Kirikuelu tere õhtust lõppenud nädalal olnud kirikuelus väga pidulik. Eile pühitseti Lasnamäe õigeusu kiriku rist, see on väga olulise etapini jõudmine kirikuehituses, mida väljendas hästi ka eile Lasnamäele kogunenud rahvahulk. Täna pühitseti Peterburis eesti Jaani kirik taas pühaks kojaks ja hetkel on ka Eesti Televisioonis käimasülekanne sellelt jumalateenistuselt. Ka see on olulise lõpu ja uue alguse tähis tänases saates, aga tuletame meelde, et neid kirikuid, mis vajavad taastamist, on veel ja veel. Tartus on üheks näiteks ajalooline Maarja kirik, mis nõukogude ajal võeti koguduselt ja anti maaülikoolile võimlaks. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja alustame siiski pidulikumast poolest, et uurida, milliseks kujuneb Eesti kirikuelu Peterburis. Täna on pühitsetud sisse renoveeritud Peterburi Jaani kirik ja me teame, et siin on koguduse õpetajaks Eesti poolt saadetud ja valitud Raino kubjas, kes on praegu Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja. Ja no kuidas see valik tuli otsus, et võtta ette alatasa selline rännak ja teekond ja. No väljakutse on suur ja ma olen alati igasugustele väljakutsetele vastanud ja võib olla ka see veel, et kuna vanus on selline, eks ole, et siis viimane aeg on veel i-le täpp peale panna ja ilusti see asi lõpetada. Kui mõelda seda kogudust ja seda tööd, mis seal teha tuleb, siis sisuliselt tuleb ju otsast alata. Loomulikult on eesti kogukond olnud olemas Peterburis, seal on pikk traditsioon. Aga et kogudus koos väiksed seal kiriku ümber läks, tegevus on sisuliselt uue koguduse ehitamine, lisaks siis kiriku renoveerimisele. Päris nii päris nullist ei ole, sellepärast et Eesti pood on seal vähemalt minu teada kaks aastat käinud kord kuus, õpetaja salveste. Ja, ja väike kogudus on alati olud, muidugi ruumid olid, teised ruumid olid laenatud Ingeri kiriku palvelast. Aga nüüd on siis nagu päris päris oma kirik ja selles selles mõttes küll. Kui palju seda eesti kogukonda seal siis on? No antud momendil on kolm 40 inimest, nagu ma tean, ja noh, ma kohtusin ka nendega, ma olen korra seal juba käinud ja lootus jääb niimoodi, et et kuna Eesti Kontsert korraldab seal mitmesuguseid kontserte, et siis hakkab nagu rahvas tulema ja uudistama ja, ja mis ka siis mitte kogudusse astuma. Kuidas te olete planeerinud, kas elada Eestis või siis minnagi Peterburi ja elada seal kohapeal ja teenida nii, nagu koguduse õpetajad enamasti teenivad. Olles koguduse juures? No tähendab, koha peal olles on muidugi jah see asi ikkagi hoopis teine ja hoopis lihtsam ja võtab vähem harjumist, aga praegu seoses igasuguste formaalsuste ka kuna Venemaa ei ole ju euroliit, eks ole, seal käivad need asjad natuke teistmoodi. Et esialgu tuleb pisteliselt käia küll ja. Nii et plaan on teil ikkagi minna sinna koha peale, aga praegu ei ole viisat selleks, et seal kohapeal elada. Jah, jah, jah, täpselt nii ongi. Aga muidu on seal need võimalused olemas, et on õpetaja jaoks pastoraadiruum või eluruum ja, ja on mõeldud niimoodi, et õpetaja saab seal koha peal olla. Millegipärast on niimoodi, et õpetajal tähendab pastoraadi, kui sellist ei ole kirik ja õpetaja ruumide peale ei ole keegi mõelnud, õigemini ruumi ruumipuuduse tõttu ei andnud see asi välja nii et, aga seal on üheksatoaline ostel. Et esialgu nagu jääb siis nagu üks tubaselt ostelist ja nagu ikkagi, eks edaspidi siis paistab, mis saab. Missugust tööd on plaanis seal teha, kui sageli jumalateenistusi ja mida võib-olla veel? Õige oleks muidugi neli korda kuus, nagu ta igal pool luterlikes kirikutes ja ka muidu on, aga noh, kuna pisteliselt käimine on, siis võib-olla tuleb kaks korda kuus välja ja noh, on seal väike laulu koorikene olemas ja mina kui puhtil inimene ja dirigent, ühesõnaga üritan, kuna linn on suur, et äkki õnnestub ka mingisugune väikene puhkpilliansambel kõigepealt sinna moodustada. Raino kubes, te olete ka muusikaga tegelenud, samas olete te pikaajalise kaitseväekarjääriga. Aga kas see nüüd te olete muusikaga tegelenud ja et Peterburi Jaani kiriku renoveerimise on võtnud ju enda vedada Eesti Kontsert, et kas see on ka üks põhjuseid, miks te olete sinna valitud õpetajaks? No ma arvan küll, et väike väike põhjus võib olla küll jah, sest et noh muusika inimesena ma saan siis võib-olla ka Eesti kontserdile seal kasulik olla, et see ei ole minu jaoks võõras. Aga see kontserdipool ja kogudusepoolne peaksid siis selliselt koos toimima, selline ühine ettevõtmine kirikuruumi võimalikult hästi ära kasutada ja teenida võimalikult hästi seda eesti kogukonda ja miks mitte võib-olla ka vene kogukonda Peterburis. Seda kindlasti, et tuleb see töö ja Eesti kontserdi ja kiriku vahel ära jagada, noh, seal on veel üks niisugune kurb tõsiasi praegu, et kiriku renoveeris ütleme Eesti riik, aga tegelikult kirik kuulub Ingeri luterliku kiriku alla, nii et ta ei ole Eesti, ei ole EELK, vaid ingeri kirik, seal on väga-väga kummalised ja keerulised, edasi. Kuidas siis selle kiriku päris omandiga on, ma tean, et Venemaal vist ei ole võimalik saada eraomandisse, pühakodasid. Vot, ma ei tea ka neid seadusi, aga ilmselt kui see oleks võimalik olnud, siis oleks seda ka tehtud, aga, aga ilmselt ei ole see võimalik ja Vene riik tunnustab, ütleme, Ingeri kirikut, kuna ja nemad on Vene kodanikud ja asi on lihtne. Aga, ja ütleme, välisriikide kodanikena pea riike puuduvad vastavad lepingud ja asjad. Tegelikult on ju seal veel kaks suurt hoonet, mis on omal ajal 19. sajandil ka eestlaste pool ehitatud, niuksed minu meelest kuuekordse suured majad, kus oli siis Eesti kool ja, ja nagu varjupaik ja õpetajate kortereid ja noh, need on kõik Peterburi linna käes ja noh, need süsteemid maha, ausalt öeldes ei oska öeldagi, mismoodi nad toimivad. Kirik on siis eestlaste ja kas on ka Ingerlaste teenimiseks? Ei, ta on ikka mõeldud eesti kogudusele, aga Ingeri alluvuses. Kuidas on kohalike venelastega, kas on plaanis ka korraldada üritusi või laiendada koguduse tegevust selles suunas, et pakkuda midagi nendele vene rahvusest inimestele, kes võib-olla tunneksid ka huvi luterlaste vastu, sest me teame, et enamasti on ju vene rahvas õigeusku. Seda küll jah, seda näitab aeg. Aga põhilootused on praegu muidugi kontserttegevuse peale, ühesõnaga siis paistab, milline kontingent seal käima hakkab ja sellest võib siis ühte koma teist välja kooruda, aga praegu on raske ennustada, et tegelikult on ju, tegelikult on ju Venemaal ka niinimetatud vabakirikute tegutsejad, artistid meetodistid. Aga noh, see on ikkagi siis, kui ise oled koha peal, siis selguks asi Kas praegu on ka juba kontsert, plaan paigas? Jah, ma tean, et märts, aprill ja mai, kolm kuud on Eesti muusika päevad Peterburis, nii et seal käib väga tihe ja väga vilgas kontserttegevus, hakkab olema. Ja nüüd järgmine jumalateenistus pärast seda, kui kirik on sisse pühitsetud See on siis täpselt niimoodi, kuidas asi viisaga laheneb? Nagu viisa saan, nii ma muidugi lähen, aga praegu ei oska, ei oska öelda, kui palju see aega võib võtta. Saan ma õigesti aru, et ongi olukord, kus kirik on sissepühitsetud. Tulete tagasi Eestisse ja viisat enam ei ole tagasi minna ja oma tööd teha. Seda küll ja tuleb oodata nii-öelda pikka viisat ehk kolm kuud ehk 90 päeva, aga see võtab, see võtab ilmselt aega natukene. Need ei oska praegu tõesti öelda. Kirikuhoones, siis on ka majutusvõimalus olemas, see nüüd avatud kõikidele, kes teavad, et selline kirik on olemas ja selle juures tegutseb ka ütleme siis selline hostel või hotell, väike. See on reklaamiküsimus ja see ülesanne on pandud praegu koguduse juhatusele ja tema esinemisele Külli Sulele. Et nemad on nagu selle konjunktuuriga ja, ja kohalikud inimesed, nad teavad, mismoodi seda asja siis teadvustada ka teistele. Kas sellest peaks hakkama tulema tulu siis just koguduse tegevuse rahastamiseks? Täpselt nii, ma kujutan ette, et kui ta on natukene odavam kui, kui, kui Peterburi hotellid ja muidugi on ka eksklusiivne ikkagi kirikuhoone, nii et selle asjal võib täitsa tulevik olla. Võib-olla just Eesti inimesed, kes teavad, et seal on Eesti kogudus, Eesti kirik ja kui hinnatase on ka vastav, siis võtavad just selle koha endale ööbimispaigaks. Ma arvan küll, jah, see hakkabki niimoodi ilmselt olema, näiteks ühe päevaga seal ära ei käi ja kui inimene tahab sinna kontserdile tulla, eks ole, siis ta tuleb eelmine päev ja siis ta võtab endale muidugi ööbimiskoha. Ja see asukoht on ka päris soodne vist. Asukoht on ikka päris kesklinn ja vanalinn. Et konservatoorium on seal lähedal, Maria teater on seal lähedal Ermitaažis seal lähedal, nii et jah, koht on väga soodne. Aitäh selle intervjuu eest, Raimo kubjas, Peterburi Jaani koguduse õpetaja. Loodan tõesti, et need viisaküsimused lahenevad võimalikult peatselt. Et Peterburi eesti kogukond saaks osaleda jumalateenistustel emakeeles ja see kirik leiaks ka kirikuna rakendust. Suur tänu ka teile ja kohtumisteni kontserditel ja teenistustel Peterburis. Hetke pärast vahetame teemat ja räägime edasi kirikuhoonest, mille renoveerimine ja paremad ajad ootavad alles ees. Jutt käib Tartu Maarja kirikust, mis võeti nõukogude ajal koguduselt ning muudeti spordisaaliks. Oleme siis Tartusse ajaloolises Maarja kirikus, mis on Pepleri tänava alguses. Tartu inimesed kindlasti teavad seda, aga samas ega lihtne seda pühakoda üles leida pole, sellepärast et torni enam sellele ei ole. Nõukogude ajal kasutati seda kirikut ju võimlana. Eesti põllumajandusakadeemia, praeguse maaülikooli võimla oli seal aastaid. Nüüd olemise sisse saanud. Temperatuur on miinus kaheksaga taadi. Peeter Paenurme, Tartu Maarja koguduse õpetaja Sindivist jumalateenistusi ei pea. Suvel. Pidasime järjest nagu regulaarselt pühapäevased teenistused siin, aga talvel siin olnudki Ta küll kulukas. Keskküttesüsteem võiks toimida ka, aga siis me peaks tervet tartu linna kütma. Siin on, on et see soe läheb ülesse ja lae alla ja katuse alla. Ja kõrvalhooned tuleks sel juhul kütta kogum pleksi, see ei ole nagu meie jaoks võimalik. Elektriga pühadeks kütsime siin aga Maarja kogudus on vana kihelkonna kogudus ja tegutseme praegu siis nii nagu ka teised maha kogudused, et meil on suvine kirik ja, ja, ja talvekirik. Kui me vaatame seda kirikusaali, nüüd on ta juba siis kõikus niimoodi, kuna siia on toodud kirikupingid. Ka altar on toodud pult, kust saab lugeda pühakirja tekste. Altari asemel on vana too altarist, aga põrand on siiski spordisaali põrandat põhimõtteliselt, kui siiralt panna mõlemasse saali otsa korvid, siis võiks korvpalli mängida. Olete te siin mõelnud ka saali funktsionaal kasutada? Lisaks siis jumalateenistustele ka täiesti korvpallilahinguid koguduste vahel pidada? Maaülikool viis korvid kaasa siis, kui siit välja koliti. Me ühe väikese korvi küsisime endale ka muuseumi jaoks. Aga ei, me ei ole ikkagi mõtelnud, et seda siin nüüd ka jälle uuesti spordisaaliks teha. Et kaua aega nagu selle vastu võideldud, et ta on pühakoda ja võiks olla pühakojana. Et eks ta ootab siin praegu ka sellist projekteerimist, ehitust, et ta võiks ikkagi omandada kiriku väljanägemise ja, ja nii väljast kui seest. Praegu on selline ajutine olukord, me oleme ära kasutanud need võimalused, mis siin on, et et see ruum on oma mahult, et säilinud nii, nagu ta on eelmisel kevadel, siis kui oli talgu päev, siis siis ka siin oli hulga rahvast. Võtsime kileteest ära, mis oli spordisaalis siin pandud ja ja võrgud olid siin veel akende ees palli eest kaitsta. Pesime aastakümnete mustuse akendelt ära, nii et ta on tegelikult juba niukene valge ja kiriku moodi. Kindlasti need pinke annaksin ka tõsta, kui, kui vajadus on, aga oleme sättinud niimoodi, et on, on sellise kiriku väljanägemisega. Just nimelt, et me siin oleme ka teinud. Selle altaripildi ei hakanud ka midagi uut siia konstrueerima Illar kannelmäe, kes on meie keskelt juba juba igavikku läinud, tema tegi selle ettepaneku või andis selle hea idee, et võiks selle vana tari foto paljundada nihukesele suurele kangale. Et on selles mõttes kõnealtaripilt ikkagi siin silmade eest, muidu inimesed küsisid, et kus see, kus see altar siin nagu on olnud või et tõesti, et kahel pool on korvid ja ei saa inimene aru, et kuhu poole peaks vaatama. Altari Me tegime siia küll ajutise, aga, aga mis on selle kiriku jaoks. Ja Soomest ka sügisel saime ühe puldi, võiksime seda kantslis nimetada. Et tegelikult selline sisustus on meil olemas. Orelit me oleme hetkel toonud koguduse majast, kui me teenistusi siin peame. Aga siis, kui suvel oli kirikupäev ja noortefestival siin, siis siis tehti siia selline kõrgem poodium ja ja, ja pärast ma siis seda natukene täiendasime, tegime veel nagu ühe astme siia juurde, nii et, et ta on juba selline altariala ja muretsesime ka siia vaiba. Et tegelikult nihukene, üsna sakraalne õhkkond siin on, kui, kui jätajasse korvpallipõrand siin kõrvale ja muidugi seinad on, on juba vanad, määrdunud ja, ja valgustus on spordisaali. Aga ma usun, et inimene, kui siia tuleb ka teenistusele, et et siis siin ka noh, ütleme siis nii, et midagi väga häirivat, et ei ole ehk mis, mis inimese mõtted võiks, võiks jumalateenistuselt kõrvale juhtida, et mis on oluline teenistuseks, on olemas ja ja ilmselt see inimese enda suhtumine on, on see, mis, mis ka teda aitab jumalateenistusel kaasa elada. Et nõnda me saame seda siin kasutada küll soojal perioodil, sellel aastal last ka ülestõusmispühadest alates. Me võiksime uuesti siia kolida ja pidada siin teenistusi, Kunime siis saame ka oma projektidega nii kaugele et saab juba midagi konkreetsemat siin plaanida. Samuti on vaja veel tublisti raha koguda, et ehitama hakata. Näiteks ühel hetkel tuleb siin ka ikkagi panna uksed kinni ja, ja anna ehitajatele ruumi. Aga meil ongi, et praegu on kogudusemaja kirikusaal kasutusel, on võimalik käia siin ja seal ja, ja oma tööd nõnda korraldada. Kui vaadata veel selles saalis ringi ajaloolises Maria kirikusse, mis on Tartus, siis Pepleri tänavavalguses siis tõesti need suured aknad ütlevad, et tegemist on püha vajaga, aga rõdud on nüüd osaliselt nende akende ees, need on spordisaali rõdud, et oleks pealtvaatajatel võimalik mängu jälgida. Ma saan aru, et eks tulevikus kõik see üleliigne siit läheb ära ja lagi on kuidagi madal. Et kiriku originaalprojektid on olemas, no nii palju, kui neid tookord tehti, võib-olla mõni leht on ka puud aga salongi tegelikult, et nagu pealtvaade või põhiplaan ja külgvaade läbilõige, et kasti tehtud projekt. Selle selle järgi me saame orienteeruda, seal on ka ta isegi joonistanud nagu kahekordsed rõdud ja need ulatusid ka siis päris nagu torni juurest kuni altarini välja, et tegelikult need praegused rõdud on, on minu meelest samal kõrgusel ja enam-vähem samamoodi nagu nad olid. Muidugi need rõdud olid laiemad ja siin olid ilusad postid ka rõdude all. Ja, ja orelirõdu oli muidugi mahukam, et seal oli, oli vägev sovery, orel ja lagi oli pisut kõrgemal, et siin sarikad ratast on see praegune lagi, umbes meeter maad natuke rohkem allapoole riputatud. Et eks see tuleb siin ka lahendada. Praegu me olemegi välja kuulutanud arhitektidele ideekonkursi, ootame nüüd ka siis juuni alguseni esimese juunini neid ettepanek, kuid et siis saaks nagu edasi leida konkreetse projekteerija ja täpsemad joonised teha. Aga praegu, Meie nagu mõte ongi olnud ka selles, et et seda saali noh, võib väga mitut moodi taastada teda taastada nii nagu ta oli. Piltide järgi oleks see ka võimalik, aga aga et see oleks päris keeruline ja kas ta oleks otstarbekas. Oleme nagu andnud arhitektidele vabad käed, et, et siis kaasaegset lahendust. Kindlasti nagu meie huvi on ka, et kuna väljast kirik taastatakse nii nagu ta oli klassitsistlik hoone et ka selles taastat tud hoones võiks Sissastajal olla see see arusaamine, et, et see on vana kirik ja ja et võiks ühendada need erinevad ajastud. Ka need erinevad funktsioonid, eksime, teeme ka mingi muuseumi nurga või mingi mingi lahenduse, kuhu kuhu saaks tõesti ka panna ronimisredeli ja, ja korbi üles ja, ja sinna kõrvale ka mälestustahvel kester kurikule, kes on kirjutanud esimese turnimise raamatu esimese kehalise kasvatuse õpiku eesti keeles, nii et selles mõttes see kirik on ka spordiaadetega olnud, et ajalooliselt väga tihedalt seotud. Ma olen isegi natukene natuke nördinud, et maaülikool siia spordisaali ehitada, see ei pannud kurikule juba juba siis mälestustahvlit. Ja siin muidugi on meil üks mõttega, et see saali maht võiks jääda natukene ka tulevikus väiksemaks. Sellist suurt katedraali mahtu, kuhu terve kihelkonna rahvas tol korral pidi ära mahtuma. Ma ka tegelikult täna otseselt ei ole, ei ole vajadust, et praegu on ka need kriteeriumid, et me peame teda talvel kütma ja Tartus on mitmeid kirikuid ja kui Tartu linnarahvas tahab kõik hakata kirikus käima, loodame, et need ajaski jälle uuesti tulevad. Et siis teenistust või, või ehitame kirikuid juurde. Aga et siia ruumigi. Me võiksime ehitada kas ühte või teise otsa või ka mõlemasse otsa mingi jagu. Lisaruume siia põhimõtteliselt mahuks isegi kolm korrust kiriku sisse, ära lisaruume, et me tahaksime siia saada sellise koguduse saali ja tegelikult ühe väikse kabeli ruumikese. Ja, ja siis klassiruume, kaheksa kantselei tahaks siia paigutada ja siin võiks tegelikult ruumi leida ka nagu muude projektide jaoks. Mingit nagu lisategevuste jaoks. Et ta võiks olla ka tulevikus selline koguduse keskus, väga mitmeid funktsioone täitevhoone. Peeter Paenurm, Tartu Maarja koguduse õpetaja ma tulen tagasi alguse juurde, Me oleme Maarja kirikusaalis endisesse maaülikooli võimlas, kus on miinus kaheksaga, niimoodi. Ja praegu te käite siinsamast lähist seal koos kogudusemajas, kus on ka kirikusaal olemas, mis tagab selle, et kui ühel hetkel tõesti saate need projektirahad ja saate selle vana kirikusaali renoveeritud, taastatud, et siis talvel ei ole siin miinus kaheksa kraadi, võti on kogudust täis elu ja ka raha, et kütta seda hoonet. Eks kõige rohkem ongi selle jaoks vaja vaja uskuda seda teadmist et me teeme jumala tööd, eks siin on võimalik kindlasti saada sooja sisse, et praegu, Me kütame teist hoonet et kahte kahte suurt maja, nüüd ei ole ka mõistlik praegu kütta. Et kui me siia kolime, et eks, siis me hakkame seda seda hoonet kütma. Aitäh selle intervjuu eest Peeter Paenurm. Tartu-Maarja koguduses. Kirikuelu tänaseks kõik, kui jumal lubab, kohtume taas tuleval pühapäeval kell 19, null viis. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin teile rahuliku õhtu jätku.