Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on teise mai Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. USA tabas, tappis terroriorganisatsiooni al-Qaeda juhi Osama bin Ladeni. Ühendriikide president Obama teatas sellest maailmale Washingtoni aja järgi vahetult enne südaööd. Telepöördumises. Analüütik Erik Männiku sõnul pole loota, et Osama bin Ladeni surm tähendab Al-Qaeda lagunemist. Al-Quaedal on liikmeid ja toetajaid 90. riigis ja nende edasine tegutsemine arvamatub. Välisminister Urmas Paeti hinnangul terrorirünnakute sagenemis karta ei ole, sest Bin Ladeni surm ei too terroristidele ressursse juurde. President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul näitab al-Qaeda juhi tabamine terroristid tabatakse ükskord niikuinii. Maailma ohutuks muutmine pole Osama bin Ladeni tapmisega kaugeltki lõppenud. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles valitsuse eelarve strateegiat tutvustades, et palgatõus avalikus sektoris saab tulla vaid süsteemi efektiivsemaks muutmise arvelt. Näiteks ei tasu tema sõnul hoida tööl kõiki neid inimesi, kes võeti tööle buumia. Haridusministeeriumi hinnangul oleks Tallinnas esimesse klassi astumise pingeid vähem olnud, kui vanemaid oleksid paremini teavitatud. Kaks kolmandikku esimesse klassi minejatest on oma kooli leidnud ligikaudu 700 lastaga soovitud kooli ei pääsenud ja neile veel otsitakse kohta. Tänavu said Kristjan Raua kunsti aastapreemia Karin Hallas-Murula, Siim-Tanel Annus, Enno Hallek, Mare Saar. Raua preemia on Eesti vanim ja ihaldatud kunstipreemia ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vihma, puhub ida- ja kirdetuul ja sooja on kuus kuni 12 kraadi. See, et USA on tabanud ja tapnud terroriorganisatsiooni al-Qaeda juhi Osama bin Ladeni on täna kogu maailmas tähelepanu keskmes olnud. Ühendriikide president Barack Obama teatas sellest maailmale Washingtoni aja järgi vahetult enne südaööd valgest majast tehtud telepöördumises. Praegu on meil New Yorgist telefonil Neeme raud ja mida on Ühendriikides viimastel tundidel toimunu kohta teatatud. Neeme. Ühendriikides oodatakse põnevusega, millal avaldab valge maja lõpuks Osama Bin Ladeni fotod selle kohta, et ta tabatud seni on maailma uudisteajakirjanduses ringlenud fotod, mis ei ole valge maja poolt ametlikult sanktsioneeritud ja mis ei ole tõesed. Nii et praegu oodatakse neid tõendeid, mida Osama bin Ladeni surma kohta siis Ameerikal peaks olemas olema. Ühendriikide võimud on öelnud ka seda, et Osama bin Ladeni surnukeha heideti juba eile merre, et ei oleks, ei jääks hauda, kus teda kummardamas käima hakata ning seepärast ametlikult või surnukeha tegelikult Ameerika käes enam ei ole. Aga nüüd siis oodatakse jah, neid tõendeid, et Ameerika tõepoolest Osama bin Ladeni tabas. Kuid siin Ühendriikides jätkuvad sellised võidukad meeleolud, Ameerika tänahommikused, ajalehed on kõik suurte pealkirjadega. Me saime ta kätte, las ta roiskub põrgus. Osama bin Ladeni ajastu on lõppenud, nii et Ameerika tunneb sellist võidurõõmu suurest suurest edust või vähemalt sellest vaheedust sõjas terrorismiga, sest nagu USA välisminister Hillary Clinton põlgaga tagasi Washingtonis tehtud telepöördumises ütles sõda terrorismiga kahtlemata selle selle vahevõiduga ei lõpe, vaid, vaid kindlasti jätkub. Ja siin on ju terve tänase päeva tulnud ka niisuguseid kommentaare, et praegu peaksid kõikide riikide julgeolekuteenistused olema väga valvel. Kuidas on Ameerika sellele reageerinud? Ameerika välisministeerium esitas kohe eile südaöösel pärast president Obama telepöördumist ameeriklastele kogu maailmas hoiatuse, et nende vastu võib terrorirünnakuid toimuda. Ameeriklastel palutakse kaaluda seda, kas üldse välisriikidesse sõita ja kui välisriikides ollakse, siis vältida selliseid suuri kogunemiskohti. Ning huvitav on see, et see terrorihoiatus kehtib kuni esimese augustini, nii et väga pikaks ajaks on ameerika oma kodanikke hoiatanud. Ja eile, kui president Obama telekõnet oodati, siis märkisid siinsed kommentaatorid, et president kasutas eilset õhtut, et helistada paljudele maailma liidritele, et neilegi öelda, et Osama bin Laden on tapetud, kuid see võib tähendada uusi terroririske maailmas, nii et ärevad ajad maailmast. Nii et ameeriklaste rõõm ei ole siiski veel hirmuks pöördunud. Hirmuks pöördunud kõik on suhteliselt varajane veel, sest paljud ameeriklased ilmselt ei jälginud öösel kell kaksteistuurist ajakirjandust ja telekanaleid ning ärkasite hommikul alles selle selle uudise peale, et Osama bin Laden on tabanud siin, Ühendriikides on kell 11 hommikul, et tänane päev peab näitama, mis, mis edasi hakkab saama, kuid Ühendriikides kahtlemata ühelt poolt on jah, võidurõõm, kuid teiselt poolt siiski selline hirm, et midagi võib maailmas toimuma hakata. Jah, nii et nüüd siis oodatakse, et olest Valgemäe esitab ka tõendid, sest et eks tänagi on juba ajakirjandusse ilmunud skeptilised kommentaarid, et et surnupilt või see jah, Osama bin Ladeni surnukehapilt. See on, see on võltsing, aga need, need pildid ise, on kõik võltsingud. Nii et jah, nagu ütlesin, eelpool oodatakse praegu ka siin Ühendriikides väga suure huviga seda, millal valge maja hakkab konkreetseid tõendeid esitama. Aga nagu president Obama eile õhtul rõhutas, need tõendid on olemas, Osama bin Laden on tapetud ning selles ei peaks kellelgi mingisugust kahtlust olemas. Aitäh Neeme ja Kai Vare palus kommentaare Eestist. Välisminister Urmas Paet ütles, et Osama bin Laden oli muutunud laiema tähendusega sümboliks. Osama bin Ladeni näol oli selgelt tegemist terroriorganisatsiooni ja võrgustikujuhiga, kes oli muutunud sümboliks paljudele teistele, ka ka nendele, kes ei kuulunud otseselt tema juhitavasse terroriorganisatsiooni, nii et tema tabamise ja hukkumisega seonduvalt on rahvusvaheline terrorism saanud, et suure löögi, aga muidugi, samas ei tähenda see nüüd kindlasti ka seda, et terroriteod maailmas lõpevad aga Bin Ladenil asendust leida inimest, kes oleks samasuguse tähendusega rahvusvahelisele terrorismile terrorivõrgustikele, kui oli tema, et seda kindlasti lähiajal ei õnnestu. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteaduri Erik Männiku sõnul pole loota, et Osama bin Ladeni surm tähendaks Al-Qaeda lagunemist. Ta on olnud kas päris kõrval selle organisatsiooni tegevuse suunamisest, juhtimisest või siis õige vähesel määral selles osalenud. Mis need al-Quaeda juhtimist puutub, siis praeguseks on teada, et Lähis-Idas, Aasias ja Aafrikas on esile kerkinud Meli päris agressiivsed ja Bin Ladeni. Euroopas nii et arvata, et Bin Ladeni hukkumine toob kaasa al-Quaeda kui organisatsiooni lagunemise on praegu veel enneaegne arvata. Tõsi, Bin Ladeni surm võib olla probleemiks sellise järgimise, karismaatilise üldliidri valimisel ja sellest tulenevalt võib-olla see on siis nagu esimene samm. Urmas Paeti hinnangul ei hakka nüüd terrorirünnakute arv hüppeliselt kasvama. Paraku tänapäeva maailmas terrorirünnakuteks tuleb edaspidigi valmis samas see ressurss, mida on võimalik kasutada ka terroristide rünnakute tegemiseks, ega see nüüd ei kasva iseenesest hüppeliselt seoses Bin Ladeni surmaga. Erik Männiku arvates võidakse siiski korraldada kättemaksurünnakuid Et al-Quaeda kohta on öeldud, et ta on kujunenud organisatsioonist juba mõni aeg tagasi üle liikumiseks, et ta on esindatud 90. riigis maailmas. Tema liikmeskond koosneb kolmest tasandist, et üks on see professionaalne kaader, kes on otseselt olnud seotud bin Ladeni ja tema alluvatega, teine on terve hulk selliseid rakukesi lääneriikides, mida siis al-Quaeda juhendas. Ja kolmas grupp on siis sellised rahul olema. Moslemeid, kes on iseennast seostanud al-Quaedaga, kellel nagu sellist füüsilist kontakti selle organisatsiooniga ei ole ja nad võivad täiesti omaette midagi ette võtta, et ma usun, et Euroopa ja Põhja-Ameerika ja muude riikide luureteenistused ei, julgeolekuteenistused on praegusel hetkel väga kõrges valmisolekus, et see situatsioon on päris pingeline, ma arvan Kuidas võiks aga Osama bin Ladeni surm mõjutada sündmusi Afganistanis? Riigikogu väliskomisjoni liige Sven Mikser. Afganistani Talibani režiim oli omal ajal ju al-Quaeda ja konkreetselt ka sama Bin Ladeni võõrustaja samal ajal ideoloogiliselt ei ole need üritused mitte just väga lähedased ja kuigi nüüd Taliban on suutnud mõnevõrra nii-öelda kanda jätkuvalt kinnitada ja on deklareerinud asjaga avatuks, siis nii-öelda kevadise võitlus hooaja, need ei ole teada, et al-Quaeda konkreetselt oleks väga palju sündmusi dikteerinud või mõjutanud viimastel aastatel Afganistanis, nii et kas Taliban üritab kuidagi ekspluateerida neid palusid, mida siis ameeriklaste poolne operatsioon, mis võis põhjustada, et kui see on võimalik, siis kindlasti üritavad nad seda ära kasutada. Aga kas Taliban konkreetselt hakkab ise toime panema mingisuguseid kättemaksuaktsioone ja seda on raske öelda? President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tabatakse terroristid ükskord niikuinii, kuid maailma ohutuks muutmine ei ole Osama bin Ladeni tapmisega kaugeltki lõppenud. Meie edukus saab toetuda just rahvusvahelisele vastutustundlikkusele terrorismi tõkestamisel, ütles president Ilves. Jätkame sõnumiga Soomest. Soome parlamendivalimistel hea tulemuse saanud põlissoomlaste partei suhtub Portugali abistamisse endiselt negatiivselt. Täna esitasid erakonnad oma vastuse valimised võitnud kogemusele, mille juht Jyrki Katainen on alustanud konsultatsioone uue valitsuse moodustamiseks. Põlissoomlased märkisid, et nad ei saa Portugali abipakettidega euroala alalise stabiilsusmehhanismi loomist toetada. Põlissoomlased ei toeta ka Soome tagatiste suurendamist ajutises stabiilsusfondis, märkis erakond oma vastustes Kadaineni esitatud küsimustele. Dokumendis on lisatud, et lähtudes valimistulemustest on erakonna parlamendifraktsioon siiski valmis osalema läbirääkimistel kogemuse juhitava enamusvalitsuse moodustamiseks. Edasi Eestist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas täna valitsuses heaks kiidetud eelarve strateegiat aastani 2015. Sellest lähemalt Indrek Kiislerilt. Eelarvestrateegia peegeldab valitsusliidu programmi põhiseisukohti põhimõttelisi muudatusi majanduspoliitikas ja ka maksupoliitikas ei kavandata. Näiteks ainsa suure maksutõusuna on ette nähtud tubakaaktsiisi tõstmine 10 protsendi võrra aastal 2013. Küll kaalumisel niinimetatud põllumeestele mõeldud erimärgistatud kütuse kasutamisest loobumine asendamine otsetoetustega põllumeestele. Aga see on kõik toores praegu, et me ei ole valmis detailidest rääkima. Erimärgistatud kütusesüsteem võiks kaduda seda meelt olnud olnud ka põllumehed esindusorganisatsioon ja noh, tunnetuslikult on seal ikkagi mitu probleemi, et ühelt poolt loomulikult läheb seda vasakule, selle kontroll on kõigepealt õhus, aga mitte lõputult tõhus. Võtab vaeva peale kõige muu kulusid. Teiselt poolt ei saa toetuse alus ikkagi olla ju põletatud kütuse hulka, see minul ei ole kunagi maha pähe mahtunud. Rohkem põletad seda suurema tüki saad eelarvest tagasi. Valitsusliit soovib jätkata õhukese riigi poliitikat, kulutused riigi ülalpidamiseks peavad langema võrreldes muude kulutustega. Kas see aga tähendab, et avalikus sektoris jäävadki palgad püsima praegusele tasemele ning osa inimesi lahkub erasektorisse? Tõusukeeldu ja ei ole ja sahinaid sel teemal, et siin-seal kavandatakse, palgatõus on, aga küsimus on, kus me selleks leiame. Et üldpalgakulud ei tohi märkimisväärselt kasvada, et meil mingisugune väike lõtk on, on võimalik, aga eelkõige tuleb selliseid ressursse otsides siis süsteemi efektiivistamise arvel. Ei tasu arvata, et me peame hoidma kõik inimesed tööl, kes buumi ajal tööle tulid. Valitsuse soov on vähendada oluliselt ka tööpuudust, mis samme aga selleks planeeritakse? No eks ta ole sihuke mitte midagi väga revolutsioonilist, et üldiselt poliitikad on teada, natukene suudame alandada ka maksukoormust, kui sellest alustada, aga siin põhipanus ikkagi üldisel majanduskeskkonna paranemisel, investeeringute tõusmisel, selles üldiselt, et see kõik ei ole esmajärjekorras valitsuse tegu, et mina keeldun rääkimast, et valitsus loob töökohti, aga küll aga jätkab igasugu erinevate ütleme, ettevõtlustingimuste parandamist ja koormuse vähendamist. Haridusministeerium on saanud kaebusi Tallinna lapsevanematelt, kes pole rahul põhikoolidesse vastuvõtukorraldamisega Tallinnas. Täna arutasid ministeeriumi esindajad seda Tallinna haridusameti juhtidega. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. Tallinnas on traditsiooniliselt populaarsed kesklinnas asuvad koolid, kõik lapsed aga sinna ei mahu. Mulle lihtsalt juurde ehitada ei ole mõistlik, sest demograafiline olukord muutub. Uue kooli loomine on aga pikk protsess. Mõnedki lapsevanemad on ärevil, sest laps pole pääsenud sinna kooli, kuhu loodeti ja ka elukoha lähedal asuvasse kooli paistab tahtjaid rohkem olevat kui kohti. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul ei ole tegelikult tänavu koolidesse registreerimisel sisulist muutust toimunud. Ka eelmistel aegadel, kes 17 ülelinnalise komplekteerimisega kooli komplekteerisid oma klassid täpselt samamoodi, nagu nad teevad seda täna see, et on olnud koolikatsed ja alati on olnud meil koole, kuhu tahtjate hulk on oluliselt suurem kui seal kohtade arv, nii et täname bussi peale ei ole läinud, ehk tegelikult olukord on sama. Ehk ma teisest küljest ütleks seda, et kui enne võeti katsetega nendesse koolidesse, siis täna saadi täpselt samamoodi. Haridus ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm leiab, et peamine on lapsevanemate parem teavitamine. Olgem ausad, on viimasel ajal tekkinud olukord, mis on sarnane tavapäraselt kõrgkooli sisseastumise puhul kus kui gümnaasiumilõpetajad tavaliselt arutavad seda, et kuhu nad sisse said, nüüd juba lapsed lasteaias peavad seda arutama. See ei ole kindlasti päris õige ja hetkel me selle aasta puhul panime ette Tallinnale palve, et võib-olla informatsioon Nonii rohkem tõhustada lastevanematele selles osas, kuidas vastuvõtt toimub, sest siin kinnitati, et see probleem ei ole nii suur. Andres Pajula ütles, et kaks kolmandikku kooli minevatest lastest on tegelikult juba oma kooli leidnud. Kõik läks 3800 avaldust ja täna 2900 neist on saanud koolikoha, tähendab ja ma arvan, ka selle 700 osas me suudame piisavalt hästi nende soovidele vastu tulla. Ehk tegelikult meil on täna koolides olemas reservkohad kui need kohad, mis on veel vabad. Meil on 10. juunini aega, kus on kõigil lastel teada, kus on tema elukohajärgne kool. Janar Holm rõhutas veel kord, et lapsevanemate muret aitaks leevendada parem informeerimine. Tallinna linna esindajad kinnitasid meile seda, et on erinevaid variante, kuidas seda lahendada, räägiti ka lisaklasside tegemise võimalustest, koolidesse ja nii edasi ja ma arvan, et kui seda avalikult välja öelda selgelt, et sellised plaanid on, siis kindlasti ootab väga paljudel lastevanematel muret maha. Eks ettepanekuid oli mitmeid, et üks on tõesti, et määrata siis vähemalt ära algpositsioonina elukoha pool kohe alguses, et ei pea vähemalt 150 meetri kaugusel olevasse kooli kandideerima, et oleks, oleks siis see see tagatud ja siis, kui on vabu kohti vabades koolides, näiteks siis mujale kandideerida. Tänasel töökohtumisel lepiti kokku, et selle aasta vastuvõtukogemust analüüsitakse ja seejärel arutatakse, mida järgmisel aastal saaks paremini teha. Tallinna raekojas anti kätte selle aasta Kristjan Raua nimelised kunsti aastapreemiad, raekojas käis Indrek Kiisler. Kristjan Raua preemia on kaheldamatult kõige ihaldusväärsem Eesti kunstipreemia. Selle määrajateks on kunstnikud ise ning seega on tegemist professionaalide otsusega. Selle aasta otsused võtsid arvesse nii äsjaseid näitusi kui ka varasemat tegevust. Näiteks mitte kunagi varem pole määratud Kristjan Raua preemiat väliseesti kunstnikule. Selle sai Rootsis elav Enno Hallek, kes on üks väheseid väliseestlasi, kes on murdnud jõuliselt ka asukohariigi kunstiellu. Performance'i kunstnik Siim-Tanel Annus ilmselt ei vaja tutvustamist ning ka klaasikunstnik Mare Saare küsisin viimaselt, kas klaasikunst on Eestis võrreldes varasemate aastatega tahaplaanile jäänud. Alati ei saa ju üks seesama olla nagu põhiline või peatähelepanu all, aga ma arvan, et et päris tähelepanu alt välja, me kindlasti. Siin on meil ühisprojekte igasuguseid ja muusikat oleme võtnud klaasile abiks. Jää menetlema. Neljas preemia saaja oli ka endine arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula, kes juhtis seda muuseumi 20 aastat, kuid kultuuriministeerium otsustas möödunud aastal, et muuseum vajab uut juhti. Eesti Kunstnike Liidu esimees Jaan Elken. Karin Hallasest rääkida võib nii mõndagi, head. Arvates jätkub ka see laulusalm edasi. Sest meie kunstimaailma kokkupuuted Karin Hallasega on suurepärased kõigil neil 20-l aastal, aga eriti nendel aastatel, kui Rotermanni soolalaos asuti, oli ka kujutav kunst ja tarbeks sinna majja. See peaaegu 20 aastane periood andis väga palju publikatsioone, andis palju uurimusi Eesti juugendkunstist, funktsionalismist andis mitmeid reisijuhte, andis mitmeid monograafiaid. Karin Hallas-Murula ise ütles, et see preemia tuli tema jaoks väga õigel ajal. Ma pean seda kultuuripoliitiliseks aktiks ja mul on hea meel tõesti, et kultuuripoliitikat ei teinud ainult kultuuriministeeriumis, vaid et seda teeb väga laial rindel ka Kunstnike liit. Küsisin laureaadilt, millega ta praegu tegeleb. Naudin kevadet ja linnulaulu. Aga kui tõsisemalt öelda, siis toimetan edasi asjadega, mis pooleli jäid. Kirjutan ühte raamatut ja pooleli on üks filmi stsenaarium, nii et tegemisi jätkub. Kirjanik ilmselt parve on surnud. Tema surmaga lõppes üks ajastu eesti kirjandusloos. Ta jäi viimasena esindama teise maailmasõja ajal ja järelkirjandusse tulnud põlvkonda, kuhu kuulusid veel näiteks Juhan Smuul ja Debora Vaarandi. Ime hakkas noore autorina ennast avaldama tegelikult juba 1930.-te aastate teisel poolel. Ta kirjutas vajalikust vaimust kantud luuletusi. Pärast sõda jõudis ta juba kahe jalaga luulesse. Kõige enam on parve lugejatele tuttav lasteluuletajana. Tema hiline luule, mõttetihe ja filosoofiline on tänapäeval pea täiesti unustuses. Kõige olulisema parve elutöö tahuna võib näha ta tegevust kirjandusloolasena, teatab Kirjanike Liit. Ralf Parve tahaks ära viiendal mail kell 11 metsakalmistu, kabelist ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub põhja- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vihma, puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on kuus kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.