Marssal Mannerheimi päevakäsuga 31.-st juulist 1944 ülendati lipnikuks 147 Soome ohvitseride kooli lõpetanud Eesti vabatahtlikku. Üks nendest, Heino Toome on praegu kodumaal viibiv Kanada eestlane. Tema edasine käekäik tagasitulek Eestisse augustis 1944. Siit lahkumine sama aasta septembris ja teenistuse jätkamine Saksamaal on paljus sarnane teiste soomepoiste saatusega. Erakordne ja harukordne on mehe uskumatu teekond Venemaa vangilaagrist vabadusse. See ongi lugu, mida kuulama asume. Kuid enne seda, kuidas saabus sõja lõpp ja algas sõjavangipõli Heino Toome Ja siis hakkas muidugi kõngel müügi kombel relvad ära, anname, tšehhid lasevad läbi, kõik on räägitud, kõikuse puhas. Andsime siis ära ja seal ühe autode ja saime siis nagu eestlasi kokku ja juba sõitsime Praha lähistesse ja ka siis oli üks sild seal natuke kõrgendikusse, liigume, sillast üle, saime, oli kuulipildujad aru iga külje pealt iga külje pealt oli vastas ja muidugi siiski annatleti maha ja siis me enam inimesed ei olnud. Siis hakkas Tšehhi põrgupõhja, aga muidugi ka veel palju oli, alguses midagi ei olnud siis viidis oli see turna vôiks tšehhi mõisa moodi, oli niukene. Mõisahoov oli, kus need oli juba sajad vangid enne ja neid ja siis hakkas ta hange, sortimine, keda seina ära viia ja kohe maa lasteaia, ma usun Maidla kohta nii palju jutusi. Aga mul on niisugune. Maidla oli üks nendest, kes sealt võeti niiviisi niiviisi välja ja liigu, võeti mani mõõdu, küsivad, kuidas sina siis pääsesid, mõtlesin, et mooniliselt andnuks jaki peale, et mul oli lase nägu, et isegi kõige suurem sadist vaatab ikka enne siukene natuke vanema mehe kirjeldab dialektiliselt. Ja noh, siis lõpuks ikka hoidis oma viha ära saanud, sortin midagit, siis tehti grupp ja see grupakatesisi nende kuulipildujate vahel ma alustan Praha poole, aga ühe põlve peal oli jälle kõhe tunne grupi hakata metsa poole ja metsa poole viima, kus enam ei olnudki midagit, asfalti, midagi nüüd viiakse kuskil ja see oli see huvitav tunne, siis tuli hoopis vene mootorrattur tuli järgi ja mina, mis ta rääkis, nelja pöörati ümber, viidi tagasi ja seal oli siis süldi Arujaks polkovnik kindral, kistan, suur laud, sortessis neid vangi, kus nad lähevad, igalt poolt voolasid sisse. Ja siis tuli see muidugi, et kõike seda toorust nähes, kus hüppasid üle jõe, kus jälle külades peksate ja kus kogu aeg nugadega kallale oldi. Olime seal seal Praha staadionil, sellest on ka juba juttu olnud ja ja siis ma hakkasin juba kiipenegraudoiegi sakslaste sekka, suurematest siis veel kavas, aga vaata, viga on, et jõud hakkab otsa võtma. Viimane varss, mis oli siis Prahas defitshanovasse, kus läbi tulid siis juba nii, et kisti äär jäi muidugi ära, lõpetati aga senna Mäike vedasine. Aga siis, kui seal kaks-kolm 1000 või mis nad seal Teplitseeennased sakslasi kokku said, aga seal hakkas ka kibe sortimine ja veregruppi märgi otsimine kisse see ja kus see. Ja mul oli õnneks. Õnneks oli mul tervis nii alla käinud ja oli jo verine, kõhutõbi oli enam ei olnud ja mõtlesin, et panen siia. Aga siis jälle nii, kui see vene sõjaväelast seal võidujoovastuses olid, ju nad leidsid sealt Eblissejannas hoidjad, sakslaste peenikesed tervisekuurordid oli ühe omale võtnud kohe sinna me saadame sõjavangid, kes enam tuleb tõsta selle veoauto peale. Ja mina sain sinna sisse siis käpukil käia, saame tõsta sinna. Ja seal ma siis modesenteerijata arstisin ja tekendasin koguvaksetega. Ma ei tea, kas kõiki võib küll ütelda, et imesin kogu aeg omal siis ikka verd Igenest välja ja Sienna ees kuse venese kontroll käis vaatamas, siis mul see kestis ja kestis ja kestis. Ja siis lõpuks, kui tagasi viidi, siis olid kõik puhtalt sakslased, kõik olid välja sorditud, muuseas, sealt tuli Eestisse kahjuks ikka üks grupp, kahe üks kolm-nelikümmend tulid, kes kohe ütlesin, et läheme tagasi ja sinna oli saadetud ka kuskil juba üks niisugune väga hea rääkija sonimütsiga mees, kes rääkis, kui hea on Eestis ei juhtu midagi, et te saate tagasi ja ja mis keeles ta eesti keeles ühtlane. Nojah, aga seal oli, seal oli ju võrdlemisi Vene rinne oli väga hästi informeeritud, igal pool eestlased nagu Soomes jõe kuulsime ka ju eestikeelses meelitas üle üle selle lahe. Ja, aga no siis olin ma puht sakslane ja siis oli see saksa üks haug. Egoloney mul siis veel pabereid ei olnudki üldse paberid, aga siis tuli see ankeetide täitmine. Muidugi need sakslased täitsid, aga ei, esimene asi tuli Soldpu teha, aga et nad kõik on kaduma läinud, kirjutad ise sakslastega sassis aadresse, Hamburgis sündinud sedasi väeosade numbrid ja seda tegin selles ja siis saksa Ooberst, Haabersti oli see see, kes oli niuke saksa-poolne komandant kirjutas igal ööl alla, see on õige. Aga nii kui ma olen oma kõnes üteldakse paberimäär, räägime sellest ei tulnud midagi teada. Ooberst oli varsti seal keset laager kartseris nagu auk maasse kaevatud ja siis ikka oli juba kuulda, et käisid juba neid loomavaguneid ehitamas seal depressi jaamas ja ühel päeval hõima niisuguse tšehhi paleeri vahelt läbi ja löödi sinna looma vagunitesse ja läks lahti, mõõtsin, me ei teadnud, kus õuna ja sakslased ikka vaatasid, teadsid, nad olid seal rindel olnud ja ega ma katsusin ka oma suud juba suud kinni olla, sellepärast et mu ema oli siis juba Gustav Tohver, G-ga kirjutad ja tee jagaksa ehme. Ja just selle põhimõttega, et mul on tädipoeg, Gustav Tohver, kes ei ole kunagi sõjaväe sondoli üliõpilane, sõjavägi oli Rootsis, ma teadsin, aga kellega ma olin koos naaseme samas klassis Taliboeka vaid ma tean seda elulugu põhjaliselt kaks venda, et kui vahele kukkunud mõõt on tema eluloo peale, et siis pikendab, ehk siis läheb jälle, mis saab. Et kui Eestist hakkavad järgi küsima. Ja no muidugi siis oli Olivega vorstike, nelja-viie nädalaga olime siis ikka Moskvas, jälle jäi sihuke pooleldi ehitava kolima platsi peal. Ja siis juba võttis NKVD see töö, töö juhtimine võttis üle ja sealt hakati siis ikka saatma gruppide viisi välja hell, igavese vale ja meelitamisega üks grupp hüüti välja, et kes tahavad vabriku tööle, et kõik head korterid ja toit on ja mõõdet ma hüppasin ka sinna nagu sest massist välja. Ja siis loeti nimed üle. Jaa jaa, pandigi autosse, aga seda mainida, tähele pandud, et mingisugust paberilipakas ei tundes, ešeloni juhil oli küll igavene kõhukas niukene niukene. Ma ei tea, kas ankeedid või mis seal siis olid, kaenla alla ka meiega kaasa ei tulnud ja siis me maandusime. Kohaninaliskise lohka ehitas mingisugust ristmaanteed kahe suurema paralleeli vahel täpselt ma ei tea kuskil smolenski suunas ja aga no see oli niukene mudaauk, et ikka kõige toit ei saa ütelda, et 600 grammi leiba oli see tõhinorm Kaksa tööliste supiga. Aga missugust elamistingimustest, aga siis ütleme sakslastele komplimendiks, et ei, on paari kuuga olid seal korralikus zemljanka ja need katused peal ja nii edasi. Aga jälle hakkas ankeetide keemine ja ma rehkendasin välja seal, noh, nende väljakukkumist iga kuus kukkus 1200 aasta, ütleme et 200 välja, kes veidi tahab pooleni tööjõuvõtete ja siis tagasi ja iga päev maeti üks, kolm, kolm, kes sealsamas olid neid tubli mehi ja AZ kolm aastat, et see on kõige rohkem, mis ma pühin natuke vett oli, silme all, tõusis. Ja täissakslase elulugu ei kõlba kuskile ja ma mõtlesin, sa oled paberite, ühtegi ei tule, et kuigi ma olen Gustav Tohver ja sakslasel mind selle nime all tundsid ja ma olin juba nii, kui sisekirjavahetuses kasutus on noh, nii kui töögruppidesse panna jaam polnud siis käia, kõik ma olin, kostavad sakslasest sakslased pidasid sakslaseks. Katsusin nii vähe rääkida ja nii kohkunud näoga olla ja sedasi ja väga ei teinud oma saksa just köögi ja, ja siis siis ma mõtlesin, et ei, Gustav Tohver mõtlesid, aga see saab hästi kosta, Taderiks muuta, et siis ma ei torka sakslastele silma, et näha Costa Tohver, muutes kosta tahetakse, kui isegi ülekuulamine tuli, mis raha vaata elamus mu elus oli muidugi NKVD vanemleitnant pagunitegi istub eesotsas, siis tal oli seal üks vene plika, kes tõlkis, tõlkis saksa keelest vene keele arvatavasti ka mingi sõna kuskilt punakommunistliku kallaku, kes kursis ka vene keelt, aga mõlemad rääkisid need keele halvemini, kui mina oskasin, ma sain mõlemast aru. Ja siis kõige suurem õnnistus oli sakslase poolt, sakslane oli kohe, et kui mõtlesin, soomlane muidugi üks soomlane kukkunud äkki siia sakslastest ka, et ei, see ei ole saksa, kindlasti ei ole, ta on kindlasti soomlane. Eesti ütlused, olijatel, loogika lonkas veel rohkem kui ta vene keel ja see pani kõik kirja siis niisugune elulugu, saiate, ikka puht soomlane. Aga siis kõik need kohad Soomes olid pandud, mis ma teadsin, kus kirikukirjad hävinud ja kus on ikka inimesi saa leida, mis oli loovutatud seda ja tulivad esimene kirjand välja. Ja siis juhtus niiviisi, et ikka jälle tahtsin tööle tagasi ja siis läks kolm kuud aega. Ju see kiri käis, kõrged kohad kõik läbi või kus ta käisid, siis, ühel päeval öeldi, et nonii, kuses laagrist tulid, sakslased ütles, ei, nüüd kostab, et me anname siin ambulanssi valmis panema, ambulansi, juured, nüüd sa hakkad kogunema ja muidugi sakslaste seas ka niisurkisin kahinat, kus ta läheb koju, vot nüüd me kõik varsti lähme ja. No mis seal ambulansi juures siis valmis panna, oli pähe, vett, näo peale ja sealt kaltsuga seal olid, olid sama viletsad, kui mul seljas olid ja ja siis ma läksingi sinna väravasse, Nahkusse suure laagri on ja kes meid seal ootas, seesama vanemleitnant, kes ikka selle ülekuulamisoli teinud siis põlve peale, sest ma mäletan, kontrollis veel kõik ikka, et kas on seal sama ülekuulamist ikka, mis jäi kogu aeg mul terve vene vaheks kaasa. Ja siis läks sõiduks mõõdukide esimene auto tagaotsas, enne veel võtsime suure kotitäie leiba kaasa, ta tahtis oma perekonnal viidi, ta teadis, kus tal läheb ja otse Moskvasse, siis sõitsime reisijate rongis ja see asi nii, kui ma ütlesin oma soomepoistele nagu olen jutustanud, et ikka et see esimene osa seal auto taga kastis läks heasti rongis oldiga rahal ja siis sellega ka veel lepiti, et ma moskva trammides olid. Aga kui ma juba Alma raudteesse viidi või sa seal metroosse viidi, et siis juba hakkasime mõminat. Kes kurat selle metsa siia on tulnud, et see tuleb kohe maha müüa, aga see oli ka ikka võimuesindaja, mu saatja ütles kohad, seltsimehed, 100 läbitud, hiljaks jäänud. Et see ei ole ka lõppude lõpuks üldse neemes soomlane ja läheb koju praegu ja noh, eksis mõmin, vaikus, kahju see nendeni. Püha pühapaiga teotamine seal kujude peeglis. Päris seal nii kena noor naine seal kahe noore lapsega ja siis ämm oli seal ühes väikses toas, väikses toas oli seal ja ja sinna ta siis mu sinna peitised ise puhkust pidada, nad oma naisega käisid ära kuskile siis ammuli see mu valvur seast ühte asja ma võin, tähendab, jäädes lohakalt mu ülekuulamised sinna laua peale ja muidugi ma vene tähti tundsin, ma hakkasin natukene uurima, et mis ma rääkinud olen vahel aasta taevas, kummut oli kotis, viis kat kapi kallale ja teine asi oli, et üks õhtul koputatakse ukse peal ja selle vanemleitnandi NKVD vanemleitnandi, kaks kaptenist sõpra tulid sinna, tahtsid öömaja saada üleöö. Ja siis ma ütlesin, muidugi anti sinelid maha ja kõik samas toas magasime, mõtlesin, et seal tõeline sõjalaager, seal oli kaks kapten, et üks vanemleitnant, neli naist kaks last ja üks sõjavang. Ja siis ikka teine asi, väike, pastab inimestel nael, et ka need me saime ikka samas samas lauas ikka nagu see ämm ja see noh, meni või siis selle vanemleitnant naine serveeris, on nagu köögi vahet ja lapsed ja viinapudel käis ringi ja mulle äkki pakute kõvasti ja muidugi mõtteliselt liige sõprusest tagasi oli vist, et mulle hästi vähe auru peale panna, et kumba seal maganud, mossis nagu kukunika kukun kohe õhtu magama ja nii nii monelliks neli-viis päeva külaline. Ja siis tuli jälle aeg hakata edasi minema, aga ta ei julgenud ta nii kaua vist seal olla ja seal teine huvitav asi, olijatel Need põhja poole minevad Polotokollani näevad rongid nii kuhjaga täis, inimesed rippusid seal vagunite küljes ja kõik ja ja reisijate vagunis oli peaaegu võimatu pääseda, tahtis ohvitseride vagunisse sõita, aga vaata ukse peal on see vene konduktor, naine või mis ta on, ei lase mind sess, ütled, et sina oled küll, aga sõjavange tema ei lase sisse. Ja siis tema ütleb, et kus ta lükka kõrvale ja siis lükkas, lükkasin asja küünarnukiga kõrval, ei ole mina selle sees ja vene rahva iseloomustas, et kuidas see asi, kuidas seal ja teine asi, etapp peitis mu ülesse sinna kõige kõrgema taki riiuli peal, nii kui seal on ja seal on mul väga muga pool küllakile rukkileiba närida, heeringas tuliga ja sõin, sõin ja, ja siis töötan jälle vene rahvaomadused, seisab võrrelda, ütleme saksa ohvitseride vaguniga ja Mullest purud vil luude luud kukkuste alla ja vaatan lady paake kaks laiapolkovniku või mis ta võis olla õlakat pastav valt ja paljas pea ja kaablid kaadid ja ja siis ikka vaatab, vaatab ülesse ja muidugi hüppas kähku jalulisem vastasistuja saatja ja no muidugi, ta rääkis vene keeles ja ja see siis muidugi siis vasar kuulda seda venekeelset sõimu ja sellega see asi lõppeski, midagi muud ei tulnud. Ja siis teine asi, millest on huvitav Voloto jaamast edasisõitu, ootasime, ootasime komandandiruumist, siis tähendab mu, saatke see vanemleitnanti, komandant istuski kõrgema koha peal ja ajasime juttu, hakkas nihukest ebatervet huvi minu vastu tulema hakkab küsima. Jõgi siin alguses on natukene nagu uudishimust, aga siis sattus hasarti ikka ja enne äraminekut ütleb minu kuuldes kohad, see ei ole Soome sõjavang. Ja oh sa taevas, kuidas me mõlemad kohtusime, vanemleitnant samuti, sellepärast oli ka vahel ta oli mind koju viinud, kui seda asja arutamine nüüd tagantjärgi mina mõtlen, et ma ei tea, kas tal oli relva kunagi näinud, aga et temal oleks kõige parem lahendus nende ära kõrvaldada olnud, sellepärast et kuisust õiendamisest maks, rääkinikumata, perekonna külaline oli, kuidas ta on reegleid rikkunud, aga, aga nii see asi nii see asi jäigi. Mõlemad olime ehmatanud ja ja siis edasisõiduks saime ühe niisuguse loomavaguni, kus üks üks vanamutt tuli oma sigade ja lammastega, terve vagun oli temaga terve majapidamine sees ja mõte oli küll väga lahke, pakkus sooja vett ja, ja seal me istusime ja siis äikese leita palasid järsku küsimuse, et kus ta, miks sa nii kurb oled, sa lähed koju, see Venemaa osa, selles mõttes isegi minul on väga külge jäänud, et ikka nagu selle vanemleitnandi osalejaid koosneme, edasi läksime riis, mõõdukutšelebobetsi jaamas oli ja on vastav, võib-olla paar-kolm kilomeetrise laagri suur tuled paistsid kõrgelt ja oli juba nagu hilis hilisöö. Kõva askeldamine käis seal Barakide vahel ja mul muidugi seda värisemised. Ja muuseas ta ütles selle Volotokomandandile ka, et mul ei olnud õiget, tõlkisid seal, aga kui ma nüüd jõuan ma teen kõik uued paberid ja see jäi mul kõrvu ei saanudki väga lõbus olla. Aga mis te vastasite tema küsimusele, kus ta, miks? Ei, ma mõtlesin, et ma olen väsinud, et siin on liiga väsinud, olid ja nii jäägu muidugist, kas ta uskus või uskunud, aga mull? Sinna see jutt jäi. Aga nüüd tuleb see elu kõige tähtsam, kui me sinna laagri väravasse jõudsime, kaugelt paistis ka siin askeldas seal putka seal ees, see on väljapoolt, aga kus uks läheb, sinna laagri sisse läheb. Ja muidugi Tseebistes pea sealt siis menaadi tundjad pistist maksnud toimiku sisse ja mingisugusest paberilipaka sai vastu. Pime oli ka juba ja, ja ütles tassi Taani ja kus ta ütles ja kadusise öösel rongi peal vist tagasi, nähtavasti ta ju tal mitmesuguste ära ja mitte midagi sõna ja siis muidugi nats vahib putkad, tulid välja, et davai, davai ja viisid mu sinna soomlaste gruppi, kus oli 30 osa soomlasi. Sega segaseltskond, sõjavangid, vargad, kommunistid, kes oli üle piiride indi puht tsiviilinimesi ja naisi oli ka seal ja oli eestlasi ka sealgi, kes ütlesid, et need Soome kodakondsus. Ja siis siis muidugi oli sedasi, et esimene asi seal lõikasite arstlik kontroll ja siis on see see ja ülekuulamisprotokollide ka ja siis ma sain, sain kohe juba järgmisel päeval kutsutakse jälle paberit korda kontrollima pabereid ja siis see jääb mulle eluks ajaks meelde, et ikka kui seal see jälle selle laua otsas kusse. Kapten vaikis, ta võis olla julgeolekukapten jest tõlk oli teisel pool, aga see oli juba päris soome keele tõlk, kes oli tõlke, siis hakkab kontrollima küsimusi, nagu laiendatud, küsivad ikesele ankeedi ümber ja kaabel küsib, et keeleoskus oli mul nüüd see on soome keel emakeel, soome kirja vähe, olen õppinud siis vene keelt saksa kipurssima siin laagrites ja ja see tõlkse noolaiutad mõtete puhute, nii viron keelise kasta ja osatamine skendeongiielda küll, aga te räägite eesti keele segast ja, ja siis ma mõtlesin, et mis ma teen, et kui ma hakkan nüüd aga pikemat juttu vaidlema või midagi, et siis tekib tal kohe huvi, sellepärast ta selle mis ta ütleb ja ütlesin asjale lühidalt sõna külla jäi tõlkinud tema üldse seda sellepärast, et kui seda oleks ütelnud selle viimase kontrolli laagris, seal ei tohtinud ühtegi kõrvalekaldumist olla. Üks üks hingelane oli, tal oli pilt taskus olnud ja seal olid inimesed ära nummerdatud olnd. Ja järgmine kord läksid segamini, kes on, kes oli, tema külvas kartserisse auk maas, sellised sauna juurde pandud sinna lepalehed peale särgi versesse, siiani annan kanderaamiga välja valed oletamise eest. Paistis, et neil polnudki niivõrd väga huvitav välja leida misse vale oli, aga lihtsalt kõrvaldasid ära nii. Ja läkski kiostes, arsti juhtus kah olevat, Venemaa eestlane siis oli ikka niiviisi, tema rääkis eestikeelsele hingerlase tõlkige, tõlk oli ka sellel Medical Control tõlkes soome keel ja mina rääkisin siis naha eestikeelse kasse ametitesse, tõlkis sellele aga paistis ka edasi, aga no tegelikult soomlaste grupp on juba omaette, see oli korjatud kokku kõik need jäägid üle selle. Ja sellel oli siis ikka oma ülemuseks arsti kapten paasu. Ja sellel olid nii suured eelõigused, CZ jäi aga mulje, et teda hoiti millegiks paremaks Soomes noh, nagu et, et kui tuleb kohtadesse, pannakse kohaga. Kuusineniga läks neil viltu, aga et vähemalt seda asuv oli ikka Soome sõjaväe talvesõjaaeg juba vangi kukud pikemat aega vanglas olnud. Ja seega muidugi ja siis nüüd ma tulen selle juurde, mis vana soome rahva laugustava õppima, et seal tõesti segaseltskond seal. Et kus olid päris vargaid seas, kus oli päris ikka Need kommunistid, aga keegi ei läinud nii-öelda koputama, et, et siin on üks kahtlane sees ja keegi ei tunda erilist huvi rohkem elu selle eluloo vastu või kus oli siis, kui ma ise rääkisin ja volikokkuhoidlik. Ja kolmas asi, et kui salsa nissan kirjutab, et näed, kriminaalvangid on üks igavene nuhtlus, soomlased oskaseda ilusti ära, ära kasuta, ta ütles alati oge, et sa varastase, too meile siis edasi, sest kui tema vahele kukkus, siis oli alati niukene kergem, et ta on varas niikuinii ja, ja ta hea näitleja kah ja väga hästi rääkis keel oge Kristjan nime on ka eluaeg meeleseisund. Kuis Angos olime, esimene asi oli juba tekid ära varastanud ja müüs need angu turu peal. Ja kui ma Rootsi jõudsid, siis ikka Rootsis olin Haaba rannal selles Rootsi garantiina ja siis öeldi, et vangimasina üks vang, kes oli Age, Kristo oli juba seal seesama, kes seal. Ütlesite küll, liiga kiiresti rootsi eile selgus, et edasi see on seal, siis läheme tagasi ja tagasi, et siis on Leningradi, Leningradis viidi meid seal sisige jah, ikka need ülekuulamiste kontrollimist, aga ülekuulamise kontroll oli puhvetis kahte sorti, need, kes olid lihtsalt geisid nagu mina olin kõigest neli aastat neli aastat koolis käinud ja kergelt nii linas olime seal ringi vahtlemisegelikulentaardika, tegin seda siis minu vastu, erilist huvi ei olnud, Ani rutiinilise kesiseid ja see sündis laagris. Aga need, keda värvati seale Te hakkate meile töötavad, need kutsuti hoopis teise, tahab, pole majas ja ma tean ühte kindlasti, kes, kes, kes, kes oli nii väga usaldusliku seal pastori poeg kes muuseas Açanomäe ju seal viimase rünnaku aeg kinni kinni kukkus sealt ja sai ütles, et, et mis ta nüüd siin, et minul on ka, et, et eakate töötama neile, et me varsti tuleme ja see oli SMS. Leenu pöörde valmistamine. No lähme siis tagasi selles ja siis see grupp kõik, nii kui kontrollitud ja kontrollitud ja jälle ikesena allume Leningradis, Leningradis muidugi, pannaksegi tööle, kuu aega läks peaaegu seal, et mis me süsteeme venelased olid siis laevadega nirusse, neid saksa masinaid toonud igasuguseid tööstuse masinaid ja need asjad elektroSiila hoovi peal elektri siin on üks vermelisel hoovi peal reas, soomlased pidid need siis kordama. Puhastava tegelikult need meie valvurid läksid suurtesse kastidesse magama ja soomlastega auto keskusime lahti, vaatasime kontrolli asi, küsin, kas sa tahad seda? Ei ta viskama siis ära, siis läksin ja see oli kõik, mis oli kuu aega. No seal olid selle viimased kontrollid ja kõik ikka. Ja seal oli tõlgiks seesama üks Venemaa soomlane, kes oli säilitanud tsaari vastanute Soome kodakondsuse ja see oli tõlgis ja see tõlkis kõike see oli, seal oli natukene teravam ülekuulaja, karjus mul kogu aeg nagu SS-diviisi, aga Agetzeegah jälle üldse, et üldse mingisugust kahtlust, et säänse no ja siis ikka jõudsime kangesti passitati, nägin hea välja nägema ja siis küll vahetad riided, ikka need püksid ja teised kõik oli Saksa sõjavarustuses, lõpuks läksime lennuväejakid, töö, teenistuslased, mütsid, pääs ja heledad, need ikka treeningpüksid, ma ei tea, kus säärvastase kuulus, jäid siis toidu jõukust näidata. Meile anti seitsme päeva leib kaasa võid ja kõike seda margariini oli just nagu parasjagu, aga leivakotid olid kõigil paberist, saaksid kukil olnud sedasi. Ja siis oli teine asi veel viimane konte enne Vainik ala viibulist Viiburi soodsamalt Annika laste siis olimegi üle piiri Annika alampiiri ja piiri ja, ja muidugi siis ümberkolimine Soome vagunisse ja seda elevus sealses soomlastel olid mitu aastat ära olnud ja kõik ja muidugi ma tegin omale pingi all asemel, et ikka kuulan ja vaatan, segased tunded oli esimene, siis tuleb piirivalveametnik tuleb sisse ja seal poistel kohe esimene küsis, noh vist Soomes uudistamist Soomes uudist ja, ja siis tulevad need saatuslikud sõnad, noh, ei soomlastel ta ikka enam-vähem hakkab normaalseks Venemaaga, kui ingelasi või eestlased. Need saadetakse kohe tagasi, et nii on, see vaherahuleping liigub ammune pähe ja seda teeb ikka nimekiri ees. Üks küsimus veel, et mis nimekirjade asjadega vene poolt ei anta, yhtegi paberilipakas kaasa, ei nimekirja meie ana Mart viitungile allkirja ja need hüppavad oma ühe vaguni seal rongi peale kaovad. Ja siis muidugi jutustel edasi viiakse Hankosse laagrisse seal Hankos, siis ikka vaadatakse arstist läbi ja saavad koju kaik ja aga mis ma pidin tegema seal tindiaalne, selles mõttes siin hakkasin mõtlema, et ei oma eluloo ümber tegema kohale jooned, sellega ma siin läbi enam ei lähe. Langos oli andnud, et alguses oli seal asjad kõik barakis elevust, kõik täis ja siis hakati ka jälle ükshaaval saunas käimine, arsti kontrollid. Ja siis oli see Walko esindaja seal. Ja siis Soome kaitsepolitsei, kaitsepolitsei ja see oli see Leenu aegadel peeti väga punaseks ja ja siis ma olin juba on ka ikka ikka kosta, Toweri edasi enam ei sünniaastaga, siis mu ema oli juba eestlane, ema oli eestlane ja isa oli olnud ikka Soome meremees, kes sõitis Inglise laevadesse, kes oli kuskil ära kadunud ja nii et ema läks minuga tagasi Eestisse, et ma olen Eesti koolis käinud, aga ma olen Soome kodanik siiski. Ja isa sünnikoht oli Koivisto, ma teadsin juba enne sealt, kirikukirjad olid kadunud nagu soomlased nutsid seal ajalehtedes samuti Ango kiriku kirja doi pommitati ka kõik ära, seda ma teadsin, et seal nad olid abiellunud just ja karjas olid koolis käinud, ollakse jutt kõik ilusti kirja ja ja Helsingist tagasi nagu laagris laagris ja ma sain jälle minna oma parace Tarase poiste sekka tagasi, et ei olda rahul ja tegin veel paar õiendust, aga siis tuleb see, kus ma tegin vea. Ta ütles, et nojah, et aga te tulite tagasi selle Eesti üksusesse seal kahte Saasseti kätte. Et mis kuupäev te tulite tagasi. Ja seal ma ütlesin seal 28, august 1943. Ja kui see esikesse läks, siis seal kolmandat korda, siis tuli tagasi, ütles, et nüüd tuli Helsingisse ultimaatum. Kõikide nende nimekirjad on meil täpselt, aga et kes välismaalt tulnud Soome kodanikud. Aga et sel päeval ei tulnud ühtegi sellenimelist, ei ole kunagi tulnud üldse, kus ta toob, eriti, et nüüd on öeldud, et see näitab, et te valetate ja mee saadeid hoidasin lahtises laagris, et te võite olla röövel, mõrtsukas ei tea kes ja hullumeelne, et sealt nõutakse, et kui midagit kohe otsekohe laua peale, et siis ma olen sunnitud neid kohapeal arreteerima ja ootate oma selgitust vanglas. Ise ütleb ka, et aga sealt enam minema ei saa. Küsin enne ka, et aga mis siis juhtub, kui räägid asjast, ma teadsin, kohe tööde eest lähed Ma ise kuulasin neid eesti poisse üle, kui nad tulid sinna, et oli üks ainukesi, kes oli Valbus seaduda keeleoskuse pärast ja siis ma ütlesin, et ärge nähke suurt vahet ja vaadake Soome sõjakooli arhiivist, et ma pean seal, nõuti kahel korral tuli oma käega kirjutada oma elulooga mitut, jutustab ankeet, aga lihtsalt kirjuta nii, kui see. Ja ei siis mõtlaskist, pakime enne õhtupoolikut tänasest jah, kõik on korras. Ja sama suurt rohkem ei rääkinud midagit, temal oli muidugi kõik korras, aga mul ei olnud midagi ta nagu korras ja aga üks, üks muudatus tuli kohe sellepärast, et see pani mind kohe ohvitseri seisusesse, ikka rändrükki, aga mina ei tea, kas see see oli, aga mulle anti kohe omaette tuba ja kõige kõige parem oli see see omaette tuba oli naiste baraki ühes otsas, kus olid baraki, tulid need soome tüdrukud, kes olid sakslaste koos läinud ja esimene ohtuma seal ikka Estonia muidugi muremõtted peas kätt, mis ja kus ja siis tuleb selle komandant tuleb, ütleb, et meeleolu uurima, et mis siis saab. Mina ütlen, et mina ei tea, mis saab, et ma olen nagu vastu seina. Ta ütles, et nojah, Lazio, null küll. Et tagasisõit on kindel ja mina pean tagasi viima, ütles ja mina panin natuke ka ütlesid, et tagasi viia eluga, et ikka. Et tead, mul mul plaani polnudki midagi taga, mõtlesin, plaanid on olemas ja siis ta, kas võib ütelda, et noh, et ega see nii hull ka pole, et mõnel on ikka lähindi, pole midagi, massete pole seal kunagi olnud, ma tulin sealt praegu mulla, ärge rääkige. Liiga soomlane oli katses peade mõtlesite, sest ütlesite, te peate jalga laskma. Mõtlesin, et jalga laskmata, aga kuidas ma saan jalga lasta, et ma ei tea midagi, vaadake, mis riided mul seda seal Mallel raha, midagi ma ei tea, midagi, saame olukorras. Ja siis pikalt selgus kõik, et ikka detseethatud Angust on sealt sellest laagrist on püütud põgeneda, aga ei ole, ükski ükski ei ole minema saanud. Ta rääkis täpselt, keegi Joosid välja saanud, et see paistab lahtine laager olevat, kus ainult ikka mingisugune valku, kool oli seal paar-kolmkümmend, poissi öösiti käia ringi lahtiste baraki, juustud vaatasid aknast sisse, seal kõik, mis aga see oli see vana saksa õhutõrjelaager, mida kasutasid seal inteni häirituks, see asub selle Hango poolsaare tipus. 40 kilomeetrit midagit nii välja pääseda ja ainuke viis on pikki teed või piki raudteed ja nii kui temal, Nad on patrullid väljas, nende põlede sildade peal on kohe postid väljas, ütles, et siit ei saa keegi välja, et jalgsi ei lähe keegi kuskile ja ütles, et ta seletas selle ära ja et ainuke võimalus on, ikka. Tuleb rongiga mööda, tuleb enne väljasõitu alarm tuleb, et rongiga pääseda. Ja muidugi siis hakkas plaanitseme üldlaagris oli ka teada, et ma olen väljaandmisel eriti tüdrukud said kõik kaastundeliseks ja aitasid riietuda ja kõik plaanitsemist ja ta ütles, et sellega on aega kahed tõlkimines ja valvanda komisjonile, et ma olin siis juba nagu selle Valmanda komisjoni hoole all Nõukogude Liidu kodanik. Et see võtab aega staanovi hoole alla ja just rahvusvahelist aatomi hoole all ja ja, ja läks aega ja siis siis ühel ühel ööl ikka läks, eriti kui siis tüdrukud kani sõbrad läksid juba koju, aga siis siis ikka sain ja siis isegi isegi Soometsete tüdruk andis oma head niuksed, suisa püksid, need olid sellega terve Soome 600 ravi tegin ja saapaid ainult ei saanud ja ja üks niisugune vilets pass oli jäetud kaver sinna laua peal, vaata Soomes oli see suur pleemsele kuritegevuse ja üldse niisugune distsipliini langumisega peale sõda, sellepärast et karjalased seal hulkusid ringi, sõjaveteranid, need seal jõid, rüngeldas vangid, igat sorti olid pandud töödele metsatöödele, sõja kahjutasusid maksta. Sellepärast oli see Põhja-Lapi lään ja need olid keelatud ala, sinna ei tohtinudgi minna keegi teine kui, kui loaga eriloaga reisijate rongil oli politseipatrull peal igalühel ise kangas juba igalühel pidi olema õige pass käes, kui pass ei olnud, oli, kohe tõmmati kõrvale, et isikut kindlaks teha. Ja siis teine asi, ta ütles kohe. Aga et hea küll, te sööte rongiga välja, aga teil peab üks koht olema. Kus te saate kaks nädalat vähemalt ennast varjata, kuskile ei liigu kuskil tee peal kuskil, et iik terved saame, pannakse farmi seisuga raadiost hüütakse järgi, et see on ka küllalt ikke suur seal vaherahu tingimuste rikkumine, kui sellest praegusest saanovi grupp teade siis varsti Pravdase saame, rikub vaherahu, tingimuse abistab isamaa reetureid põgenemisele nii edasi ja nii edasi ja siis ikka ühel õhtul ma hakkasin astuma sealt välja, isegi sellega head aega ütlema, kes oli Asama yhe tagasi hüppadelmet, kus kaks nädalat peituda, kuidas saatus mängib rolli. Nii ma pean hüppama, 1943 koma rindel olime, me hakkasime tutvus kuulutustele kirjutama, kõik kirjutasid, kui me seal kogulas olime ja suurema osa jäid ilma vastuseta, aga mina sain ja siis ma kohtasin ka päris mitu korda. Helsingi üliõpilane oli ema altarit ja kõiki isegi kutsus ühe kevadpühade ajaks omal, kui mul oli just puhkus. Ma sõitsin väljaga Momilasse, kus talu, lõin käega, läksin Helsingisse tagasi, ütlesin natuke igav oli sõdurpoisile see. Nojah, asi, et see on ainuke koht, kus ma nüüd minna, aga siis, kui ma sellega kokku 143. aastal siis Helsingis jalutades ja ütles, et mul on üks imelik küsimus, et ma nüüd küsin selle ära, et et kas siis kes siis soomes tõesti maalt pärit üliõpilastüdrukud panevad ajalehte, kuulutused tutvust otsivad ikka et, et Eestis küll nad ei tee midagi teistmoodi. Tähendab aeg-ajalt kandidaat, et see ei olnudki minu kuulutus ja nimelt tema töötas Helsingin Sanomate osalisi mingisuguse korrektorina. Ta sõbranna oli sensor ja neil oli korraldusel peamaja poolt, et ühtegi niukseid kirju, kus tutvus kuulutas rinde ja tundmatud isiku vahel nagu Kenda postinumbriga. Need tulevad hävitamisele, et need tuleb prügikasti visata, aga seal minu sõbranna ta luges su kirja läbi, jooksis tipp Teppinu juurat astuda ja sellest seal oli tutvus ja siis see talu oli, kus, kus poodlemas sihtisin. Muidugi siis Hango jaamas õhtu oli väga vähe reisijaid, ma ütleksin üks või kaks reisivagunit, oligi paar tosinat inimest ja, ja mõtlesin kiirelt pileti ja läksin vagunisse. Ja siis ma ütlen siis natukese aja pärast henna ras, aita politsei tuleb sealt ja paatidega ühele pooleteise sealse patrullpolitsei igal rongil kaasas. Minu kohal jääb seisma, jääb õla peale, ma lihtsalt, ma tundsin kohe füüsilist valu, ava õlas, et nüüd on see mäng läbi ja ei astus edasi. Kas oli tema? No ükskõiksus, tal oleks pidanud sa teadaolevad seal valvatud laager seal ja kahtlaste kahtlaste inimeste laager ette ka. Ja nii see jäi, muidugi ostsin mitmesse kohta piletid ja väikesed otsad, et mitte kohe keegi jaamast küsima ei saa minna, et kostab ja ja siis olingi sealses ilusas alustalu oli kohapeal külma, siis kahetsesin, kui ma sinna läksin, kolme aastat hiljem, et ister läinud ja siis sinna kõige suurem õnnetus ka sinna talusse jõudsin, siis mõtlesin, kas räägin tõtt, valetan, kes räägib tõtt või valetab. Ja siis terve rahva kokku ja ütlesin kohe, et ma sõja tunnen seda ilgat tütart seal. Ja ka tema ei olnudki üldse ei olnud kodus oli mingi praktika tööl ikka Helsingis ja ta nii lahkelt võeti vastu nad kartnud Valbodei, neil pole siia asja. Seal ma olin siis kaks nädalalt. Vaata. Aga kas teil pass oli, dokumendid olid, ei olnud. Mul oli see, mis oli jäetud, kes ilma pildita, jandi, isikukirjeldust, aga aga selle kohta öeldi, et sellega see on viimane päästerõngas. Mul Angos öeldi, et see on külla midagit, aga ärge sellega veel mingi hetk, kui vagunis oleks teid. Passi oleks lugenud. Ja seda hoiatati, et, et te olete väga kergesti kuritegeliku elemendi arengutes sattuda, sellepärast öeldi asjad CD, kus te lähete, võta Kesk-Soomest, ei, mitte idast ega läänest, ühel pool valvatakse piiri, teiselt poolt salakaubavedajaid Jaka piiri, teine asi, et, et mitte ööbida kuskil metsades ega niukse puude allagi, sedasi inimest näevad Janavad üles ja varsti on seal politsei või kes järgi ikke korralik talu valida ja, ja niiviisi kõik niisugused asjad, nagu see hoiatus öeldi ka, et see, see aktiivse tagaotsimine lõpetatakse ära umbes nii, kahe nädala pärast umbes 10 päeva. Tõsis varjasid end kaks nädalat korralikus talus, joo, töötasin seal kolm ilusat tütart olid sealt kõik need külastage singist hiljem ja, ja tõesti oli, töötasin talutööd, oli ka heinaaeg olija kohe paremat aega ei saagi ütelda, et kogu aeg mõtlen, kõrmutan ja siis tuli mõõt edasi minna. Siis ma mõtlesin, et ma käin need kohad läbi, kes kellega ma koos vangis olija kes just selle laine ja aga siis samuti oli see, et kuidas edasi liikuda, kuni umbes nikeline öeldi, et see, et rongid on enam-vähem okei, need rongid on inimesi täis ja valvet, kust otsast politsei tuleb liigutada, seda konduktor kaasa, et küllap siis saab kõrvale. Aga pärast seda juba tuleb, bussid on kindlamad, et bussis ei olnud niisugust, seda viimasel minutil peale esimesena välja, et sedasi. Ja siis, kui selle juba vennad põhja Sauni lähedal, et siis ei ole kumbki, siis võib veel kuskil nii veoautode peal ja lõpuaasa tuleb jalgsi minna täiesti nii kui tagaotsitava korras nagu Rovaniemist üles. Nonii, see plaan oli tehtud. Siis ma käisin muidugi sele, oli mul neid tuttavaid, kellega sõjavangis koos olin ja nende saatused ka üks, mida üks või Nietzsche jooma hakanud, vanemad nutsid väga taga, et poeg tuli kauaoodatud ja ei olegi enam, miks ta ei, mis, et mis seal Venemaal küll juhtub, et üks inimene nii muutub vaba aeg ja mul ei olnud granaat ütelda. Teises kohas, pastoraadi läksin, no seal ju kõige parem sõber vangilaagris seal, aga need ei olnud ka jälle kodus, aga see pastori proua võttis nii lahkelt vastu ja õnnistuse ja suure seljakotiga läksin jälle edasi ja lasin mõningad eks episood, mis ma ütlen alati, mis on eriti soomlaslikel Põhja-Soomes öömaja otsimisega jäin hiljaks ja koputan nagu teeme, videvik oli ukse peal ja kaheraudne piss on kohe-kohe vastu mul seal noh, ma kiirelt hakkan rääkima, et ja et nad saaks öömajasid ja siis väga lühisõna saanud, et kui talle õige mees Askava sisse püssiotsad, olles külal õige mehe, aga kui te olete suli, siis näitas Hibise püssiga püssiga tee peal hingamine jagada, siis tuleb see kõige suurem üllatus. Ta pani püssi, pööras ringi, läks tahatuppa, kahetoaline maja rohkem polnudki sema, läks avad hüppamist oma eelarvekellale, näitas oma pingi sinna magama, ta jättis täpselt minu otsustada, mis ma olen, kas ma olen suli või astun edasi. Nojah, seal magasin öö ära ja hommikul siis edasi astuma, aga et ma ütlen soomlaslike ikka esiteks, kuidas ta julges jätta. Ja, ja siis muidugi, et jõudsin, kas sellesse. Õige, selle õde oli seal Põhja-Soomes elas, aga see oli juba suur talu, oli ja teenijad ja kõik ja sellega väga jutule sea jättis mulle väga muret, kas oli midagi Hankos halvasti läinud, aga vähemalt Oljaatika öömaja anti mulle, tiigadel oli ikka kaks noort tüdrukut all tüdrukud, et nende nende juurde sinna, aga üks oli just ära läinud ikka. Koju nädala lõpuks oli pühapäev laupäeva ja teisel oli kihu jälle pidule mind nagu mind sinna kvartalisse kõrvale pandud ust vahepeal seda ütlesite. Vaata aga vaata, masin Ehinennast kaks tuba kõrvutades, mina ja see oli see, kes pärast hakkab kiusamatule kaheka tuulega tantsima. Ma ütlesin, näed, vaata mu saapad tulevikku tantsivad hästi vedagi järgi ja ja ta siis ma lähen üksi massiskas iiri kahandama. Ma räägin seda nagu lõbus-lõbusad, aga see näitab. Olen iseloomu, et ikka seal hiired ka, et ei ma julge hiirtega siin üksinda magada, et ksi ja seltsiks jäi seltsiks sinule minema ja siis tuli edasi. Mine tuli, elasin ja kolmas Vessanne käis, ma ütlen nagu elusaatus on ikka üks halvasti säetud jalgrattaga, et see on nimelt see, et mind kangesti kipitama laulu minna, kus need kõige suuremad aitajad tüdrukud olid, nad kutsusid ka nii kangesti ka sealt läbi ja mulle teisel pool tööd ära mine kunagi Aulu, et sealsel värav sinna keelatud alasse ja see on vastu nagu salakaubakeskuste natuke, et seal on nii tihe politsei kontroll ja teiseks, et sind võib seal oodata ka, et see ei jäänud märkamata Walko poistele, et mul oli vähe natuke soojem suhted, tekkisid seal Hankos juba ja et võib-olla siin oodatakse, seal, ütled ikka sedasi. Kiusamine oli nii kõva, et ikka peab venelasi, pühendas, on natuke sinna suunda, näitab ka juba maanteest kõrvale, mul näpi peale pandud ja sinna ma olin moosid, ma siis olen öö, läbisin metsa all ja ja eks eks, eks siis homme näeb oma hommikuga hommikut, kas ma lähen või ei lähe. Ja siis põhi, põhjamaa metsas on puud ümberringi ja äkki vuhinal üks tüdruk sõidab mööda jalgrattaga mõõtma, vaatan imestunud järgi, nii põlismetsas hilisena peale tüdruk ja mõne sammu rattakett läheb maha ja muidugi mina jõuan jalgsi järgia aitanud, aitan diale ja paneb peale ja sõidab edasi ja jällegi, et maas ja siis ma hakkasin natuke nalja, rääkimata ristilt, sõiduriist käib üle jõu ja üle jõu. Teil hakkab nalja viskama, hakkame koos jalgsi astuma, nii. Siis ta seletab esse põlebki, minu jalgratast ratas ja siis jutustab pikalt oma eluloo, et tema karja lastaga Tamperes advokaadisekretär ja tõde siinse tervishoiu nöörs ja ta on lihtsalt puhkused ja nii edasi ja nii edasi ja siis mulle silma vaatama nagu, et ma hakkan rääkima endast ja ma mõtlesin natukene, kõditan närvi ütelda, aga mina olen jälle üleriiklased tagaotsitav. Aga change soomlaslikett seal sügaval metsas ühtegi tallu midagi, et ei ole niisugune maantee Ani ainult pimeda siin ütlema, aga ei, mingisugust ehmatust ei olnud, ei olnud tema näos. Ja ma ütlesin, et noh, niipalju juttu millegipärast kõigist mõlemal oli nagu kaotatud kodumaa, temal ja minul ja, ja ma ütlesin, et ma magasin kuskil ümarad, räägime homme edasi, et ega mul kiiret pole venda ja tema ütleb, et see ei tule kõne alla, kes sa siin metsas magedad, tule, tule, keda õe sinna ametiruumidesse, see tervishoiuõe kvartalisse, seal on see haigetuba ja seal poodi saame küll. Aga mõtlesin, et kuidas veel olid seletama, et sa korjad CD pealt. Olgu, see toovad sinna ja tase, mina, mina räägin ja siis ma räägin, ma ei tunne nende kõik ette. Sa tuled jälle, kohtavad sõja tuttavad ja ja siis mul on meeles, kui ma vaatan seda, kui ta jutustas õele, seal oli siuke muige põre seda triaadi haiglat sedasi. Ja seal läks jälle siis neli päeva ja siis oli juba olu, tüdrukud olid olud ja siis mu joon läks jälle otse gospeli oli, nii et ma ei tea, aga kas see rattakett jälle oli nagu päästaks pandud, et võib-olla tõesti Oulus maaks vahele. Ja siis lõpuosa oli lõpuosa oli siis läks päris juba nii läbi metsade ja et üldse inimestele näoli katsun ta mitu kilomeetrit piirini oli jäänud veel. Ma ei tea, mis Rohanemist jäävituslikult seal paarkümmend viis 30 metsa mööda metsa minna, murakaid süüa ja kahe päeva töö. Ei kuule ega, aga natuke aeglasemalt läheb kaekesedasi vika vunk aineid, Teide, teie katsioniga küsimest hoolid, aga nüüd ma vaatasin selle uue manaadi peal, nüüd on seal teetsesse aetud kõik isegi üks üks seik on jälle eht soomlaslik on see, et ikka no ei neid ikka murakaid söönud leiba, mis mul oli kaasas kogu aeg nendega elanud muidugi ta toitu poliia. Ühes kohas näen äkki sihuke pisikene pisikene metsatalu lehm õues ja nii kange piimaimu tuli kohe ikka käima, pean sisse, me oleme üks tiim oli ükskõik, kardab, kus ta ikke, mis tal telefoni põle ütelda saab ja lähengi ja. M on kohe nii oojaa mul kohe värsket piima siin võtta, edu põide leida laua peale ja muidugi istumise sinna otsa, mina söön ja hakkab juhtustamad ja see talu on küllaltki tähtis, et esimese maailmasõja läksid siit noored soomlased läksid Rootsi siis venna, sealt edasi Saksamaale ajakirja liikumisõpetussõnad ja kõige parem on minna, et kui siit minna seedeesi astmetes jaatavalt, kitsama sealt ketse videole valvet. Aga võib-olla ma mõtlesin, et kuidas teil on, vaat et ma teadsin täpselt, ma teadsin täpselt, mis teinud, mõtlesin, kus ta vedelas on. Ja nii see on, ja siis oli muidugi maalin juba plaani pealt vaadanud, et Tornio jõgi läheb seal kolarist kõrgemal, läheb Rootsi sisse ja ma vaatasin veel Soome poole, tuleb neid lisajõgesid. Ja et siis ta peaks ikka jalgsi üle saama sellest, et sest nii palju jõgesid tuleb ära, suurused on, ikka on. Ja muidugi tehakse. Orienteerumine oli seal ka lõpuks kompassi mulje on jäänud, niisugune mulje on õiged praktiliselt ainult nende ristijõgede suunaga, et kui jõe peal jaotuse vaatasin umbes nii kui natukene kaugemalt, mis, mis seal jõeni üldsuund on muidugi kaanega ja siis võtsin õige nurga ja õige ja ma olen peaaegu niiviisi 500 neetud täpsusega välja läinud, kus ma mõtlesin. Eksis otsesel pimedat ja võtsingi selle paadi ja üle, läksin. Siis mõtlesin, et kas ma ikka olen Rootsis või on see mõni suurem, saame jõgijatikat, läed häkkerisoove, nägi eemalt, et üks tuleb, kaks pimedusest tuleb see üks niisugune pikem, mustem ja lühike valge niukene noorpaar ja ma räägin soome keeles, et ikka ma tahan just üle piiri ületanud ja otsin ametiisikud, kellel tõesti üles andadesse oomina alles ametiisik. See oli see, miks politsei või ametnik oli kohalik, oligi, lisan politseiriigi politseiametnikule riides, kes, kelle, kes mu esialgu kahtlesin ka c5 kohe oma sinna korterisse. Maja teinekord oli, kus tal materjali ja laud oli kaetud kõigi rootsi peenelt ja ütles, et ikka sähistusin laulda ja nad ise läks oma sama kas tal pruut või naine või kes said noored inimesed, mõlemad läksid nad teise poole. Jutajana jätsid üksimendusele asendis laua kõik tühjaks. Kahe inimesele äratus oli nii palju ja siis muidugi ta tegi seal telefoni kõnesid ja sedasi ja ja siis tuli üks auto järgi, aga see oli juba välispolitsei ja see oli juba näha, et see oli natuke nende soomlastega karvane piiriületaja, see käsutad edasi. See ei rääkinud üldse palju ja Viismil pajala kohe sinna vangiputkasse magama ja keegi ei ole seal eesti keeles kirjutanud, et ikka lugenud Päivi ja siis Rootsi kuningas kinkis mulle vabadusi. Päevapulki oli nii palju, ostad taevas küljes, rina vähem, küsin hullaksid, ma olen terve see aeg kongis ma ei ole olnud, ma olen küll vangilaagrites on, mis on siiski küllaltki lahtised ehituselt geid, barakist ja järgmine hommiku tulise see järgi see, see, see politseiriigi politseiametnik, kes ta vabandas, aga et nad siia küll ei oleks pidanud panema, siia küll oleks peale, aga ütles, et aga need välispolitseid teate neid ja, ja siis hakkas legaalne elu muidugi enne ka ülekuulamisele pajalasse, aga kõik nii. Nii oli see Pikk teekond vabadusse ja nii kui ma seda ütlen Nõukogude Liidust Rootsi saame suvi 1946. Ja suuresti soomlaste abiga. Ei uskumatu rahvas ikka mõni on, see eriti siin Eestis on juba ammu, et ikka joovad ja lärmavad asjadega saama, loomulikult midagi teeb siis ta vadi tõsiselt, kuid ema jooksis tema juurde, kui tema kaklaksestama kakleb, kui tema teeb muusikat, sest ta tiboosiga, kui ta ehitab, ehitab. Ja siis on huvitav ka näha, et üldsegi soomlasena liikuda. Meil need moona komandod, seal vene rahvas üldiselt oli, rohkem ikka hakkasin muigama ja heatahtliku soomlane oli ikka midagi muud kui sakslane või ükski keegi teine. Aga soomlane? Ma ei tea, et ka Venemaal Venemaal? Jah, et kas see oli nende, see süütunne, et nad kallale läksid või? Või ma ei tea, soomlastel on mingisugune nime venelaste juures, aga seal hilisemast poliitikast samuti näha sõjast põhjustatud lugupidamine ja välja hüüdnimi oli soomlase kohtlane kõrgele. Kui keegi. No nüüd ma olen küll palju rääkinud