Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Siseminister Kalle Laanet tunnistused valitsuse üleskutse kinnitada täna must lind sõidukile kukkus läbi. Tallinnas oli näha vaid üksikuid sõidukeid musta leinalindiga. Maksu- ja tolliameti hinnangul muutub kütuse salkijatelu Eestis kibedamaks, sest täna avati Tallinnas Põhjamaade moodson kütuselabor. Grupp Eesti raadioamatööre töötab homsest augusti lõpuni kutsungi k s 15 l ehk Estonia liftiin Liberty, mille eesmärk on levitada Eesti taasiseseisvumise 15. aastapäeva sõnumit. Eesti Post aga tegi raadioamatööridele taasiseseisvumise aastapäeva eel ehmatava üllatuse. Pekingis juunioride MM-võistlustel kergejõustikus võitis Marek Niit meeste 200 meetri jooksus kuldmedalit Abrukal arutada Läti, kuidas Väikesaarte kultuurilist omapära säilitada ja elu edendada. Vallavanema mure on püsiasustuse säilimine, selleks on saarele noori vaja. Välismaalt. Teadet tšetšeeni iseseisvuslaste liidri dokumarovi vene võimude kätte langemisest osutus valeks, sest tabatud on tema vend. Tšetšeeni näitavad ka seda. Londonist Egiptusesse teel olnud reisilennuk oli sunnitud seoses pommiohuga maanduma Itaalias. Reisijad evakueeriti ja ilmast. Saartel ja Lõuna-Eestis kohati hoovihma sadada. Puhub põhja- ja kirdetuul ja sooja on 22 kuni 27 kraadi. Valitsus kutsus autojuhte kinnitama täna sõidukile musta linti, et mälestada liikluses hukkunuid. Juulikuus hukkus Eestis liikluses 25 inimest. Kui ta selles kutsele reageeriti, uuris Indrek Kiisler. Täna mõis Tallinna liikluses näha vaid üksikuid sõidukeid, millele oli must lint kinnitatud. Küsisin tänaval autojuhtidelt, miks nad sõidavad ilma lindid. Jah, sellepärast, et päris aus olla, siis kodus läks kiireks ja lihtsalt ei leidnud. Tegelikult mõte oli, lihtsalt ei leidnud. Laevalt leidma ei oska, sellele isegi vastab see tuli nii ootamatult, ma kuulsin, oli see eile õhtul hilja, nii et see ei saa igasugune klint olla, mis iganes. Korralik heinalill. Ka ei oska autojuhid öelda, milliseid samme peaks astuma, et liiklus ei oleks nii eluohtlik. See on väga raske küsimus, sellepärast et nii palju on räägitud sellest televisioonis, raadios ja inimestele see absoluutselt ei mõju. Ma ei usu isegi seda, et trahvide karmistamine sellepärast, et inimesed on väga külmaks läinud ühe teise suhtes. Siseminister Kalle laaneti seisukoht oli, et trahvide suurendamine ja karistuste karmistamine ei aita. Trahvimäärade oluline tõstmine toob kaasa järgmise ringi probleeme riigile ehk neid trahve ei maksta. See tähendab seda, et kui trahvi maksta, siis täitemenetluse käigus hakatakse nõudma vara välja vara ei ole siis järgmine ring on, see arvestatakse ringi, arestipäevad arestimajad on täis arestimajas. Kas viimine on tõsine inimõiguste rikkumine, nii et me oleme kohe järgmise ringi ja see ei käi nii lihtsalt hirmuga on olukorda võimalik muuta lühiajaliselt, kuid pikemaajaliselt on võimalik ainult läbi seletuste läbi hoiakute muutmise võimalik midagi teha. Ja kui vaadata tänast päeva, kui ma hommikul kella enne kaheksat sõitsin siseministeeriumisse tööle, siis ma nägin ühte autot, kes sõitis musta lindiga. See näitabki seda, et mitte keegi ei pane selliseid üles, kutsuti tähelepanekuid mitte millekski. Autojuhid kurtsid aga, et politseid on vähe näha. Aeg-ajalt võib-olla politsei hoiatav sõna ja võib-olla paneks mõne südamerohtu märelema, et et võib-olla see oleks palju efektiivsem. Siseminister ütles, et politsei ei suuda liikluses üksinda midagi ära teha. Vaja on rohkem koostööd autojuhtide ning politsei vahel. Kui me vaatame ka neid numbrit, millises hulgas roolijoodikud on kinni peetud ilma juhilubadeta juhte, siis need numbrid on tegelikult kolossaalsed ja kui me tahame tekitada konflikti politsei- ja inimeste vahel, ehk kõige lihtsam ongi seda, et me paneme politsei välja iga väiksemgi rikkumisest hakkame karistama ja väga suurte karistustega ja, ja siis me ei suuda avastada praktiliselt üldse kuritegusid, sest inimesed, kes on saanud juba politsei poolt karistada, ei jaga informatsiooni politseile, me tekitame selles mõttes täielikku kahvel seisundit. Kütuse solkijad elu läheb kibedamaks, sest Tallinnas avati uus moodne kütuselabor. Avamisel käis Indrek Kiisler. Tegemist on kõige moodsama laboriga Põhja-Euroopas. Laboriseadmed läksid ühtekokku maksma 43 miljonit krooni, millest Euroopa liit maksis kinni 28 miljonit krooni. Uues laboris saab kiiresti määrata kõiki Eestis kasutusel olevaid vedelkütuseid. Küsisin laborijuhatajalt Priit Talumaalt, kui kiiresti uus labor proove analüüsida suudab. Sõltub, kui kiire kliendil on, et toll on meil tavaliselt selline kõige kannatamatum ja kee proovitame loota tööna sõltu kanalitest, mõni lihtsalt võtab kauem aega. Aga markerid just väävel, näiteks leekpunktid, me teeme seal kuskil maksimum pool tundi. Kuidas peaks käituma ka sõidukijuht, kes kahtlustab, et tema auto paaki sattunud solkkütus kas ta peaks tulema ise laborisse, proov näpus? See ei oleks hea, kui ta nii teeks, et see asi peaks käima protseduuri järgi ja tal tuleks esitada kaebus tarbijakaitsesse. Soovitanud oli vihjetelefoni ja proov võetaks kahtlasest kütusest ametlikult ja kõigi reeglite järgi, et siis me saame olla kindlad, et see, mida me analüüsime, ongi see õige asi. Keskkonnauuringute keskuse juhatuse esimees Margus kört toonitas, et ilma Euroopa Liidu abita sellist laborit Eestis ei oleks. See on täiesti sind regioonis kõige parem kütuselabor ja teiselt poolt on meil olemas kaali mestimis. Kähku sai saksaspetsialist, Saksamaa andis oma kõige paremad inimesed siia tõelised professionaalid ning meie inimesed on viimased kolm kuud teinud ilma puhkuselt ta väga suurt tööd, et kõik seadmed tööle rakendada, õppida ja saada selline vajalik kvalifikatsioon. Kuid nüüd, kus meil on olemas vajalikud seadmed, millal siis võivad autojuhid minna ükskõik millisesse Eesti tanklasse, kartmata, et sealt saab solkkütust. Küsisin seda maksu- ja tolliameti peadirektorilt, Enrico haavalt. No ma usun, et see päev on järjest ja järjest lähemale ja tänane sündmus viib meid selles osas suure sammu edasi. Probleem ongi ju niinimetatud ebaseaduslikku värvaine eemaldamine erimärgistatud kütusest. Et ühelt poolt tuvastame neid kohti, kus toimub sellise erimärgistuse eemaldamine ja püüame neid sulgeda või sulgeme neid. Ja teiselt poolt töötame jaekaubandusega, et seal ebakvaliteetset kütust müügil ei oleks. Ja võib öelda, et ikkagi siin on tunduvalt progressi edasiminekut. Järjest vähema kvaliteedil mittevastavat kütust Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Meelis Kompus. Teate, tšetšeeni iseseisvuslaste liidri Togu marovi alistumisest on osutunud ebatäpseteks. Tšetšeeni nukuvalitsuse esindaja sõnul oli allaandja hoopis humarovi vend. Muid detaile näiteks venna nimeametnik ei täpsustanud. Tšetšeeni iseseisvuslased võrgulehekülg aga lükkas Vene võimude teate tuumarovi ja ka tema venna väidetava alistumise kohta tagasi. Uudisteagentuuri Interfax teatel lubasid Tšetšeenia võimud Omarovi alla andnud venda ka hiljem ajakirjanikele näidata. Nukuvalitsuse pressiesindaja kinnitusel oli Omarovi vend ka tema tähtsaim peamine abiline ning lähim kaasvõitleja. Itaalias evakueeriti kõik reisijad Briti odavlennufirma Excel lennukist seoses pommikartusega. Lennuk maandus Lõuna-Itaalias. Võimude teatel on sündmuskohale saabunud Itaalia terrorismivastane politsei ning tuletõrjujad. Lennuk oli teel Londonist Egiptusesse. Rahuvägede kogunemine Liibanoni hakkab hoogu saama pärast Itaalia valitsuse otsus saata ÜRO missiooni raames liibanoni suurearvuline väekontingent. ÜRO asepeasekretär väljendas heameelt, et vägede koondamise protsess on käima läinud ja üle 40 riigi on juba avaldanud põhimõttelist valmidust osaleda operatsioonis. Itaalia sõdurite arv võib ulatuda kuni 3000 meheni ja see muudaks Itaalia üheks suuremaks panustajaks. Suurt vägede kaasamist vodka Hispaania ning Belgia. Prantsusmaa aga keeldus piirkonda suuremaid jõude saatmast. ÜRO teatel küll loodeti Prantsusmaalt suuremat panust, kuid ollakse siiski lootusrikkad vajaliku 13000 sõduri osas. Kuuba diktaatori Fidel Castro vend Raul teatas, et tema vend on paranemas ja Kuubat ei ähvarda rünnaku oht. Raul Castro tegi esimese pöördumise avalikkusele pärast võimu üleandmist. Ajakirjandusele antud intervjuus kinnitas 75 aastane Raul Castro eta mobiliseeris väed mõni tund pärast seda, kui oli teatatud Fidel Castro haigusest. Ta tänas kõiki arste ning ka teisi, kes on hoolitsenud tema kaheksakümneaastase venna eest. Nagu oleme juba päeval teatanud, võitis Marek Niit Pekingis juunioride MM-võistlustel kergejõustikus meeste 200 meetri jooksus kuldmedali ajaga 20,96, mis on uus Eesti rekord. Kiireima aja jooksnud ukrainlane Dmitri Ostrovski diskvalifitseeriti kõrvalrajale astumise eest. Marek Niit tõi Eestile kolmanda kuldmedali neilt võistlustelt. Hanno Tombergi reportaaž Pekingist. Kutsutakse autasustamis pjedestaali kõrgemale astmele. 19 aastane Marek Niit. Kindlasti kirjeldama jookseb algusest on enam-vähem rumalalt minema kurvi osad, võib-olla veidike lõpus jäi neist maha sirgemaid tunnikene järgilastega üldiselt viimasel 100-l meetril, et oleks võinud Ukrainas ei, ma räägin, oleks seal olnud, et veelgi näiteid veel, ma tema kinni püüdma ütleme, tööd on tehtud õiges suunas. Ma ütlesin ka, et eesmärk on joosta pekingi MM-il oma parim jooksja elu valinud siia tuli ka veidi ülemeetrises vastutuules 296 palli olid vastavalt 1,2 vana vana vana vana, parim päev elus. Marek Niidu treeneril valt respele olid pisarad silmas juba pärast seda, kui Marek lõpetas jooksu teisena ja treener teadis, et tema hoolealune on saavutanud hõbemedali. Ei une sekka oled näinud ja midagi sellist juhtub, eks siis pärast kommenteerinud, et ega see ta jookseb lõpu võimsalt ja hästi ja tehniliselt korrektselt tähendab see oli meil, see oli nagu plaan ja niimoodi ta välja tuli ka. Tegelikult on praegu valmis kiiremini jooksma, see on ka selge, sest vastutuul 1,1 on ikka, keda on 20 85 või miks ma praegu jah? Täiesti raadioamatööre töötab homsest, augusti lõpuni kutsungi ka ees 15 l ehk Estonia fifty Liberty mille eesmärk on levitada Eesti taasiseseisvumise 15. aastapäeva sõnumit. Lähemalt palusin rääkida asja eestvedaja laadu jõgi aasal. Ja me kasutame seda kutsungit kõigi raadiote tööridega suhtlemiseks kogu maailmas ja saadame selle tähtpäeva tähistamiseks hiljem igalühel spetsiaalse kaardi mis räägib pikemalt taasiseseisvumise protsessist ja üldse sellest üritusest. Tähendab kõigile neile, kellega teil kontakt on olnud, jah. Kõigile neile, kellega meil kontakt on olnud ja me kavatseme sooritada ligi 50000 sidet Niisugune erikutsung, kuidas sellele reageeritakse? Erikutsung on maailmas levinud vorm mingisugusest sündmuse tähistamiseks, seda kasutatakse tihti ka teiste riikide tähtpäevade puhul ja alati tekib elevust ja küsimus, milleks, millal sa kutsung tähendab nagu meil on praegu ta konkreetselt Eesti 15 ja vabadus ja paljud amatöörid tunnevad eetris huvi, sest ta on ebastandartne ja kõigile tuleb lahti rääkida. See tähendab, et see võimaldab Eestit taas teadvustada laiemalt maailmas. Jah, praktika näidanud, et 100 100 kümmekond riiki on alati eetris esindatud olnud. Tõsi, raadioamatööridele oli oma suurosaga augustiputši päevil 15 aastat tagasi ja ja seda ei saa salata, olite te selle asja juures? Jah, ma olin selle asjaga tõesti seotud ja olin seotud annetkondlikult ja see oli lihtsalt saatuse kokkusattumused, ma trehvasin olema raadio matele, samal ajal olin Toompea valitsuse sidekeskuse ülem ja kogu maakondlik alternatiivsidevõrk oli üles ehitatud raadioamatööridele sest neid sai usaldada. Teisi inimesi meid ei teadnud, kes on kes ja mis, mis, aga raadioamatöörid olid tuntud teada ja nende baasil riskisime sellise salajase sidevõrgu luua, sest isegi raadioamatööride endi hulgast paljud ei teadnud, kes selles selles alternatiivvõrgust tegelikult on. Ja näiteks oli ekspresident härra Meriga kokkulepe Soome raadioamatööride kaudu alustada sidepidamist. Tal olidki kindlad kutsungi kindlate mehed kindlatele juhi numbritele juurde pöördub, kui tal vaja on. Täpselt samuti oli ülemnõukogu presiidiumi mõnel härra Arnold Rüütlil isikud statistid olemas. Aga muidugi, iga asja juures peab olema ka mõru moment Eesti riigiettevõte Eesti postil. Ta tegi meie raadioamatööridele väga meeldiva jutumärkides kingituse. Esimesest septembrist alates kaob meil ära õigus saata raadioamatöörid 600-l kaarte tasuta, see on kehtinud iidamast-aadamast peale ja enamuses riikides on ta niimoodi raadioamatööre, nii nagu kriimaletteeti soositakse. Kuid Eesti otsustas nüüd seekord teisiti. Küll tühistas Eesti Posti nõukogu ettevõtte tegevjuhtkonna otsuse kaotada ajateenistuses olevatele sõjaväelastele tasuta kirjade saatmise võimalus. Eesti Posti nõukogu esimehe Jüri Ehasalu sõnul hindas nõukogu nimetatud otsuse Eesti Posti mainet kahjustavaks ja majanduslikult väheoluliseks Eesti Postijuhtide otsust lõpetada ajateenijate kirjade tasuta kohaletoimetamine kritiseeris teravalt ka peaminister Andrus Ansip. Abrukal arutleb eriti, kuidas väikesaartel elu edendada ja kultuurilist omapära säilitada. Küsisime regionaalministrilt Jaan õunapuult, missugune on riigi osa Väikesaarte toetamisel. Riigi osa on kindlasti see, et ta oma võimalike kast regionaalpoliitiliste suundumustega või siis kultuuriliste soovidega püüab välja tuua, esile tuua ka neid võimalusi, mida tegelikult väikesaared pakuvad ja, ja noh, ega meil Eestis on ju ka päris häid näiteid sellest, kui aktiivsed inimesed ühte või teist saart just oma selliste omapäraste ootamatute tegevustega elustavad. Ma mõtlen ka siin sedasama katkes mõni aasta tagasi, alustas väga omapärase teatrietendusega, mis sai ju alguse tegelikult Kuressaarest ja siis oli laevasõit üle Abruka-le, kus isegi kui oli selle teatritüki lõpetamine, et vot sellised asjad on ju tegelikult see, mis inimest suvel vähemalt meelitab selliste väike laidudele. Nii et see on võib-olla ka üks, üks teema, mida täna arutatakse ja ja noh, mis minu poolt jääb, seal rääkida on ju loomulikult see, mis, mis võimalused riigil järgmise seisma aasta jooksul avanevad. Ja need ei ole mitte kõige väiksemad ja, ja ma kutsun ka kindlasti nii Abruka rahvast kui kui ka teiste väikesaarte esindajaid üles ikkagi olema aktiivsed oma oma plaanide paberile, panekuga ja sellega, et need Euroopa struktuurfondide vahendeid ka, mis minul kasutada on kuue miljardi krooni ulatuses järgnevatel aastatel saaks kenasti ära kasutatud. Aare Laine küsitles Päevakajajooks vallavanemalt. Vallavanem Ülo vöö Värskas ühest väikesest, ütleme Abrukast jaga raha, sest on ühele valele rohkem rõõmu või muret, võib öelda, et võrdselt võib olla mure, on täna siiski natukene suurem, et saada aru, kuidas seda Abrukat edasi arendada. Kuidas saaks sinna noori inimesi, et see püsiasustus seal saarel ikka säiliks? No milline on tulevik nüüd vallavanema silmis, vallavalitsuse silmis? Abruka peaks kujunema selliseks saareks, kus avalik teenus oleks samaväärselt kättesaadav kui igal pool mujal vallas. Ja mida Abruka inimesed ise tahavad, räägib Abruka Muuseumi Seltsi esinaine Mari Tuulik. Kas probleem, põletav probleem, kohe kaevud, tänavune suvi jälle põuane, suvi on inimestelt kaevud tühjad, külas on meil puurkaev nelja pere peale, aga suvel on siin pea igas maja, siin on üle 30 maja, pea igas majas on keegi ja, ja me ootame ja me teame, et vald seda asja mõtleb. Puurkaevude tegemist, loomulikult jäätmekäitlus on teine, see toimib, meil praegu on niimoodi käivad prügilaevad, aga lubati teha ka niuksed jäätmed, hoidlad siiasamasse Abrukrasse ja me ei tahaks väga, väga suuri turismiprojekte siia peale saar, taluvus ei pea seda välja. Abruka mets on omaette võimas nähtus ja, ja vaatamisväärsus, eriti loodushuvilistele ja kalapüügisoodustusi oleks tõesti vaja, sest kalameestel on väga kõrged maksud. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul sajab kohati äikesevihma ja paiguti on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on öösel 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati, enamasti saartel ja Lõuna-Eestis võib hoovihma sadada ja äikest olla. Puhub põhja- ja kirdetuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 22 kuni 27 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.