Tere, kallid klassikaraadiokuulajad. Tere, täna jõuab kevadväsimusest hoolimata teeni saatesarja viiva Verdi seitsmes ja ühtlasi eelviimane saade Me oleme otsustanud, et kuna viimases kahes saates käsitleme vaid kolme ooperit korraga, on täna ja kahe nädala pärast võimalik teha seda, miks klassikaraadio üldse asutatud sai, kuulata rohkem kaunist muusikat, mis on kirjutatud meie saates peategelane Giuseppe Verdi sekka muidugi juttu ka stuudios on täna Aarne ja Mart Mikk ning helipuldis lebas. Ja tänased kolm ooperit on maskiball saatuse jõud ja Don Carlo. Nii et esimeseks tulebki juttu Rootsi anarhia hirmust itaalia kastmes on Vallo in mask ära. See ooper tõesti põhineb ajaloolisel sündmusel nimelt aastal 1709 kaks tapeti Rootsi kuningas Gustav kolmas Stockholmi ooperiteatris maskiballil. Juba 40 aastat hiljem kirjutas ženskrip sellel teemal näidendi Rootsi kuningas Gustav kolmas Jens Crypton, kirjutanud veel teistelegi ooperitele Verdi algmaterjale, kas on Sitsiilia verepolitseile, vere mul ja muidugi loendamatul hulgal teistele heliloojatele ja kus kriiboli selle libreto valmis teinud ta pakkus, seda Rossinile Rossinits ei huvitanud ja nii jõudis libreto Oberi kätte ja sellenimeline ooperi esietnonski Pariisis aastal 1833, nii et järjekordselt müüs. Schens kirib maha sama libreto mitmele lei helilooja nõiakui teda algul ei võetud kuulda, siis võttis Hober selle kätte. Etendusi toimus väga vähesest. Tsensor keelas selle ooperi etendamise ära, kuna ikkagi monarhi tapmine laval ei olnud väga sünnis tegu publiku ja itaalia vabanemine ülemvõimust Austria poolt, et see ei lõpetanud veel ära Verdi igavesi probleeme sensoritega Ooey ja need probleemid selle tükiga alles algavad nimelt kui 1857. aastal Verdi tutvub siis selle skripti draamaga ja palub Libretistiks Antonio summa. Siis öeldi kohe, et sellisel kujul Itaaliasse kunagi lavale tulla ei saa. Nad muutsid pealkirja, panid talle vahepeal temaks Toomi, nõus. Aga ikkagi, tsensor jäi nõudmistele kindlaks, et Euroopas sellist süžeed ei tohi näidata, tegevust tuleb viia kuhugi Euroopast välja ja nii nad otsustasid, et teeme siis selle ooperi seitsmeteistkümnendal sajandil bostonis. Ja kuningas Gustav kolmandast sai Sis bostoni kuberner Richard või itaalia keeles Ricardo ja Reneest, Renato ja nõnda edasi. Ja sellisel kujul siis esietendus, toimus seitsmeteistkümnendal veebruaril 1859. aastal Roomas. Nii et kõik, mis toimus Ameerikas, see on nagunii kaugel ja kättesaamatus kohas, et see nagu monarhiat ei raputanud ja sest ei olnud kuningaga tegulist väike kuberneri olnud ju võib-olla persooni nii ohtlik. Ja millest sisseooper räägib? Number räägib sellest. Kuningas Gustav armastab oma sõbra Renee abikaasat Aneljad. Ja kui esimeses vaatuses ta kuuleb, et Amelia on ka kutsutud tema poolt korraldavad maskiballile, siis ta on selle üle väga õnnelik ja võib-olla alustuseks Me esitamegi ühe stseenid ooperi esimesest vaatusest, kusjuures nii vana heliülesvõtteid meil veel saadetes pole olnud. See on aastast 1904 teist ja laulab Enriko karusoo ja kõik on hästi lõbusad, sest kedagi veel tapetud ei ole. Niimoodi kõlas siis maskiball Enrigoka Ruso esituses aastal 1914 ja maskiballi esietendus Läks suure menuga. Publik hakkas kirjutama seintele viiva Verdi. Tähendab nüüd ka on lõpuks võimalik lahti seletada meie saate nimi. Me oleme siin suured realistid. Viiva Verdi tähendas tegelikult hoopis seda. Vitoria Emmanuel Redi Itaalia, kuna Verdi iga tähe taga olid punktid ja sellega viiva Verdi mõeldudki Verdid kui heliloojat, vaid hoopis rahvas avaldas oma austust Vittorio Emanuele vastu. Ja kui me räägime nüüd sellest sisust edasi, siis järgmises vaatuses Gustav või Riccardo, siis läheb oma saatjaskonnaga, ennustaja Ulrika juurde ja see ütleb. Sa saad surma oma sõbrakäe läbi. Muidugi kõikidel teeb see nalja ja hiljem see osutubki tõeks. Kui Renee või Renato avastab, et tema abikaasa on kohtunud kuningaga seal õudses paigas võllamäel siis ta ühineb ise ka vandenõu lastega ja viimases vaatuses kuningas tapetaksegi maskiballil. Kuigi selle kuninga tapmise kuupäev on täpselt teada. Siiski need sündmused, mis selle tapmise ümber olid, olid siiski fiktiivsed, et see ei olnud nagu dokumentaalne. Aga Estonia teatris oli maskiball laval juba 1928. aastal, kus siis Juhan Aaviku dirigeerimisel laulsid Renato Karl viit tol Oskari Olga Mikk Krull, ameeliat Helmi Einer, Kardot, Karl Ots ja 33 aastat hiljem tuli see teos uuesti välja ja siis juba ilmselt monarhia võimul Euroopas nii palju kahanenud, et siis oli juba Gustav kolmas laval ja selle üle annavad erinevad teatmeteosed käia väga erinevat informatsiooni, et millal siis ikkagi lõpuks tagasi pöördute originaalversiooni juurde. Ühes raamatus on öeldud, et esimest korda oli Stockholmi situatsioon laval Kopenhaagenis aastal 1935, mõned ütlevad 47 la skaalas. Kindlasti on see versioon olnud laval 958 Pariisis ja Stockholmis ja 1961 Estonias. Ka lavastaja Paul Mägi võttis selle redaktsiooni aluseks, aga sellele kõigele vaatamata võttis väga kaua aega, enne kui Rootsi kuningaperekond läks seda ooperit vaatama. Ei, Ta oli nii tegelikult, et Rootsi kuninglik pere vaatas seda ooperit kuni viimase vahetuseni. Aga siis, kui see, mis see stseen pidi tulema, siis nad lahkusid loosist. Ja aastal 1985 teine klass juhatas seal siis praegune kuningas Carl, 16. Gustaf vaatas lõpuni vaadata nii, et 61. aastal siis laulsid Georg Ots ja Tiit Kuusik, Reneed Viktor Gurjevi, Hendrik Krumm, Gustav kolmandat ja Urve Tauts ja Olga lund kulriket ning meelia osas oli ainukülvanud Aino külvandi esituses. Me tahaksime järgnevalt näidata, kuulata andadele, kuulata ühte lõiku maskiballist nimelt Amelia aaria, kus ta siis teises vaatuses on võllamäel ootamas kohtumist Gustav kolmandaga, ta tunneb selles õudses paigas hirmu ja samal ajal ka mõtleb sellele armastusele. Dirigeerib Neeme Järvi ja saatjaks on seekord Moskva suure teatri orkester. Samal aastal maskiballi esietendusega oli Giuseppe Verdi elus veel üks rõõmus sündmus. Nimelt abiellus ta samal aastal ametlikult Josep piina Strepooniga. Ja võib-olla kui need aastaarvud on alati sellised kauged verstapostid, siis võib-olla oleks lihtsam öelda, et ta tegi seda siis, kui ta oli 46 aastane. See nagu annab parema pildi ja kaks aastat hiljem sai Verdist Itaalia parlamendisaadikud, selle kohta ma ei oska öelda, kas oli rõõmustav ja kurvastav. No see oli ikkagi ka Itaalia rahva austusavaldus ja usaldus Verdi vastas, ta valiti väga suurte häälte arvuga sinna parlamenti, nii et kasutage palun rahva usaldust. Aga maskiballi juurde tagasi tulles me tahaksime veel. Mängijad ühe ansambli nimelt tihti kriitikud on ütelnud, et verd ei ole väga suurt draamat, turg ja sellise dramaatilise andeka heliloojaga koomiline anne, tal nagu oli nõrgem, ometi tema karjääri lõpetab geniaalne falstav ja me võime leida ka Rigolettot ja eriti maskipallis selliseid säravaid rõõmsaid hetki. Ja üks taoline on siis teisest vaatusest, kui Ulrika on ennustanud talle surmasõbrakäe läbi ja kuningas naerab selle ennustuse välja. Sellega ühineb ka tema baas oskaar ja seal on ka veel neid vande Seltslased ja koor, kes ei tea, kuidas sellesse suhtuda. Igal juhul selle ansambli teisest vaatusest esitavad teile Florence Kosotoblassida, Domingo, reeri, Krist, kooria, teised solistid ja see salvestus on tehtud Londonis. Aastal 1975 dirigeerib Riccardo Muti. Ja õpi. Oleme oma saadetes rääkinud, et Verdi ooperid said kirjutatud põhiliselt tellimustöödena ja ka nende nende esmaettekannetest, kus asjalood olid meeldivalt kirjud, aga võib-olla kõige eksootilisem koht Verdile osutatud tellimuse koha pealt oli just meie järgmise ooperiga seoses tuli nimelt Peterburist, ooperi nimi oli saatuse jõud. Nojah, juba aasta pärast maski peale esietendust tuli šantagatasse tenor Endrik kontamberlik ja ütles, et Peterburi ooperiteater soovib teilt saada oopereid. Ja et kliima, ükstaspuha, mis temast räägitakse, ei olegi seal nii hull. Verdi, vastasaasta hiljem, et ja ma olen nõus, kirjutan Victor Hugo näidendi Ruiblas järele. Ooperihonorar 60000 franki pluss kõik muud väljaminekud. Tamberlink vastas natuke aega hiljem, et sisu see ei sobi, kuna revolutsiooniline situatsioon ja Verdis olgu massisi kirjutama. Aga mõni aeg hiljem tuli Peterburist uut teada, et Verdi võib kirjutada ükskõik millisele Žižeele ooperi ja kõik tema tingimused täidetakse, välja arvatud üks Ta ei tohi nõuda, et tsaar Aleksander kuulutaks Venemaa vabariigiks. Ja nii siis sellel samal aastal sõlmiti leping, aga enam mitte see Rui klaasi peale, vaid verd leidnud vahepeal koos libretistil Francisco Maria peavega. Süžee nimega saatuse jõud praeguse kursi järgi umbes 130000 krooni. No polegi nii. Ka Venemaa oli tõesti vist Verdi ja stripooni jaoks suure eksootiline paiksest repoonia hakkas kiiresti kokku ostma sööke ja jooke, kasukaid hetero käsukas endastmõistetavalt, aga neil on hirm, kad need hästi siiani see Venemaal. Ja nii nad jõudsid siis detsembri alguses Peterburi. Verdi hakkas kohe lavastama, kuid primadonna lagroa haigestus ja ooperi väljatoomine lükati aasta võrra edasi. Ja nii oli esietendus alles 10. novembril 1862, aga mispärast on seal ooperi nimi, saatuse jõud? No võib-olla nagu saatus on siin üks väga oluline tegur, nimelt kui alguses see naine oma armsamaga ära põgeneda, siis tuleb isa seal vahele. Ja Alvaro, see meespeaosaline nagu ei tahaks isat rünnata, viskab püstoli hoopis käest põrandale, see läheb ootamatult lahti. Isa sureb ja nii nad lähevad koos Leonore Alvarab põgenevad, satuvad sõjakeerisesse. Leonora vend Don Carlos hakkab või neid taga ajama ja lahingukeerises nad kaotavad teineteist ja jälle vastastikku, arvavad, et küllap teine on surma saanud ja nii Leonora otsustab minna hoopis kloostrisse. Ja tal on soovitus antud minna meeste kloostrisse, nii et padre võtab teda vastu salaja ja eraldab talle kuskil kalju sees ühe väikse koopa. Aga kui me läheme muusika juurde, siis sellest vaatusest. Me tahaksimegi nüüd kõigepealt ettekande ühe kõige kaunima lõigu sellest ooperist. Sest avamäng on ka väga tuntud, aga see on Leonora kloostrisse minek ja esitab selle Monseraat kabajee koos meeskooriga. Minul seda ooperit on võimalik olnud ainult üks kord näha ja soli Savonlinna ooperifestivalil ja ma arvan, et paremat nagu interjööri selle selle koha kuulamiseks, mida me praegust kuulasime, ei olegi olemas, sest vanad lossimüürid seda meeleolu väga toetasid ja võib-olla teatrisaalis ei olegi nii võimas. Aga Peterburis siis Aleksander, teine tuli ise vaatama alles neljandat etendust kutsus vahel Verdi looži ja mõned päevad hiljem andis talle pühastanis Slavia ordeni ja, ja publik üldiselt võttis ka väga hästi selle ooperi vastu, ainult kriitikud kirtsutas nina selle üle, et mispärast Venemaal tehakse Lääne jõududega ooperit, miks lauljad, kõik on Itaaliast ja lugu ja kõik, aga ooperivõidukäik jätkus. Järgmisel aastal toodi välja Madridis ja Roomas ja kus seitse aastat hiljem las skaalas juba uues redaktsioonis verd ikkagi jälle parandas ja töötas teda ümber libretistil tuli juurde siis Antonio Kislandsooni. Ja kui veel selle ooperimuusikast rääkida, siis selles keerulises sõjaolukorras saavad kui valede nimede all nii Alvaro kui Don Carlos nad vastastikku päästavad teineteist. Ja üks liigutav Don sellest ooperis, kus siis Alvaro nagu surmavalt haavata saanud ja Carlos ta palub, et Carlos võtaks tema rinna pealt kire võtmed ja viskaks need minema. Ja illi muidugi Carlos selle kohta avastabki, et see on tema õe peigmees, hakkad teda uuesti jälitama. Aga seda duetti me praegu kuulaksime. Omaaegsete legendaarsete lauljate ettekandes need on Benjamin Chilli ja Jozeebeedi luuka. Seda duetti kuulates meenub ka üks traagiline lugu. Nimelt Ameerika bariton Leonard Warren suri Metropolitan Opera laval neljandal märtsil aastal 1960 just pärast selle dueti esitamist. 49. eluaastal. Klassikaraadiot alati süüdistatud selles, et on liiga tõsine programm, et võib-olla siia vastukaaluks peaks rääkima lõbusama loo küll tunduvalt varem end liigub kruusaga seoses nimelt selles samas esimeses stseenis, kui ta peab nagu selle märgiks. Ta tahab rahu, viskab oma püstoli maha, püstol läheb kogemata lahti. D ja tapab siis kuul marki deka latrama. Siis ükskord juhtus laval niimoodi. Ta viskas selle püstoli maha, pauku ei käinud. Aga kaladraama pidi kuidagi surma saama, siis kruuso ise oma tenori häälega ütles pumbumm. Ja rahvas muidugi selle peale naeris. Aga noh, selline lõbus lugu, see ongi teatri ja elu sellised etteaimamatud momendid, mis jäävad ajalukku, mis ka traagilised kohti teevad lõbusaks ja vastupidi. Aga kui nüüd selle eruperioodi mingisugust kokkuvõtteid teha seoses Verdiga, siis me peame ütlema. Ta oli juba küllalt tunnustatud mees ka nende aumärkide poolest, nimelt prantsuse auleegioni kavaler, pühama oriidsuselazz haru, ordukavale rooma filharmooniaakadeemia auliige, prantsuse akadeemia liige, siis veel Torino Polonia ja geeno aukodanik. Ja nagu mainisime Peterburis, ta sai tsaaril Aleksander, teiselt pühastanis Slavia ordeni. Ja aastal 1865 bussiette uus teater saab Verdi nimeliseks. Äsjakuuldud Rodrigo surmast, see viis meid juba järgmisesse ooperisse. Don Carlose laulis selle stseeni bariton Vladimir Tšernov, kes aastate eest Tallinnas tegi oma esimese kas trollietenduse, nüüd aga Metropolitan Opera, juhtiv Ta on jaa, dirigeeris. Meie saadete jooksul on kõlanud Verdi ooperite ka seoses mitmete ajalooliste isikute nimed, kes elavad oma elu edasi ooperilavadel, nagu tänagi oli Gustav kolmas. Järgnevalt peatume ühe mehe juures, kelle surmast möödus paar aastat tagasi 400 aastat ehk siis Hispaania kuningas Felipe teine ajaloos tuntakse teda valitsejana julma valitsejana, kes sõdade abil püüdis laiendada Hispaania riiki ning usupuhastuse sildi all saatis tuleriidale sadu teisiti. Aga tänu sillerile ja Verdile ilmub Filipp sajandeid hiljem publikut pigem sellise kannatava abikaasa kui julma türannia sele. Ooperi tegevus toimub konkreetselt aastal 1568 Hispaania seal viievaatuses variandis ka Prantsusmaa. Ja kui nüüd ajalooliselt võtta, siis sellel hetkel, kui Filipp Pepe sai oma kolmandaks abikaasaks Elizabethi, oli tema ise 32 aastane aga Elizabeth ja Carlos mõlemad 14 aastased. Elizabeth sünnitas küll talle veel kaks tütart, aga suri 23 aastasena ja samas eas lõpes eludega. Don Carlos. Tõepoolest, paar aastat tagasi mul oli võimalus olla Hispaaniasse jama, käisin seal Eskoriaali hauakambris ära, kus Filipp unistab igavesel unel olla. Mina olen seal ka käinud ja eks ole, üllatus-üllatus, need kirstud riiulis riiulil reas ja mitte mingisugust erinevust ei ole teiste valitsuste vahel, kuigi Filipp oli oma eluajal üks kõige võimsamaid, need on minu jaoks oli suurem pettumus hoopis Philipi kabinet, mis oli selline pisikene ja hästi selline askeetlik. Ja tema magamistoast avanes ken kabelisse, nii et ta võis hommiku ja õhtupalvust sealt ise voodis olles kuulata. Too kirjutati siis Schilleri ainetel ja ooperi esietendus Pariisis Gran operaas 11. märtsil 1867. aastal. Ja, ja ooperi saamisloos ei saa taas minna mööda sellest kuningas liirist, nimelt oli tal Pariisis jaoks kavatses hoopis Liir kirjutada. Siis aga hakkas talle enesele tunduma, et on selle teemaga liialt kauaks nagu flirtima jäänud. Nii ta otsustas Don Carlose kasuks ka tellijate arvates. Pariisis oleks võib-olla liiga vähe vöösne Se kuningas Liir olnud Pariisi maitse jaoks. Nagu ikkagi jälle, kui ooper lavale jõudis, kirjutas Verdi ühe balletistseeni kolmandasse, vaatas juurde. Hiljem on ühtekokku tehtud seitse erinevat redaktsiooni verd enda poolt. Neli nendest olulisemad, nii et kui ta kunagi Itaaliasse la skaalasse jõudis 1884 siis balleti enam ei olnud ja ooperist sai neljavaatuseline. Lisaks tavalistele probleemidele ballettide primadonnad. Seal Pariisis sai Verdi keset Pariisis alanud proove teate oma isa surmast. Ja samal aastal suri ka tema äiapapa esimesest abielust Antonio pareetsi. Esietendus vastu võrdlemisi jahedalt, kuigi esitati pärast kogu hooaja jooksul tervelt 43 korda ja kriitikud leidsid palju ühist Verdil muusika. Meerberi Kaagnerigamis ajas helilooja muidugi täiesti marru selle ooperi kindlasti kõige populaarsema aarian Philipi monoloog, mida meil on siin arhiivis plaatide peal 10 12 varianti, aga mida nendest siis esitada tänase saate lõpuks? No klassikalise muusika seisukohast me saime hakkama tõelise mets sigadusega ja kuna me ju otsustanud suutnud otsustada, kes seda esiteks, siis me panime selle aaria esitama neli kuulsat passijärjekorras, siis marti talvelaboris Christophe Rutherford, toosaares seepi ja selle passi ilusa asja ära, kui me tahaksimegi tänase saate lõpetada, nii et kohtume teiega taas paari nädala pärast, siis tuleb Juta hiidastrotellaste falstafist, olge terved. Nägemiseni.