Koguja tegu, saade on otsinud inimesi, kes ei tegele üksnes mingite asjade kogumisega, vaid kes tegelevad ka teadmiste uute elamuste ja kogemuste kogumisega ja me oleme õnneks saanud päris palju pakkumisi inimeste enda poolt ja täna on meil siin esimesel mail volbripäeval stuudios kena noor daam Ave Maria, mõistlik, kes pakkus iseennast saatesse kõnelema oma harrastusest. Tere. Tervist. Nii kui kõige lühemalt öelda, mis harrastusse siis on? Mina toimetan Vikipeediat, see tähendab siis seda, et ma kogun eestikeelsesse Vikipeediasse infot ja pilte. Infot kogume kõik koos siis koos teiste vikipedist, idega, ajalehtedest, teistest entsüklopeediates, raamatutest igalt poolt. Ehk teeme pilte juurde, nii palju, kui võimalik. Palju neid tõesti vikipedist on siis? Aktiivseid vikipedist on umbes 20 30 ringis vist, kes umbes üritavad igapäevaselt ühtteist toimetada. Kuidas te olete 11 leidnud? Ilmselt läbi Vikipeedia, olemegi leidnud, et seal mina avastasin enda jaoks Vikipeedia. Esimesel juulil 2006 ja mõned kuud hiljem saingi teiste vikipedist digitega kokku. Nii et teil on ka selline seltsielu, kui nii võiks öelda, et ainult ei suhtle interneti kaudu. Ja nüüdseks on, oleme loonud isegi Wikimedia Eesti. Tee nii, et täiesti juriidiline vorm ka asjal olemas, aga kahtlemata ei tee seda mitte raha pärast, vaid ikkagi huvi pärast. Just et endal on hästi põnev ja ja millegipärast mul on tunne, et ma mingil määral on ka järgmistele põlvkondadele midagi sellega, et ma toimetan Vikipeediat, et ma sinna infot kogun ja pilte kukun. Olgu siis kohe ka ära nimetatud, et ei ole mitte erialalt mingi Vikipeedia toimetaja, vaid teie põhitöö on hoopis sekretäri töö ühes tõsises asutuses ütleme nii, ametis riigiametisolev, riigiametnik, nii, aga me läheme nüüd tõesti tagasi selle alguse juurde. 2006 sellest on nüüd varsti juba viis aastat möödas. Et mida te sealt Vikipeediast siis tollal otsisite, teil tekkis huvi seda hakata ise täiendama? Seda on ka teised vikipedist hiljem küsinud, et mille peale ma sattusin sinna Vikipeediasse ja ma ise enam ei mäleta. Aga siis, kui ma olin mõnda aega seal ringi tuhlanud, siis ma avastasin, et oi, et mõned külad on kajastatud vikipeedias, mõnest külast on artikkel ja näe, minu kodukülas ei ole, too oli vaja teha. Et minu esimene artikkel Vikipeedias on siis minu kodukülasid, kui saladus pole, mis külas see oli ja on siiamaani tõnia küla, kus kandis nüüd iga kuulaja, võib ehk ise otsida vikipeedias, kus Tunia küla täpselt on. Jätame selle võimaluse tõesti nendele sellepärast et eks me ju siin oma saatega tahame inimesi tuua Vikipeedia juurde ja võib-olla ka uusi aktiviste vikipedist leida. Et see on see. Seal on küll väga tore, kui mõni avastaks tänu sellele saatele enda jaoks Vikipeedia ja selle infokogumise Vikipeediasse, just nii, aga see oli see esimene artikkel tõni ja küla ja siis edasi on tulnud palju, te olete neid artikleid siin koostanud, redigeerimine täiendanud umbes sellest oma koduküla artiklist, ma sain innustust kõik ülejäänud eesti külad ka Vikipeediasse, nagu siis esisest riik nagu eesti külad seal sees juba. Selles mõttes ma 100 protsenti monteerida ei saa, et viimastel aastatel on ka uusi külalisi tekkinud. Paari aasta jooksul on tekkinud, need ei pruugi olla Vikipeediasse ees. Palju neid on neid külasid siis umbes jälle ma ei küsi täpset arvu, et ega me siin võiksime muidugi minna siia nüüd vaatama Vikipeediasse. Mõned tuhanded, ma ei julge jah täpselt öelda, sest oli üle 4000 küla Eestis. Kuidas te saate need andmed kustutada, need kogute? Näiteks konkreetselt külade kohta asukoha info saime kohanimeandmebaasist. Selline asi on siis Eesti keele Instituudi kodulehel olemas ja siis internetist, et selle kohta infot, mis on näiteks praegusajal selles külas toimumas. Või siis varasemalt ja küla ajaloo kohta ka ehk leidub üht-teist. Huvitav oleks teada, et kas nüüd külaelanikud on ise ka pakkunud andmeid sinna juurde ja püüdnud neid artikleid täiendada? Ma loodan, et on, ma tean ühte juhust, kus minu tuttav ühe küla elanik pani konkreetselt isiklikult kirja, et et seal külas on üks elanik, ema ise. Aga nüüd Aasmäe jälle julgustama ka tõesti neid inimesi, kes elavad külades, nad lähevad nüüd oma siin ja Vikipeedia leheküljele leiavad oma küla ülesse, kui seal on midagi muuta, parandada, täiendada, siis võiksid seda teha. See oleks ainult teretulnud, kui igaüks oma koduküla kohta mingi infokillukese lisaks. Ja võib-olla isegi midagi oma küla ajaloost, selliseid põnevaid seiku, eks see oleks ju see, mida inimesed just tahavadki lugeda, mitte ainult kuiva infot. Nii, aga külad 4000 küla, no mis selle kõrval on teile veel erilist huvi pakkunud. Paneb mõtlema ja nüüd, viimasel ajal olen enda jaoks avastanud pildistamise ja olen Vikipeedia jaoks päris palju pildistanud. Tuntumaid inimesi, tuntumaid hooneid. Seda, mis ette juhtub. Ja niit hakkab tulema fotokonkurss Vikipeedias. Suur üleeuroopaline fotokonkurss, kus on Eesti inimene, saab osaleda. Ja siis on kõvad auhinnad. Ma loodan ka väga. Mul on praegu väga täpselt auhindade kohta, ei oska öelda. Aga siis ongi niimoodi, et kuna see fotokonkurss on kultuurimälestiste teemal ja Eestis on kultuurimälestisi mitmeid tuhandeid, siis ma usun, igas külas leidub üks kultuurimälestis vähemalt mida siis külaelanikes oma küla artikli avastab, mis seal info puudu on sahtlis ka kultuurimälestise üles pildistada ja Vikipeediasse laadida. Tahtsin ka siin seoses Vikipeediaga, et kutsutakse üles Eestit jäädvustama Vikipeedias, et et me oleme siiski tänasel päeval veidi tagasihoidlikud, kuigi me kuulume vist sinna umbes kolmandasse gruppi, et me ei ole veel sadat tuhandet lehekülge täis teinud, aga aga see on siiski väikese riigi kohta päris hea, mis meil on, siin ma vaatan, praegu on vist 84173 artiklit, on praegu vikipeedias. Et see on selles mõttes jah, on ta üpris taga poole, et suured keeled on ikkagi ees, inglise keel saksakeelse heledal on ees seal. Aga arvestades sellega, kui palju on eesti keele rääkijaid umbes miljoni ringis vist ja noh, võrreldes Leedu keele või läti keelerääkijatega või mõne teise, umbes sama suure keele rääkijate hulgaga. Me peame eestikeelset Vikipeediat päris hästi informeeritakse juba tänaseks päevaks. Kui me räägime Vikipeediast, siis see on niisugune suuresti kodanikualgatus ju tegelikult see ei ole mingisugune institutsioon, mingisugune riigiasutusega, isegi mitte äriühing, kes seda koostaks, seda koostavadki kõikjal maailmas, põhiliselt tavalised inimesed. Täiesti tavalised inimesed igalt elualalt täiesti vabatahtlikult. Jah, aga siis tekib kohe see küsimus, et noh, kui tõepärane, kui kontrollitakse, informatsioon seal on, sellest on ju alati räägitud, et noh, et kas ei ole entsüklopeedia paberil ja paks, aga vot need Vikipeediat, kas ta suudab võistelda entsüklopeediat? Ja sellest on jah, mitu aastat juba räägitud ka eesti eestikeelse Vikipeedia ja Eestis ilmunud paberentsüklopeediat vahel, siis aga on näiteks võetud võrdluseks entsüklopeedia Britannica mingi artikkel ja siis ingliskeelse Vikipeedia artikkel ja on tulnud viguni inglisekeelses Vikipeedias kui ka entsüklopeedia Britannica sellel teemal. Aga oli vist niimoodi, et Vikipeedias oli vähem vigu. Kusjuures Vikipeedia helis on ju see, et kui viga leitakse, siis on kohe võimalik ära parandada paberentsüklopeedias seda võimalust enam ei ole. Nii ta on, kuigi ka nüüd entsüklopeediad siirduvad tasapisi internetti, aga kindlasti selle taga on jälle see suur bürokraatia, enne kui seal midagi muutma hakatakse. Vikipeediasse toimub niipea, kui keegi viga märkab või tahab midagi enda teadmistest kogemustest juurde lisada. Ja just ma tahaksin rõhutada seda, et kui need paberentsüklopeediatega Britannica, et nad on nagu väga sellised tõsised tõsimeelset, siis meedias on ju võimalik ka siiski nagu oma mingeid ütleme, isiklikke muljeid kirjutada, ma kujutan ette seesama külade teema, eks ju. Et see oleks ju praegu on seal ka külaelanik tõesti, midagi iseloomulikku oma küla kohta ütleb ta ei piirdu ainult elanike arvuga. Jah, näiteks külapäevade kohta võib ju ära mainida külakiige foto võib üles laadida Vikipeediasse. Et see on ka natukene nagu reklaam või turismiinfo ja et ta tal on mitu funktsiooni, et ta ei ole ainult selline kuiv teadmiste jagamine. Aga tõepoolest, eks see kontrollitavus on ka selles mõttes ikkagi kontrolli all, et ka mitte ainult kasutajad ei jälgi, vaid nüüd ka teie vikipedist ju ikkagi mingil määral jälgi. Ma usun ja see artikkel, mis on vandalism, mida, mis meile tundub vandalism näiteks Naabri mari on loll, et see selle Me kustutame esimesel võimalusel ära, kui, kui märkame ja sellised asjad on võimalik üles laadida Vikipeediasse, aga või esimesel võimalusel. Kustutatakse sest et noh, tegelikult on ju võimalik ju naha niipea kui artiklit on muudetud põhimõtteliselt see on ju kõik selgelt tuvastatud. See on tuvastatav viimaste muudatuste all näiteks ja on näha, millised on viimased muudatused vikipeedias olnud. No vot, meil siin vist võrk väga hästi ei taha ta hetkel töötada, nii nagu meil siin neljandal korrusel ikka kus me seda saadet teeme. Aga kuivõrd nüüd teie tegelete ikkagi põhiliselt eestikeelse Vikipeediaga, aga kui vaadata nüüd ajakirjandust, siis on olnud üsna palju probleeme sellega. Eesti kohta info teistes keeltes on tihtilugu ekslik või lausa väär. Näiteks vene keeles. Kas te jälgite ka selliseid asju? Inimeselt ma usun, et nii mõnigi eesti vikipedist jälgib ka teiste keelte pikipeediaid, aga ilmselt meil väga palju ressurssi inimressurssi selleks ei ole. Aga kutsume kõiki appi endale neid teisi keeli ka parandama. Jah, sest on väga kummalisi asju aeg-ajalt ette tulnud ka Eesti kohta ja mõne eesti inimese kohta. Ma olen vaadanud ka, mis seal minu enda kohta kirjutatud teiega, Ave, Maria vaatasite ja, ja mis on eriti huvitav, et siis sealt näete meil võrk kaduski ära. Et seal on eriti huvitav on see, et sa võid vaadata, kas on toimunud ka selle artikli ümber arute ja ja mina vaatasin, seal on toimunud arutelu nii ja kahjuks viimase viimases servas on kell üks niisugune natuke rumal küsimus minu kohta, mis ma siis nüüd saan teha, kui keegi küsib, et kas ma olen olnud kommunist? Mis ma teen nüüd? Siis on üks võimalus? Pole olnud nii, et ma tahaks nagu eitada seda. Siis saab ka seda arutelu muuta täpselt nagu artiklite, et saab ise minna sinna arutelulehele ja öeldagi, et ma ei ole mitte kunagi kommunist olnud. Me ja siis, kui keegi tahab, vaid vastupidi, siis ta peab selle ümber ja, ja selleks seda peab kindlasti siis viidetega tegema. Jaa, sest viited on seal üsna põhjalikud ja tegelikult see ju tagabki selle siis isikuvabadused või kuidas nüüd öeldakse, tänapäeval see nii tähtis identiteedi kaitse oleks olemas. Sest et ega siis, et keegi ei saaks hakata teise inimese kohta sinna mida tahes kirjutama. No kindlasti need olid ju valimised ja kas olete märganud, et keegi on püüdnud Vikipeediat enda huvides ära kasutada valimistel, et keegi kirjutab näiteks enda kohta ülistava artiklis? Ei julge öelda, et keegi päris enda kohta on ülistama artikli kirjutanud, aga eks need valimised mingil määral on mõjutanud ka Vikipeedia toimetamist ja ja kui administraatoreid on märganud, et tõesti keegi täiesti pahatahtlikult sisestab mingit veidi kaldu olevat infot või täiesti väärinfot, siis on see esiteks ära kustutatud ja kui see info lisamine püsib ja jätkub täiesti pahatahtlikult, siis on seesama artikkel lihtsalt kaitse alla võetud mõneks ajaks. Et siis ka enda inimressurssi jälle hoida, selles mõttes, et. Et ikkagi tähtis on see, et Vikipeedia oleks usaldusväärne ja ta oleks tasakaalustatud, kui nii võiks öelda, see meie eesmärk on tegelikult, kui me nüüd räägime siin Vikipeedia kohast ühiskonnas, siis ta on veidi nagu avalik-õiguslik ringhääling keeta ka püüab võimalikult tasakaalustatud infot vahendada, aga et tal ei ole sellist nõukogu, kes seda kontrolliks, need teie ise kontrollite ikkagi, seda ma mõtlen, kasutajad kontrollivad, et see on suur osutaja. Peab pingutama selle nimel, et see on ikkagi suur ühine ettevõtmine. Kui nüüd ikkagi rääkida edasi sellest teie tööst, et kuidas see siis nii praktikas välja näeb, teil on väga oluline ja kindlasti üsna pingeline kutsetööd, millal ta siis saate tegeleda veel sellise harrastusega? Igal vabal hetkel tegelikult tegelen selle oma Vikipeedia harrastusega, et isegi kui õues olen, liigun fotoaparaadiga ringi ja üritan jälle pilte teha Vikipeedia jaoks. Kogu aeg mõlgub Vikipeedia vaikselt meeles. Aga teil ei ole seda muret, et keegi hakkab teie pilte ära kasutama, et tegelikult ju ka fotodel on ju autoriõigused. Vikipeediasse jahe pildi üleslaadimisel on see nõue, et et tuleb siis sisuliselt oma autoriõigustest loobuda. Et kui seda kasutatakse Vikipeediast väljaspool, siis seda pilti peaks pildi alla peaks muidugi mainima, kes selle pildi autor on. Aga selle pildiga võib pärast teha ükskõik mida, kui seal Vikipeediasse loetud, et et täiesti. Kus ei pea minema või ei saa minna sellega siis te ei saa, väga täpselt ei teagi. Nii, aga veel sellest, kui teil on vaba hetk, eks te lähete koju. Neil on arvuti, lööte selle Vikipeedia lahti ja, ja kuidas siis hakkate otsima seal, kas hakata otsima mingi teema järgi näiteks kuhu te tahate neid pilte panna või noh, ka neid tekste seal redigeerida, et kuidas tegelikkuses toimub? Esiteks, ma vaatangi üle viimased muudatused, et ega ei ole mingit vandalismi tekkinud, et et see siis võimalikult kiirelt oleks hävitatud. Ja siis ma vaatan üle uued artiklid, mis, mis nendel on võib-olla puudu või üht-teist võib-olla valesti. Ja kas teie üksinda seda teete, vaid ka teised vikipedist samamoodi toiminud, et kas teil on mingi niisugune kontakt pidev omavahel või olete teie üksinda toimetada? Ei, ma ei ole üksinda toimetaja ja ma usun, et kõik aktiivsed Wikipedia istid kõigi oma võimaluste piires püüavad maksimaalselt anda, et Vikipeedia oleks ikkagi usaldusväärne. Kuigi meid on nii vähe, meid on 20 ringis, ainult, aga püüame ikkagi. Nii mis ala inimesed need on peale teie, kes olete riigitöötaja igasuguseid. Jah, meil alade ampluaa on väga lai, on ülikoolis õppejõude ja ma ei oskagi väga täpselt nagu midagi määratleda. Aga kindlasti on võib-olla ka üliõpilasi ja ja on küll, et ikkagi see harrastus hõlmab väga paljusid ja erinevaid inimesi. Te mainisite ka seda seltsielu ja seda fotokonkursi, aga ma tean, et Vikipeedia tegijad käivad ise ka koos aeg-ajalt niimoodi ja arutavad asju. Ja täitsa saame vahel kokku, kui jälle mingit võistlust või on vaja korraldada, siis saame kokku ja kui on vaja lihtsalt omavahel asju arutada, jälle saame kokku, jah. Chicas. No vot, see on teie harrastus. Ma küsin nüüd siia kõrvale, et kuidas te sotsiaalmeediasse suhtute, ma mõtlen siin Facebookid ja Argotid ja ütleme ka siis Youtube'i ja muud taolist. Mina arvan, et tänapäeva kiires maailmas on see sotsiaalmeedia täiesti vajalik, sellepärast et et inimesed liiguvad hoopis rohkem ja nad kasutavad arvutit samas hoopis rohkem ja siis nad noh, et vanade tuttavatega mingitki kontakti hoida on sotsiaalmeedia täiesti vajalik. Nüüd ma küsin, kas te oma kodukülaga hoiate kontakti niimoodi selle kaudugi? Aga tegelikult jah, see internet või see suhtlemine on ju liikunud arvutitest juganud mobiiltelefonidesse ja ja nüüd nagu me oleme kuulnud juba ka teleritesse ja igale poole, nii et et tegelikult see on paratamatu, too areng. Aga kuidas suhtuda sellesse, et öeldakse, et inimesed võõranduvad üksteisest sel kombel, kui nad ainult suhtlevad arvuti kaudu ja ei kohtu enam nii palju omavahel ja noored inimesed veedavad tundide viisi aega kas surfates või siis mänge mängides? Arvan, mingil määral on tõesti võõrandumine Eestis, et läks siis viimase 15 aasta jooksul toimunud inimeste vahel aga samas jälle leitakse uusi kontakte, eks ole, et noh, ühelt poolt võõrandatakse võib-olla tõesti, aga tekivad ka uued kontaktid. Kui palju teil on kontakte need Rickype testidega mujalt maailmast? Minul isiklikult on vähe, neid on, aga neid on üpris vähe. Aga kindlasti jään teistele, ikka on ka seda suhtlust ja ma usun ja aga nüüd ikkagi tulles tagasi selle materjali koguma siia juurde, te ütlesite, et vaatate siin ajalehti ja kindlasti võrgud, et et kuivõrd nüüd ikkagi seda trükitud infot kasutatud, et kuigi te olete nagu uus meedia võrreldes vanade raamatutega ja ja leksikoni tega, mõtetest, raamatuid ja entsüklopeedia niisuguseid vahendeid ja. Mina isiklikult sisuliselt ei kasuta, sest noh, oma Tallinna kodus mul puuduvad need hetkel. Mõistet arvestades, kui kallid nad ka kõigele lisaks veel on Kui nad on internetis olemas, nendel ligipääs ei ole nii lihtne kui vikipeedia infole. Nojah, ma tean, et Britannica küllaltki kallis lõbu, kui tahta seda võrgust nadi jälgida ja otsida sealt, aga noh, ilmselt siin on ka seesama asi, et kui kellelgi jälle on targal inimesel see kodus olemas ja kui ta märkab seal mingit noh, ma ei taha öelda viga erinevustega, Ta saab siis seda jällegi ise püüda, parandada või täiendada. See oleks hästi tore, kui keegi, kes leiab vead vesti, tulede parandab selle artikli kohal on üleval nupuke redigeeri ja sinna saab klikkida ja siis saab parandada vea. Jah, aga ma just seda tahtsingi rõhutada, et tegelikult need, kes hädaldab ta aeg-ajalt, et vikipeedias on vigu, nad ei saa aru, et see ongi nende enda süüsis. Igaüks, kes vea leiab ja seda ei paranda, on siis ise süüdi, kui ta on leidnud ja seda selle parandamata jätnud, sest kogu vikipeedia ongi tegelikult vabatahtlikult tehtav entsüklopeedia. Kuidas te suhtute nüüd Vikipeedia kõrvale tekkinud näiteks sellisesse ärilisse lahendusse Pluuto Ruunasse kus siis on sel kombel, et inimesed võtavad ühendust, esitavad küsimuse ja siis on olemaski ekspertide seltskond, kes siis vastab sellele tasu eest? Teie vist ei suhtu sellesse väga, suhe puudub täiesti info puudusel, Etti Uta runo kahte. No vaadake selle järgi siis internetis, siis näed uurima jah, et noh, tegelikult on see ka üks samasugune võimalus tegelikult teadmisi vahendada võrgu kaudu ja noh, seal on minu teada, kunagi oli ka meil saade sellel teemal kus inimesed annavad eksperdid ennast üles ja siis, kui tekivad sellised küsimused, siis suunas võetakse need nendele ekspertidele. Nii et noh, see on nüüd natukene selline kommertslikum lahendus sellesama Vikipeedia kõrval. Ilmselt need küsimused ei ole siis ka otseselt info leidmise eesmärgiga äkki. Täid, no seal on ilmselt komplitseeritumaid küsimused, eks ju, mida ütleme Vikipeediasse ikka tervet lauset ei ole mõtet sisse kirjutada, siis võid saada väga palju erinevaid vastuseid. Vikipeedia on ikkagi orienteeritud mõistetele. Google on see, kes siis võib anda teile lausetele vastuseid. Aga kui nüüd ikkagi vaadata tulevikku, Te, olete nüüd sellise auväärse koha peal hekke Vikipeedia toimetaja. Et kas te mõtlete, et äkki te seotegi oma tuleviku sellise tööga või jätnud ikka oma põhitöö juurde? Oi kui teaks, mis, mis aeg toob. Aga on seal mingit perspektiivi selles mõttes, et see harrastuse võiks ka kunagi leivatööks kujuneda. Mina isiklikult kardan, et kui mina hakkaksin Vikipeedia toimetamise eest palka saama ma ei naudiks seda enam niimoodi nagu, nagu praegu siis noh, iga siis ta muutub mingil määral kohustuslikuks minu jaoks. Ja noh, nagu me teame ju inimesi kohustuslikud asjad ei ole nii meeldivad kui need, mis me oma hobi korras teeme. Et ma vist ei tahagi Vikipeedia toimetamise eest palka saada. Me teame, et Vikipeedia kui süsteemi peetakse ju ülal annetuste najal ja kuivõrd ka Eestis need keegi anne On annetusi tehtud ka Eestist ja ma usun, et kokku aastate jooksul on Eestist päris palju läinud annetusi. Vikipeedia süsteemi üleval hoidmiseks. Aga need lähevad siis otse siis sinna Vikipeedia keskusesse või, ja mingil määral ka teile siin aktivistidele. Need peaks uurima kuidas nüüd on, kui Eestis on MTÜ loodud intiimselt Töö võiks ikkagi ka natukene sellest tuge saada, sest noh, ka seesama Vikipeedia propageerimine ja tutvustamine ju ikkagi nõuab ju ka natukene. Ma arvan, iga Eesti inimene võiks vaadata, kui ta annetus teeb, kas ta teeb seda ikka eestikeelse Wikimedia MTÜ heaks. Jah, ja kindlasti Eesti heaks ja Wikimedia Eesti töö, tuletame meelde kõigile lööte sisse, Google'isse leiate üles saate kontakti. Aga kui me nüüd mõtleme tuleviku peale ja kui meie Interneti kasutajad Vikipeedia kasutajad nüüd tõesti leiavad, et mõni nende hea ja tuntud näitleja või laulja või, või võiteadlane kestahes või ka tuntud ja hea õpetaja sealt puudub, et kas nad peaksid nüüd siis kohe ise sinna kirjutama mingi artikli või peaksid nad pöörduma Wikimedia, Eesti? MTÜ? Wikimedia Eesti MTÜ kindlasti ei korralda uute artiklite tekkimist Vikipeediasse ja ei vastuta ka Vikipeedia sisu eest, et Wikimedia Eesti tegeleb pigem taustategevustega, et pigem võistlustele auhindade otsimisega ja sellised noh, toimetajate motiveerimisega ja selliste asjadega. Nii et ikkagi, kus viga näed laita, seal tule ja aita, on see teie põhimõte, et kui keegi ei leia sealt oma mingisuguse lemmik inimese või kangelase märksõna, siis võib seda teha ja, ja tegelikult sinna võib ju ka kirjutada artikleid mitte ainult elavatest inimestest, vaid ka noh, näiteks kalevipojast. Jaa, täiesti kindlasti. Appi, ma ei teagi praegu peas, Kalevipojast on artikkel olemas. Aga alles hiljuti ma avastasin, et oi, Indrek, seist ei ole artiklit, aga tänaseks juba on. Nii et asi areneb ja tegelikult on ju arenenud üsna kiiresti, viimastel aastatel siin iga aasta tuleb kümmekond 1000 tuut artiklite juurde, umbes nii, ta on, igal juhul. Ma tänan, Ave Maria, mõistlik, et tulite meile stuudiosse ja virgutasite inimesi oma harrastusega liituma ja kui need oleks juba mitte 20, vaid 200, ma arvan, et siis võiks ka Eesti Lipeedia olla täiesti universaalne, väga usaldusväärne ja väga suur, tõsine abivahend ja andmebaas. Tänan saatesse kutsumast ja kutsun kõiki Eesti inimesi ikkagi vikipeedias vigu parandama ja septembris osalema ka fotokonkursil, Kultuurimälestised Vikipeediasse. See tervitus ja see üleskutse läks nüüd kogu Eesti rahvale, aitäh teile ja ilusat volbripäeva jätku.