, Eesti liikluses? Ütleme, aastatega on paranenud turvatunne, aga eks ta ohtlikum on kui autoga sõites, mis see kõige nii-öelda suuremat probleemi valmistab, suunda ei taheta näidata, ei osata arvestada mootorratturite tema kiirust. Siis on nii-öelda see ärapanemise teema, et noh, millegipärast ei mahu autojuhtidele hinge, et mootorratas saab kohati kiiremini minema ja noh, sellised pisiasjad Nii rääkis hinge, kuid kus tegijaid ja näitajaid, seal on ka uudistajaid ja vaatajaid. Üks vanem meesterahvas, kel nimeks ott, rääkis, et tema oli aastate eest kõva motikamees. Ent tänaste kalliste sõiduvahendite selga ta istuda ei julge või õigemini ei ulata. Ja ise ei ole motikamees, tahaks 10. aasta 70, mis, mis pill toona oli? Tööl veneaegne õige pill, aga need ei ole masinaid. Miks nii? Neid on iluasjad nii kõrged, et nullialade küünimaalsetajal. Mirko Ojakivi, Tartu. Ilm on vahelduva pilvisusega ja öösel ka olulise sajuta. Puhub põhja- ja kirdetuul viis kuni 10 meetrit sekundis, homme rannikul kuni 13 meetrit sekundis. Öösel võib külma tulla kuni üks kraad, homme päeval sooja taas kuus kuni 12 kraadi ja homme võib ka paiguti vihma sadada. Kuulsite Päevakaja jälle kuulmiseni?