Kirikuelu kirik ja poliitika, ka need on omavahel seotud. Erakonnad püüavad kristlaste hääli, kirikut püüavad poliitikutele meeldida ja riik soovib omakorda, et kirik ja kristlased täidaksid riigis teatud rolli. Kas erakonnad? Meil on oma valimisprogrammides ka kirikute ning kristlaste peale. Kui lihtne või keeruline on kristlasel üldse langetada valikut, kelle poolt hääletada sellest täna räägimegi? Valimised on reaalset juba alanud. Et on saanud anda alates neljapäevast. Ja täpselt nädala pärast saab valida oma elukohajärgses jaoskonnas. Kirikuelu toimetaja. Tänases kirikuelu saates on külaliseks Alar Kilp, kes on Tartu Ülikooli politoloogia õppejõud. Ja me räägime natukene erakondade valimisplatvormidest ja nendest punktidest võib-olla ja nendest märksõnadest, mis võiksid kirikut ja kristlasi huvitada. Ma tean, et artistid on teinud ka pöördumised suuremate erakondade poole ja on välja toonud ka omad küsimused. Mis teid huvitanud, tahtnud vastuseid saada. Noh, see on mõnes mõttes nagu keeruline küsimus, et kui sa küsid, et mida kirikutel oodata või mida on kristlastel oodata saab arutada nagu hästi mitut moodi, et kirikud tänasel päeval eelkõige tahavad head suhet linnavõimudega ja riigi valitsusega. Selles mõttes võib nende jaoks olla täiesti piisav, et, et suuremad erakonnad otseselt kirikutega koostööd ei mainige. Ja noh, miks mainida seda, mis niigi toimib hästi ja väidaksid, kirikute ootused on, on erinevad lihtsalt inimeste omast ja, ja kui me peaks rääkima sellest, mida kristlane ootab, siis on kristlasi ka väga mitut sorti, et kui mõelda niimoodi, et palju erakonnad usuliselt midagi mõtestavad, veid kristlikul ei, mitte sümboolses kujundlikus mõttes, vaid otsesõnu, et püüdes leida midagi kristlikust traditsioonist või uuest testamendist poliitika mõtestamisele, siis teevad seda kõige rohkem, kristlikud demokraadid on alati teinud kuigi reaalset seisukohti. Nad on ajas siis siis ka muutnud, et kord nädalas astmelise tulumaksu poolt. Nüüd nad on selle vastu kord nädalas olnud rohkem tsentris või isegi vasaktsentris ja nad on olnud euroskeptikud, nüüd on nad parem liberaal olid nüüd laias laastus kõigi majanduslikke ja ilmselt ka rahvuslike hoiakute poliitikatega väga-väga rahul. Mis võib-olla on veel puudu, siis on natukene rohkem või selgemat seisukohta valitsuse poolt religiooniõpetuse suhtes ja natukene rohkem võiks olla reaalseid inimesi või tublimaid inimesi. Aga reaalselt viimastel valimistel on niimoodi, et sellised seisukohad Nad on läinud korda kuskil ühele protsendile valijatest või sinna kanti või esimestel valimistel, kus kristlikud demokraadid olid, siis oli see kaks protsenti. Ja selleks ei pea olema ka kristlane või kuidagi rõhutatult usuliste veendumustega inimene valida kristlikke demokraate, et seal inimesed võivad valida nad muudel põhjustel motiividel, et nad võivad näha, et on üks erakond, kes eristub teistest lihtsalt tahab ausamat poliitikat või, või midagi taolist. Kusjuures mul tuleb siinkohal meelde, et päris mitu minu kolleegi, kes valijakompassi täitsid, said tulemuseks selle, et nad peaksid justkui valima kristlikke demokraate. Ja samas tõesti me teame seda, et sellel erakonnal toetus pole eriti suur olnud, nii et võib-olla need sõnastatud eesmärgid ja poliitika isegi on meeldinud, aga pole seal nii tugevaid isikuid, võib olla. Jah, kui sa mainid valijakompassi, siis see, et kristlikud demokraadid seal on sees, aga iseseisvusparteid ei ole. Et see on kristlikel demokraatidel, on küll väga suur boonus, et nii on nad väga paljude inimeste jaoks ega noh, iseäranis just nende jaoks, kes ei ole absoluutselt kindlad oma valimiseelistuses nad on nagu pildil, et see on nende jaoks boonus. Aga sa mainisid, et mis on nagu kiriku jaoks hea või kes kirikule midagi rohkemat nagu lubab. Jah, et kas see on nüüd see suuremaid erakondi, kes lubavad midagi kirikule varem on ikka olnud seda. Aga kirikuinimesed, eriti need, kes on kiriku juhtkonnas ja, või, või suuremates linnades kirikuõpetajad. Ega nemad ju teavad, et kuidas on konkreetse linnavalitsuse reformierakonna inimese Keskerakonna inimese sotsiaaldemokraadist inimesega suhelda ja, või et mida enam-vähem need seltskonnad nagu kiriku asjadest arvavad, et see, et kui palju IRL mainib kirikut oma valimisplatvormis. Noh, kirikud võivad seal tähele panna, võivad mitte tähele panna. Küll peab ütlema, et nelja suurima erakonna seas IRL noh, kuidas öelda sellise kuvandi, et ta on luteri kirikule kõige lähedamal olev erakond või või üldse sellistele traditsioonilistele kirikutele jaoks kõige meelepärasem või neist kõige rohkem. Et selle rollide mängib hästi välja ja siis nendes ajas ettepanekus on märksa rohkem mainitud koostööd kirikutega ja head tahet kirikute suunas. Seda, et kirikud teevad meie kõigi jaoks väga olulist asja, et kirik on osa meie rahvuslusest ehk umbes nii, nagu tänapäeval räägitakse sellest Jaani kirikust Peterburis, et seal osa eestlusest, et luteri kirik ja eestlus on mingi koha pealt nagu meie kõigi ühisasi, mõnes mõttes on niimoodi kokku sulanud, et inimene või veendumuste poolest olla ateist, diagnostik, kes iganes, aga olles eestlane, siis on kultuuriliselt ka luterlane ja luteri kirik, eriti olukorras, kus eestlased on kuidagi kultuurne vähemus, näiteks nagu Peterburis just seal on siis rahvusidentiteeti rutelus omavahel hästi kõvasti koos, aga sellel loogikal ja üks selline aga juures, et võib-olla luteri kirikuga seotud ka inimesed, kes ei ole etnilised eestlased, aga samas kes räägivad eesti keelt ja juhul kui nende arusaamised kuidagi ajaloost või millestki nagu kahtlased rahvuse jaoks, et, et siis võib-olla nemad jälle ei kuulu sellesse nii-öelda meie seltskonda, nii et selline rahvuse ja kiriku seostamine on minu arust, et noh, ta on ühiskonnale või, või kellelegi kuskil on ta rahvustunde ülalhoidmiseks väga-väga oluline, et ega aastapäevad ei ole võimalik teha mingisugust suurt spordiparaadi või, või, või suuri üritusi, kus on meil akadeemikud. Taandasele nagu tõsidust, kuidagi üleinimlikku mõõdet ikka on meil need kirikud ja jumalateenistused selleks, et ühelt poolt on nagu väga vajalik, aga teiselt poolt paraku on see selline kuidagi mäng või flirt asjadega, mis, mis võivad, et ühel hetkel minna nagu üle piiri, et meil Jaani kirikut käisid. Kas meie president, kultuuriminister, välisminister korduvalt mainiti, et see on osa sellest, mis eestlus on? Resident mainib, et see tõstab eestlaste eneseväärikust Venemaal. Kui täpselt sedasama asja teeksid Lasnamäe kiriku puhul Venemaa president, kultuuriminister ja välisminister ja nad mainiksite, et see on nagu osa sellest, mis tähendab venelaseks olemine ja see tõstab venelaste eneseväärikust Eestis. Noh, see on selline pink, pangete meile kultuuriliselt kuidagi teatud sellist oma identiteeti ja eneseväärikust tõsta niimoodi meeldiv. Ja kui teised vastavad ja me tajume veel kuidagi nagu vastandumist, siis et see on selline viitsütikuga pomm. No seda, et Isamaa ja Res Publica liit on üsnagi lähedal seisev luterlikule kirikule näitab selgelt ka see, et väga kõrge luterliku kiriku vaimulik, Tartu praost Joel Luhamets on sinna erakonda kuulunud ja ka riigikokku kandideerib ju Isamaa ja Res Publica nimekirjas. Jah, et minu arust siin ei ole nagu suurt. Vabandust, et IRL-ist on enim tipp-poliitikuid, kes võtavad vaat kirikuga seotud teemadel sõna või, või kes kes väljendavad sellist positiivset suhtumist kiriku rolli ühiskonnas, praegune peapiiskop on olnud IRL-i liige. Poliitikas osalevaid tippvaimulikke väga kõrgeid vaimulikke ei olnud just IRL-is, et et see nii on ja rahvuskonservatiividel mõnes mõttes on see ka väga, väga loogiline. Kuidas Reformierakonnaga on eelmise nädala ajalehes Eesti kirik oli intervjuu sotsiaalministriga Hanno Pevkuriga, kusjuures ta kirikulehes ütleb, et ei ole usklik. Võib-olla reformierakonnal Reformierakonna Ajaloos teatavad muutused hakkasid toimuma kuskil aastast 2002, siis kui Siim Kallas oli, oli peaminister siis, kui lahendati kahe õigeusu kirikutüli, vähemalt vaherahu, aga, ja siis Siim Kallase oli mitmes arvamusartiklis ka sellisel seisukohal, et religioon on ka kultuuriliselt oluline ja või midagi on õppida nii, nii sellest, kes ja kuidas võidab Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi ehk Kadoonitades usku või, või ka islamiühiskondades ta midagi õppida. Et sealtmaalt selline Reformierakonna lähenemine rahvusele Reformierakond on muutunud nagu rahvuslikumaks. Ja võib-olla nad ei toonitada seda. Ma ei ole näinud Reformierakonna valimisplatvormist otsesõnu kuidagi kiriku rolli väärtustamist või vähemalt sellisel kujul nagu IRL lei valimisprogrammis on aga peaminister, meie president, sotsiaaldemokraatia taustaga. Nad mõlemad on vähemalt päeva meedias kiriku rolli ka väärtustanud, et suuremad erakonnad kipuvad pigem tegema niimoodi, et see, et kirik on olemas ja see, et aastapäevadel kriisiaegadel, siis kui Haapsalus juhtus 10 hukkunuga õnnetus see, et siis on jumalateenistusel, et see kõik on aga väga oluline kriitilistel hetkedel üldse sellise ühistunde loomises või see, et me oleme üks kogukond ja kirikus on kuidagi niimoodi kirikus nagu ei vaielda maksusüsteemi üle või et siis me kõik nagu hoiame, hoiame kokku, et kirik peaks selle asja nagu selle rolli täna mängime, mis on sealt enam, kas ühiskonnas midagi läheb paremaks halvemaks, kas tarbitakse üle, kas kuskilt minnakse üle piiri mingisugustes Stahli küsimustes või ei minda? Selles kirikul ei ole koht, et ma julgeks väita, et meil Keskerakond ja Reformierakond suurimat erakondadena kõige peamised ühiskondliku Itaalia piiride üle otsustajad, et kui nemad omavahel on enam-vähem kokkuleppel või nõus või valitsuskoalitsioon üleüldse või parlamendienamus üleüldse siis võivad tulla meil suitsetamist rohkem piiravad seadused, muudetakse midagi, alko oli aktsiisidega asjadega või müügipunktidega ehk muudetakse moraalinorme, mis kehtivad kõikidele inimestele nendes küsimustes ja ei ole kuulda, et kirikutel väga sõna oleks. Kui tõsiselt võetaks kirikute arvamust kuulda, siis siis õõnestaks erakondade endi autoriteeti. Ja vastupidi, kirikute jaoks ei ole ka väga mugav, kui on mingisugune Erakond, kes kuidagi väga Kristlikulte kirglikult oma oma asja poliitikas, sest sest siis kristlasi hakkab esindama Ma lisaks kirikujuhtidele ka teatavat poliitilised jõud. Ja see õnnestaks kirikute autoriteeti kristlaste seas või tekitaks sellist konkurents ja seetõttu ei lähe kristlikel demokraatidel väga-väga hästi või seal on teatud dilemma sees. Kuidas on vasakpoolsete jõududega tegelikult Jeesuse õpetust, uut testamenti ja seal kehtivaid soovitusi võiks seostuda ka väga hästi vasakpoolsusega. No ma arvan, et pigem vasakpoolsusega üldse, et juba 10-st käsust on väga raske välja lugeda sellist lõputu rikastumise saadet või et mingisugust Merytokraatiates, mida rikkamaks saad, seda võimeka mures. Et pigem nende kogukond ja teatud sotsiaalne solidaarsus ja need, need väärtused on BBC väga selgelt olemas. Et Euroopa ühiskondades on ta pigem, et kui ei ole seda kommunismi aega vahepeal olnud, mis on nagu rõhutatud kirikuvaenulik ja kristluse vaenulik on siis suuremad kirikud, pigem on just sotsiaalsetele probleemidele juhtinud tähelepanu ja, ja võinud ka valitsustega minna nagu opositsiooni valitsuste suhtes, kui mingid sotsiaalsed probleemid kasvavad üle pea. Et meil on ta võib-olla ajalooliselt sattunud niimoodi, et kuidagi sotsiaalseid probleeme tõstatada on, on üldse raske, et selles on raske ka kirikutel siis võib-olla tuleb selline märk külge Torres marksist või, või et on mingisugune klassiviha v asi. Aga teiselt poolt, kui ma mõtlen lihtsalt, kui ma inimestega suhtlen. Mul on paar tuttavat. Üks nendest on aastaid töötanud Varres ja kaks suurimat sõpra lapsepõlveajast plaanivad minna norra tööle ja mõlemad räägivad norra pensionist sellest, et seda hakatakse kätte saama juba seejärel, kui on viis aastat inimesed tööd teinud. Ja ma ikkagi näen, kuivõrd oluline on inimeste jaoks teatud sotsiaalne garantii või selline pensionitele garantii kui seda ei saa, Eestist käiakse Norra vahet, elatakse seal ja tehakse mis iganes vormis tööd võõras kultuuris. Ja ma olen nendest inimestest aru saanud, et see on ikkagi eneseväärikuse küsimus, kui inimene saab oma töö eest ka ja mõnes mõttes ka elatud elu eest sellist väärikat tasu ei või kindlustunnet, et ta ei pea elu lõpul olema lastele või lastelastele koormaks või muud sellist, siis siin ma olen imestanud, et miks meie ühiskonnas nii vähe on neid, kes sellist vasakpoolsemaid ideid tõsiselt võtaks, et kui samas need norralane paadipensionid on asjad, mida, mida inimene, kui ta selle kätte saab, siis ütleb noh, niivõrd tugeva positiivse emotsiooniga, et ma ei ole sellist emotsiooni muudel teemadel inimestel näinud. Aga sotsiaaldemokraatlik erakond, kas nad lubavad midagi kirikule ka oma valimisprogrammis? Mina ei leidnud, et võtan heaks või pane pahaks, see tõenäoliselt nende jaoks on ikkagi A ja O töö, palk, kõik küsimused, mis puudutavad tööpuudust, pensioni koondamist ja kõike muud sellist. Nende programm paistab silma, et kui suurimad erakonnad näiteks Keskerakond, Reformierakond räägivad ka rahva tervisest väga palju, ootamatult pall. Ma ei oleks uskunud, et nii nii, nii palju räägitakse, et harrastus sportidest kuni aktsiiside, meie igasuguste meetmeteni, kuidas seda asja nagu paremaks teha. Ja IRL räägib siis kultuurist siis sotsiaaldemokraadid keskenduvat, see, mida nemad peavad kõige olulisemaks, siis sellele ja süvitsi. Teiselt poolt Kristjan on inimene ka, et ega kui keegi on Kristjan, et eks ta vajab sööki ja und ja peavarju, täpselt samamoodi nagu ülejäänudki inimesed, et et mõnes mõttes on töö, on nagu kõige alus, et ma ei kujutaks praegu ette, et kui ma peaks kaotama töö ja, või naine peaks kaotama töö, et me peaks olema nagu teadmatus ja niimoodi, et üks meist on töötu. Et mis messist, et see, see on küsimus, mille peale ei tahaks mõeldagi veel veel raskem oleks nagu kuidagi empaatiliselt tunnetada seda, mida sellisesse olukorda sattunud inimene päeval tunda võib. Kuidas eluga hakkama saada? Ma usun, et noh, mõnes mõttes nagu suures poliitikas küsimus tööst on nagu väga oluline, et see, kus suitsetada võib või ei või et või kui palju on hasartmänguaktsiis või, või muud sellised küsimused. Need on nagu väiksemad asjad, et kui tuleb näiteks religiooniõpetus koolidesse rohkem see, see võib olla nagu kena asi, aga aga töö ja toimetulek ja, ja laste kasvatamisega toimetulek, et see ongi elus võib-olla peamine Tartu Ülikooli politoloogia õppejõud Alar Kilp ka keskparteist me pole väga palju rääkinud, ka nemad on ju noh, mõnevõrra kirikut maininud, kas või siin valimisreklaamis, rääkis Edgar Savisaar, mismoodi on toetatud Jaani kirikut Tallinnas. Suurimad erakonnad ja need erakonnad, kes on mingis linnas võimul või orguse Tartus reform ja, ja keskTallinnas Keskerakond. Et nad, nad saavad kirikutega nagu hästi läbi, et ma ei usu, et siin erakonnad väga-väga erineks üksteiselt. Ja kui, kui nende asemel oleksid sotsiaaldemokraadid ja IRL ka siis ma ei usu, et või rahvaliit, et väga suuri erinevusi oleks. 1007 valimiste ajal Keskerakond, Reformierakond mainisid väga selgelt hoonet. Nad kavatsesid tõsta summasid, mis lähevad kirikuhoonete pühakodade korrashoiuks, restaureerimiseks ja ülalpidamiseks. Nüüd neli aastat on Need programmid pühakodade programmid väga hästi töötanud. Kas nüüd, kas ja kuivõrd mainitakse või ei mainita, tõenäoliselt selline hea tahe toetada Ajaloolise maid, kirikuhooneid, suuremaid kirikuid riigieelarvest või, või ka linnade eelarvest, et see, see tõenäoliselt ei vähene ja ei ka, et selle taustaks on, et ma arvan, et see ei puuduta mitte ainult Eestit, vaid ka Venemaa, vaat Saksamaad, Prantsusmaad, Inglismaad ja Türgit, et selline rahvus, religioon või, või selline teatud usuline identiteet rahvusluse juures muutub järjest järjest olulisemaks. Ma täpsustaks siin kohal, et küsimus, mis nurga alt me vaatame, kuidas on pühakodade programmid töötanud, et kui mõelda sellele, et meil on hästi palju maakirikuid kus on probleeme läbijooksvate katustega, siis sinna raha väga läinud, aga otse on küll toetatud ja siin Tallinna Jaani kiriku renoveerimist linna Sarve kaudu riigieelarvest läinud summasid Pauluse kirikule, Peterburi Jaani kiriku taastamisele. Aga samas see, mis on nagu muinsuskaitseameti raames projekt, pühakodade säilitamine ja areng, see on jällegi jäänud tahaplaanile oma rahastamise poolest. Jah, selles mõttes rahastamine on poliitiline. Kui juba meedia tähelepanu on näiteks Tallinnas Lasnamäe kirikul siis väga jälgitakse, et kust sinna raha tuleb, mis erakonnalt teistes rohkem või vähem või või mis erakond kuidagi mingi rahastajaga seotud on. Ja siis isegi Tallinna Jaani kirik jääb selle valguses nagu varju, et kui uurida, nagu vaadata üldisemalt, siis Tallinna linnavalitsus tõenäoliselt on toetanud rahaliselt oluliselt rohkem luterlik kirikuid või, või vähemalt ei ole õigeusk sugugi mitte eelisseisus seal. Et see küll niimoodi on. Peterburi Jaani kirik on kindlasti väga suurel määral poliitiliselt oluline, et ta on nagu poliitilises kasutatav sümbol väga mitmes plaanis. Siis ei ole küsimustki, et sinna väga suured rahasummad ka lähevad. Teise armastuses on maakogudused väga paljud õigeusu kirikut, mis on Moskva patriarhaadiga seotud aga nad ei ole negatiivset tähelepanu väärt või seda ei saa meedias kasutada. Ja teisel pool siis seal võivad olla luteri kirikut, protesti, kirikut, mis ei ole ka positiivset tähelepanu väärt, et niimoodi meediapoliitika toimimine Kas seda võiks pidada heaks olukorras, kus meil ei ole nüüd tõesti väga selget sellist kristlikku tugevat erakonda, kelle poolt kristlased hääletavad? Tundub, et ka kirikuinimesed hääletavad pigem selle järgi, mida nad kodanikuna sooviksid. Millist poliitikat nad tahaksid ellu viiakse, ei ole päris sellist kristlikku suunda. No mulle meeldiks, kui asjad oleksid selgemad, kui ühes Eesti televisiooni hommiku usutluses peapiiskop ütles, et küsida ta käest, son kristlikke väärtusi Eesti poliitikas praegu piisavalt või erakondade seas piisavalt. Ja siis siis ta vastus oli, et ega, ega kristlike tähendama kristlust või või niimoodi ei saa nagu keegi aru, et millest nagu jutt käib, et kirikuringkonnas räägitakse millestki kristlikust samas väljaspool seda kirikute ringkondi enam seda sõna kristlik üldse ei mainitagi. Hea on, kui on asjad selged, et kui poliitikas on meil oluliselt näidiskirikute jaoks just hoonetele, rahastus või muuseumi, siis, siis tuleks nagu otse öelda. Kui Jaani kirik Peterburis on eelkõige meie rahvuslus ja, ja eestlus, siis on hea, kui räägitakse sellest nii et siis on segadust nagu vähem, siis, siis me teame, et me saame nagu ühtemoodi aru, et poliitikas kõige hullem ongi see, et kui asjad lähevad segaseks, et kui hakatakse rääkima, et tehakse kellegagi leping, lepinguni, kujundlik iialgi iialgi ei tea, et mis reaalselt seda lepingu elluviimist nagu takistavad, et kui mul on toa ma tahaks, et mul oleks toasoe ja rohkem ja siis öeldakse, et me teeme sinuga lepingu ja me lubame, et teeme ja noh, see on niivõrd tähenduslik jutt, et mida selgem üheselt arusaadavam on, seda vähem on sellest halb asju, mida nimetatakse populismiks, et lihtsalt mängitakse sellega, mida inimesed vajavad või soovivad. Ja et siis, kui inimesed liini peale jäävad, et siis inimesed annavad oma toetuse, aga pärast ei tule nagu õieti midagi. See oleks minu jaoks nagu probleemne. Mida konkreetsem jutt see on, seda parem on õnneks. Kui lugeda valimisplatvorme siis platvormid on piisavalt konkreetsed, vähemalt minu jaoks, et et kindlasti, kui, kui on veel inimesel valimisvalik lahtine tasuks mitte vaadata valijakompassi või kedagi eksperti, kes on uurinud valimisloosungid või midagi muud taolist, vaid vaid Te olete ise valimisplatvorme. Erakonnad on konkreetselt nagu läbi mõelnud, milliseid reaalseid samme nad astuks ja need väljapakutavad sammud näitavad ka nende teatud tahet. Ja, ja kui on siin kurdetud, et erakondadel pole visiooni, kui lugeda neid platvorm tekste, siis võib näha visioone kuni aastani 2030, et et erakonnad on välja tulnud enam, aga kui, kui igapäeva meedia emotsionaalsetest kommentaaridest tihtipeale välja paistab. Aga kui me võtame nüüd ütleme sellised tüüpilised asjad, mida kristlased ja kirik võib-olla tahaksid et meie pühakojad saaksid korda, et meie elu oleks mõnevõrra võib-olla kõrgema moraali järgi elatud. Et me aitaksime abivajajaid, toetaksime need, kes Ta jäänud seisaksime eluväärtuste eest perekonnale väärtuste eest. Kas sellisel inimesel, kes kõike seda korraga tahab, et oleks usundiõpetus, on tal lihtne või raske valida erakondade vahel? Religiooniõpetus need erakonnad, kelle seisukoht on oluline selle elluviimiseks otseselt noh, väga ei maini või, või näiteks pereväärtused, need, need lagunevad meil kui võtta seda traditsioonilise peremudeli alusel, siis on kõige halvemas olukorras pea terves Euroopa liidus just Eestis ja need, need lagunevad, ilma et oleks probleem või, või, või näiteks tuleb hoolt kanda nõrgemate eest minust inimene võiks, võiks aru, kristlane või mitte, võiks, võiks nagu hetk mõelda, et nendest, kes on ühiskondlikus, mõnes mõttes nagu ühiskondlikul redelil nendest allpool et ega me reaalselt nagu väga palju ei mõtle, et kui meil õnnestub või on lootus ise ronida veel kõrgemale, et siis need, kes on samal pulgal, on meile, võivad olla meile konkurendid ja needki allpool maapiirkonnad, töötud lastekodulapsed, et nendest me hoolime nagu meil on see nagu ühiskonnas laiemalt, nii. Kas kirikute pärast erakonnad hakkaksid kuidagi sellist moraali, mis on väga individualistlik tarbimisühiskonnale omane, kuidagi muutma. Et kirikut sellist survet ei avalda ja survet avaldada on ka raskem, et kui kirikud ise on vaesed, kui saalid on jumalateenistustel käivate inimeste hulk, on väga-väga väike. Et kirikud ise tunnevad ennast nõrgana ja ega erakonnad vaatavad, et oleks meil Rumeenia, kus väga paljud inimesed käivad kirikus ja kirikujuhtidesse suhtutakse ka. Ta on noh, nad on sellised moraalsed autoriteedid ühiskonnas siis selline kiriku autoriteet ühiskonnas automaatselt paneb poliitikuid ka kirikut tõsisemalt võtma ja ja ka noh, nii-öelda ühiskonna ja moraali suhtes selliseid konservatiivsemaid hoiakuid edendama, aga kui kirikud on nõrgemad, et siis ega erakonnad võivad toetada kirikuid rahaliselt, aga et erakonnad hakkaks ise tegema kirikute sellist moraalset autoriteeti ühiskonnas tugevamaks, kui nad seda ei tee, seetõttu ei olegi religiooniõpetust olulisel määral või arvestataval määral ja seetõttu venda selliste tõsiste poliitiliste otsustuste juures kirikute häält iseseisvana ka ei ole. Minu küsimus oli suunatud sellele, et sellist nii-öelda ideaalset valikut ei ole kristlase jaoks, kes neid kõiki ütleme, stereotüüpselt kiriku jaoks olulisi punkte arvestaks. Selles mõttes ei ole ideaalset valikut, et kirikud ja kristlased on väga erinevad, et naljatamisi võiks öelda, et õigeusus juuakse viina katoliku kirikus juuakse veini, luteri kirikus õlut ja, ja vähemalt traditsiooniline faktist joob morssi. Et mis, mis siis on kristlik alkoholiaktsiisipoliitika või noh, Jani edasi, et kui erakonnad siin omavahel maid jagamas Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks tegemise üle, et mis siis on see kristlase valik või isegi religiooniõpetus? Tegelikult on see väga tundlik teema, et mida tõsisemalt võtavad kristlased, religiooni või et nendel on enda jaoks nagu selged veendumused olemas abielude või ka näiteks noh, ütleme nii, et lutelus, mille poolest lutelus erineb ja on parem või halvem katoliiklusest ja kristlus islamist, mida selgemini need asjad on paigas, seda tundlikum on nende jaoks see, et kes, mida õpetab nende lastele arvan, kristlaskond on ka eriseisuga kohtadel ja, ja kuhjata ühtedele kristlastele kasvab kodus viis last ja ema-isa on saavad Eesti keskmist palka, et siis siis nende tähelepanu on teatud teemadel rohkem kui teisel kristlasel, kellel lapsi ei ole ja kes on ettevõtja või või kui näiteks lapsed jõuavad tudeng ikka siis, siis hakkavad pere loomad, siis on emapalgad, tasuta kõrgharidused, olulised teemad, et et niimoodi niimoodi on. Aga sellegipoolest valimata ei tasu jätta. Ma ütleks ühe asja veel, et nii kui sa ütled, et valima, tuleb minna, Ma ei ole sellega väga nõus, mõnes mõttes meie kodanikel kodanikena ei ole muud varianti väljendada ennast kui valimised. Võib ju mõelda, et kõik võivad valdade arvamust aga ei saa kõik avaldada arvamust sellepärast, et jõuda kuskil meediasse või, või saavutada tähelepanu sellist arvestatavat tähelepanu. Kõik, nii, ehk nii ei saa, me ei ole selles üldse võrdsed, et seal on haritud ja harimata mees ja naine rikas ja vaene, me kõik oleme erinevad seal. Aga kui inimesel nagu ei tekita positiivset emotsiooni suuremad erakonnad või erakonnad või see hetkepoliitika üleüldse noh, kust me oleme õppinud selgeks selle, et kui sa valima ei lähe, siis ei ole sul õigust nagu arvata või nurisedagi või et halb käitumine või halb on see inimene, kes valima ei lähe. Aga äkki on nii, et kui see inimene tunneb, et miskit on halvasti erakondadega meediatega kampaaniaga, mis, mis iganes, siis on see tema otsus. Ja, ja ta väljendab mitte valima minekuga oma seisukohta. Ja äkki siis, siis, siis see on märk, et kui, kui ühel hetkel ongi valimas vähe inimesi, et järgmine kord erakonnad, ma julgeks öelda ka meedia, sest kui korraldatakse mingeid valemeid hektareid või, või poliitbände või, või mida, mida iganes veel. Et siis tekib teatav selline süsteem, mis väsitab inimest ära, inimene ei jõua viis kuud järjest hommikust õhtuni ühe ja teise tahu alt, et kogu aeg poliitikale mõelda ja üle mõelda ja ümber hinnata ja lasta ennast paigutada kuskil erakondade suhtes üht või teistmoodi, et ma arvan, ei ole mingit põhjust inimesel tunda end halvasti. Ta ei lähe valima ja demokraatia jaoks on olulisem see, et kui nii-öelda inimese elus tal tundub, et miskit võiks olla teistmoodi, et tal on siis reaalne võimalus seda väljendada. Ühiskond ja riigivõim on vastuvõtlik selle suhtes. Tavainimesel seda võimalust eriti kergelt ei ole valimiste vahelisel perioodil ja siis tema viimane hoob. Viimane variant ongi, et ta saab valida, mitte minna valima. Aitäh selle intervjuu eest. Tartu Ülikooli politoloogia õppejõud Aare Kilp. Tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld.