Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 24.-st augustist. Stuudios on Vallo kelmsaar. Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts esitas presidendile lahkumis avalduse. Kevadel kavatseb ta Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas riigikogusse kandideerida. Peaminister Andrus Ansip peab Rahvaliidu ja Keskerakonna kavandatavat käitumist presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus. Põhiseaduse mõte vastaseks õiguskantsleri hinnangul erakondade koostööleping poliitiline dokument ning selle hindamine ei kuulu tema pädevusse. Pikad järjekorrad Venemaa piirile ei ole tingitud Eesti piirivalveametnike aeglasest tööst, kinnitas piirivalveameti peadirektor. Turbabriketitarbijatele ei maksnud veel muret tunda, sest kuiv suvi on olnud tooraine varumiseks soodne, kinnitavad tootjad. Jõgevamaa valitsus soovib endale mahakantud sõjalaeva, valitsuse liikmed seda taotlust ei toeta. Lätis proti konservides avastati vähki tekitavat ainet veterinaar- ja toiduamet käskis ohtlikud konservid Eestis müügilt kõrvaldada. Raamatul on valminud dokumentaalfilm Mikk Mikiveri ste esilinastus on esimesel septembril Tallinna kinos Sõprus. Iraani vastust tuumakriisi lahendamiseks pole rahuldav, teatas Saksamaa kantsler Angela Merkel. Üleilmne astronoomide kogu otsustas Pluuto planeetide hulgast välja arvata ja ilmast. Mitmel pool Eestis sajab lähiajal vihma ja võib olla äikest. Sooja on homme 18 kuni 23 kraadi. Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts esitas täna presidendile lahkumisavalduse, kevadel kavatseb ta kandideerida riigikogusse lähemalt Hanno Tombergi vahendusel. Viitseadmiral Tarmo kõuts on kõige pikema staažiga kaitseväe juhataja Euroopa Liidu ja NATO riikides. Eesti kaitsejõudusid on ta juhtinud alates 2000. aasta septembrist, esinedes territoriaalkaitseväe ajateenijate värbamisel põhineva regulaararmee veendunud pooldajana. Vihjeid oma soovist tegevteenistusest lahkuda andis ta juba kevadel. Täna teatas ta, et on esitanud lahkumisavalduse presidendile. Nii et ülesanded, mis ma endale püstitasin 2000-l aastal, esiteks selleks, et saada NATO liikmesmaa kutse ja teiseks, selleks, et olla NATO aktiivne liige on põhiliselt täidetud. Leian, et seda ametit võiks jätkata juba keegi teine. Kui te küsite, mida ma soovin teha selle ameti mahapanemist siis ma ütlen kohe otse ja ausalt, ma kavatsen kevadel kandideerida Riigikokku ja seal jätkata oma küllalt pika elukogemuse kasutamist eesti rahva ja riigi heaks. Kõht kavatseb astuda ametist vabastamise järel Isamaa ja Res Publica liidu liikmeks nimetades oma tugevusteks julgeoleku ja merenduse valdkonna tundmist. Selleks, et mitte jätkata seda vaikimist ja tõe otsimist, ma tahan teiega ütelda, et minu parteiline eelistus on Isamaa ja Res Publica liit. Ma mõtlesin selle väga tõsiselt. Möödunud aasta sügisel ja enne aastavahetust teatas on sellest kavast ka peaministrile. Peaminister Andrus Ansip, millise tundega võtsite ta täna vastu kaitseväe juhataja teate, et ta on esitanud lahkumisavalduse presidendile. Mul ei tulnud Tarmo Kõutsi otsus ootamatusena. Ma mõistan Tarmo Kõutsi, ma oleks hea meelega näinud, et Tarmo kõuts oleks kaitseväe juhataja jätkanud veel mõned aastad kuid iga inimene on vaba oma oma otsustes ja kui ta selle otsuse langetas, siis tuleb edasi elada selle teadmisega. Uue kaitseväe juhataja leidmine võtab aega. Meil on selleks praegu neli kuud ja ma loodan, et selle ajaga me leiame ka kaitseväele hea juhataja. Praegu seda juhataja nime mina valmis ütlema, kindlasti ei ole. Presidendil on aega kaitseväe juhataja vabastamiseks neli kuud. Presidendi pressinõuniku Eero Rauna sõnul tahab president enne uue kaitseväe juhataja kandidaadi riigikogule esitamist arutada. Seda küsimust riigikaitse nõukogus. Millal riigikaitse nõukogu kokku kutsutakse, ta öelda ei osanud. Kõuts ise pakkunud presidendile oma võimalike järglast täna välja brigaadikindral Alar Lanemani ja kindralmajor Ants Laaneotsa nimed. Eesti Raadio andmetel võib võimaliku kandidaadina kerkida ka endise lennuväejuhi brigaadikindral Vello Loema kandidatuur. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas kinnitas, et Isamaa ja Res Publica Liit ei loobu oma programmis ajateenistusel põhinevast kaitseväeteenistusest. Palgaarmeele üleminek ei ole eesti rahva huvides ja Isamaa ja Res Publica Liit ei lähe ühtegi sellisesse valitsusse hakatakse Eesti riigikaitseväge nõrgendama ja kohustuslikku ajateenistust välja juurima, nii et kindlasti on see valitsus, kuhu meie läheme sellist nägu, et ta peab Eesti kaitsmist oluliseks. Õiguskantsler Allar Jõks teatas riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Urmas Reinsalule saadetud vastuses, et 14. augustil allkirjastatud Keskerakonna ja Rahvaliidu koostööleping on poliitiline ja mitteõiguslikele ning seetõttu ei kuulu hinnangu andmine õiguskantsleri pädevusse. Res Publica fraktsiooni kuuluv Reinsalu pöördus eelmisel nädalal õiguskantsleri poole palvega anda üldistav käsitlus Keskerakonna ja Rahvaliidu koostule pele. Reinsalu on öelnud, et tema hinnangul on president Arnold Rüütli seadmisega koostöölepingu garandiks tehtud presidendiametist parteidevahelise leppe täitmise aparaat. Presidendivalimistega seonduvast oli täna juttu ka valitsuse pressikonverentsil, et peaminister Andrus Ansip peab Rahvaliidu ja Keskerakonna kavandatavat käitumist presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus põhiseaduses. Ta vastaseks kahe peale on neil erakondadele piisavalt esindajaid, et esitada Arnold Rüütli kandidatuur juba parlamendis, ütles Ansip. Samas märkis ta, et omavalitsused ei tohiks alluda Santaažile. Keskerakonda kuuluv kultuuriminister Raivo Palmaru aga ütles, et omavalitsus juhtida avaldused niinimetatud poliitilise katuseraha pakkumisest neile endile võivad halvasti lõppeda. Mingeid maksumaksja rahaga ostmisi olla ei saa, ilmselt on tegemist lihtsalt katsega inimesi ära hullutada, neile lubatakse midagi, mida tegelikult ei kavatsetudki täita ja mida pole võimalik täita. Kindlasti ei peaks sellest, mis eelarves kirjas, on, sõltuma maailmavaade ja ka nende seisukoht lähenevatel presidendivalimistel. Ma kardan, et selle poliitilise mänguga praegu tegelikult hakatakse veel investeeringuid piirama, mis reaalselt halvendab infrastruktuuri olukorda. Siin tuleks mõista, et sedasorti väita, et meil on reaalsed tagajärjed võivad olla ka üsna negatiivsed. Mina olen väga veendunud selles, et me peame käituma nii, nagu käitutakse Euroopas. Ehk me peaksime riigieelarvest andma kohalikele omavalitsustele vahendeid seaduse alusel ilma neid vahendeid sihtmärgistamata. Et selleks, et kohalike omavalitsus saaks täita kõiki oma funktsioone. Piirivalveameti peadirektor kolonel Roland Peets kinnitas täna, et veokite pikad järjekorrad Venemaa piiril ei ole tingitud Eesti piirivalveametnike aeglasest tööst. Eile ähvardasid mõned veoautojuhid luhamaal blokeerida piiripunkti suunduva tee, kui piirivalve midagi pikkade järjekordade suhtes Te ei võta. Olukord lahenes siiski läbirääkimistega. Piiriületusjärjekordade põhjus on ennekõike Venemaa tolliteenistuse tõhustatud kontroll, mille tõttu on oluliselt suurem vähenenud ühe veoki kontrollimiseks kuluv aeg, kinnitas Eesti piirivalvejuht. Sellega seoses palub Eesti piirivalve kõigil piiriületust planeerivatel ja seda juba töötavatel veokijuhtidel varuda aega ja kannatust ning ennekõike siiski mõistvat suhtumist Eesti piirivalveametnike suhtes, kes olukorda leevendust tuua ei saa. President Arnold Rüütel nimetas täna Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Soomes Merle Pajula. Seni riigikogu välissuhete osakonda juhatanud Pajula on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal. Välisministeeriumisse asus ta tööle 1992. aastal. Ta on töötanud Eesti saatkonnas Helsingis ning olnud Eesti suursaadik ÜRO juures. Eesti eelmine suursaadik Soomes Priit Kolbre suri ootamatult juuni lõpus. Edasi välissõnumeid, Meelis Kompus. Iraani vastus kuuele suurriigile tuumakriisi lahendamiseks ei ole rahuldav, teatas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Ta lisas, et Iraan pole isegi maininud uraani rikastamise peatamist, nagu nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu. Euroliidu välisministrid arutavad tuumavastasseisu Iraaniga tuleval nädalal Soomes. Rootsi peaminister Göran Persson väljendas muret seoses Läänemere põhja rajatava Vene-Saksa gaasijuhtme mõjuga keskkonnale. Ta soovitas kaaluda juhtme rajamist hoopis maismaale. Rootsi peaminister arvates võib gaasijuhtme rajamine häirida Läänemere põhja uputatud jäätmetega, muuhulgas teisest maailmasõjast pärit miinide ja keemiarelvade rahu ning põhjustada piirkonnas tõsise keskkonnakatastroofi. Erilist muret valmistab talle gaasijuhtme mõju gotlandi saare piirkonnas. Rootsi peaministriga. Samasugusel seisukohal on ka Krimm, PC-Venemaa osakond. Selle esindaja hoiatas, et Läänemere põhjas võib olla kuni 60000 tonni keemiarelvi. Gaasijuhe peaks aga tööd alustama juba 2010. aastal. Ukrainas toimus täna lennukiõnnetuses hukkunute mälestamise tseremoonia. Donetskis saabus õnnetuspaika kümmekond bussi hukkunute omastega. Kolonni Eskordasid miilitsat ning kiirabiautod. Üle 100 hukkunute lähedase suunati spetsiaalselt sisse seatud platsile, kus toimus leinatalitus. Kolm inimest vajas arstiabi. Teine poole soovil ei suhtle hukkunute omaksed ajakirjanikega ja meediaesindajatel on palutud neile mitte läheneda. Oblastivalitsuse korraldusel olete lennuki kukkumiskohta 170 inimese mälestuseks ka ajutine mälestusmärk. Ülemaailmne astronoomide kogu otsustas Päikesesüsteemi kaugeimal planeedilt Pluutolte võtta planeedi staatuse Pluutoteeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks juba 70 aastat. Osa astronoome Pluuto planeedi staatuse aastaid vaidlustanud, leides, et väiksuse ja korrapäratu orbiidi tõttu ei tohiks Pluuto kuuluda Päikesesüsteemi kaheksa tunnustatud planeedi Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni hulka. Pluuto planeetide seast väljaheitmise otsus langetati Prahas rahvusvahelise astronoomide liidu konverentsil. Välisminister Urmas Paet kinnitas täna veel kord, et Eesti ei saada liibanoni rahutagamisjõududesse oma kaitseväelasi, kuid aitab piirkonda humanitaarabiga. Eestil teatavasti Anneli sõjalist missiooni välismaal, nendest kaks on kõrge intensiivsusega missioonid ehk siis missioonid Afganistanis ja Iraagis ja aruteludes ka kaitseministeeriumi, kaitsejõudude, peastaabi ja teiste valitsuse liikmetega oleme me jõudnud seisukohale, et Eestil hetkel täna võimekus saata sõjaväelasi Lõuna-Liibanoni puudub, nii et nii, et seda me ei tee. Külme praegu arutame võimalust saata üks, kaks staabiohvitseri vajadusel siis piirkonda nii-öelda jõudude staapi siis ka ka Eesti poolt, lähiajal me kavatseme lisada veel pisut üle 300000 krooni ehk 20000 eurot siis humanitaarabina Liibanoni olukorra leevendamiseks ja siis nüüd pikemas perspektiivis, ehk siis kindlasti järgmise aasta kontekstis on meil olemas ka valmisolek panustada liibanoni taas ülesehitusse, sest kindlasti Euroopa Liit päris suuri summasid kavatsevad eraldada liibanoni ülesehituseks ja, ja ka Eestil on olemas selge valmisolek sinna oma panus anda. Pärnus on koos Baltimaade turbatootjad lähemalt Ülle Hallikult. Turbatootjate foorum on traditsiooniline augustikuus toimuv kokkusaamine, kus tehakse esimesi kokkuvõtteid käimasolevast tootmisaastast regioonis, arutatakse ühiseid probleeme ja tehakse plaane tulevikuks. Selle aasta foorumi üheks peamistest märksõnadest on kuiv suvi. Eesti turbaliidu tegevdirektor Eerik Niit. Laane sõnul on see küll põhjustanud peavalutootjatele turbabriketti kasutajatel. Tema sõnul põhjust ärevust tunda ei ole. Reketiga läheb hästi briketti, realiseerimist mõjutab pigem talv, aga kuiv suvi teeb turbatootjad ettevaatlikuks ja seda mõjutab ka tootmist. Et kuigi ühest küljest vihmavaene suvi on tootmiseks soodne, siis tootmistempo tuleb natuke tagasi hoida, et õnnetusi ei juhtuks. Ja õnneks see aasta väga palju neid ei ole juhtunud. Kui turvas on väga kuiv, siis iga hooletu säde võib tulekahju põhjustada. Lisaks kuiva suvetemaatikale on foorumil vaatluse all keskkonna ja õigusloomeküsimused, aga ka probleemid tööjõuga. Kui nüüd Eestis võib-olla see teema ei olegi nii põletav, siis eile vesteldes kolleegidega Leedus, siis nemad on küll öelnud, et pakkudes ka head palka, ei ole enam võimalik töömeest saada. Kõik on läinud kuskile juba välismaale ära, valitseb tõsine tööjõupuudus Eestis oma kolleegide käest ei ole kuulnud, et see probleem nii suur on, aga paratamatult kuna turbatootjad tegutsevad maapiirkondades, siis kvalifitseeritud tööjõu probleem on olemas. Aga, aga põhimõtteliselt ei jää veel selle tõttu midagi esialgu tegemata. Veterinaar- ja toiduamet avastas Läti päritolus proti konservides lubatust suuremas koguses Benzopüreeni. Tegemist on tervisele ohtliku ainega, mis võib soodustada vähktõve tekkimist. Suitsutatud kalasse võib see aine sattuda asjatundmatu suitsutamise tõttu, näiteks siis, kui suitsutamise aeg on liiga pikk. Vahe suitsutatava toote ja suitsuallika vahel on liiga väike või suitsetamistemperatuur liiga kõrge. Viiest Lätist konservidest võetud proovist kolmes ületas Benzopi Reini sisaldus lubatud piirmäära oluliselt. Veterinaar- ja toiduamet tegi nende konservide importi altari ettekirjutused toodete tagasikutsumiseks turult ja nende tagasisaatmiseks tootjale Jõgeval. Maavalitsus soovib endale saada mahakantud sõjalaeva ning tahab selle ümber ehitada huvireisilaevaks. Jõgeva maavanem Aivar Kokk märkis rahandusministrile saadetud kirjas, et laev on maavalitsusele vajalik riigivõimu teostamiseks maakonna tasakaalustatud arengu eesmärgil. Näiteks oleks sellega võimalik järve äärsetel rahvaüritustel turvalisust tagada. Laevamaavalitsuse käsutusse andmist peab arutama valitsus. Kaitseminister Jürgen Ligi on öelnud, et tema arvates ei ole see plaan mõistlik. Ka regionaalminister Jaan õuna puu ütles täna, et ei pea seda otstarbekaks, kui Kasepää vald suudab laevaga kaasnevad kulud katta. Ta on kõige otstarbekam anda laev otse kohalikule omavalitsusele, ütles õunapuud. Avaldas arvamust, et huvireisilaev aitaks kaasa turismi edendamisele ning oleks Peipsi-äärse piirkonna arengule kasulik. Tallinnas Lasnamäel on aga lõpule jõudmas Jüri pargi arendamine. Tõnu Karjatse. Jüriöö pargile. Taasrajamise algust märgib aasta 1995, kui ettevõtja Jüri õpini algatusel istutati nõukogude ajal arendamata jäänud parki esimene tamm. 11 aastat hiljem on park saanud üheks olulisemaks paigaks riigi ja rahva ajaloos oluliste tseremooniate nagu jüripäev või võidupüha tähistamisel. Täna said kokku maavanemad, et arutada ühist panust pargi taastamisel. Jüriöö pargi juhatuse liige Jüri Uppin. Valmis on juba valatud kõik 15 ilmast ja ka tuletorni alus. Asi on juba nii kaugele, et tuleb mõelda nüüd sammast kujunduse peale ja meil kunagi oli ideeks aidata viitseadmiral Tarmo Kõutsi, kelle idee oli, et igast Eesti linnusest oleks toodud üks kivi või sealt kõrvalt ja kõrval oleks siis aasta parvlinnuse nimetus, et tal oleks ja küsida NATO kindralite kääset. Härrased, vabandage, palun kuskohalt sai siis alguse Euroopa militaarkultuur. Huvitav mõte ja kuna Eestis on 15 maakonda ja ta ei oleks mitte Tallinna või Harjumaa rituaal park, vaid tervet Eestit sümboolselt ühendav, siis saigi ehitatud 15 ilmast, igale maakonnale on siis pühendatud üks sammas ja selle linnuse ja sellele siis iga maakond esitab ühe linnuse mille mingisugust ehituslikku fragmenti on see sein või nurk või värav. Siis kujutame selles nišis. Ja kõrvale tuleb siis linnuse või meie maakonna nimi ja orienteeruv sajand. Mis ajast pärineb? Seega tuuakse iga samba materjal ise maakonnast, sambad paiknevad geograafilisel järgnevusele vastavalt alustades Saaremaast ja lõpetades Võrumaaga. Jüri Uppin usub, et aasta lõpuks peaksid sambad olema valmis järgmise aasta veebruariks. Vabariigi aastapäevaks on valmis ka sambaid ühendav kaar ja 30 meetri kõrgune tuletorn, mille töölahendus on vist ainulaadne kogu maailmas. Jüri Uppin. Kui õhtul pika Zeronis langeb sinimustvalge signatuuriga siis samaaegselt süttib sõjaväel tuli tornis põleb öö läbi avalike valvel. Sinimustvalge küll puhkab, aga Sõjamäe tuli põleb ja hommikul kui seda tuuriga sinimustvalge tõuseb masti samaaegselt, siis kustub ära. Siin tuli ilus minu meelest südamlik ja üllas, üllas asi. Praegu tegeleb pargi rajamisega Tallinna linn. Jüri Uppin loodab, et paari aastaga saavad tööd lõpetatud ja 2008. aasta võidupüha paraad saab toimuda juba Jüriöö pargis. Rein Raamat esitles täna oma dokumentaalfilmi Mikk filmi Mikk Mikiveri esilinastus on esimesel septembril Tallinna kinos Sõprus Rein raamatuga rääkis Riina Eentalu. Filmi teljeks sai üks ja põhjalik intervjuu Mikk Mikiveri ka ütles Rein Raamat. Sellel ma tegin päris alguses siis kui ma hakkasin filmima, kuna ma ise olin ka kaamera taga ja siis ma tunnetasin ära, et sellised intensiivse puhangud ja, ja avameelsuse puhangut püüdsin võimalikult suures plaanis anda nii et, et see hakkaks tõeliselt mõjuma ja ma usun, et see on üks väheseid intervjuusid, kus Mikli ava veel oli, et see oli nagu üks pihtimus pihtimus oma elust oma isiklikust elust ja oma ühiskondlikust elust ja kuna ta juba oli haige, siis, siis oli ju praktiliselt võimatu rääkida tema loomingust tema loomingul lätetes suundades. Kõik see oli nii palju ei ajakirjandusest läbi käinud, et vot seda ei olnudki tarvis rooma isiklikust elust, oma vanematest, oma Instituudi ajast ja oma abieludest oma nõrkustest suhtes ühiskonda. Soovidest pettumustest kõikidest nendest rääkis filmi saaksid paralleelselt mitu liini. Kas sõprade, kolleegide, kriitikute intervjuud, aga ainult sel määral, mis Taetavad teemat, mida taheti avada. Me ehitasime üle üles kontrassidele ja ja nendel vastuolulised kuidagi kajastada ka Miku enda iseloom. Filmi pealkiri on Mikk ja vaat tema puhul võib niisuguse pealkirja panna, sest kõik teavad, kellest jutt on. Arutasime hulk aega, et milline see pealkiri võiks olla, ma arvan niimoodi, et see millegiäärne ei ole. Filmi Mik esilinastus on esimesel septembril, Mikk Mikiveri sünniaastapäeval, neljandal septembril näitab filmiga eestitelevisioon. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, öö hakul võib äikest olla. Puhub põhjakaartetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub põhjakaarte tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 18 kuni 23 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16552 kuulmiseni.