Tere hommikust, on esimene mai kevadpüha. Nõiad on lennunud, lõkked on Loitnud ja loodetavasti meie kuulajad kõige parema jalaga voodist tõusnud ja hästi puhanud. Tänases jutusaates tuleb juttu Eestist ja Inglismaast moekunstist ja sellest, kuidas elada loodusele liiga tegemata. Mina olen Margit Kilumets ja ja ta saatel on külas moekunstnik Anu Samarüütel, Long tere hommikust, Anu. Tere hommikust. Sa lendasid siia stuudiosse ühe loo saatel, mille saatel sa tegelikult ka lennukis ennast hästi tunned. Kas see on niisugune muusika, mis sind reeglina saadab, kui sa oled teel Inglismaalt koju? Mul oli kunagi nii, et mul oli suur lennuhirm ja siis ma avastasin, et kui ma kuulan muusikat, et see aitab mul nagu lõdvestuda ja siis ma palusin oma mehel teha mulle spetsiaalne selline lennu, eks ja siis see lugu, mis nüüd just kõlas selle lennumiks, esimene lugu, nii et kui lennuk on õhku tõusnud juba, kui tohib juba midagi seal käivitada, siis mina panen kohe oma selle väikse FTP, noh, mis mängija MP3 mängija panen käima siis see lugu nagu on niisugune õhku tõusmise lugu, nii et kui sa praegu ma seda kuulen, siis mul on selline tunne, et ma nagu lendan. Ma kasutasin tegelikult väljendit, ütlesin, et kui sa tuled Inglismaalt koju, aga see asi ei ole nii lihtne. Et Inglismaal on ka sinu kodu või kuidas sa tunned? Jah, ma arvan küll, tähendab selles mõttes, et et sul on kaks kodu ikka nii nagu viimasel ajal nagu püüan tunnetada ennast nagu planeedi elanikuna, et ma tean küll, et mul on nagu baas on mul nagu põhibaas nagu hiiul või noh, nõmmel et see on minu niisugune põhikoht. Ja siis see London on nagu niisugune inspiratsiooni, kodu ja selline nagu nagu teine kodu. Samas noh, need on nagu hästi erinevad ja samas nagu täiendavad teineteist ja nagu sõel, on nende kahe vahet kogu aeg ja ka nagu ma teen hästi erinevaid asju, kummaski kohas. Ja planeet maa on sinu suur kodu ja universum. Sel nädalal on olnud Inglismaast ka Eesti ajakirjanduses rohkem juttu, kui tavaliselt olid suured pulmad, terve maailm vaatas. Aga sina tulid sealt ära, kas sa tulid meelega või see juhtus lihtsalt nii, meie, neil on lihtsalt niisugune nagu elurütm on selline. Et me tihti oleme nii kuu lõpu poole, Me oleme siin või siis kuu alguses oleme seal noh, enam-vähem niimoodi, et meil nagu käib nagu elu mingisuguse rütmi järgi. Et noh, et need pulma ma isegi, ma isegi ei teadnud, millal need pulmad ausalt öeldes, ma ei pööranud neile mingit tähele panna, mulle oli ettekujutlusi millegipärast, et nad on kuskil juunikuus, nii et noh. Aga kas need keerasid Inglismaa tavalise elu suures osas segamini, et, et kõik, see, mis viimase kuu aja jooksul Londoni meedias on ilmunud või millest inimesed on rääkinud, kas seal keerelnud nende kuningas Väike-pulmade ümber? Natuke ikka jah, no sest osadele inimestele kangesti meeldib vaadata neid kleite ja niisugust niisugust asja nagu mind, nagu see väga ei huvita, moekunstnik Anu, kuidas see saab sind mitte huvitada, aga see, aga see nagu ei ole üldse seotud omavahel vaata, ega moekunsti ei ole see, mis tegeleb mingite kuulsuste riietamisele, moekunst on nagu looming. Noh, sa oled kunstnik, said. Ei olegi hea, kui see liiga palju mustreid, mis kuulsus nüüd, kellele ma kyll kuulsusele ma selle kleidi teel või mis kuulusele ma olen selle sokutan, et saaks hästi palju kuulsust ise. Et moekunst kunst, et sa tegeled loominguga, et sa ei tohi mõtelda kõrvalistele asjadele, sealjuures. Nii, aga me jätame nüüd need pulmad ja, ja räägime sinust ja sinu elust ja eluviisist, sa ütlesid, et teil see oleksid sina ja sinu mees, kes on niisugune rütmete te, te kuu lõpus olek tavaliselt rohkem Eestis? Sageli juhtub nii ja aga kui sageli te üldse Inglismaa ja Eesti vahet lendate? No ikka tihti ütleme niimoodi kahe, kolme nädalase intervalliga. Kuidas ta rahaliselt selle välja kannatate, vaata meil enam väga lihtsat elu, mul tuleb pangalaenu, mulle, mul ei olegi nagu elus mitte midagi. Mul ei ole autot, ma sõidan rattaga Jele nukiga, mul ei ole mingit liisingut. Ühesõnaga, kui teine inimene nagu mahutub oma raha kuskile majasse, siis mina nagu mahutan oma sissetuleku sinna, et elada nagu sellist elu, mis mulle rõõmu pakub ja võimalikult nagu mitte endale vangistus tuua sellega, et nagu võtta kohustusi, mis mul on üle jõu. Kui su mees ei oleks inglane, kas sa arvad, et siis ka oleks nii, et pool sinu elu mööduks Inglismaal? Vaat ma ei oska seda oletada, sest praegu on nii nagu on ja ma ei tea. Sa õppisid Londonist moekoolis ja sa läksid sinna õppima sellises vanuses, kus tegelikult noh, päris tudengid on ju tegelikult nooremad need, kellega me siin Eestis harjunud oleme. Kas see oli juhus või see oli sinu kindel soov ja tahtmine? Tead, ma arvan, et see, ma võlusin selle oma ellu, aga see võttis hästi kaua aega. Ma nagu tahtsin, mul oli selline. Mul tekkis, armastasid inglise moe vastu, ma mäletan, kui ma käisin kunstiakadeemias veel ise olin selline 19 20 21 aastane, mul lihtsalt tekkis selline armastus ja austus inglise disaini vastu ja mulle see maa kangesti meeldis ja ma mäletan, mul oli maakaart, oli mul Londoni kaart, oli mul seina peal, noh, mul ei olnud nagu mingit võimalust sinna minna, noh, raha ja midagi. Ja vot mingid asjad on nii nagu inimene, noh, tegelikult see ongi nii, et inimene tõmbab enda asju ellu, mida ta nagu tahab. Aga kui sa oled sellest protsessist teadlik nagu seda teadlikult teed ja valdade tead seda tehnikat, siis sul tuleb see rutem. Aga kui sa nagu teed seda kuidagi niimoodi tundega nagu instinktiivselt, et vahel võivad need asjad kaua aega võtta, mida sa tahad, et nad tulevad sulle kindlasti kunagi. Aga see võib lihtsalt kaua aega võtta. Ja kuna ma ei vallanud seda asjadetõmbamise tehnikat nii hästi, siis sa võttis lihtsalt nii kaua aega, et ma nagu mul oli nagu armastus Inglismaa vastu, inglise keelevastased, sest meil koolis oli see üks väheseid aineid, mis mul hästi välja tuli ja mu nagu keskendusin sellele, mis mulle meeldis mulle lihtsalt ma arvan, et see armastus nagu tõmbas selle noh, nagu lõpuks selle võimaluse sinna õppima minna nagu minu juurde. Kuidas see siis tegelikult juhtus, kui nüüd võlumine kõrvale jätta, võlusid ja tahtsid, aga siis kas sa said mingi stipendiumi või kas sa käisid sisseastumiskatsetele, mis kool see siis tegelikult oli? Kuskil kuulutust, et Briti nõukogu korraldab konkursi, et sinna õppima minna siin lähisinna nagu Inglismaale, et nad annavad stipendiumi nagu täisstipendium, kõik elamise rahavid, kooli stipendium, õppiv nagu aasta aega maksavad kõik asjad nagu kinni, mingit muret ei ole. Siis ma mõtlesin, nagu äkki tekkis, selgus peas nagu vahel tekib nagu selgushetk. Vot jah, nüüd vot nüüd see ongi see proovil ja ma panin aga ainult ühe variandina ühe kooli, kuhu ma tahan minna nagu fokusseerinud sellele. Ja need intervjueerijat sealt Briti nõukogust küsis, et aga mis siis saab, kui ta sinna sisse ei saa. Aga mul oli nagunii selge fookus, et ma teadsin, kuhu ma täpselt tahan minna sellesse kooli, kus kõik need minu lemmikud olid käinud. Ja ma nagu ma ütlesin, aa, ma panen ainult selle ma kui tahtnud kuskile maa kohta minna või noh, maa kohal pole midagi viga, see on tore, aga lihtsalt, et ma olin nagu oma noh, nagu vanuseliselt juba nii kaugele jõudnud, et mul ei ole enam nagu aega enam katsetada midagi. Et ma tahan maksimumi, seda, mis ma tahan ja said selle kooli, sain kooli nimi on Londoni Central Saint Martins Kolledži, vaatan disain. Ja sa õppisid seal, kui kaua see kestis poolteist aastat? Kirjelda seda aega. No ma olen seda niimoodi kõik omale tunded ja elamused. Ma olen tegelikult oma raamatusse välja valanud, et noh, et kui keegi viitsib seda lugeda, et siis on küllalt hästi seda nagu seal kirjeldatud raamatu nimi on minu, Inglismaa, minul. Oi, vabanda ja minu London ja mina tean küll, et selles sarja raamatute hulgas on see üks, mis inimestele, kellele meeldib Inglismaa ja inglise elulaad väga korda läheb, nii et soovitan soojalt siinkohal. Aga natukene sa pead ikkagi kuulajatele rääkima, sest me ei saa eeldada, et kõik need raamatukokku tormavad. No see oli nagu, see oli selline hästi minu jaoks oli see selline hästi raske aeg, aga samas nagu hästi mõnus, ütleme, niiet et, et mul oli seal hästi palju draamat ja traagikat ja nutmist ja nagu piinasid, aga samas kui mu nahk oma kodus öösel seal nuuksusid teki all, siis mees ütles, et mis sa jamad, et pole vaja niimoodi kannatada, umbes sõidame kuskile puhkusele või noh, et tule sealt ära või mida iganes. Mõtlesin noh, mul nagu tuli see südamest, et kui mul oleks praegu võimalus kuskile Kariibi merele puhkama minna, et ma ei läheks mitte iialgi, et ma ei valiks, teeks sellist valikut, et ma olen täpselt seal, kus ma tahan olla, et mul on nagu vaja seeläbi käia, ma nagu noh, ma teadsin, et nagu mulle vajalik ja ma olen õiges kohas ja ma olin nagunii õnnelik sammas, kuigi noh, kui see oli selline hästi raske, hästi sihuke nagu tuleproov, nagu sõjavägi või selline kus sind pannakse luubi alla, uuritakse iga sinu niisugust liigutust ja või nagu pesumasina trumlis olev käib ringi ja ta ei saa nagu sealt välja, sa oled seal sees ja noh, aga lõpuks tuleb välja, oled puhas. Võivad juhtuda, et selle pooleteistkümne aasta jooksul oleks selgunud, et tegelikult ei olegi moekunstnik, et sa pead tegema midagi muud. Kas oleks olnud võimalik, et see oleks jõudnud oma elus sellisesse punkti, et ei, kõik moekunstiga mul ei ole mõtet tegeleda, et ega ma siiamaani ei tea, kes ma olen. Kes ma tegelikult olen, selles mõttes, et vaata, mul on nagu selline usk iseendasse, võib-olla mingite mingites teistes eluoskustes või valdkondades, aga nagu loomingulised mul on kuidagi selline sisetunne, et mul on nagu piiramatu võimalus teha kõik ja et mul on, nagu mul on nagu piiravad inspiratsioon mul nagu piiramatu võimalus areneda ja saada ükskõik kelleks või teha ükskõik mida ja mul on see nagu usk nagunii sügaval kuidagi sees, et, et et ma tean, et ma nagu võin kõike ja ma võin olla nagu ükskõik kui hea, et mul ei ole nagu mitte mingit takistust, mul on nagu selles mõttes muide, mingites kodustes asjades ma vahel nagu olen enesekriitiline või noh, sellisest igapäevaasjades. Aga nagu kui ma mõtlen enda nagu võimete peale, siis ma nagu nagu tean oma nagu suudan kõike. Nüüd, kui see kool on läbi ja, ja sa tegeled ikkagi moekunstiga, siis mida sa konkreetselt teed? Ma kujutan ette, et on palju kuulajaid, kes mõtlevad moekunstnik moe, mõtlesin, mida ta teeb, istub, joonistab kavandeid, kellele, kas ta müüb seda kuskil, mismoodi tavaline moekunstniku elu kulgeb. Kuigi ma saan juba aru, et see ei ole väga tavaline, aga, aga, aga ütleme siis argipäev ütlen, et ma ei ole nagu normaalne mingi moekunstnik. Selles mõttes, et noh, ma vaatan kõrvalt neid teisi, normaalne kunstnik või noh, selline normaalne moekunstnik, noh, tal on ateljee, tal on seal mingid abilise, nad õmblevad võib-olla tellimuse peale kleite ja asju ja nii. Aga kõik see nõuab nagu mingit noh, esiteks ütleme, et sellist nagu moebrändi püsti panna, et see on see, et, et kujutad ette, et sul ei ole ühtegi senti raha ja sa pead ehitama lennukitehase hakkama lennukeid tootma. Noh minu arust see on nagu sama asi. Võib-olla see näitab praegu, et mul on mingisugune mõte, tropp, et ma lihtsalt kujutan ette, et see on hästi raske nagu sihukest nagu moeasja hakata tegema. Aga, aga praegusel hetkel seegides mina teen, ma teen nagu oma jõukohaselt seda, mida mina nagu jõuan. Ise ise kavandad, ise õmblemise teed valmis ja ise müüd maha, õmmeldi, annad ära? Jah, ja vahel isegi on nii, et ütleme, et see lõigete tegemine küllalt sihuke pikk protseduur on ja kui sa kogu aeg mõtled, et sa pead samal ajal teenima raha, et maksta mingit üüri ja ennast nagu elus hoida, on ju siis see muutub nagu mingiks stressiks, mis mulle ei meeldi, et ma tahaks nagu teha asju nagu mõnuga, et ma tean, kui see nagu läheb nagu siuksest punnitamiseks, siis see on nagu vale, siis nagu elurõõm kaob nagu ära. Et kõik kõikide asjade tegemisel peab säilima selline kergus ja nagu mängulisus siis on nagu hea tulemus. Aga midagi sa ikka teed ja ma teen, ma teen, ma nagu ma avastasin, et peale kooli lõppu nagu ma hakkasin tegema ehteid hästi palju, sest see oli selline protsess, mida ma nagu sain nagu ise, nagu valdasin algusest lõpuni, et mul ei olnud nagu vaja kellelegi abi või kellelegi teeneid või kedagi nagu rakendada, et ma nagu sain algusest lõpuni ise valmis teha, et ma tegin ütleme, ühe ehte võib-olla mingi kolme tunniga nelja tunniga yhe päevaga, mul oli näiteks mingi 10 kaelakeed, näiteks pakkus nagu hästi suurt rahuldust, et et seal mingi sellise lühikese ajaga saavutad midagi sellist toredat ja ehetega on see asi, et inimesed jõuavad neid osta nagu see on nagu selline Rõõm, et, et inimesed tahavad sassi, nad vajavad neid asju, sa teeb neile rõõmu, sa saad nagu neid oma nagu tööd tööga kellelegi kasulik olla. Kas sa müüd neid oma ehteid, kui me nüüd ehete juurde jõudsime rohkem Eestis või rohkem Londonis või mõlemal pool? Ütleme, minu põhikoht on New Nordic praegu Tallinnas ja siis on mul Londonis on olnud selliseid mitmeid butiigikesi, kes mu asju on müünud niimoodi, et noh, butiigi on sellised nähtused nagu hüppavad üles ja siis nimodi kaovad vahel niimoodi nad ei püsi väga kaua, et Nordica püsinud üheksa aastat vist peaaegu või on kaheksa, kaheksa üheksa aga, aga need Londoni butiigi, nii et ma olen nagu erinevates butiikides müünud ja praegu müün kohes Londoni butiigi. Tegelikult ma nagu vaatan sinnapoole, et leida veel mingeid kohti. Aga ma tegin sellega, ma olen mõtelnud selle asja üle, et kuidas ma nagu olen moekunstnikke, mulle tegelikult ei meeldi, nagu see moetööstus ja kuidas ta töötab. Ja selle pärast ma olengi praegu sellises kohas, et ma nagu teen ehteid ja nagu riideid nagu piirid, ma teen nagu lusti pärast, mitte nagu mingisuguse kasumi või müügi pärast, et sa, mul nagu looming on mul rõivadisain praegu. Nii et ma nagu püüan praegu välja mõelda süsteemi, kuidas oleks võimalik olla lugu looja, loovisik niimoodi, et see süsteem pakuks mulle rahuldust ja et see nagu toimiks ja hoiaks mind elus. Ja samas, et ta oleks niisugune mõnus ja, ja, ja samas, et ta ei oleks selline nagu see moetööstuse selline ma ei taha toota asju, mis jäävad kuskile vedelema ja ma vaatan, kui palju on riideid igal pool ja et kas on neid maailma juurde vaja. Ma mõtlen, ma tahaksin teha asju, mis oleksid nagu sellised hästi korralikud ja millega inimene saaks käia hästi kaua nagu sõber aastateks ja noh, ühesõnaga, et mõelda see protsess nagu paremini läbi teha alles siis kui ma nagu selleks valmis olema, et mitte nagu mitte nagu hakata ennast võrdlema teiste moekunstnikega, mõtleme, vot nemad teevad nii, aga miks mina nii ei tee, et nemad on edukad, oi mind näed, ei ole Londoni moenädalale tollel ebaedukas. Et see on kõige halvem, kui inimene hakkab ennast võrdlema teiste inimestega, et see on, see on nii paha, noh, sa võrdled ennast naabriga. Oi, temal on suur maja või, või nagu mina vaatan teist moekunstnik vahel ikka mõtled, näed, minu kursusekaaslased, vat nemad juba seal on kuskil voog dot. Com vaat seal on nende kollektsioonide väljasid, kus siis mina nüüd olen siin põranda all, aga siis mõtled, mis siis, et ma ei tea, kuidas nende elu kulgeb ja mis nendes elutee ette näeb, et ma nagu püüan ennast nagu endale meenutada, et, et see on hea, et ma nagu keskel tuli endale, et ma ei võrdle ennast teiste inimestega peale selle, et sa oled professionaalne moekunstnik, oskad sa väga hästi kirjutada, oskad sa väga hästi joonistada, kas need on ka niisugused asjad, mis sinu päeva täidavad, ja need viimased nädalad ma olin käinud, tegelenud joonistamisega nii, ja mida sa joonistad, meil tuleb üks rahvusvaheline moeillustratsiooninäitus suvel Tallinnas, kus on hästi lahedad Rootsi illustraatorid, soome illustraatorid, maailmakuulsad ja siis on Marju Tammik Eestist, Kätlin Kaljuvee ja siis Liana salved nagu sihukene, nii nagu noh, see algas meie sellistest nagu sõpruskonna sellisest väiksest gruppisid eesti illustraatorite sisse, kutsusime juurde neid põhjamaade teisi illustraatorid. Ja siis nagu selle jaoks ma tahan töötada välja uue stiili, vaid ma olen joonistanud sihukseid hästi ühes stiilis, et need nagu nad LHV plakatid olid talvel seina peal, seal kunstiakadeemia vana maja kõrvale sihuke suur tihane, mingid siuksed, sa nägid, näide, see oli minu tehtud, aga ma tahan nüüd arendada edasi nagu järgmis stiili, et see algas sellega, kui mul oli Londonis näitus eelmine aasta ja näitasin imeli friihänd. Ja see oli see, et ma hakkasin joonistama vaba käega ja niimoodi, et kas sa lased nagu käe vabaks Ta vabaks, et mis siis sünnib. See on umbes nii, et paned nagu elevandi-le pintsli londi otsa ja vaatad, et mis siis tulebki, liigutab lont põhimõtteliselt küll, jah, just nimelt. Noh, ja siis ma nüüd liigutan oma lonti, püüan nagu teha selliste uut uut moejoonistust, mis oleks selline vaba ja rõõmus ja nagu last nagu sihukesele loomingule endast läbi voolata, mitte mõtelda niipalju, et vaadata, mis siis tuleb, et mul on nagu algus on mul väga paljutõotav, et ma nüüd arendan seda, kui nii, kui raadiokuulajad saaksid vaadata pilte, siis teadke, et sellel ajal Anu kogu aeg vehkis käega ja tegi selliseid ebamääraseid liigutusi, nii et kui tal oleks olnud värviks, siis oleks juba pilt. Jah. Aga mida sa kirjutad? Ma ei kirjuta mitte midagi, mul on tõrge kirjutamise vastu, see tuli pärast raamatuks nimelt. Jah. Ma ei saa mitte midagi kirjutada, inimesed on küsinud, et kirjuta seda või teist ja vot ma lihtsalt ei saa. Ei tule. Ma ei tea, miks, loominguline kriis ei ütleks, et loominguline kriis, võib-olla mul ei ole midagi öelda. Vaata, mul ma pean ka blogi. No mis on niisugune nagu loominguline blogijad, ma lihtsalt niimoodi siis kui mul aega tuju on, niimoodi umbes kord kuus, panen sinna midagi need alguses ma vaatasin mulle seal siukseid pikalt kirjatükid, et ma kirjutasin, siis ma seal mõtlesin nii ja naa. Aga nüüd on mul ainult umbes üks lause pildi all. Noh, lihtsalt kukub nii välja. Sa käid Eestis kunstiakadeemias õpetamas ja juhtub nii, et just sel nädalal nüüd, mis algab, saab professionaalne moekunst, moekunsti õpetamine Eestis 70 aastaseks. Mida sa õpetad kunstiakadeemias? Külalisõppejõuks, nad kutsuvad mind niimoodi kaks korda aastas tavaliselt sellist väikest nädalast workshop pidama ja siis kursuse nimel vormiõpetus. Aga see, mida me seal õpetan? Ma nagu arendasin selle välja selle põhjal, mis ma Saint Martin siis nägin, kuidas teised inimesed töötavad ja kuidas ma ise õppisin töötama, nii et ma seda oskust nagu püüan tudengitele edasi anda ja et me siis seal nagu igalühel on nagu rätsepa mannekeeni ja siis me seal peal tekitame igasugust mäsu selliste riietega ja kangastega mingite vanade second hand riietega, tekitame selliseid komplekte huvitavaid ja siis teeme foto ja siis võib-olla natuke photoshop'is töötleme, nii et nädala aja lõpuks on neil nagu terve kollektsioon. Ja siis samas me teeme inspiratsiooni, kogumiste, sellist inspiratsiooni, materjali, analüüsi ja nii et noh, põhimõtteliselt nädala lõpuks on neil selline Photoshopi tehnikas paberil välja trükitud, ütleme kollektsioon 10-st kuni 20-st esemest, mis näeb välja täitsa nagu päris, need tahavad selle panna omale Portwooliasse. Täitsa kollektsioon. Kui sa võrdlete moekunsti õpetamist Saint Martin, siis võrdled moekunstikateedrit kunstiakadeemias, siis kas need on nagu öö ja päev? Nad on ikka täitsa erinevad ja seal sind Martin, siis oli selline ühe inimese kultus, aga selline üheinimesekeskne see, nii et see kateedri kuninganna oli seal Luis Wilson ja tema tema siis seal juhatas vägesid ja kõik need inimesed, kes tal seal olid, ütleme, mingi noh, alustas umbes 40 üliõpilasega kursuse lõpuks oli seal natuke üle 20 et need inimesed, kes sealt kollektsioonid oma kollektsioonidega nagu lõpetavad, et need kollektsioonid on natuke selle Louis Wilsoni nägu, et ta on üsna selline. Kuidas nüüd öelda domineerimiselt osaleb selle kollektsiooni tegemisest nagu sinu suunamises ja niimoodi, et ta on vahel öelnud, et see on nagu minu moemaja tsentraalseid Mardisse, tema moe, minu moelava ja need asjad, noh ta nagu näeb inimesed läbi ja tõmbab neist nagu parima välja, tegelikult, et inimesed tihti ise nagu vot sa ise ennast ei näe, et kõrvalinimene tihti näeb paremini, milline sa oled. Ja tema oskab seda hästi näha nagu inimestest välja tirida, seda, nende salaselliste on need, aga Eestis on siis selline rahulikum stiil, et on palju õppejõude ja igaüks õpetab oma ajab oma rida nii-öelda ja kokku, siis peab tulema moekunstnik kodunenud mina, mina nagu väga armastan seda Eesti moeosakondadest, minu jaoks oli nagu selline päästerõngas, et ma tegelikult alustasin disaini osakonnas, mis oli hästi meestekeskne ja kus ma ei saanud kuidagi lampide joonestamise, käe, visi, jalgrataste disainimisega jäin hakkama ja mingisuguse kõrgema matemaatikaga. Ja siis ma Läksin sinna, kuhu ma tegelikult algselt tahtsin minna, läksin üle moeosakonda ja selliseid gene avatud ja siukene, soe ja siuke, umbes emalikult embas mind, alustasime seal kinnaste kudumisega, siukene nagu hästi heatahtlikke selline noh, minu jaoks on see nagu sihukene nagu soe ja mõnus koht, kus sind nagu mõistetakse ja kuulatakse. Martina, sihuke rividrill kus nagu natuke karmilt nagu niimoodi, et sa ei tea, mis suga juhtub, isegi hirme sihuke õue õues. Aga sind, tudengid siin Eestis ikka kuulavad ja teevad ikka oma asjad lõpuni ja sa saad hindeid panna ja ja, ja, ja ma panen ikka noh, kui on paha töö, siis ma panen paha hind, aga noh, sealsamas näitab seda, et mina ei ole õpilast osanud suunata õieti. Noh, siis see on tegelikult nagu öeldakse, hinne minule endale. Ei noh, ma nüüd nii pahasid, hinded ka juba ütleme, et viied neljad enamuses. Kui Me oleme rääkinud moeõpetamisest ja moetegemisest kirjutamisest joonistamisest, kas on veel midagi, mille ma olen ära unustanud või midagi, mida ma isegi tea. Et sa teed ja see on ka nagu jupike tööd. Statistika ei ole, kõik oleme ammendanud selle peatüki, tead ma teen kangamustritega nagu haakub tegelikult moega ja joonistamisega, noh, ma arvan, et mulle sellest esialgu piisab, tegelikult tegelikult ma olen hästi ahnema nagu kergelt, nagu tahaks hüpata mingitele teistel aladel, et mind alati kõik asjad õudselt huvitavad. Et näiteks mind praegu lummab puud. Ma just ostsin endale väikese sae väikese, sae selliseid pisikese ja mul on mingid puupulgad ja puutükid, mida ma nüüd saen siis mul liivapabereid eri jämedustes meest käisin paar päeva tagasi on üks, üks koht ainult, kus müüakse hästi peenikest liivapaberit millega ma šampuleerida seal oma neid, mingid, mis on need pronks või millest ma ehteid teen, mingi metall, messing, messingist, mingit plaate poleerin, ühesõnaga mul on oma liivapaberid ja saed ja igasugused värgid, siukse laheda nagu saealuse ostsin, kus saab nagu paned pulga sisse, siis nagu hoiab nagu sirgelt niimoodi saed niimoodi hästi mõnus. Aga mis puu asjadest välja tuleb, lihted, puu, ehted ja puuehted ja aga no samas, noh, mul on ka mingi disaineri selline soov, et ma tahaks, et keegi noh, tegelikult need pulgad mulle ka võib-olla valmis teeks, noh, alguses võib-olla mingid asjad, ma teen ise. Aga mu suutlikkus ei ole nii suur, et kui ma nüüd igal õhtul seal jõuan, mindi mingi viis pulka saagid, et võib olla, on targem nüüd anda kellelegi, kes töötab elektrisaega lastev juh, juhtmed valmisid Mont ühendan. Et ma ka nagu noh, mõtlen praegu, et kust ma leian sellise, kas ma sain laseriga lõigata või niimoodi, noh aga ütlesin, puutöö on nagu see üks nüanss, et põhimõtteliselt igasuguseid kehnikad mind hästi huvitavad, et noh et ma nagu erutunud igasugustest huvitavatest asjadest, aga noh, vahel need ei jõua mitte kusagile, et ma lihtsalt nagu niimoodi teen auru palju. Ja see ei kõla üldse nagu töö, see kõlab. See kõlab rohkem nagu, nagu hobi või et see töö ja hobi ja meelelahutuse ja vaba aja piirid on need sinu elus. Anu hästi sellised haprad, et ei olegi nagu see, kõik läheb ühest üle teiseks ja, ja on selline üks suur mõnus elu või mõtlesin loomingulistel inimestel tihti ongi niimoodi ütlevad mingi maalikunstnik või mingisugune noh, kõike kunstnikud elavad nii või mingid muusikud ei ole nagunii ei ole, kui me mõtleme näiteks kas või Andrus Kivirähu, pealegi ikkagi sunnib ennast hommikul minema mingiks kaheks kolmeks tunniks. Kindlasti ma arvan, kabinetid kirjutada, valmis peatükk see ja teine, sest mõni kirjastaja ootab tema teost, ma kujutan ette, et mõnikord ta siiski ka ei taha minna. Et ta peab ennast sundima, aga, aga kui ma sind kuulan, siis mulle tundub, et sa vastumeelselt või nagu vägisi mingi tähtaja pärast üldse ennast ei, ei pinguta või, või et see kõik tuleb kuidagi vabalt ja mõnusasti. Ei ma ikka pingute kui tähtaeg, siis ma ikka pingutan küll ja siis sellised oli illusioon. Aga jah, mul ajaga probleemid on mul nagu mul on nagu nagu Lennart Meri. Vot temaga nagu tal oli, nagu see ajab, mida ma olen kuul, ma ei tea, ma isiklikult ei tundnud, aga et tal oli nagu õigeks ajaks kohale jõudmisega probleem. Et ma alati jõuame, võib-olla jään natuke hiljaks, aga monati jõuan, ma kunagi ei pane kellelegi pahaks, mida hiljaks jääb, et mul on alati hea meel. Milles sinu muidu elu koosneb, see, see nüüd, mis sellisest pulkade lehvimisest joonistamisest kirjutamisest üle jääb, see aeg. Ega seda palju ei jäägi onni. Eks ma vahel siis, no kui ma seda ideed otseselt lihvin pulka, siis ma surfan internetis, otsin mingisuguseid kruvisid või tead mingisuguseid palle, mis mul vaja on parasjagu mingit materjali või asja või siis käin kuskilt inspiratsiooni kogumas kuskil muuseumis või ragas söögi tegemine, jahutamine, sportimine, no kõik see, vot see on tõesti õudne. Ei midagi. Ei, ei, tegelikult ei ole, õudus on tore. Siia on tore, söögitegemine on ka tore, aga. Ja vaata, kui sa kodus töötad, siis tundubki nagu lõpuks, et nagu terve päev koosnebki suurest söögitegemisest. Ma ei tea, kas, kas ma töötan ka kodus väga tihti, vot siis on tihti nii, et see on hommikusöök, siis pesed nõud ja siis tuleb lõunasöök sisele, pesed nõud ja siis tuli veel õhtusööki, siis ongi nagu. Kui sa töötad kodust väljas, siis on kuidagi nagu hops hops, käid, võtad kuskilt midagi, onju ja et sa nagu ei tegele sellega. Nii et praegu see on selline pere, kus sa oled sellest veidi väsinud, ma saan aru, ei ole väsinud, aga vahel? Ei, ei, ma ei ole, sest väsinud ka noh, üks asi, millest ma täna kuidagi kevade puhul kindlasti tahtsin rääkida, on see, et ma tundsin sind juba iidamast-aadamast ammu ja, ja siis, kui Eestis ei olnudki veel eriti palju neid inimesi, kes sõid ainult taimi siis sina oli küll juba raudselt selline tegelane, kes ei võtnud vorsti ega sinki suu sissegi, et kas see on ikka ja praegu kani. See on kuskil mul, ma olen umbes 13 aastat olnud taimetoitlane Mullen, Lacto, Ovegetaarlane, mis tähendab, et ma söön piimatooteid, juustu juust mulle väga meeldib, ma ei suudaks juustust vist loobuda muna sest kana loovutab munavabatahtlikult samuti, lehm loovutab piimavabatahtlikult, aga kala sa ise ei, igasuguseid mulluski ikka mitte. Aga ise ütled, et inimesed, ma olen taimetoitlane, ka kala sööd, kala ei ole ju taime küsida, aga see kana sööd kana ka ei ole, taim. Ja kana ei anna ennast vabatahtlikult ära, ei ole ju, ei, aga sinu mees kris. Kuna meil kodus nagu eriti liha ei osta, siis siis ta nagu lihtsalt nagu kuidagi nii välja kujunenud, et ta sööb hästi vähe liha. Noh, vahel, kui me linna läheme, kui ka kogemata juhtub, nii et, et kui on midagi, siis vahel harva ta sööb, aga viimasel ajal ta nagu jälgib oma sihukeste toidu dieeti ka, nii et ta nagu on põhimõtteliselt loobunud, ta saab ainult kala vahel. Ehk te olete elulaadilt hästi sarnased, need ei saakski vist abielus olla, eks ole. Ja eluviis on sarnane. Ei raiska, ei, ei tee loodusele liiga. Loopisime püüame kuidas te kokku saite või kuidas teid kokku pandi. Kohtusime Raua tänaval maja ees, meil oli seal ateljee, mul oli ja siis ta tuli sinna ja siis me niimoodi tutvustati, Raul Saaremets tutvustas meid. Ja, ja siis noh, mis me olime tuttavad mingi aja ja siis ja siis, ja siis kuidagi kukkus nii välja, et noh nagu saistmeid saime siuksed, parimat paremad sõbrad ja siis nii edasi võlusid oma ellu. Vaata, saate alguses räägitakse võlud, neid asju, mis sulle sobib, aga see on ju Inglismaamees ja siis see tähendas seda, et jääga mõtlesin, mul oli ilus niisugune periood, et ma ei osanud siis nagu midagi võluda, et ma olin nagu oma eelmisest elukaaslasest lahku läinud ja ma nagu mul oli niisugune nagu vaheaeg ja mune, kui. Ma nagu ei otsinud midagi või ma arvan, et see lihtsalt kuidagi Universumi tarkusest saadeti mulle sellile. Mida Krist teeb? Ta teeb hästi palju muusikat. Ta kirjutab hästi palju muusikat ja nüüd ma loodan, ma nagu utsitada tagant, et ta tooks oma jälle mingi CD plaadi või paneks selle kuidagi ilmutaksele mingil moel. Seal ja see on tema töö, tema põhitöö on klubis Bon Bon, kus ta nagu töötaja. Aga siis sellel Londoni perioodil, kui ta Londonis olete, mida ta siis teeb, ta teeb selliseid nagu vabakutselise loovinimese asju kirjutab muusikat ja nii raadiosaateid, raadio kahele. Ja ta on suhteliselt ka selline öise eluviisiga inimene, et, et ma olen aru saanud, et sinule ka eriti enne kella ühte päeval ei ole mõtet helistada, et siis sa oled selline aeglane või magad. Ei vaat ma ei maga kella üheni, aga lihtsalt mind nagu kuidagi need hommikused kõned nagu viivad nagu rööpast välja post välja ja vahel on nii, et jätad telefoni sisse, keegi helistab hommikul kell 10 ja siis seal nagu ma nagu isegi ei suuda rääkida nii vara hommikul nagu normaalselt. Et noh, täna ja praeguse ületad ennast kõvasti, ma saan aru. Nojah jah. Et vot igale inimesele nagu oma elurütme ütleme minu ema arvab, et inimene peab magama, et ei pea nii palju magama, aga mina arvan, et meie keha täpselt ütleb, kui palju keegi magama peab. Mulle meenutab praegu seda, ma nägin, kuidas Mart Juur ja Andrus Kivirähki rääkisid Brežnevit kes magas loomulikult nagu seitse tundi ja siis, aga tal oli tunne kohalite, peaks magama 12 tundi, aga talle nagu uni ei tulnud. Ja siis ta hakkas selle peale võtma, neid unerohtusid, kuulasid, kuulsid seda raadiost valt ja see, noh, aga sellile minuga mingit pistmist, nii et noh, nagu mina olen avastanud, et ma nagu loomulikult magan umbes kaheksa ja pool tundi, nii et noh, siis ma ärkan üles ja siis ma olen nagu päev läbi reibas, et mul ei tule uni peale. Aga kui ma magan vähem või kumu, magan, äratuskell mind üles ajab, siis on nii, et Ma lähen vahel ateljeesse ja siis niimoodi. Äkki kell neli päeval tunnen teadet, hakkab niimoodi uni tulema peale, noh, see ei ole nagu õige, et kui sa oled maganud oma tunnid ära seal päev otsa reibas ja siis lähed õhtul voodisse, jäädis magad. Kas sa kunagi pahas tujus skaalad? Vahel ikka tuleb kurbus peale kurbus ja paha tuju on täiesti erinevad asjad. Paha tuju tähendab seda, et tahaks teisel inimesel pea otsast ära hammustada ja iriseda ja noh, kiusata ja näägutada. Aga kurbus on midagi muud. Ütleme, et minu elus on ka selliseid inimesi, kes must tekitavad selliseid tundeid. Aga ma püüan nagu ennast nagu kuidagi viia sellisele tasandile, et ma nagu ei saaks sellega hakkama. Ja vaata, öeldakse, et kui, nagu sul on mingi selline probleem on ju, et siis nagu need inimesed nagu seal korduvad, sul muudkui tuleb selliseid inimesi, kes sind vihale ajavad või sa ise tõmbad neid endale ellu ligi, et mul mul ei ole neid palju. Et mul on neid tegelikult võib-olla ainult paar tükki ja niimoodi. Aga need on ühed ütlevad ühed ja samad inimesed ilmselt seal mõni minu mingi probleem, et kui ma nagu sellest üle saanud, kui ma nagu endast suudan selgeks mõelda, et mida see tähendab. Et siis ma nagu lahendan selle endaja kaks, aga põhimõtteliselt ei, ma olen ikka siukene valmis siuke positiivne ellulaadiga, jah. Kas sa teed mingeid tulevikuplaane, mõtled, et ohoo, onu läheb aastake veel ja siis ma võiksin teha umbes seda või olla oma eluga umbes sealmaal. Tegeled visiooni loomisega. Ma olen nagu viimasel ajal tegelenud sellega, et püüda vot nagu öeldakse, et tuleb teha nimekiri on ju, et siis hakkad neid asju, mida sa tahad, et vat inimene tihti ei tea ka ise, mida ta tahab. Ja kui sa hakkad nüüd enda käest küsima, et mida ma nüüd tahan, siis selgub, et paljud asjad, mida sa tahad, sa tegelikult sa ei tahagi neid nii väga. Nii et ma nagu mõtled, et, et kas nüüd on mul ühesõnaga tihti on nii, et kui sa hakkad nagu ennast analüüsima, küsima, miks sa tahad või miks, mis need on, mida ma nüüd teen, kui sa hakkad niimoodi analüüsi on paberi peal, siis äkki avanevad mingid sellised asjad, et et mul ei olegi neid asju vaja või et mida ma tahan. Aga ma olen püüdnud endale kirja panna, et mida ma tahan ja kuhu ma nagu tahaksin jõuda nagu iseenda olemisega. Et ma nagu püüan nagu endale positiivselt sisendada seda, aga ma niikuiniisugust konkreetset plaani ei tee. Et ma nüüd tahan olla kuulus, vot selleks ajaks siis nii ja naa. Aga sihukesest nagu üldist visiooni ja sellist ma püüan küll tekitada. Kas on näiteks mõni maa, kuhu sa tingimata tahad reisida mis ei ole Inglismaa või kas on mõni mõni oskus, mille sa tahad omandada midagi väga konkreetset lähitulevikus? Kusjuures mul ei ole isegi siukest erilist reisikihku. Ütled, et mulle meeldib Euroopat, võib-olla mulle meeldiks käia kuskil. Mind huvitavad siuksed, naljakad maad, võib-olla nagu Bulgaaria või midagi sellist. Sellist teistsugust. Et mulle nagu meeldiks reisida, aga võib-olla mitte väga, väga kaugele. Jah, ma nagu naudingu ma reisin, aga mul ei ole siukest, mõnel inimesel on sihuke tohutu reisikihk, et need läheks, et saabub see loetud kolm nädalat aastas, kui on puhkus ja siis on kohe piletid kihu kuskile kariibidel, et mind nagu Kariibid üldse ei tõmba, ma tean, krissile meeldiks minna, aga mul nagu ei ole mingit kutset sinna. Sa oled nagu enda käest küsinud, et huvitav, kui oleks võimalus minna, kuule, et kas ma tahaksin minna nagu mingi nagu siuke intriig nagu on, et päris huvitav oleks, võib-olla, aga ma ei tea, kas ma julgeks. Aga kui oskustest räägime ja need professionaalsed oskused need pulkadele, esimesed selle jätame need kõrvale, et kas on midagi, mida sa tahaksid õppida joogat mõnda keelt enesearendamise vallas, oh jah, ma tahaksin osata mediteerida väga hästi. Väga hästi. Sihukest asja ei ole mediteerida väga hästi. Ja ma tahaks olla, et ma saavutaks sellise tasakaalu, et minna, kui häiriks mitte miski, et mul oleks nagu kogu aeg nagu hea ja tore olla, et miski mind rööpast välja lihtsalt selleks. Tore, et need kaks halba inimest, kes sinu elus on? Ma ei taha, ütleme siis need kaks inimest, kes sind veidi pahandavad mõnikord, et sa suudaksite olla nii rahulik, et nad sind enam ei pahanda ja siukene naeratav leebe buda, mõtle, kui tore. Mitte miski sind ei häiri ja kõik läheb hästi, et see oleks lahe. Kas sulle meeldib Eesti praegu aastal 2019, kevadel? Ütleme niimoodi, et ma olen Eesti sees loonud endale sellise oma väikese maailma mis mulle meeldib. Aga vahel ma vaatan nagu, nagu kurbusega või kaastunne ka mingisuguseid noh, et kuidas siin asjad on, noh, mina, minul on niisugune teooria, ma mõtlesin selle ise välja, ma arvan, et et Eesti on pereriik. Et tegelikult siin inimesed on, kõik on omavahel nagu sugulased, tuttavad mingi taksojuht, kellega sa sõidad, võib-olla sinu mingi klassivenna vend või ühesõnaga, kõik on tegelikult sugulased, tuttavad ja kui sa hakkad niimoodi mõtlema, et kõik on sinu sugulased ja head ja siis on, kõik, on sõbrad ja sul ei olegi sa kellelegi halvasti ütled või pahasti teed veel. Et kui kellelegi kuskil noh, maainimestel läheb praegu noh, raskesti ja elu on väga raske, et kuidas me saame nii, et neil on seal raske, et miks, miks, miks see niimoodi peab olema, et need on ju kõik meie sugulased ja see on meie pere. Et Eestis on täpselt nii hea, kui hea on sellel inimesel, kellel läheb kõige halvemini. Et noh, et ega siis kui üks on siin õnnetu, ega siis teised ei saa ju olla nagu hirmus õnnelikud. Aga mida sa teed selle heaks, et oleksime õnnetuid inimesi? Noh või selles mõttes, et võib-olla võib-olla ma püüan nagu ei püüa, vaid nagu mulle kuub tunnen inimestest rõõmu või? Ma hakkasin nagu mingil hetkel just nagu ma avastasin, et kui sa hakkad mingil hetkel nagu mõtlema sellele, et kõik on sinu sugulased või noh, üldse kõik inimesed, kellega sa kohtud, et nagu elamus ja et see nagu nagu kinnitasid, et kui tore, kui sa hakkad niimoodi vaatama, siis äkki inimesed muutuvad nagu hästi lahedaks hakkad nendega suhtlema hoopis vabamalt ja kuidagi, et kellelgi ei ole nagu mingit tiitlit või et keegi on kuninganna või et keegi on mingisugune president, võtsin, pole nagu mingit tähtsust, et kõik on inimesed ja kõik oli umbes sinu klassivenna isa või see on sinu, see noh, mõtled oma peas, onju ja siis jäi nagu siis hakkab nagu suhtlemine hoopis nagu teisel tasandil nagu kuidagi sihukesi mõnusalt ja vahetult. Aga Inglismaal on asjad teistmoodi, kui sa oled seal oma Inglismaakodu särada oma Inglismaaelu. Vaat, inimesed on Inglismaal kuidagi nagu veidi hoolivamad või siuksed nagu soojemalt, vot võib-olla meil see nõukogudevärk on kuidagi meid nagu veidi kalestunud. Aga tegelikult noh, tegelikult ma arvan, et noh, inimesed on igal pool head selles mõttes, et ega eestlane ei ole halvem kui inglane, tal lihtsalt võib-olla natukese nagu haiget saanud või või nagu mingisuguse noh, on nagu tekkinud tekitatud niisugune mulje, et toimub võistlus inimeste vahel. Koor on natuke rõve ja noh, et kes saab rohkem ja tekib selline konkurents, aga mina leian, et konkurents on väga halb maailmas üldse. Mina minule ei meeldi, konkurents kogu aeg räägivad konkurentsieelis ja see ja teine, mis konkurentsi, kui inimene on maailma sündinud, järelikult tal on eesmärk. Igal inimesel on oma eesmärk tantsija, tulnud tal oma missioon, ta teeb oma asja ja tal ei ole nagu mingit mingit konkurentsi kellegi teisega, igalühel on oma koht ja oma ülesanne ja kui sa hakkad niimoodi, mõtlen, mis on nagu palju mõnusam, mis pagana konkurents? No täna on pühapäev, esimene maikuu pühapäev ja ma olen harjunud, kui meelde tuleb oma saatekülalistelt küsima, et milline on tore pühapäeva veetmise viis nende elus. Oletame, et sul ei ole täna mingeid kohustusi, aga sa saad teha kõike seda, mis pähe tuleb. Ma läheksin Nizza Ülaseid korjama. Ja see on põhimõtteliselt ju võimalik ja, ja mul juba Ülased, seal õitsevad ma juba mäe pealt sealt vaatasin nõmmel, seal näed seal mäe all, kus ma olen lapsest lapsele ülal korjanud, oli siis see, et nad juba seal on, et tahaks minna. Aitäh, Anu Samarüütel, sul on nimel tore lisand Long, kusjuures ma võin teile öelda raadiokuulajad, et armsad, et Anu on väga pisike, Long ei ole ta kindlasti sugugi mitte, mis inglise keeles tähendab siis ju pikk vähemalt seda pikkustpidi pikk, eks ole. Nii et, et veel kord, suur tänu, et sa, et sa tulid pühapäeva hommikul vikerraadiokuulajatele seltsiks ja nüüd on meil üks väike üllatus varuks, sest et sinu armas mees, Kress on palunud, et me mängisime selle saate lõppu ühe loo, mille tema on sellesse saatesse saatnud. Mis lugu see on ja miks ta selle saatis, seda me ei tea, aga me hakkame nüüd kuulame, siis sa võid tegelikult seal natuke selle muusikasaba peale rääkida, et et milliseid tundeid, anuse lugu sinus tekitab küll. Oli Krissi moodi lugu. See oli täpselt selline lugu, mis mulle õudselt meeldib, seal sees oli veel sõna Naapoli, lähegi, Lähme Naapolisse invest käisime Napolis, nii et seal oli veel imet ka imeda. Tehtud aga krõbises natuke, see on vinüülplaadid vinüülplaadi pealt ja ja inimesed, võtke kuulda Anu soovitust. Minge tänasel kaunil pühapäeval korjama Ülaseid või sinililli või lihtsalt riisuma, olge värskes õhus, ilusat pühapäeva teile kõigile. Ilusat pühapäeva.