Tere õhtust, nüüd muusika, kuulajad. Raadio järgmised tund aega helikunsti on pühendatud improvisatsiooni Maiale rütmikale, kaasaegsele orkestrimuusikale. Mina olen teid, kus need siis minu tutvustada on, selles muusikatunnis Sam Riversi improviseerima orkester kui ajaliselt ja ruumiliselt toda kollektiivi arvatavasti klassikaraadiolaineid varasematel aegadel liialt tihedasti kuuldud pole, katsuda paika panna või natukenegi orientiire. On ta siis kujutades telge üht võimalikku telge millel võiksid paigutada kenasti kõik kaasaja parimad improvisatsiooni võimelised orkestrid, jääks Ühele poole, näituseks kadunud organiseerija, sil Lewanssi muusikute vägi ja temast eemale orkestri improvisatsioonidel dirigeerimist edendava kunsti esindaja Morris ja orkester. Seal Riversi, antud juhul tänases saates mängitavate salvestuste ettekandja. VBA osta sookesed trump paigutuks nende kahe eelnimetatu vahele ja ilmsesti üksjagu lähemale Lewanssile kui vuhh korrise trigeeritavatele padrun improvisaator etele. Noh, väike aimu andmine ja seesugune lähedus, kaugus. Ehk tuleb osaliselt ka sellest, et putš Morris teostab oma orkistratsioone ehk improvisatsiooni, dirigeeringuid või konstruktsiooni, nagu ta neid nimetab mis tahes suurte või väiksemate orkestri koosseisudega Sam Riversi enamasti rööbjoostaarse nime all isaine orkester on aga valdavalt puhkpillipõhine. Tänases saates mängitavate pikemate improkomp proovisid joonide esitajatenavaid kuulda sümbriversit ennast sopran tenorsaksofoni flöödi, lisaks nelja trompetit trombooni, saksofoni isid kahte teord, kahte alti ja baritoni lisaks ka tuubad trumme ja bassienamusega, neist muusikast Nosem Rivers koos mänginud tihedasti viimase kolme aastakümne kestel. Orkester pealegi lähtub pigem kompositsioonist taluselt minnes leidma neid rõõme ja helikunstilisi maiusi, mida seejärel sealt lähtudes improvisatsioon pakub. Nii-öelda tavalist orkestriga võrreldes mille hästi harjutatud teemad, orkestri passaažid ja mõned soolod millega enamasti ette ostetakse. Olles õel Rivers orkestri mängus. See oluline nüanss, et väga hoolikalt valmistatud terve orkestrit nüüd harmoonilise hüppe laudasid, millelt edaspidi solistid võiksid võimalikult lennukeid etteasteid teha. Rivers ise ütleb, et sellel plaadil nimeks on improvised, inspiratsioon minut impositsioone kuulata, mis salvestatud 99. aastal on ta katsume üsna kontsentreeritult välja pakkuda ja orkestrile esitada, lasta päris erinevaid, mitmeid oma kompositsiooni meetodeid ikka, mis kõik selleks mõeldud, et improvisatsioon sinna kompositsiooni sisse võimalikult tihedasti värskisti mahut. Rivers sekundeerib eriti just selle plaadi puhul ka nendes arvestuste väljaandmisel ja selle teokssaamisel oluline mees New Yorgi saksofonist Steve Golmen, kes ütleb, et Sam Riversi kompositsiooni improvisatsiooni metoodika vesteetikale omale teemale teemade tsükliline ringis ülesehitus, eelkõige lähedus afro muusikale kõõlmani järgi ning Tähele maksab Steve kõõlmani. Kas panna seda, kuivõrd peenelt ehitab oma meloodiaid üles Sämbriver seda esitab, teostas orkester. Meie päralt, nüüd need muusikatunnis. Esimene pikem kompositsiooni improvisatsioon sem Riversi orkestrilt. See kannab nime Beatris. Sam Riversi ja tema juhatatava aasta Sookestra mängitud esimene teema Beatris pikem orkestri töö, mille eel sai öeldud Sam Riversi ja tema orkestri improvisatsiooni esteetika kohta sisse. Lõpetuseks paar paraad pikka lauset või rohkemgi. Ja kui nüüd tähelepanelik kuulaja mäletab, mille kohta nad lauset käisid siis võis pika, pole ära kuulane tekitada teatavaid küsimusi, kõhklusi, kahtlusi, anti mõista ometigi, et Sam Rivers orkester on midagi üsna erilist ainulaadseks ja kahtlemata väga head. Ka nende andmiste sõnade juurde. Kahtlemata jään ka pärast selle Beatresside ema ärakuulamist, aga võib-olla et mitte kaitse kõle, aga väike selgitus ja miks mitte Sõmbrivers enese sõnad kuluvad siia juurde ära neile, kel küsimusi tekkinud. Rivers osutab sellele, et demorkiste tööde improvisatsiooniline element ei ole tingimata alati uhkesti esiplaanile toodud vaid tihtipeale on see peidus ka seal arvukate puhkpillide kujundatud harmoonia keelt, kuidas kusagil pisut tagapool ning samuti rütmika ja improvisatsiooni ehitajaid. Kida on üsna tuntud essimas hinnatud meeste hulgast. Arvukas esindus Sam Riversi orkestris. Nii on aga kahtlustada selles, et nad kuidagi seanahka veaksid seal ühes joosta. Orkester on tegutsenud küll aastaid, ent tema salvestuse esinemisvõimalused on tihtipeale üsna harvad. Selle orkestri käigushoidmine. Ilmsesti on seal Priversile üks armsamaid olulisemaid asju hingelähedasemaid, millega ta muusikas on tegelenud aga džässis muusikas üldse tegeleda jõudnud üsnagi paljuga. Riversi saksofonistiga statisti helilooja sünniaasta jääb 25.-sse septembrisse aastasse 1930. Õppinud kompositsiooni alates 1009 47.-st aastast bostoni konservatooriumis aga samaaegselt kompositsiooni, vioola ja viiulimänguõpingutega. Sarnaselt mõnegi noorema jazz muusikuga praegusajal käis Sam Rivers muusikateooria õppimise kõrval praktiseerimist džässiklubides, baarides, nii kus iganes mujal see tol ajal vähegi võimalik oli. Suuremate koosseisudega esinema hakkas ta ta 1900 viiendat peale ja 1090.-te alguses oli temagi, eks neid tol ajal. Küpse nooruse ja lõpujõude muusik, kes oli väga võlutud ja kahtlemata intrigeeritud, nii olnud Golmani kui sessil teileri uuenduslikust käekirjast Chessis, nagu ta ise on öelnud, hakkas ta huvituma abstraktsest, avangard, sest muusikast. Mis puutub Riversi orkestri kogemutesse nii-öelda klassikalise muusika poole pealt, siis 1965. aastal oli ta külalissolist San Francisco sümfooniaorkestri juures. See plaat, need salvestused kokku seitse teemat, mis ta siis nüüd muusikasaates kõlavad, kõlavad siin vägagi kokkusurutud kujul. Autori orkestrijuhi enda sõnutsi võiks igavesest seitsmest teemast, kui ta oleks välja mängitud seesugusel kujul, nagu devasem Rivers ta tahaks kontserdilaval esitada võtaks enese alla kindlasti igaüks neist 50 minutit ehk terve heliplaadi. Seega on ta läinud mittegi loomingulisele formaalsele kompromissile mõneti siiski loomingulisele ka ja püüdnud mahutada seitse teemat kaheksa kuni 10 minuti pikkuste improvisatsioonilist kompositsioonidena ühele heliplaadile, mis tähendab ka seda, et lähedale hinnalistel solistidel, kelle nimed ka õigel ajal mõne aja pärast saavad nimetatud soleerimis ruumi, toda esiplaanil improviseerimis ja ohtu väga-väga vähe ja kokkusurutud. Steve kujulmen, kelle nimel ennegi nimetatud üks saksofonist sidest nendes orkestrimängudes ilmsesti mees, tänu kellele plaat ilmavalgust nägisest ilmsesti Steve kõõlman lihtsalt Ühele ossi jäi plaadifirma džässiharu juhile augu pähe rääkis. Seesuguse albumi vajalikkuses. Võtab Sam Riversi positsioonide juures sellele et esiteks kõige kõrvadorkumad jooned, ütleb Steve kõõlman Riversi kompositsioonid impositsioonide puhul, Nende pidev rütmi, elatusrütmiline edasipüüdlikkus ses mõttes ja tähenduses, et edasitung iseäralik meloodia, pesitsus ja harmooniline peenus ning struktuuride, mitmekihilisest seisuste, mitmekesiste struktuuridega mitmeid kihte, improvisatsiooni ja kompositsiooni pakub järgnevalt. Albumi nimipala instration. Inspiratsioon oli teema nimeks Riversilt peolsta Sookest. Selle ostal orkestri koosseis saagu siinkohal nimetatud lisaks liidrile orkestri juhile nende teemade komponeerijale teemadel improvisatsiooni ohtrasti võimaldav Riversile sopran, tenorsaksofoni flöödi, Ollaltsofonistid, Steve Golmal kolbi Deloril, mehed nagu Chicu friimann territ hoomas, viimane neist ilmsesti kask, raadiokuulajale tuttav nimi, see mees oli elusuuruses jätskaar laval keskkonnafestivalil 2001. Saksofonist, pluajee ja tuttavaid nimesid, kaks tuleb selle orkestri koosseisus džässihuvilisele kuulajale vähemasti veelgi. Ray Anderson, mitmekordne jätscorveris külaline taas trumboonil. Povi, kelle tromboonimäng on kuuldud küll väga hankiva ansambliga Eestimaa lavadel ja seda kunagi üsna aastaid tagasi, siis kui veel olid. Võib-olla ei olnud enam kestataga küll päris kindlasti oli rock summer päral libeostroloogilistra kolmas trombonist ning trumpeteid neli mängivad iga miks ühte ravimest Flessi Jens Solar ja paikkidak härrad tuubamängija Bob Stewart on üks tunnustatumaid sellel alal pillil džässis olnud aastaid, kui mitte aastakümneid. Dogmefius orkestri bassist Ethani Gol, trummar. Inspiratsioon oli teema nimeks üks Riversin pireerijaid kelleda. Saates mängitava heliplaadi on pühendanud kanud isegi ja ilmselt inspireeritud oma orkestri rütmika. Vähemasti sessi ajal kaugematestki kümnenditest on nendegi palade puhul üsna kenasti tunda Sam Riversi rebioostas orkestri, noh olgu selle juht pealegi pühendanud kogu hingega improvisatsiooni edendamisele, mitte ustesse juures kompositsiooni svingib vahvasti nii mõneski edaspidigi kuuldavale eetrisse jõudmas teemas. Sam Riversi. Mustar orkester esitab nüüd kaks teemat Kauks kompositsiooni improvisatsiooni. Iti esimene isa nimi on soss ehk tröösti ja teine tagumine ja lühem, klapime vööl wind ehk meie keeli keeristuul. Viimati kuuldud teema ilmsesti rütmika poolest kõige musklilugu selles nüüd muusikasaates wind oli üks nendest selles saates mängitud viiest Riversi teemast kuuesse saate viimane Neišin ehk noorendumine. PS ise mees, kes nende orkestritööde salvestamise aegu aastal 99 oli juba üsna lähedale jõudnud oma 70. sünnipäeval ilmselt börsi kõigenergeetilisemaks kõige produktiivsemad, kõige loominguliselt põnevamad aastal, osalt võib-olla raskemad möödusid tegelikult seitsmekümnendad vaata New Yorgis, kuhu mõni aasta varem saabunule ta siis 10 esimesel aastal koos oma abikaasa trossiga, kelle nimeline palagi selles saates kõlas, rajas 1091. aastal stuudio pea tale stuudios. Järgnevatel aastatel toimus hulk naist huvitavamatest improvisatsioonilist, muusika ettevõtmistest, mida New Yorgi linnas tollel kümnendil ilmselt võis kuulda. Sest nii nagu hiljem kaheksakümnendatel uue erinevaid stiile kokku sobitama Diva sulatama muusikakeskpunkti kus punktina tähelepanu endale nõndanimetatud Downtown nii seitsmekümnendatel oli vägagi võimas ja mitmesugusele kunstile aset pakku nõndanimetatud laht siin. Üks jazzi pole esindajaid, tollel maastikul oli see meeles see, et ta selles vanuses, kuhu on jõudnud, praekohtasid nõnda vormis nii orkestriga koos mängides, kui seda seesuguses mängus eades. Ma kindlasti tänuväärne nähtus ja selle väikse tänutundega mina vähemalt teiega jälle kuulmiseni laseme mängida Riversil rõive ohusta Sookestrovet. Viimase teema bridžuvanation.