Kaunist ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Ajakirjanike kolmik, Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe on täna siis rahvateenrite. Kuidas põhimõtteliselt inimesed kahest väljaandest. Minu kolleegid, külalised on uuest supertoimetusest ehk ühest ja sellestsamast väljaandest nimega Eesti Ekspress, Päevaleht, ja mina siis endiselt rahvusringhäälingu palgal. No aga alustame siis sellest supertoimetusest, et mis asi see siis niisugune on ja kuidas seda edaspidi sööma peab ja kuidas, kuidas lugejad Teie kliendid aru saavad, et, et kes kirjutab ja mida kirjutab ja keda esindab? Sa kasutasid väljendit üks ja sama väljaanne, päris nii see siiski ei hakka olema tõesti, et füüsiliselt siis erinevad väljaanded kogu kolivad kokku ühtedesse ruumidesse, et maalest Päevaleht, kes seal juba praegu on. Eesti Ekspress, Delfi aga samal ajal toimetused jäävad ikkagi nagu omaette. Meil ei ole niimoodi, et üks ajakirjanik teeb mitmele väljaandele vähemalt nii palju minust. Praegu kogukas, kogu reformi eesmärk on nii-öelda siis kolimine. Tere, kui osa sellest reformist siis on ka kolimine nimelt lõpeb Delfile rendileping ja nii või naa peaks siis see ettevõte, kes rendilepingut pikendama veegoliva mõnele teisele pinnale ja, ja siis delfi, nojah, aga auto ka autodel on ka liisinglepingud, aga, aga kui saab otsa, siis ta lihtsalt jätkad või võtad uue, eks ole, see ei ole veel omaette eesmärk. Ja siis on eesmärk, et tekitada teatud sünergiat. Sünergia on niisugune tore asi, et kas on vaja nüüd neli toimetest kokku, et nad sealt võib midagi tekkida sealt? Ei pruugi, aga kui sa seda ei katseta, siis ei saa ju tulemust teada, mis eesmärk on eesmärk on teha paremad, et ajakirjandus teiega konkreetsemalt? Vot see on selline asi, mida keegi ei tea, kust te sünergia tekib, tähendab Päevaleht hakkab ekspressi käest ta ideid ja materjali virutama või ma arvan, pigem nagu hakatakse jagama, vähemalt selline on pealik ETK ütles, et peatoimetajat istuvad ühes ruumis ja siis nad arutavad, et ahaa, et üksus, et see leht võiks seda teha, aga sellest võiks seda teha, natukene, süveneb süvendatult või pikemalt. Noh, see on selline tore ideed, vaatame, mis saab, et Ekspress kindlasti jätkab oma uurivad lugusid ja oma teemasid ilmselt ära ei anna. Samas on täitsa selge, et natuke Päevaleht võib kiiresti sutuste mingi loo ära siis ekspressile tasu seda jällegi tegema. Kas ma saan aru küll, Sulev, et oma oma bosside vastu ei saa väga suure suuga minna, enne kui asi on nagu tegemata, aga kas te ise ka näete selles mingisugust nii-öelda noh, tõesti, et sealt võiks tekkida mingi see s-tähega sõna ja ja et, et siis annab nagu tulemusi ja, ja see kõigele vaatamata, et ta toob noh, ka ütleme kasumit rohkem ja ja hoiab kulusid kokku, et see ka nagu annab on ikkagi lugejale, kes on harjunud lugema maalehte või ekspressi või päevalehte või, või Delfit, eks ole. Et lugeja ikkagi aru saab, et, et, et need, need neli on ikkagi nagu eraldiseisvad, mitte mitte üks suur moodustist. Minu meelest nad ikkagi väga eraldiseisvalt, sellepärast et kogu see ettevõtte kultuur on erinev inimeste kirjutamisstiil ja laad on erinev ja nad ei hakka niimoodi kirjutama, et nad, Sulev Vedler on täna Delfis tööl ja Külli-Riin Tigasson Maalehestaar. Eks ju, seda ei juhtunud, Need, inimesed ikkagi jäävad sinna toimetuste juurde paika küll, aga ma kujutasin ette, et mõningaid inimesi, mõningaid tööjõudu saab jagada. Näiteks fotograaf fotograafidega saab küll sellist nii-öelda puule teha, et et ei ole mõtet saata näiteks neljaphotography ühele üritusele kui võimalik saata ka üks või kaks. Samas jällegi ühesõnaga fotograafid kaotavad töö. Ei, nad ei kuues loodava supertoimetuse navigaator seda tööd näiteks efektiivsemalt kasutada, aga selle vastu räägib ka teatavad, lased näiteks toon, toon näite, et Ekspressis kirjutasime, et kes tegi Andrus Veerpalu dopinguproovi. Mis te arvate, kust ma selle teada saime? See oli väga lihtne. Tallinnas pressikonverents pressikonverentsil Stop tahtis diskorraks üles pabereid seal patareil olid näidatud võõra siis ei, seal ei olnud logo, seal oli koguse ja kogu see andmestik, mida mööda siis dopinguproovi juures täidetakse, nii, kes võitis, millal võttis, kes selle juures, kes hoiatas, kuskohas see toimus, mis kell tegite sellest pildi ja pärast suurenduse täpselt nii, mitte meie ei teinud seda, tegi üks fotograaf, seal tegi Raigo Pajula ja vot nüüd ongi see nipet, seal oli väga palju fotograafe, aga ainult üks tabas neist ära. Et sellest sellest paberist roigolul nüüd lootus Superdamises tööle jääda. Et ma tahan öelda seda, jah, on väga tore, kui sa saadad ühe näiteks photography üritusele, aga mõnikord tuleb vääga kahte. Et inimestel on erinevad ideed ja erinev nägemus, et näiteks seal oli väga kasulik, et oli mitu fotograafi. Noh, te praegu asute supertoimetuses ka selles mõttes, et Eesti rahvusringhääling on ka mingit mingil määral supertoimetus, me oleme ka ühinenud, meil on tõsi küll, nii-öelda elektrooniline sõna aga pilti ja heli, aga, aga põhimõtteliselt on tegu samasuguse nii-öelda kavandatud sünergeetilise supertoimetusele. No mõnikord ju kuuleme uudistest, kui teleinimesed räägivad raadios, nagu praegu juhtub ka seda. Aga aga põhimõtteliselt selline väljaannete vaheline Kiibus noh, ütleme nii, mingil määral ikkagi säilib, tähendab eriti see soov olla esmateataja rollis näiteks, et noh, väga-väga sageli ütleme siin ka raadio või, või siis telepool uudiste pool just mõtlevad, et teeks midagi, et portaal meist ette jõuaks, kuigi portaal on, on üks meie ihuliige tegelikult samas samas korporatsioonis ja nii edasi ja nii edasi see on, ma arvan, et see on, see on täiesti normaalne. Selline noh, ajakirjanduslik lähenemine või ajakirjanike lähenemine on küll. Samas noh, vaatame, mis näiteks taevas meil hiljaaegu hakkame, saatsime Liibanoni Krister Kivi ja samal ajal oli Delfil oli fotograafiale Nad ei teinud omavahel koostööd, seda oleks saanud rõõmsalt jagada. Et seal tekib teatavaid kasulikke momente täitsa, aga miks ei tekkinud või ma nii palju, kui mina tean, isegi kohtunud seal ei kohtunudki sellepärast et nad läksid täiesti eraldi, sest need toimetused ongi praegu täiesti eraldi, me ei kooskõlasta oma ideid. Aga mis ei teadnud absoluutselt, et delfi saadab sinna sellise inimese ongi kogu see asi, kuigi omanike ring on sama, kuigi omanike ring on sama, see näitab lihtsalt väga hästi seda, et me praegu konkureerima rõõmsalt turul ja täitsa selge on see, et ega me ei hakka kõiki lugusid seal kooskõlastama, et ajakirjanikel on ikkagi selline eneseuhkus ja ja igat lehte tuleb vaja müüa ja nad on ikkagi konkurendid edasi. Kindlasti saab seal igasugu tugistruktuure kokku panna, ma kujutan ette raamatupidajaid ja, ja võib-olla mingid reklaamimüüjad ja midagi sellist, eks. Võib-olla IT-inimesi ütleme reklaamimüüjad on võib-olla vale sõna, peavad ka samamoodi lehte täitma nagu ajakirjanikelgi. No kui Päevalehest vahetas omanikku hiljaaegu tuli ka nii-öelda loodava supertoimetuse üheks liikmeks, siis väga palju avaldati selliseid kartlike toone, et järsku ajaleht kaob ära, et järsku noh omaniku vahetus oligi selleks mõeldud, et, et leht pannakse kinni, et see oleks ja see ei ole nüüd mingisugune nagu, nagu ühe ühe allika või ühe teise toimetuse nii-öelda kartus vaid, vaid see oli nagu avalik kartused. Et Eestis peaks ikkagi olema kaks konkureerivat päevalehte. Kas supertoimetus ei tähenda seda, et oled siiski nii-öelda hääbub kuidagi? Ma arvan, et pigem see omaniku vahetus ja teatud mõttes ka ikkagi ka nüüd peatoimetaja vahetus on ikkagi pigem nagu märk sellest, et et on tõsine huvi ikkagi, et, et Eesti päevalehest jätkaks ja et kui tema majandustulemused siin nüüd mõnevõrra paraneksid võrreldes sellega, mis nad viimasel ajal on olnud pigem pigem ma arvan, et see peaks seda, seda tüüpi kartusest nagu maha Siin on üks väga oluline punkt, mida minu meelest üldse käsitletud. Nimelt on päevalehel ka oma veebisait. Sellel veebisaidil on 150000 unikaalset lugejat ja see on selline asi, millega Ekspress Grupp saata põhilisele rivaalile Postimehele, nagu noh, temast kõvasti mööda minna. Suurendada oma edumaad, mis poolest lugejate arvu poolest see on jällegi tähtis reklaamiandjale, sellepärast et, et Päevalehe veebisait ei ole tasuline. Ei, seal on 150000 unikaalset lugejat. See on oluline asi, seal käib võitlus lugejate peale, luge arvu peale. Ja püüa nüüd Postimehe juhina sinna 150000 lugejat juurde hankida, tollesama võrdne selle päevalehte ei ole praegu mingit mõtet kinni panna. Väga tore, seda on väga tore kuulda, ei tahaks öelda, et annaks jumal, vaid tahaks öelda, annaks Luik. Et, et see tõesti nii juhtub, et ta, et meil jääb kaks tugevat ja iga päev ilmuvad korraliku päevalehte minu meelest näiteks lõikeid ja ka kõiki asju, mis seal toimub. Seda ettevõtet juhib siiski Gunnar Kobin. See on tema, on selle supertoimetuse idee taga. Lõikan lihtsalt avalik ja tema ütleb samamoodi, annaks jumal jällegi kobin teada, seal ei ole suurt kobisemist selle asja kohta, noh küllap oma omanikel on. Kuulge, loomulikult me teame, mis on sel nädalal kõige tähtsam sündmus. See ei ole mitte supertoimetuse sünd, vaid see on sündmus, mida eile vaatas umbes 1,2 miljardit inimest üle kogu maakera. Põhiliselt küll Euroopas ja Ameerika ühendriikides ja üldse Põhja-Ameerikas, aga aga, aga number on muljetavaldav. Mul ei ole värskeid reitinguid veel, need tulevad meile arvutiekraanidele esmaspäeval ja ka siis saab vaadata, mida näiteks ETV viie tunnine ülekanne nendega kaasa tõi, aga, aga ma usun, olen täiesti veendunud, et need numbrid olid muljetavaldavad. Jutt käib loomulikult siis Briti kuninglikest pulmadest mida eriti naissugumaile panin tähele, nautis telekast täiega ja ohkis, et oi kui ilus, oi kui ilus, tahaks ise ka sellist, aga tegelikult on küsimusi palju. Tõsisem küsimus on ikkagi nii-öelda tänapäeva tänapäeva ulatunud ja kandunud reliktidest, mis, mis ei kao kõigele vaatamata sellele vaatamata, et me elame üliküünilises ja ülipragmaatilises ja ja väga-väga täpselt raha lugeda oskava maailmas aga ei kao nad kuhugi. Mida ta nüüd täpselt rediktiks pead, kas need kuningakoda või siis abielu? Või kui sa nii küsid, siis mõlemat, aga minugi poolest võttes kas või Eesti näite, kus abiellutakse järjest vähem ja kus järjest vähem lapsi sünnib abielust, aga, aga see selleks, ma pidasin silmas tegelikult ikkagi monarhiat. See on selline valitsemisvorm, et ei, no selles ongi küsimus, et nad ei valitsejana. Ei, no mina siiski usun seda, et noh, et ehkisin Kasurbrit tonn ja ühiskonnas on täiesti arvestatav selline monarhia vastane või siis vabariiklik Liikumine Guardiani ajalehe ajalehte niisugustele esindajad, et ma siiski usun, et, et ilmselt on selle kuningakojal ka siiski päris palju pluss selle, selle ühiskonna poliitilisele kultuurile ma siin kas või noh, kui, kui tuua mõni näide, et, et ma arvan, et see võib kõlada nagu abstraktsetelt, loodan, et ta võib-olla lisab nagu teatud mingisugust väärikust sellele. Et, et kui siin mõelda poliitikutele, kellel on ikka kalduvus teinekord minna oma retoorikas ja kampaaniates sellisena kõige madalamale ühisnimetaja ole siis siis kuidagi seda on võib-olla natuke piinlikum teha, kui sa tead, et sa pead taas kohtuma kuningannaga, kes esindab mitmesaja aasta vanust traditsiooni. Et noh, see on asi, mida on raske mõõta, aga ma arvan, et ikkagi avaldab teatud tüüpi mõju. Ehk siis küüniliselt küsides, on see siis ikkagi nagu küünlaid vääriv mäng või on, on see, on see, seda, seda summat mis ära kulutatakse, seda, seda väärib mäng. Ja teine asi on see, et et raha rahaks, raha võib-olla tõesti ei olegi alati kõige, kõige tähtsam asi ta on, ta on lihtsalt üks mõõdupuudest. Aga kas siis nendes riikides, kus valitsetakse teistmoodi iva, monarhiat, kas natukene vähem väärikas või või, või meil äkki seda, seda postament ei olegi, mille otsa siis ronida või millestki kinni haarata, kui, kui ühiskonna muud väärtused hakkavad nagu kolinal alla kukkuma. Tuletan meelde, et meil on ka, ei olnud olemas realistlik partei ja selle üks esindaja Eestis meil europarlamendis. Vilja Laan ära. Aadu Musta Lionel siin realistide seltskonnast. Ei, no see ei olnud vist kõige tõsiseltvõetavam partei siiski jah, meil on olnud Covist. Ühes omavalitsuses poolnaljatamisi ka kuningriik välja kuulutatud. Olgu, kuningas olime ja üks kuningriiklane oli ka Tallinna raekoja külge aheldatud mõnda aega, nii et olid, olid ajad. Minul on küll realistlik, süsteem, meeldib ikkagi kuningas ja kuninganna on selline väga hea maskott. Aga selles mõttes hea maskott, kes käib ringi kellestki, keda vaadatakse väärikalt, kes on oma riigi väga hea esindaja. Mul ei tule meelde mingeid väga väga suuri apsakaid seoses kuningate kuningannale, okei, Rootsi kuningal oli üks väike selline seiklus seoses yldse raamatuga, mis ilmus tema kohta. Et üldiselt seisus oli nagu rohkem, aga ühe ühe kaante vahele Nende kohta. Jah. Aga nad on ikkagi sellised head maskotid, et kui riik jõuab neid üleval pidada, las nad olla siis noh nagu Volkoff, Estonia märk. Ja no ilmselt Suurbritannia saab ka tänu sellele ju olulist turismitulu pluss teed ikkagi, mida see annab inimestele, et, et ilmselt inimesed tunnevad ikkagi uhkust oma selle kuningriigi kuningriigi üle ja nii edasi. Aga kui nüüd mõeldakse sellele, et, et miks neid, neid pulmi nagu nii paljud inimesed üle kogu maailma, ma vaatasin, et see on tõesti tegelikult fenomenaalne fenomenaalne publik, et mulle tundub, et, et see võib olla ka natuke seotud sellega tõesti, et nagu sa siin Aarne eespool nimetasid reliktiks kasutasin sõna relikt nii monarhia kui ka kui ka abielu kohta, et siis tegelikult tõesti, et noh, et lääne ühiskondades järjest vähem inimesi otsustab end Nende abielu abielu ka siduda ja järjest rohkem inimesi on, on, on üksikuid, et mingis mõttes tuledes meelde neid, neid vanu traditsioone ja, ja ma arvan, et see, et see hetk, kuna seal kirikus andsid seda abielu tõotust, et olla koos haiguses ja tervises, vaesuses ja rikkuses, et taaskord nagu meenutas teda, et, et abielu võib olla nagu vanne mitte lihtsalt tavaline juriidiline leping, milleks seda Eestis pahatihti peetakse, et lepingust sa võid iga kell rahulikult ilma südametunnistuse piinadeta. Ta ei ole sa põled nagu pool korduvalt minu kaela, aga, aga ei ole, ei ole minu süü, seda vannet, ma vaatasin ka seda ülekannet niimoodi küüritades ühe silmaga, et, et seda vannet kuulates ei ole minu süü, et mul tuli meelde Prints Williami isa ja, ja kogu kogu see saada, eks ole, mis, mis, mis, mis toimus. Mis algas ka sealsamas täpselt samasuguses sõnastuses. Aga ma arvan siiski, et see nagu ikka, aga no ma arvan, et see praegune abielu on siiski, mis eile sõlmiti, et see on ikkagi puhtalt armastus, abielu, aga et kui vaadata seda prints Williami vanemate abielu Et seal ei olnud, armastas ta alguses oli, ikka ei tea. Aga mis seal veel on, on see, et sellist uhket abielu nähakse väga harva. Neid abiellumis ei toimu, kui need oleksid, ütleme igal nädalal reedeti, siis vaevalt me teeksime viie tunniseid ülekandeid, kui nad toime vähemalt 30 aasta järelt, noh, kuna ta on nagu täielik päikesevarjutus, mida näeb väga harva, siis inimestel huvi No aga Rootsis, kui seal sõlmiti hiljuti kuninglik abielu, see muidugi ei pälvinud sama laia Tõsi, näiteks rootslaste abiellus, ma ei vaadanud seda eilset sellega alati üldse. Et mind see inglaste ei huvita, sellepärast rootslased mulle kuidagi tunduvalt lähemal. Mulle tundub, et teatav teatav selline huvi on või suurendatud huvi on seotud sellega, et meie maailm on väga inglisekeelne. Et kui maailmaks rootsikeelne, siis võib-olla oleks, oleks olnud see olukord lasknud no päris kindlasti osaliselt seletatav, miks Ameerika Ühendriikides lausa tõeliseks läks see huvi kätte, et enam USA telejaamad enam muud ei näidanudki, ainult ettevalmistusi ja kõik kõiki neid asju ei, jumala pärast, las nad olla ja las nad elavad õnnelikult ja nii edasi, kuigi muidugi oma mätta otsast vaadates on ikka niisugune igasuguseid mõtteid, et et on tore, et leiti printsile kaasa, kellele meeldib olla kuldsetes käeraudades kuni elu lõpuni, kui, kui see nii kestab ja see, see on elu, mida, mida. Ma arvan, 99 protsenti ei, ei kadestanud. Prints leidis siiski selle kaasa endale ise, mitte teda ei leitud. No ma ütlen, leidus nii, et ma arvan, et see, see kõlab ja lõhnab kõik väljast väga hästi, aga, aga seestpoolt vaadates ei pruugi põhimõtteliselt šõu jätkab, homme läheb suur osa sellest seltskonnast edasi, Vatikani. Eelmine baas kuulutatakse õndsaks, et seal me näeme jälle need kroonitud päid ja ja diplomaatide ring on ka uhkem. Ka meie president sõidab Vatikani poole just. Nõnda see oli ka tähtpäevade ja mitte ainult siis pulmade nädal tuletame meelde Tšernobõli katastroofist möödus 25 aastat ja meie oma pronksiöödest möödus neli aastat. Ja meie Jalgratturite kadumisest möödus üks kuu Tšernobõlist ei, selles on ilmselt nii palju räägitud, et, et ei ole vist vaja enam enam midagi lisada, aga hämmastas mind küll näiteks pronksiööde puhul see, et ikkagi aastapäev ja selle tähistamine selle, sellest nii-öelda üritustest osavõtt oli nõnda kasin. Ma ei eksi siis seal D-terminalis teisel päeval oli vist kas oli kohal kaheksa kuni 10 ajakirjanikku ja kuus, kuus mälestajat. Et noh, see on ju väga tore, et see niimoodi on tegelikult. Aga mida seal nagu väga siis mälestada. Küsi Klenski käest, minu meelest sellele mitte midagi valesti ja see on täiesti häbiväärne juhtum. Kõigele lisaks need ütleme siis need mässajad siis ütleme, et me saime need peksad, mälestame seda nutulaulu. Ei, ma arvan, nad tulevad välja pigem siin üheksandal mail siis saab jälle tähistada võidu pähe. Et siis võib oodata pigem sellist. Ei, ei, ma ei peagi silmas mingeid mälestamist kui sellist, aga, aga ütleme nagu teema ülevalhoidmise mõttes ja Coveni saatkond pingutas ju ikka omajagu, et teema ikka üleval oleks, et seda hukkunud noormeest ikka meenutatakse ja et neid veriseid sündmusi, kus kus eesti politsei vaestele inimestele liiga tegi ja neid julmalt läbi peksis ja et kogu seda kogu seda, seda teemat nagu üleval hoida, et see, see selleks, onju need tähtpäevad väga head mitte mitte sellepärast, et seal mingisugust erilist nagu pisarat tuleks valada. Ei tea, eestlastele ei lähe see sündmus väga korda, et ei lähe, ei läinud meediale lihtsalt kipume seda rõõmsalt ära unustama ja ma arvan, et järgmine aasta, kui tuleb viies aasta võib-olla pööratakse sinna rohkem tähelepanu kel lisaks Nende karistamine ka väga lahtiseks, et riigikogu seda vabast riigikohus seda arutlusele ei võtnud. Organisaatorid kõndisid minema vabade kätega. Täiesti süütuks tunnistati. Ta oli sihukene, väga kummaline protsess, lõppkokkuvõttes. No eks see üks põhjus, miks meedia sellest nagu eriti välja ei teinud, on ka lihtsalt see, et meil on nagu praegu niivõrd palju olulisemaid teemasid, millest aru seda, et ta on siin ikkagi endiselt tööpuudus. Koolikatsete teema on üleval kõik need globaalsed arengud, mis on maailmas toimumas, et. Ma nagu meenutan seda aega, mis oli enne seda pronksiööd, et aasta 2006 viis, kui oli väga hea majanduskasv, väga väike tööpuudus, siis tundus, et neid nagu suuri sotsiaalseid probleeme, millest rääkida kuidagi vähevõitu ja siis hakatigi üles puhuma seda mingisugust rahvastevaheliste suhete teemad ja ja eks see oli nagu omamoodi selle teiste teemade nappuse tulemas mingis mõttes. No ei noh, see oli meie multikulti teater, on selline läbikukkumise hetk. Ma ei, ma ei tea, kas seda saab selle tõttu läbikukkunuks kuulutada, see oli lihtsalt see, et inimestele ei meeldinud, et ilma nende arvamust tahtmata viiakse ära neile oluline monument ja kõik, et et ma nagu ei ütleks. See oli mina küll seal sellist Eesti-eesti-veneviha, mina käisin, mina järginud lihtsalt valitsuse üleskutset, et jääge koju, aga ma läksin sinna koha peale. Minu meelest seal toimusid siis brutaalselt peksmist. Toimus tõesti politsei vägivalda. Aga ma ei küll ei süüdistab politseid, sellepärast et inimestele öeldi, palun ärge tulge mässama ja kui nad läksid mässama, siis täiesti õigustatud. No mina ei süüdista ka politseis, mina lihtsalt ütlen seda, et inimestele ei meeldinud, et neile oluline objekt ära viiakse. Riinast. Diviidud linnast särada tõstet lihtsalt ühest kohast teise, viidi surnuaiale. Et ma ei tea, minu arust nagu kogu see asi on nii ülevõimendatud, et et näha kõigepealt probleemi nagu mingis sellises mälestusmärgis ja nüüd seejärel, et näha probleemi, kui keegi ikka veel juhuslikult sinna Tõnismäele lilli toob, et kuidagi võiks nagu kuidagi täiskasvanud täis. Oleme kõik suured asjad, algavadki väikestest, pealtnäha täiesti tühistest, tuletame ikka meelde, et ühe inimese tapmine põhjustas terve terve maailmasõja, nii et nii need asjad käivadki, see, see inimkond, kes kes on loodud siia maa peale, ei ole kaugeltki mitte täiuslik ja ja vahel võivad väga väiksed asjad vallandada väga, väga suuri saatuslike fataalseid asja. Seda näitas ikkagi pinged valitsejad eesti ja vene kogukonna vahel Eestis vahepeal tundus, et nad seda nagu justkui ei ole. Me oleme siin meeletult integratsioonitööd seal, eks Raivo arvates läbi kukkunud. Väikesed asjad võivad, vallandatakse uurigu neile kuidagi ebaadekvaatselt või üle reageerida. Karda. Nonii Külli, kelle Riinu suust tuli juba ka niisugune maagiline sõna nagu koolikatsed ja kui keegi oleks meie juttu kuulnud enne saate algust vähemalt poole tunni vältel, siis oleks aru saanud, et et Ekspress Grupi lootused üles ehitada mingi supertoimetus on täiesti liivale rajatud, sellepärast mingist supertoimetusest ei ole juttugi, oli, oli nii, oli, oli selline vestlused, et suled lendasid, aga nüüd oleks tore, kui te murdosa sellest niimoodi eetrisse veel veel kord paiskasvater. Külli-Riin on siis põhimõtteliselt seisukohal, et igatsed on saatanast. See, mida Tallinna haridusamet on korda saatnud, on, on väga-väga-väga halb, jube ja täiesti vale. Ja Sulev oli siis seisukohal, et pole häda midagi. Jah, et et minu arust oleks aeg, kui Tallinna linn tunnistaks, et tänavune esimestesse klassidesse vastuvõtmise süsteem on, on täielik läbikukkumine ja 100 protsenti, et kui siin varasematel aastatel on ka neid koolikatseid kritiseeritud, et need siiski nagu toimusid üksikutesse koolidesse mingitesse nagu teatud eliitkoolidesse, aga tänavu on niimoodi, tähendab laienenud tavakoolidesse, et eesti Päevalehetelefonid on punased, helistavad inimesed, kes on, kes on paanikas, et nende lapsed ei ole saanud kodulähedastesse koolidesse. Juttu ei ole Tallinna kesklinna eliitkoolidest, et see on tohutu närvipinge, mida inimeste seas on külvatud ja tohutu segadus ja see kõik on väga kahetsusväärne, et lapsi veel niimoodi alandatakse. Minu meelest on probleem eelkõige logistiline. Seal on see, et, et lapsed ei saa oma koolilähedasse kooli. Ja siis on järelikult koolid ehitatud valesse kohta. Küsimus ei ole selles, et koolide näidatud valesti kohta, vaid küsimus on selles, mille alusel toimub sinna vastuvõtt. Et küsimus on selles, et kuid kui need kõik koolid teevad katseid et siis Mul on nagu üritab natukene seda koort riisuda ja need ja need tulemusena selle tulemus ongi see, et need lapsed, kes miskipärast ei oska nii hästi kirjutada ja lugeda kui teised, et nemad siis hakkavad käima väga kaugel koolis, ehkine kodu lähedal. Tähendab seda, et koolid on ehitatud valesse kohta ja sellepärast, et keegi käib nendes koolides, mis on nende kodu lähedal. On kaks võimalust, kas seal selles piirkonnas ei ole piisavalt koole või järelikult tahab osa lapsi kaugelt, mis sind, Külli nagu ärritab ka see, et lapsel on hommikul ja õhtul pikk koolitee või, või see, et lapsed ei saa nagu sellesse kooli, sellesse keskkonda, kuhu nad tegelikult kuuluvad. Mind häirib üks teine mind häirib. Esiteks just see, et ühe ühest küljest tõesti see, et, et see ei ole normaalne, kui, kui lapsed ei saa käia koolis, kuhu nad saavad iseseisvalt minna ja iseseisvat tagasi tulla, sealt mulle ei meeldi see, kuidas lapsi alandatakse. Selliste katsetega Päevalehes on olnud juttu sellest, kuidas ühes Mustamäe koolis kõigi nähes vanematena teiste laste nähe siis õpetaja ütles, et näed, et sina oled tubli laps, oskad lugeda. Sinu võtame vastu teisele lapsele andis mõista, et miks sa üldse tulid siia katsetele, et see ei ole nagu normaalne suhtumine. No mina olen läbi teinud selle, selle eksperimendi või põrgu või nimetage, kuidas tahate, mõlemad lapsed on käinud teises linna otsas koolis ja ma noh, see oli, see oli tüütu, ma tunnistan, eriti väiksemates klassides, kui, kui oli vaja vedada lapsi või last, aga, aga, aga põhimõtteliselt ei olnud häda häda nagu midagi. Mõlemad said täiesti okei, hariduse ja kõik on väga hästi. Ja minu loogika ütleb, ma ei saa sellest sinu mõtteviisist aru, et kui sa ütled, et inimene ei pääsema kodulähedasse kooli siis kes seal koolis käib? No kui tulevad sinna kangemad lapsed tahavad sinna minna, tahavad ise vabatahtlikult käia ja, aga magama. Ühe näite, et kui näiteks männiku laps ei saa oma kodulähedasse kooli või siis lähedale nõmmele kooli kuna ta ei tee neid katseid nii hästi ära kui teised, kes näiteks tulevad sinna pääskülast siis tulemus on see, et pääsküla lapsed hakkavad sõitma sinna nõmmele või, või rahumäele, siis tee väike tüdruk peab hakkama käima pääskülas koolis kui paisatakse segamini näiteks Mustamäe ja Kristiine koolide senised teenin kõik piire linna sees. Aga see linn on päristuur. Jah, meile nagu puretud seal, kui ma mõtlen, et mina näiteks olen käinud Elvas koolis, meile tuli sinna mingi 15 kilomeetri raadiusest lapsi see ei ole nagu mitte midagi hullu. Ja minu enda laps käis ka ühest linnaosast teise koolis. Ma ei näe selles mitte midagi hullu. Kui vanemad tahavad, et ta sõidab, sõidab. Ja aga aga on vanemaid, kes ei taha, et nende lapsed sõidavad, on vanemaid, kes tahavad, et laps saaks käia kodulähedases koolis. Jah, see tähendab seda, et koolid on valesti ehitatud valesse kohta. Aga kooli. Mida on läheduses koolid on näiteks kilomeetri raadiuses kaks kooli, aga need kumbki aktsepteeri last. Poeketid teevad sellisel juhul väga lihtsalt nad laiendavad teatavat kauplusi mõnes kohas pask kinni, ongi kogu nipp miks ei võiks koole samamoodi juhtida seal, kus on nõudlus sinna ehitada ma kooli ja seal, kus ei ole nõudlust. Küsimus ei ole ainult selles geograafilises asukohas, vaid ka selles, et nüüd iga kool üritab nagu saada natuke paremaid õpilasi ja siis jäävadki järgi teatud õpilased, keda, keda, nagu ükski kool pole tahtnud, kes peavad hakkama siis nüüd kellele määrab haridusamet koole, kes peavad hakkama kuskile yks kohta sõitma. Et, et minu arust ei ole normaalne, kui antakse mingitele seitsmeaastastele lastele märku, et, et te ei kõlba viide-kuude kooli, mis signaal see on, mis nagu inimestele ja lastele antakse? Ma ei ole rääkinud kordagi, kas koolikatsed on mõistlikud või mitte. Ma räägin koolide asukohast. Need on ju nii väikesed lapsed, et minu meelest ei saa eraldada sina, nüüd oled vabandust, ülitark ja sul ei ole kõige mõistlikum. Aga see ongi selle praeguse süsteemi suur probleem ongi see, et kõik koolid praktilised, teevad katseida. Sellest ongi tunne, on see, et lapsed ei saa, siis peavad hakkama kuskile yks kohtadesse. Nojah, aga ikkagi, küsimus on eelkõige logistiline. Ma ei jaga seda arvamust. Nii supertoimetuse koosolek lõppes sellega ilusa viigiga, ütleme siis niimoodi. Kuulge, Eesti Panga. Võlvide taga, kus mis tegelikult toimub, me ju väga-väga-väga sageli enamasti ei tea. Aga seekord me saime teada, et seal käib üks, et seal on üks, üks tuli majja tulnud. Ja koguni nii suur tüli, et panga presidendi poolt esitatud kaks asepresidendikandidaati ehk siis seni ametis olnud asepresidenti nende amentaar lihtsalt sai otsa. Lükati tagasi. Kas see on nüüd nii suur Köödia nagu, nagu meil kohati püüti seda esitleda või see on samasugune tragöödia, nagu, nagu Sulev rääkis koolikatsete kohta ja koolis käimise kohta ehk siis ei ole tragöödiat? Ja seal ei ole tragöödiaid, inimesi vahetatakse ka välja. Minu arust meil näiteks seal Expressi selles supertoimetuses toimub just järgmisel nädalal juhi vahetus. Priit Hõbemägi saadetakse ära, aga teda saadetakse küll ülemuseks, ehk siis peaaegu ülevaatajaks. Kui tahame inimesest lahti saada, siis ülendav sõda, jah, aga siin ütleme Eesti pangas ütles natuke teine asi, et ma ei usu, et Reidmingast Märten rassist, need oleks Eesti Panga järgmist presidenti, kes valitakse mitte sellel aastal või järgmisel aastal. Nende ära saatnud, lihtsalt natukene selline. Võib olla järsk ja einet. Ei valmistatud siin avalikkust ette ega neid mehi endid. Et need võidakse ära saata, et vastupidi, kui me vaatame seda teadet seal suhteliselt napp meil Eesti pank välja saatis. Seal avaldati tunnustust sujuva eduka eurole ülemineku eest. Põhimõtteliselt öeldi Rein Minkale jess, sina, mees, oled teinud väga suurepärast tööd. Ühtlasi teatati, et küll on meil vaja sinu teeneid enam. Mis, võib muidugi öelda, et jällegi, ja tore euro langenud üle mindud olid, kaua me ikka siin läheme? Aga paistis välisnatukene näota, muud ei midagi. Tegelikult seal ei ole ju tragöödiat, juhte tahetakse vahetada, siis aeg-ajalt tuleb muuseas organisatsioonile kasuks et juhte vahetada ja mõlemad mehed olid istunud sama koha peal või 11 aastat, eks nad olid siis kaks ametiaega täis täis tiksunud ja kolmas. Nad ise ilmselt lootsid, et kolmanda algab, kohe käib peaaegu automaatselt, aga, aga nii see, nii see seekord ei käinud. No enne seda oli seal veel üks asepresident Andres Sutt, kes praegu Washingtonis tema kohta ja tema kohta näiteks täidetud üldse. Et ta läks ära siis, kui Jaan Männik sai nõukogu esimeheks pärast seda ammoniaak mõni aeg pärast selle eest, et nad seda käärimis seal teataval määral on juba tükk aega olnud, et ega see, et need Jaan Männik tahaks Eesti Panka muuta, et see ei ole mingi uudne. Et seal mingil hetkel olid seal vastuolus ka näiteks panga presidendi Andres Lipstoki, kes ei ole ka mingi uudne, et Elo Männik ele sõdalasest varjanudki, ainult et praegu Lipstoki peale ta hammas ei hakka ja tema tema liitlastel nõukogus, sest et lihtsalt, et Lipstoki on ametiaja lõpuni veel üks aastakene olla natuke seaduse järgi ja seda teda saab seal põhimõtteliselt lahti kangutada siis kui Lipstok ise tahab sealt ära. Kuigi just nendes kahe asepresidendi poputamises nähakse just nii-öelda avaldust Lipstoki vastu, et et, et president noh, esiteks olid need presidendikandidaadid mõlemad, mis, mis esitati ja kui nad tagasi lükati, siis oli see ka umbusaldus presidendi vastu, aga, aga tegelikult kogu see kogu see värk ongi, tundub mulle nii, et, et presidendi vastu kuigi kuigi formaalselt ja juriidiliselt võttes ei, ei ei hakka praegu kellegi hammas seda peale. Siin muidugi tekib küsimus, et keda siis suits, esindajad mõelda, Jaan Männik, et et eks ta sai ju kritiseerida näiteks ka Andrus Ansipi, kas seal peaminister, kelle mees on siis männik? Tundub, et rootslaste mees trotsi taustaga ta on, see on siis, võiks öelda nii-öelda väliseestlane ikkagi siin Eestis elanud juba väga, väga kaua ja kandideeris ka viimasel korral presidendiks. Juhtistasin alguses Eesti Telefoni praeguseni maga, heli on siis juhtis ta Eesti Telekomi. Praegu ta on Eesti Panga nõukogu esimees, ta on sellise rootsikultuuriga harjunud. Teataval määral on ta selline Scorovotsi rikk kariks panga käepikendus siin Eestis, et tema muidugi tahaks seda Eesti Panka juhtida natuke teistmoodi, seal kuulusid kokku tõmmatakse, et oleks rohkem avalikum ja kuidas me peaksime sellesse suhtuma, see ongi nagu, küsige küsimuste küsimus, mitte see, et üks või teine persoon kaotab koha selles ja selles ei ole noh ei oska nagu kaasa tunda, väga tahaks ikka. Olgale läheks hästi ja Eesti pank oleks nii-öelda nähtav ja kui Eesti pank istub kuskil rahvusvahelisel nõupidamisel laua taga, et siis ta oleks seal nähtav ja kuuldav ja see on nagu kõige tähtsam vähemalt sõnades on see on see ka Männiku jaoks kõige tähtsamad. Kuulda peab olema, sealt tuleksid mõistlikud otsused, see on kõige kasulikum. Aga kas Eesti panga läbipaistvusega sellega muidugi küsimusi, et noh, kas te teate, kui suur oli Eesti Panga eelmise aasta kasum? Et ma arvan, et ei tea, Eesti pank ei ole siiamaani, on muuseas seesama pressiteade ise saadeti laiali, tase, presidendid vabastatakse. Et Eesti pank SEB-ga kiitust sujuv ja eduka eurole ülemineku oli ka lõbuseks lauset. Nõukogu võttis arvesse audiitorfirma Ernst Jiang läbi viidud finantsaasta auditi tulemused. Aga mis need tulemused oli selle kohta nagu ei tea mitte midagi? Tükk aega otsisin siis, et missugused olid eelmise aasta Eesti panga tulemused? Ei ole siiamaani avalikustatud, on küll üks aasta lõpu bilanss, mis ütleb, et Eesti pank sai 193 miljonit krooni kahjumit. Et miks ta sai seda ma ja ei suutnud kuskilt välja lugeda. Aga ilmselt see on seotud eurole üleminekuga, et noh, me näeme, kuidas selle Eesti panga tulemused on järsult kukkunud. Et aastal 2081,2 miljardit, siis oli ta 2009, oli 685 miljonit ja siis eelmise aasta oli 190 miljonit miinust. Aga ma arvan, et see on kõik seotud ühest küljest, siis sellega, et mis toimus rahvusvahelise võlakirjaturul. Sellepärast et pank investeerib oma raha võlakirjadesse ja teine on ilmselt ka eurole üleminekuga, mis tõi hunniku kohustusi kaasa. Ei, no ma ise lugesin põnevusega seda Jaan Männiku intervjuud, et kus ta ütles, et tema tahaks, et Eesti pank oleks vähem kinnine ta keskenduks rohkem selle Eesti majanduskasvu Eesti majanduskasvule ja töökohtade tekkele, et mul tekib küsimus, et et noh, et millest see siis nagu seisnema peaks teravili või kuidas seda täpsemalt teha saab, ta rääkis, et Eesti pank rohkem nõu andma valitsusele? Ta annab, no eks ta on olnud siiamaani ka seda Kas Eesti pank on selline kummaline moodustised, ühest küljest vaatad, et suured võtab terve kvartali enda alla ja see on jube palju töötajaid ja teistpidi, kui sa hakkad mõtlema, missugused nõuded on nagu Euroopa keskpank kellelegi kehtestanud missugune meeletu statistika masin see seal on ja missuguseid prognoose nõutakse, siis mõtled, et nad seal Eesti pangas nagu jah neid inimesi puudu. Et seal sinna tuleks nagu rohkem rahvast juurde võtta, mõtlesin hästi kummaline eestlased on harjunud sellega, et et need on väga-väga õhuke riik. Euroopas on jällegi vastupidi, seal peab igav, kuule igale asjale peab oma ametnik olema ja veel kasulik oleks, kui oleks tal mingi selline topelt. Aino, ilmselt on ikkagi. No räägi peale, nagu, nagu avalikkuse seisu koosseis avalikkusele on ikkagi jäänud hämaraks on jäänud selgitamata ikkagi see millega tegeleb Eesti pank nüüd olukorras, kus meil oli euro. Okei, enne ta emiteerib Eesti krooni ja tegeleda kogu selle majandusega. Nüüd nüüd me kuulsime ametist lahkuvat asepresidenti, kes väga reljeefselt ja väga erutunud rääkis, et et tegelikult on nüüd tööd hoopis palju juurde tulnud ja ja inimesi ei ole juurde tulnud, et inimeste töökoormus on kõvasti kasvanud, noh vot vot see see olla, ega, ega, ega ma ei ütlegi, et see ei ole nii. Aga, aga see on nagu lahti seletamata, et mismoodi siis nüüd euro tulles nagu nagu tööd juurde tuli. See on lahti seletanud, mina ei oska ka näiteks praegu siin vastast anda selle selle koha pealt, aga ma tean, et seda aruandlust on seal meeletult. Juhataja statistikat on juurde tulnud, sa pead kõikvõimalikel koosolekut Frankfurdis, käime siis lisaks baaseliseks ja nii edasi ja nii edasi. Kusjuures Eesti pank on läinud kinnisemaks varem näiteks avaldasid iga kuu on, ma arvan, nüüd vastavalt euroreeglitele, nad võivad seda teha ainult üks kord kvartalis ja tunduvalt napimad, igasugused aruanded. Ja selles mõttes on ka väga raske kohati nõuda sealt rohkemat avalikkust kui Frankfurdis öeldakse, et sa ei tohi nii palju seda avalikkust öelda. Kusjuures ma vaatan, et need Frankfurdi ametnikud on sellised, nad räägivad päris meelsasti, aga ühel tingimusel Nad peavad olema anonüümsed. Keskpankurite sõnaõigus muutub selliseks tunduvalt väiksemaks. Just nii mis huvitav, avalikkust kindlasti rohkem kui see, kes juhib asepresident presidendina, Eesti pank on see, et, et oskus tuul ei tõmbaks ja et oleks raha toidu ostmiseks ja et elu ei läheks mitte halvemaks, on see, et ja hea uudis on see, et sel nädalal, et elektri hind tõuseb, tõsi, mitte kohe vaid tõuseb alates augustist ja ma ei oska öelda, kas kuus protsenti on vähe või palju, aga uudis, et elektri hind tõuseb, on igal juhul halb uudis, sellepärast et elektrihinna tõus toob endaga kaasa väikeseks pööristormi praktiliselt kõikidel elualadel, sest et nii, nii, nii tema seda seda mõjutab. Ja kas saatuse iroonia või, või mitte, aga, aga umbes umbes täpselt sel ajal, kui, kui see uudis väljastati, uudistada natukene varem kadus taas jälle meil elekter ja pikaks ajaks ja meie televaatajaid raadiokuulajad said. See oli siis, mis päev see oli, üleeile? Said said jälle tunda, et mida tähendab küünlavalges istumine ja, ja kui raadio ei tööta ja, ja kui, kui teletelekas ei mängi konkreetselt siis TV3 programm sai, sai tõsiselt tõsiselt hoobi ja ja, ja paljud head head saated tõenäoliselt jäid näitamata või siis näidati neid hiljem või näidatakse hiljem. Nii et see, see tekitab jällegi selliseid kahetisi tundeid, et samal ajal, kui kui Eesti energia toimetab välismaal ja investeerib sinna ja ütleb, et me sinna paneme pisikest raha siis investeeringuteks raha ei jätku ja see tuleb ikkagi tarbija taskust võtta. Jällegi jällegi niisugune probleemide sasipundar, mis, mis tegelikult avalikkusele on, on piisava põhjalikkuseta lahti seletamata ja arusaamatuks jääb ka muidugi konkurentsiameti viimane Sambus, kellel oli tegelikult aega mõelda, aga kes otsustas talle ette antud kolme kuu jooksul väga, väga kiiresti, et et elektrihinna tõus on igati seaduspärane. Minu arusaamist pidi siin toimub võrgutasude tõus, see on siis raha, küsib juurde see ettevõte siis Eesti energia osa, kes toimetab elektri füüsiliselt meie kodudesse. See jaotus võrkesime 300 miljonit investeeringuteks järgmise kolme aasta jooksul ja jaotusvõrk, noh ta ei ole ju kõige paremas seisukorras, et elektrikatkestusi tuleb pidevalt ette ja võrk on vananenud. Siin sellest ajast on ta vananenud kui, kui Eesti vabariik, kes vene aja lõpus keegi uuendanud neid Eesti alguses, ei olnud neid piisavalt raha, et neid juurde ehitada, selles mõttes, et mulle tundub, et see raha küsimine on muidugi mõistlik üle häda on selles, et ta toimub sellise suure hüppena korraldajat. Nad võrgud peavad korras olema, et see on umbes sama nagu telefoniliinidega omal ajal oli, et täna Tal on meil kõigil praktiliselt telefon telefoniliinis olemas ja näed, nüüd on muidugi ka uus asi, et meil on kõigil taskutelefonid, et väga paljudel ei ole enam tavalist telefoni. Aga ikkagi sa tahad internetis, seal olemas ollakse, see tähendab seda, et sul peavad olema korralikud võrgud. Et eesmärk on väga õige, küsimus on, kui palju teda peab laeva tõstma ja seal see poliitiline asi. Teine asi on see, et missugused maksud pannakse elektrile juurde Eesti rõõmsalt igasugu makse tõstnud. Ja kas neid saaks kuidagi alandada näiteks seal taastuvenergeetikamaksu, see on suur küsimus. Muuseas, ega Eestis ei ole elekter väga kallis, et ma mõtlesin praegu lahti arvutist ühe tabeli millelegi. Eurostat ja see ütleb, et missugune on siis elektri hind kodutarbijale, et me oleme Bulgaaria järel odavuselt teisel kohal aastal 2010 umbes samas kohas, kus meie palgad ja sissetulekud. Jah. Ja Läti majandus on ka rohkem seal kohas, kus meie ei taha, oleks. Aga samas, Läti elekter on ka oluliselt keskkonnasõbralikumalt toodetud, kui, kui, Siis on aga mis teha. Kui Lätil on hüdroja, meil hüdrot ei ole, meil on tuuri näiteks. Tuuleenergeetika ongi see, eks kallide, kalleid asju, et see komponent ongi see, mis teeme elektrit kallilt. No asi on selles, et eks see põlevkivielekter oli natuke kunstlikult kunstlikud, odav praega, et seal on ikka tohutud keskkonna kahjud, mida ei arvestata ikkagi hinda piisavalt siis kui me mõtleme sellele, kui palju maksab ühe tuhamäe uuesti selliseks kenaks roheliseks tegemine, et see raha on tulnud kõik Euroopa liidus praegu sisse ja siis mitte, et see oleks olnud meie, meie elektrihinna osa, et seal on niivõrd palju pöördumatuid kahjusid. Sellega ma olen küll täitsa pärija aga suurenenutus töötab jah, aga suurem muutus ootab meid ees kahe aasta pärast, kui turg jääb lahti. Et siis hakkab see asi see pilt hoopis teistsuguseks või näevad siis määrab juba hindu turg ja turuhinnad sa ilmselt hoopis kõrgemad. Tavaliselt on olukord selline, kus kui turg avaneb näiteks sellesama Telekomi puhul siis hinnad lähevad alla, sest tekib konkurents. Siin ma karda, et juhtub vastupidine asi, hinnad hakkavad hoopis tõusma. Et siin ei ole sellist väga suurt ülepakkumist, pigem on siin aeg-ajalt ikka elektripuudus. Praegu on muuseas väga hea hetk. Praegu on hinnad elektri hinnad alla läinud kuna on suurvesi ja Läti elektrid, elektrijaamad töötavad täie võimsusega. Aga suurt vett on õnneks meil ainult üks kord aastas. Nojah, aga ikkagi on nii-öelda seletamatu asju, et, et, et miks võetakse välja dividende ja ei, ei ei panda neid sinna, kus, kus vaja, miks toimetatakse välismaal kaugel kodust. Ja, ja samal ajal aetakse käsi sügavale tarbija taskusse, et see, need on, need on küsimused, mida selles mõttes ka ütleme noh, Eesti energia on olnud läbipaistmatu nagu nagu Eesti pank ja ja võib-olla vajaks ka veidi veidi raputamist, vähemalt selles mõttes. Et oleksid selged, selged vastused ja rahvale arusaadav siis minu meelest see, et välismaal toimetatakse, on väga kasulik sinna on pandud suhteliselt väike raha raha seemneks, praegu kasu võib seal olla väga suur, suhteliselt väike raha on üks kolmandik sellest vajalik vajaminevatest investeeringutest ja, aga, aga see on täiesti erinevad tegevused, millest seda võetakse. Üks on jaotusvõrk. Mõtleme selle peale, mis saab kahe aasta pärast, siis on täiesti suva, kelle käest ostad seda elektrit, sa võid Latvenergo käest osta. Sa võid osta mingi Soome ettevõte, kes kui ta juhtub siin parajasti müüma, siis pole vahet. Aga sind huvitab see, et oleks väga korralik jaotusvõrk, mis selle sulle korraga koju tornid. Ja samas on spetsialistid juba praegu ära öelnud, et vaba turg tähendab paratamatult kallimat, elektrit võib olla kuni isegi 20 protsenti. Noh ütleme, et seal suurim pluss, mis on hinnatõusu puhul, on see, et sa hakkad mõtlema, et see on nagu kallis kauppe, sa hakkad mõtlema, kuidas seda kaupa säästa tema tarvitamist. Elektrisääst selline asi, millega saab Eesti väga-väga palju ära teha. Ikkagi Me raiskame elektrit väga palju. See on õige ja see on nüüd pandud ka valitsusega konkurentsikavasse, nii et nad loodavad ka aastal 2020, et see tarbimine on sama suur kui 2010. Siis eelmisega mõistlik. Seal muuseas juhtus selline asi, et ja ka üle-eelmisel, et kaod kasvasid ja nad kaovad, tähendab seda, tegelikult varastati rohkem. Masu ajal tekkis jälle uus varguste buum. Nüüd kui majandus tõuseb, siis tekib teatav võit juba ka sellest, et vargused vähemaks. On ka häid uudised, head uudised on need, et mõne jaoks on muidugi hea uudis ka see, et täna on volbriöö ja alkoholi ostmisel ei ole mingeid piiranguid seatud. Esimest korda üle üle aastate siis vähemasti siin Tallinnas ja Harju maakonnas. Sest maavanem lihtsalt saavutas selle Eke reformierakondlik maavanem saavutada võib öelda ka seljavõidu keskerakondliku Tallinna linna üle. Mõnele mõnele neid need asjad niimoodi, aga tegelikult sellest olulisem uudis ja pikaajalisem ja hoopis hoopis tähtsam on see, et viie Euroopa riigi tööturg avaneb, avaneb Eesti inimestele enam, nüüd on kõik need tähtajad umbes alates siis homme hommikust. Ja lisaks Saksamaale võib ka siis veel nelja väiksemasse Euroopa riiki mitte ainult Euroopa Liidu, vaid Euroopa riiki minna minna tööle ja ei pea selleks olema tööluba. Seitse aastat oleme siis homse seisuga olnud Euroopa liidu liikmed. Ja see seitse aastat oli siis maksimaalne etteantud tähtaeg, kui kui riigid said oma oma tööturgu vähemalt osaliselt kinnisena hoida. Ja nüüd see tähtaeg siis homme homme hommikul kukub, see on ju hea uudis. Jah, see on kindlasti hea uudis ja minu arust on see hea uudis eeskätt nagu sümboolselt, et et, et ei, ei, ei ole enam seda tunnet, et, et on olemas siin justkui mitut sorti liikmesmaad Euroopa liidule. Et aga iseküsimus on see, et kui palju inimesi siis hakkab nüüd tõesti reaalselt, et Saksamaale tööle minema näiteks Saksamaa on kõige suurem nendest, kes oma töötalu avasid, et ilmselt, et et oodatakse võib-olla kõige rohkem just meedikuid IT-spetsialist aga olles ise mõnda aega Saksamaal elanud, no ma võin küll öelda, et, et ega seal see, see töökoha leidmine, justjust lihtne ei ole, et seal on tohutult palju noori kõrge kvalifikatsiooniga ülikooli lõpetanud, kes kes ei leia, kes on ise sakslased, kohalikud, kes ei leia tööd, et see töökoha leidmine on nagu terve, teades, et ise küsimus, mingid madalad vähekvalifitseeritud töökohad, aga Saksamaal ei ole alampalka ja seal on hästi suured sissetulekuvahet tegelikult. Et ega see lihtne ei ole. Aga noh, mulle tundub, et nendest uutest maadest, kes on oma tööturu avanud, et võib-olla kõige ahvatlevam võib olla tegelikult Šveitsi tööturg, et seal on ka elatustase on kõrgem, seal on tööpuudus kaks korda madalam kui Saksamaal või Austrias ja Saksamaal on tööpuudus 7,3 protsenti, seisata. Jah, aga Šveitsi inglise. Kuhu eestlased on trüginud või Iirimaal? Aga Šveitsi tööpuudus on ainult 3,4 protsenti. Et see on ikkagi üsna üsna suur vahe ja ilmselt ka need palgad on seal natuke kõrgemad. Samas, ütleme Šveitsi elamiskulud on väga-väga kallid, nii palju, kui ma olen käia Šveitsis, mulle meenub, et seal kunagi saiaga õlut, mis maksis sadu kroone üks üks tooksis aga Saksamaa, siis siiski suhteliselt mõistlike elamiskuludega. Jah, et korteri üürimine on Saksamaal ja üsna normaalse hinnaga ka näiteks Šveitsis, kui sa just väljas ei käi, siis poes on tegelikult ju käibemaks väga madal tarbekaupadel ja nii edasi. Nojah, see uudis on võib-olla natuke ülespuhutud, et nüüd Saksamaa turg meil avaneb, sest tõepoolest ärme unustame, et meie ja Saksamaa vahel on 40 miljoniga Poola. Ja kes tunneb olusid kindlasti paremini ja lõppude lõpuks ka ütleme, keelt oskavad paremini lihtsalt sellepärast, et nad on, nad on naabrid ja eestlased on yldiselt ju kehvad saksa keele oskajaid, et see ongi kummaline, et me olime aastasadu sakslastel. Ja nüüd me ei oska saksa keelt. Tegelikult vaatame siin briti kuninga pulma, sest me oleme järsku saanud inglise keelseks riigiks vene keelt pursime ka kehvemini, inglise keelseks. No eks see ole üldine globaalne areng, et kunagi on olnud ju ka prantsuse keele suur maailm. Eesti ei ole kunagi prantsuskeelne maa aga samas on Saksamaa Euroopa kõige suurem majandusjõud. Jah, aga Poolas näiteks väga-väga tihti küsitakse, kui sa pöördud inglise keeles küsitakse, kas sa saksa keelt räägid, et siis me saaksime nagu paremini hakkama. Ja vastus on enamasti eestlase puhul, et kahjuks ei. Et pigem pigem ka vene keel, mida, mida nad oskavad ja juba oma keeleläheduse tõttu võivad rääkida, aga mida nad sageli ei taha rääkida. Küll aga saksa keelt, noh, aeg on keelekooli minna. Et neid sakslasi tegelikult mitte, ainult Saksamaa, Austria ja Šveits, neid leidub, Tšehhis. Poolas on neid Hollandis ei Põhja-Itaalia, sisuliselt saksa keelenõmmelast, see on suurepärane uudis, et eestlased saad sinna minna ja häda on selles, et me ei ole saksa keelt õppinud. Noh, ja sellepärast jääbki ilmselt see vana vana hea Soome ja mõnel mõnel puhul ka ka rootsi kuu ja jätkuvalt eestlased nagu lähevad rohkem tööle, kui kui lähevad avastama enda jaoks võõrast uut tööturgu. Või on see võimalus, on loodud Nonii, tõmbame siis otsad kokku, oli selline kahe supertoimetuse ühisistung. Ühelt poolt siis Ekspress Grupp ja teiselt poolt rahvusringhääling Pille-Riin Tigasson, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe täna rahvateenrite stuudios. Vähemalt Tallinnas on jälle päike paistmas, vihm on läbi ja kevad jätkub täie hooga, aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust. Vikerraadio.